Lõuna-Eesti naiskoorid saavad taotleda preemiat

 

dirigent
Eelmise aasta preemia laureaat Saidi Tammeorg (keskel) . Foto: Mati Määrits

Lõuna-Eesti silmapaistvatel naiskooridel on taas võimalus kandideerida Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali preemiale.

350 euro suurusele preemiale kandideerida sooviv koor peab aktiivselt tegelema kontserttegevusega ning olema osalenud laulupidudel. Kui tingimustele vastavaid koore on mitmeid, eelistatakse preemia andmisel koori, kes on saavutanud Naislaulu Seltsi poolt korraldatud viimasel konkursil parema koha.

Kandidaate preemia saamiseks võivad üles seada nii maakonnad, koorid, organisatsioonid, kui ka üksikisikud. Stipendium dirigendile või toetus koorile makstakse iga-aastaselt kordamööda. Kui sel aastal jagatakse toetust koorile, siis eelmisel aastal pävis oma töö eest stipendiumi dirigent Saidi Tammeorg.

Preemia saaja kuulutatakse välja Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäeval 19. novembril Tartu Ülikooli aulas.

Nimelise stipendiumi taotlemise ankeedi leiab  siit.

Ankeet tuleb täita ja ära saata hiljemalt 1. novembriks.

Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Vello Tikerpalu
Kultuuriaasta pidulikul lõpuüritusel oli Muhumaal taaskord põhjust uhkust tunda oma tublide poegade üle – nii tänavune Hendrik Krummi nimelise kultuuristipendiumi laureaat kui ka Kultuuripärl 2010 on pärit Muhust, veel enam, neid seob õpetaja-õpilase suhe: rahvapillimängu edendaja Vello Tikerpalu ja saksofonist Villu Veski.
 
“See on küll täitsa ootamatu,” sõnas värske Hendrik Krummi stipendiumi laureaat, “oleks seda vähegi teadnud, oleks ikka lipsu ka kaela pannud.” Vello Tikerpalu tänas Saare maavalitsust ja Saare maakonda, kuhu ka muhulased on oma osa andnud, aga kõige suuremad tänud läksid muhulastele, tänu kellele on ta saanud seda pillipisikut edasi anda. Ta avaldas lootust, et “mis üle nulli läheb”, see on juba – mis tuleb, see tuleb.

Tänavune Hendrik Krummi preemia laureaat sündis 1. septembril 1940. aastal Vana-Vigalas, koolis käis Peru 7-klassilises koolis. Esimeseks pilliks oli laste akordion, millel ta oskas 1. klassi minnes mängida juba kuut lugu. Aastal 1970 kolis ta elama Muhusse, kus kohe alustas Hellamaa koolis rahvapillide õpetamisega.

Loe edasi: Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla