Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.
Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.
Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.
Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson.
Igav ei tohiks laulupeol küll hakata, sest kuulamise kõrval on ka palju vaadata, sest kaasa teevad tantsurühmad. “Koor laulab ja tantsijad saavad pidu kenasti veel mõnusamaks teha,” ütles Marju Viitmaa. Ta tõi näiteks Ülo Vinteri “Põhjamaa”, mille saatel tantsupeol tantsiti, kuid Lihulas on nii laul kui ka tants ning veel ansamblisaadegi lisaks.
Viitmaa sõnul on 800 laulupeolist päris suur arv. Osalejate arvu teevad suureks külalised. Peale eespool nimetatud Tallinna ja Pärnu lauljate tuleb külla Riisipere kammerkoor, kes on Läänemaa laulupidude sage külaline.
Tänavu ei süüdata traditsioonilist laulupeotuld, pidu algab ja lõpeb hoopis trompetihelidega. “Kui pidu algab, siis Loit Lepalaan tuleb trompetit mängides valli otsast alla laululavale, ja kui lõpeb, siis Loit trompetiga lahkub,” kirjeldas Viitmaa.
Laulupeo üldjuht ja lavastaja on Ulrika Grauberg.
4. juuni pole ainult laulupidu, vaid ka Eesti lipu päev. “Me ei tahtnud pidu seostada lipupäevaga – meie laulupidu, kus oleme elu 115 aasta jooksul ilusaks laulnud, on Lihula linnusemäel, aga lipupäeva teeme enne laulupeo algust Lihula pargis mälestussamba juures. Kõneleb Lääne praost Tiit Salumäe ja Lääne maavanema kohusetäitja Merle Mäesalu,” lausus Viitmaa.
Eesti lipu päeva tähistamine algab laupäeval Lihulas kl 17.15. Sellele järgneb kl 17.45 rongkäik linnusemäele.
Vaata laulupeo kava siit.
Allikas: laanlane.ee