Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.

Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.

A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.

Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.

Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.

Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.

Vaata kaarti:

http://laanlane.ee/article/valmis-uus-lastep%C3%A4rane-haapsalu-linna-turismikaart

 

Kultuuritegelased ja tippametnikud tulevad laupäeval Rõngu

Mati Hint on öelnud parafraseerides Liivi, et mineviku tundmise abil saaksime kindlustada tulevikku.

Rõngust on alguse saanud emadepäeva tähistamine Eestis. Rõngus on Kusta Toom ajakirja välja andnud ja Rõngu hämara suitsutare heledalt verandalt liikus Ivar Ivask maailmatuntusega teadusajakirja tegijaks.

Hansatee ääres ja suurte maanteede ristumiskohal asuval Rõngul on olnud nii häid kui halbu aegu, kuid Rõngu kandist on pärit palju inimesi, kes oma töö ja tegudega on tuntust võitnud nii Eestis kui ka laias maailmas. Rõngu rahvas kutsub mõned neist külla, et nendega paremini tuttavaks saada ja nende visioneerimist kuulata.

Rõngu vastrenoveeritud koolimajja tulevad sel laupäeval, 21. mail, tuleviku üle koos vallarahvaga mõtisklema mitmes kunagi Rõngus elanud või Rõnguga seotud silmapaistvad inimesed.

Üritus algab kell 14 ja kestab veidi alla kahe tunni. Silmarõõmu pakuvad ja ajalugu aitavad meenutada vanade fotode koopiad. Kella 16 ajal saab minna Rõngu Mihkli kirikusse kontserdile.

Ootame kõiki huvilisi Rõngu kodukandipäeva üritustele. Juba hommikul saab ka laadarõõme maitsta.

Vaata ka http://www.ymarlaud.eu/Visioonikonverents

 

Eesti Rahva Muuseum kutsub paeltepäevale

Pühapäeval, 22. mail kell 12–15 on kõik huvilised oodatud paeltepäeva töötuppa. Töötuba toimub näituse „UKU ja Mulgi Ukuvakk“ raames.

Paeltepäeva töötoas tehakse näpunööri, kaaruspaela ja kõlapaela. Osalemiseks palume registreeruda telefonil 5669 3368 või e-posti aadressil marvi.liina(at)gmail.com (Marvi-Liina Riid), telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee

Eriti on oodatud noored laulu- ja tantsupeolised ning nende juhendajad!

Huvilistel on võimalik külastada näitust „UKU ja Mulgi Ukuvakk“.

 

Karlova päev lööb linnaosa kihama

Laupäeval, 21.mail kulmineerub Karlova linnaosa ehedust tutvustav nädal Karlova päevaga, kus külalistele jagub tegevust Karlova erinevates nurkades.

Karlova päev algab kell 11.30 rongkäiguga Sõpruse silla juurest, kus tervitatakse kollase jõetrammiga saabuvaid sõpru Supilinnast. Rongkäik suundub läbi Karlova peoplatsile TÜ Füüsikahoone ette (Tähe 4), kus kl.12.00 päev avatakse.

Päeva jooksul kuni kella neljani saab osaleda karlovlaste laadal, rohevahetuses, Karlova teemalises maastikumängus ja fotoorienteerumises. Platsil räägib arukast kütmisest ning küttekollete hooldusest pesuehekorstnapühkija, avatud on omanäoline rattanäitus ning jalgratta vigurrada.

Kogu perega saab kaasa lüüa pilliõpitoas, robotiklubis, meisterdada rätinukku või rattakotti ja uudistada keeduvärvi valmistamist. Lapsi lõbustavad tuntud muinasjututegelased.

Lähemalt loe www.karlova.ee

Esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja kellad uut moodi helisema

Tuleva nädala esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja 18 kella mängima erinevaid põhjamaiseid viise. Uudne kellamäng on pühendatud 23.-29. maini Tartus toimuvale põhjamaade sõpruslinnade kokkutulekule.

Esmaspäevast pühapäevani mängivad raekoja kellad erinevaid meloodiaid neli korda päevas – kell 9, 12, 18 ja 21.  Mängitavaid lugusid on kuus – igast kokkutulekul osalevast riigist üks. Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt ja Eestist pärit lood mängis sisse muusik ja raekoja kellamängu koordinaator Merle Kollom.

Üks kellamäng kestab poolteist kuni kaks minutit, lugudest tehtud popurrii umbes viis minutit.

Samad muusikapalad kõlavad ka noorteprojekti raames valmival kontsertetendusel, mida esitletakse laupäeval, 28. mail kokkutuleku lõpetamisel Vanemuise teatris.

Kellamängu täpsem kava linna kodulehel: http://bit.ly/m8yFFP

 

Kohvik l.u.m.i toetab Otepääle laste mänguväljaku loomist

Otepää vallavalitsus ja kohvik-restoran l.u.m.i kuulutab välja heategevuskampaania laste mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks. Kampaania toimub aasta jooksul. Esimene heategevusüritus selle raames toimub täna kohvik-restoranis l.u.m.i

Täna õhtul kell kaheksa toimub kohvik-restoranis l.u.m.i esimene heategevusõhtu, mille tulu läheb Konsumi poe juurde rajatavale laste mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks. Heategevusõhtul on plaanis tants, kus kuulajate ette astub Otepää vallavanem Andres Visnapuu ansambliga “Projekt”.

Kohvik-restoran pakub sel õhtul kõigile külalistele üllatuse. Külastajad saavad omapoolse toetuse jätta kogumiskasti, milline jääb aasta lõpuni kohviku abivalmite külastajate annetusi vastu võtma. Sarnaseid kogumiskaste peaks kohtama teisteski enimkülastatavates asutustes Otepääl.

Samuti võib annetused märgusõnaga “Laste mänguväljak” kanda Otepää Vallavalitsuse arveldusarvele SEB panka 10220049075015. Idee heategevuskampaania korraldamisest andis kohvik-restoran l.u.m.i kokk Tanel Rebane.

“Mõte kohvik-restoranis l.u.m.i heategevusüritus korraldada tuli meie kokalt Tanel Rebaselt,” sõnas kohvik l.u.m.i peremees Veikko Täär. “Leian, et head tuleks teha alati ning lapsed vajavad ajast aega hoolivust. Kohvik-restoran l.u.m.i on ennast just positsioneerimas väikeseks kultuurikojaks, kust võiks inspiratsiooni saada positiivsed ja eluterved mõtted ja oskus näha abivajajaid. Tahaks sellest välja kasvatada igaaastase heategevusliku traditsiooni, mil terve kalendriaasta jooksul saab anda oma panuse mõnele sihtotstarbelisele heateole.”

Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.

Täna allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,” rääkis ta.

„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele,” ütles Joons. Loe edasi: Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Eesti mood astub vägivalla vastu

Eestimaiste kinkepakendite looja Disainipood ja ajakiri MOOD on ellu kutsunud heategevusprojekti „Eesti mood vägivalla vastu“, mille tulud lähevad lähisuhtevägivalla ohvrite toetuseks.

Projekti idee kohaselt disainisid viis Eesti tippmoekunstnikku- Aldo Järvsoo, Ülle Suurhans-Pohjanheimo, Britt Samoson, Xenia Joost ja Tallinn Dolls- igaüks heategevuslikul eesmärgil ühe kinkekarbi, tehes seda neile omase käekirjaga. Heategevusprojekti koondunud moekunstnikud kutsuvad seeläbi ühiskonda üles täielikule sallimatusele naistevastase vägivalla suhtes.

Ostes “Eesti mood vägivalla vastu” kinkekarbi, soetab ostja endale või oma lähedasele tükikese ainulaadset Eesti moodi ning samas aitab lähisuhte vägivalla ohvriks langenud naisi ja nende lapsi.
Kinkekarpide müügitulu abil toetatakse ennetustööd lähisuhtevägivalla ohvriks langemisel, täpsemalt MTÜ-d Tallinna Naiste Kriisikodu (www.naisteabi.ee) täiendavate psühholoogiliste ja juriidiliste nõustamisvõimaluste loomisel.

„Eesti mood vägivalla vastu“ kinkekarbid on valmistatud Eestis, keskkonnasõbralikus trükikojas Ecoprint. Selle heategevusprojektiga liitunud edasimüüjad on   Loov Eesti Pood, Rahva Raamat, Apollo, Tallinna Kaubamaja, I.L.U, Stockmann, aianduskeskus Hortes, Järve ja Pirita Selver.
Allikas www.looveesti.ee

Homme on VVV maikuine matkapäev

Homme on Vapramäe – Vällavere – Vitipalus suur maikuine matkapäev. Kõiki linnulauluhuvilisi oodatakse homme hommikul kell 8 Vapramäele osalema linnukevade maksimumi matkal. Kaasa on soovitav võtta binokkel. Linnumatk kestab umbes 2 tundi. Retkejuht Külli Kalamees-Pani.

Kell 10.30 algab matk Päidlapalus. Matkaks kogunetakse Elva-Hellenurme teel kruusakarjääri teeristile, edasi sõidetakse Tartu
maratoni rajale, kust algab jalgsimatk mööda Elva jõe äärt ja maratoni rada kuni allikasooni. Matkal saab tutvuda soo tekke põhjustega ja soo elustikuga. Sealt siirdub matkarada Kunimäele ja Linajärve juurde. Matka pikkus on umes viis kilomeetrit ja kestab ligi neli tundi.  Retkejuhid Siiri Kaarna ja Evelin Toom.

Kell 15 algab kepikõnniga  tervistkosutav matk  koos teadmiste täiendamisega tervislikust toitumisest ja jooga hingamisharjutustega. Matka kestvus kaks  tundi. Kogunemine Vapramäe bussipeatuse juures. Retkejuht Anu Land. Matkapäeva matkad on tasuta. 

Rosmal toimub homme III kogupere konverents

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
Laupäeval, 21. mail toimub Põlva külje all Rosmal III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, mis võtab sel aastal vaatluse alla nii lapse, kooli kui seda ümbritseva kogukonna.

Kolmandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on olnud algusest peale vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda hariduses toimuvatele muutustele kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Kui esimesel korral oli fookuses terve laps ja teisel aastal terve pere, siis nüüd on vaatluse all terve kool.

Konverents otsib vastust küsimusele – milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Praktiline hariduskonverents pakub võimalust kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda ka koosolemise rõõmu.

Esinejatena astuvad üles Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja Kersti Nigesen, Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem Mati Valgepea, Johannese Kooli Rosmal õpetaja Külli Volmer, Eesti Maaülikooli Rohelise Ülikooli projektijuht Kadri Kalle ja Erakool Läte üks asutajaid Urmas Keller, aruteluringi veab loodusehitaja ning Rosma Haridusseltsi lapsevanem Jaanus Viese. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed Täheke.

Konverentsi korraldavad MTÜ Rosma Haridusselts ja Eesti Lastevanemate Liit. Loe lähemalt: www.rosma.edu.ee

MTÜ Rosma Haridusselts

Ilmus ajalehe Kalamajakas teine number

Äsja nägi ilmavalgust Kalamaja ajalehe Kalamajakas teine number, mida annab välja Telliskivi Selts. Ajalehes tehakse juttu ajaloost ja majahooldusest, Avatud Hoovidest, jagatakse mõtteid ruumist ja liiklusest meie ümber ning 21.-22. mail toimuvatest Kalamaja päevadest. Kalamaja päevade kava on ka olemas. Kel pole postkasti Kalamajas, saab ajalehega tutvuda internetis: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/2/article/652

Allikas: Juho Kalberg, Telliskivi Selts

Inämb umma kiilt kuuli!

Allasõ Tiia,
Võru instituudi koolioppusõ projektijuht

Pikäkannu kuul küsse ilda aigu Võro instituudi inemiisi käest, kuis oppajit perimüskultuuri vallan koolita. Lisas senitsele võro keele tunnilõ nakkas näil sügüsest pääle ka umakeeline perimüskultuurioppus.

Pakimi vällä keeletsukõlus- vai keelekümblusmeetodi:võrokeelidse matõmaatiga, luudusoppusõ jt tunni. Nii 3. lehekuu pääväl Pikäkannun oll’gi ja oppaja kõnõli päävä lõpus õnnõ uman keelen. Esi kah imehtivä ütstõsõ üle. Kõnõlda mõistsõva tõtõstõ ka nuu, kiä ütli Võromaalõ sissetulnu olõvat.

Uma umasvõtminõ lää-i sõski egäl puul nii laabsalõ. Sakõst om meil arvosaaminõ, et perimüskultuur om folklooriansambli, talorahvamuusõum jms. Tuu tähendäs, et hää om külh etnomuusigapunti kullõlda vai rahvarõivin inemist kaia, a ku esi ei laula, tandsi jne, sis mis taa mullõ õks nii putus.

Tegeligult nakkas perimüskultuur õkva mi seest. Mi, võrokõisi, a muiduki ka mulke, kihnlaisi, setodõ ja tõisi puhul nakkas tä keelest.
Õkva näüde Pikäkannun peetüst võrokeelitsest luudusoppusõ tunnist, mink oppaja oll’ Kalla Urmas. Inemise «sisso» opatõn kõnõl’ tä mõistõst «suurõ süämega inemine». Eesti kiräkeelen tähendäs taa hääd inemist, a võro keelen inemist, kiä kergele süändeles.
Perimüskultuur mi kandin om tuu, midä iks viil teemi. Näütüses lõikami koolnuga kalmuaida sõitõn puu pääle ristimärgi.Olõs hindästmõista, et taad – miä om mi ümbre ja mi seen – oppami seoilmaaigu ka koolin. Loe edasi: Inämb umma kiilt kuuli!

Oodatakse meenutusi Juhan Peeglist

Täna, 19. mail, akadeemik Juhan Peegli 92. sünniaastapäeval kutsub akadeemiline ajakirjandusselts kõiki Juhan Peegli õpilasi kirja panema või sahtlitest välja otsima oma meenutusi ülikooli ajast ja õpetajast. Selts  kuulutab välja Juhan Peegliga seotud mälestuste kogumise, kutsub tema õpilasi ja kolleege saatma oma igas vormis meenutusi Eesti Akadeemilisele Ajakirjanduse Seltsile (Tartu, Ülikooli 18) 1. novembriks. Lugude põhjal saab kokku raamat Juhan Peeglist kui õpetajast. Lähem info Maarja Lõhmuselt (maarja.lohmus@ut.ee).

Juhan Peegli sünniaastapäeva puhul toimub täna kell 16.00 Tartu Ülikooli peahoones ajakirjandusseltsi koosolek, kus saab kuulata kahte ettekannet: Kaarel Vanamölder kõneleb 17. sajandi ajakirjandusest Eesti aladel ja Roosmarii Kurvits teemal “Miks tuli Eestisse päevaleht?”
Koosolekuga märgitakse ka 120 aasta möödumist Eesti esimese päevalehe ilmuma hakkamisest (Postimees 1891. aastal). Koosolek on ajakirjandushuvilistele avatud.

28. mail sünnib Tartu Emajõe kirbuturg

Mai viimasel laupäeval on kõik oodatud kauplema, ostma, nautima muusikat ja suurepärast ajaviidet meeldiva seltskonna keskel Emajõe kallastele restoran Atlantise ümber olevasse parki.Turg on avatud igal laupäeval 28. maist kuni 3. septembrini kell 10-16

Tule ja müü

–          oma valmistatud asjakesi (ehetest linnupuurideni)

–          kasutatud tarbeesemeid (lasteriietest jalgratasteni)

–          vanavara, mida Sa ise enam ei vaja (lauanõudest mööblini)

sest müügikohad ja parkimine on kauplejatele TASUTA!

Tule ja saa osa

–          tujuküllasest ja kirevast päevast

–          linna parimatest hindadest

–          elavast muusikast

–          tänavakunstnikest ja lasteprogrammist

28. mail innustab kirbuturulisi Maire Aunaste

Võta kaasa oma tekk või lauake, millele saad kauba välja panna ning kauplemise kõrvalt pikniku pidada. Ole kiire, sest eelregistreerijatel on võimalus müügilauda küsida ning autodelt müüjate jaoks on Atlantise parklas kuni 40 kohta.NB! Turule ei ole oodatud tarbekaupu müüvad hulgimüüjad!

Küsi infot telefonil +372 5810 0297 või info@tartukirbuturg.ee

Regilauluansambel Ütsiotsõ võru-setu lauludega Haanjas

Laupäeval, 28. mail kell 18 esitleb võru-setu meesansambel Ütsiotsõ Haanja rahvamajas oma värsket plaati „Puul’päiv”.

Ütsiotsõs laulab neli Lõuna-Eesti juurtega mehest: Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk.

Lauri Sommeri sõnul kõlavad lauludes koos traditsioonilised hääled ja pähetulnud partiid, pärimus ja sealt lähtuv vokaalne ulme. „Vana kiiĺ on meile armas ja kodune, samuti lugude tundetoonid, mida praeguses muusikas enam sellisena ei kohta. Nii me siis laulamegi ütsiotsõ, st ühtejärge ja lakkamatult,” lausus ta.

Lisaks Ütsiotsõlõ astuvad üles Mari Kalkun ja keskkonnahelide salvestaja, plaadi toonmeister Patrick McGinley.

Kabalas näeb kooliõpetaja joonistusi kuulsustest

Kabala rahvamajas on avatud kooliõpetaja Ann Valangu näitus kuulsuste portreedest, antakse teada Türi veebilehel.

Ann Valang töötab Kabala põhikoolis 9. klassi juhatajana, kehalise kasvatuse, inimeseõpetuse ja inglise keele õpetajana. Näituse tutvustuses ütleb ta enda kohta: „Olen joonistanud niikaua, kui ennast mäletan. Seda eraldi õppinud ei ole. Nii hea või halb, kui ma olen, on omandatud katse-eksituse meetodil. Miks ma joonistan? See on osa minust.”

Näitusel on aastatel 2007 – 2011 valminud joonistused. Algusaastatel maalis Ann Valang värvidega, kuid nüüd on enamjaolt pliiatsijoonistaja.

Näitusel on ligikaudu 20 värvilist pilti loodusest ja esemetest ning rohkem kui 40 pliiatsiga joonistatud portreed kuulsustest kodu- ja välismaalt. Näitust vaadanud inimesed imetlevad pliiatsijoone arengut ja isikute täpset tabamist. Ann Valangule on tellimusi esitanud ka Türi valla inimesed ja ta võtab sellised pakkumised rõõmuga vastu.

Näitus on Kabala rahvamajas avatud kuni 3. juunini ja sinna pääseb rahvamaja ettevõtmiste ajal või eraldi kokkuleppel.

Birgit Õigemeel.
Ann Valangu joonistus.

Parim ajalooraamat valmis 12 aastaga

Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.

Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: „Sõja ja rahu vahel”  (II köide); „Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” (peatoimetaja Enn Tarvel,teise köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö „Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)”.

Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel, nõudmaks autoritelt nende osi kokkulepitud tähtajaks, mistõttu venis Eesti kunsti 1900.–1940. aastate kokkuvõtte koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas oli Kalm tunnustuse üle rõõmus, sest kunstiajalootöid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemiavääriliseks peetud.

Pärnu muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.

Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid ajalooarhiiv ja ajalooinstituut. Praeguseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi.

Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Seto talumuuseum tegi uuendusi

Seto talumuuseum on saanud juurde olulisi täiendusi.

Projektide käigus paigaldati parklasse teabeviidad ja infotorn, hoonetele tutvustavad sildid. Lisaks täiendati muuseumi ekspositsiooni elumaja põrandaaluse ehk moosikeldriga. See avati külastajatele 14. mail toimunud muuseumiööl.

Valmistati aida lakka viiv trepp, mille tulemusena laienes ekspositsioonipind, ning elumajas asuv käsitööpood sai müügileti ja kapid. Muuseumi peavärav värviti säravate seto värvidega.

Rehe otsa ehitati esinemisplats, kus kollektiivid saavad esineda nii muuseumikülastajatele kui ka kohalikule rahvale. Esinemisplats avati 16. mail muuseumiühingu kokkutulekul.

Lisainfo: www.setomaa.ee.

Putukapüüdja aitab suve valutumalt üle elada

Aiasalong Homeyard on toonud turule Eestis uudse sääse- ja parmupüüdja Predator, mis meelitab inimese hingeõhku, nahaeritisi ja kehakiirgust imiteerides sääsed ligi ning püüab kleeppaberile või püünisvõrku, kus need mõne tunni jooksul surevad.

Eesmärk on sigimiseks verd vajavate emasputukate hävitamine ja putukapopulatsiooni kasvu peatamine. Predator on juhtmevaba masin. Teda on lihtne käivitada ja hooldada. Kütteelement kasutab tavalist grillgaasi (propaan). Predator püüab kõiki verd otsivaid putukaid, nende seas ka parmusid.

Homeyardi esindajate sõnul vähendab Predator putukate arvukust paari nädalaga ning hoiab kogu edaspidise suve kontrolli all. Putukapüüdja tegevusraadius on kuni 5000 ruutmeetrit.

Rohkem infot: www.homeyard.ee

Ruhnul on oma veebileht

Ruhnulane Reigo Jõe asutas uue interneti kodulehe www.ruhnu.eu, et tutvustada ja väärtustada saart keskkonnateadliku, tulevikku vaatava ning avatud tegevuse kaudu, tuues esile Ruhnu jaoks olulised kultuurilised ja looduslikud detailid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Võiks edasi areneda ja tulevikku vaadata, aga mitte olla eilses päevas kinni,” põhjendas Jõe, kes lehekülje koos Ruhnu IT-spetsialisti Aksel Meolaga kokku pani.

Edaspidi hakkavad Ruhnu.eu-d täiendama ka Ruhnu kogukonna liikmed. Sidudes kodulehe veebikeskkonnaga erinevaid rakendusi, plaanivad lehekülje koostajad uusi ajakohaseid teenuseid Ruhnu saare ajaloo, kultuuripärandi ja kauni loodusmaastiku interaktiivseks tutvustamiseks.

Reigo sõnul jäävad nii valla koduleht kui ka Ruhnu blogi alles ning uus koduleht neid asendama ei hakka. „Uus lehekülg on mõeldud neile, kes tahavad Ruhnut külastada ja saare kohta infot saada,” lausus Reigo.

Lisaks annab Ruhnu.eu ülevaate Ruhnus toimuvatest huvitavatest sündmustest ja teistest võimalustest saarel aega veeta.

Oma Maitse valib leivapäeval parima koduleiva

Oma Maitse leivapäev toimub 21. mail kella 11–15 Tallinnas Sadama turul.

Toidust ja tervisest huvitatud eestlase laual näeb sageli kodus küpsetatud leiba. Rukki- või täisterajahust, seemnete, peekoni või sinihallitusjuustuga, mee või rukkilinnaseekstraktiga leib – igal koduleiva küpsetajal on välja timmitud oma retsept ja maitsekooslus.

Leivapäevale ongi oodatud kõik inimesed, kes küpsetavad kodus leiba ja tahavad oma kogemusi ja väärt nippe, ent ka juuretist jagada nendega, kes pole julgenud veel leivategu ette võtta.

Kavas on parima koduleiva konkurss, kuhu on praeguseks registreerunud 15 naist. Võiduleiva saavad degusteerimisel valida kõik külastajad. Igal täistunnil toimub leivaküpsetamise õpituba Oma Maitse retseptitoimetaja Kaie Mei, Põhjaka mõisa koka Joel Kannimäe ja Haldjaleiva omaniku Annely Maksani juhtimisel.

Huvilistel on võimalik jälgida, milline on leiva teekond juuretise valmistamisest kuni küpsetamiseni. Müügil kõik leivaküpsetamiseks vajalik alates jahudest ja seemnetest kuni leivavormideni, lisaks soolane ja magus leivakõrvaseks.

Oma Maitse on suurim eestikeelne toiduajakiri ja ilmub alates 2005. aastast. Sadama turg on uus toidu- ja käsitööturg Tallinna kesklinnas.

Sindis võisteldakse Aleksander Kase mälestuseks

Laupäeval, 21 . mail leiavad Sindi seltsimajas aset XXII Aleksander Kase mälestusvõistlused tõstmises.

Võistlusi korraldab Sindi spordiklubi Kalju, mille üks asutaja oli Aleksander Kask. Mälestusvõistluste üks peaorganiseerijaid on Aleksander Kase poeg, tõstetreener Juhannes Kask.

Sel aastal on võistlustele oodata paarikümmend tõstesportlast üle Eesti.  Aleksander Kase
mälestusvõistlusi tõstmises korraldatakse Sindis 2000. aastast.
 

Viktor Kaarneem,
Sindi linnavalitsuse teabespetsialist

Avatakse umbrohu ja salati meistriklass

Võrumaa kutsehariduskeskus koostöös Uma Meki meeskonnaga kutsub rohelisse õpituppa kõiki turismiettevõtjaid ja teisi huvilisi, kes tahavad looduses leiduvate ja aias kasvavate taimede kasutamise kohta rohkem teada saada.

Umbrohu meistriklass toimub Irje Karjuse juhendusel Metsamoori  perepargis laupäeval, 11. juunil.

Kava:

kell 9 kogunemine ja  tervitusjook umbrohust;

kella 9.15-11 põhjamaine metsik toit kui  meie organismi tugev laadija. Värske toidu mõju  kehale. Toidu energeetika. Isiksuspõhiselt sobiv toit. Taimede sõnumid ja koosmõju. Emotsionaalne söömine ja selle mõju meile;

kella 11-12  söödavad umbrohud ja nende  sobitamine toidu valmistamisel;

kella 12-13 valmistatakse  ja maitstakse  energiasalatit  ja umbrohupastat (pesto).

Salatite meistriklassi juhendab pühapäeval, 12. juunil Alt-Lauri talus Kaja Kesküla.

Kava:

kell 11 esimene aiaring, salatite eluolu taluaias;

kella 12- 14 maitstakse ja miksitakse aiataimi kevadsuvisesse salatisse;

alates kell 13st teemakohane üheeurosupp kukliga; 

kell 14 teine aiaring. 

 Mõlemad päevad lõpetatakse arutlusringiga. Meistriklassid on tasuta. Osaleda võib ka vaid ühel ettevõtmistest.

Korraldajad paluvad oma osalemissoovist teada anda e-kirjaga aadressil Eda.Veeroja@gmail.com.

Puituste ja akende renoveerimise õpituba Sännas

Laupäeval, 4. juunil saab Sänna kultuurimõisa puutöökojas teoreetilist ja praktilist õppust puituste ja akende renoveerimiseks. Õpituba algab kell 10.

Õpituba veab eest selle ala hea tundja, Põlvamaa mees Ove Kalde. Võimalusel võtke oma renoveerimist vajav aken või uks kaasa! Kes soovivad klaasida, võtke ühes ka klaas, täpseks saab selle
lõigata koha peal.

Õpituba on eelregistreerimisega, kuna kohtade arv on piiratud. Kes tahab tulla, andke endast aegsasti teada Liis Keerbergile telefonil 5820 3730 või e-posti aadressil ilivuup@gmail.com.

Säästlike renoveerimisoskuste omandamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Värska vald kutsub tegusaid inimesi pildistama

Värska vallavalitsus kutsub kõiki fotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui ka lapsi – osalema fotovõistlusel „Tegus Värska vald”. Oodatud on tööd tegusatest inimestest kodus tööl ja puhkehetkel, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Eesmärk on saada häid fotosid Värska vallast, ühtlasi propageerida fotokunsti. Oodatakse töid Värska valla miljööst, elanikest ja arengust.

Arvestust peetakse kahes vanuserühmas: noored vanuses kuni 17 aastat ja täiskasvanud alates 18 eluaastast. Tööd võivad olla nii mustvalged kui ka värvilised, pildistatud filmi- või digitaalkaameraga. Konkursile saab töid esitada ainult digitaalselt.

Esitada võib ainult töötlemata fotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Iga osaleja võib esitada kuni kümme tööd. Osaleja peab olema kõik fotod ise pildistanud. Digitaalsel kujul esitatud töö minimaalne suurus on kaks megabaiti.

Juurde tuleks lisada töö pealkiri, autori nimi ja kontaktandmed ning vanuserühma tähis (N – noored, T –täiskasvanud). Digitaalselt esitatud tööd peavad olema salvestatud CD-, DVD-plaadile või mälupulgale JPG-formaadis.

Konkursile esitatavad tööd tuleb saata postiga või viia Värska kultuurikeskusesse aadressil: Pikk 12, Värska, 64001 Põlvamaa. Lisada märge: fotokonkurss. Tööde laekumise viimane tähtaeg (postitamise viimane kuupäev) on 22. oktoober 2011.

Konkursile laekunud töid hindab viieliikmeline žürii. Auhinnatakse mõlema vanusegrupi kolme paremat, lisaks antakse mõlemas rühmas välja üks ergutusauhind. 
Võitjad tehakse teatavaks 1. novembril Seto talumuuseumi sünnipäevanädalal. Jälgige reklaami!

Lisainfo: Meelike Kruusamäe, Värska kultuurikeskuse juhataja, tel 796 4712, 529 1619, e-post: kultuurikeskus@verska.ee