Nädala pärast valivad setod endale taas uut kuningat

Kuningriik_2010_BEDU33966. augustil toimub Setomaa aasta tippsündmus – seto kuningriigipäev, mis tänavu leiab aset Meremäe vallas Obinitsas Mokornulgas. Siis valitakse setode uus ülemsootska ja pärjatakse parimad seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistrid, kelle tehtut tol päeval maitsta ja hinnata saab. On päris kindel, et UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlab üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.

Seto kuningriigipäeval on suurepärane võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.

Päevakava:

10.00-12.00 – Sõira, leevä, piiragu, ollõ, hans´a, veini vastavõtminõ võistlusõ jaost küläkeskusõ man.
11.30 – Lauluimä kaldõh Helbi koori lauluimmile mälestüskivi pandminõ. Laulõtas: Helbi hümn jm.
12.00 – Setomaa ülembsootska, minevä aastaga meistri’, vallavanõmb, sõasuurõmb, laulja’, pillimehe’ läävä’ pargih lauluga (Laul läts läbi Setomaa)   kunigriigi moro pääle lipuvarda mano.
12.10 – Vallavanõmb ja sootska’ nõstva’ seto lipu, lauldas seto hümni. Ütehkuuh mindäs kunigriigi lava mano.
12.30 – Vallavanõmb tervtäs Setomaa ülembsootskat.
12.35 – Kunigriigi sõnolinõ Kullimaa Anne uma kooriga tervtäs lauluga’ rahvast.
12.40 – Setomaa ülembsootska tege ülevaatõ aastagast ja hõikas vällä Seto Kunigriigi käsu’.
12.50 – Mokornulga leelokoori latsõ´ laulva´ kats laulu.
13.00 – Setomaa ülembsootska hõikas vällä sõnolitsõ võistlusõ teema.
13.05 – Hõigatas vällä kunigriigi võistluisi vedosniga’, kotusõ’, pääväkõrd ja tõõsõ’ tähtsä’ tiidmisõ’.
13.30 – Kunigriigi rahvalõ seletedäs ja näüdätäs seto kombit: rõiva’, süük, juuk, pillimäng, tands.
14.00 – 17.00 – Seto kunigriigi meistridõ välläsortminõ: sõnolinõ, lõõdsapille mängjä’, kandlõlüüjä, kiigamängjä´, kargusõkargaja, kasatskilüüjä, vägümiis, näpotüütegijä, ollõtegijä, hans´aajaja, veinitegijä, sõirakiitja, makõ piiragu küdsäjä, sooladsõ piiragu küdsäjä, leeväküdsäjä.
17.00 – Setomaa ülembsootska valiminõ.
17.30 – Seto Kunigriigi meistridõ vällähõikminõ.
18.00 – Seto Kunigriigi sõaväe paraat.
19.00 – 22.00 Pidolik lõpõtaminõ. Vahtsõ ülembsootska laud meistreile. Kirmas ja ilotaminõ kõõ rahvaga.

Penu külas kõlab kosmiline kirjandus

Neljapäeval, 4. augustil kell 20 toimub Pärnumaal Häädemeeste vallas Penu külas kosmonautika keskuses luule- ja muusikaõhtu “Kosmiline kirjandus”.

Looduslikult kaunis paigas etlevad, vestlevad ja ristlevad Tuuli Taul, Contra, Aapo Ilves ja Kaupo Meiel. Kirjandusõhtu toimub vabas ja värskes õhus Kabli Päikeseloojangu festivali raamides.

Lisainfot: http://www.kosmonautika.ee​/
Veel lisainfot: http://www.kablifestival.e​e/
Ja veel lisainfot: https://www.facebook.com/p​ages/Kosmonautika-Puhkekes​kus/133141500056679

Haanja vald kutsub Rogosisse isetegevuslaste päevale

 

7. augustil kell 16 oodatakse Rogosi mõisa Ruusmäele Haanja valla pillimehi, laulu- ja tantsuinimesi, näitlejaid, jutuvestjaid, tragisid lapsi ja teisi toredale Haanja valla isetegevuslaste päevale. Eelmisest isetegevuslaste päevast on möödas aasta ja käes on taas aega kokku saada.

Kõik osalejad on oodatud oma etteastetega üles astuma. Kui kapis on rahvariideid või midagi muud omapärast, on soovitav need selga panna.

Samal päeval kell 19 saab Ruusmäe kooli staadionil näha hobuetendust “Võrumaa muinasjutt”. Päev lõpeb pikalauapeoga mõisa õues – esinejatele on Rogosi mõisa supp tasuta.

Siinjuures üleskutse kõikidele leivaküpsetajatele, sõirameistritele, taarivalmistajatele, ravim- ja maitsetaimede kasvatajatele, aed- ja muude viljade kasvatajatele – tulge oma suurepäraseid tooteid pakkuma ja müüma.

Kindlasti andke eelnevalt tulekust teada Sirje Pärnapuule telefonil 5165 728 või sirje.parnapuu.001@mail.ee.

Üritus on tasuta.

Kundas on sadanud meeletult vihma

EMHI kodulehekülje kohaselt on täna Harku vaatlusjaama andmetel Tallinna lähistel alates keskööst kuni kella 13ni sadanud 64,8 mm sademeid.

Rekord pole siiski Harku käes, sest Kundas oli viimase 24 tunni jooksul (kella 9 andmetega) sadanud 80 mm sademeid.

Kundale järgnesid Kloostrimetsa (54), Pakri (30), Narva-Jõesuu (26), Väike-Maarja (19), Lääne-Nigula ja Ristna (16), Heltermaa ja Vilsandi (14) ja Sõrve (11).

Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis pole viimase 24 tunni jooksul (kella 9 andmetega) sademeid aga praktiliselt olnud.

Allikas: www.ilmajaam.ee

Vägilaste lahkumiskontsert kroonis Viljandi pärimusmuusika festivali esimest poolt

Viljandis kestva pärimusmuusika festivali kahe esimese päeva kõige menukamaks kontserdiks osutus ansambli Vägilased lahkumisetteaste, mida nautis öötelgis ligikaudu 3000 inimest.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et korraldajad olid Vägilaste kontserdi menus juba ette kindlad, kuid huviliste tegelik hulk ületas ootused.

“Seda pole varem juhtunud, et kõik soovijad ei mahu telki ära. Nüüd saime lae kätte. Järgmistele aastatele mõeldes oli see väga kasulik kogemus,” rääkis ta.

Pakkumaks võimalikult paljudele võimalust Vägilaste viimasest esinemisest reaalajas osa saada, otsustas festivali korraldusmeeskond kontserti otseülekandena näidata ka Kirsimäel paiknevalt suurelt ekraanilt. See meelitas omakorda kokku tuhatkond inimest, kes kontserdipaigas toimuvale tantsides ja laudes kaasa elasid.

“Mis seal ikka keerutada: rahvas oli sillas. Hea oli näha, kuidas paralleelkontserdi publik kiiresti päris kontserdi pulsi ära tabas ja samas rütmis lustima hakkas,” kommenteeris Noormaa.

Kõigi tegutsemisaastate jooksul Vägilastes toru-, parmu- ja vilepille mänginud Cätlin Jaago iseloomustas kontserdilt saadud elamusi ülevateks. “Ehkki lahkuminek on iseenesest kurb sündmus, oli kõigi meeleolu rõõmus. Oleme väga rahul, et see ansambel sai just sellise punkti.”

Tarmo Noormaa sõnul peitus Vägilaste menukus paljuski heal suhtlemisoskusel. “Publik sai neist alati aru, nad olid ehedad,” iseloomustas Noormaa. “Vägilased tõestasid, et pärimust on võimalik
tuua tänapäeva muusikasse nii, et selle küljes olev juur jääb tugevaks.”

Vägilaste järel on tänavusel festivalil kõige enam publikut kogunud Rootsi ansambel Hedningarna ja Eesti pärimusmuusika tuntud tegijad Oort ning Zetod. Publiku koguarv jäi neljapäeval ja reedel samasse suurusjärku, mis eelmisel aastal.

Pühapäeva hilisõhtuni vältava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”.

Rannar Raba, Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Põlvas tuleb Uue Ajastu festival

Uue Ajastu Festival toimub jälle! Sel aastal on plaanis kuvada veel rohkem rohkem visuaale õhtu- ja öötundidel ning ka muusikaliselt on see aasta võimsam – üles astuvad väga tuntud artistid Eestist ja Venemaalt. Põlva on ilus linn ja parim koht festivali korraldamiseks, kava on super, piletid soodsad, telkimine tasuta – kas on vaja rohkem argumente, et tulla augustis Põlvasse!?

Festival algab 11. augustil kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse ümbruses.

Neil päevadel saab Põlvas kuulata ainult head muusikat ja näha inspireerivat kunsti. Oodatud on ka spontaansed esinemised linnatänavatel, nii et bändid ja pillimehed, tulge festivalilinna mängima! Loome festivaliplatsile mõnusa keskkonna ning linna hea atmosfääri. Eesmärk on, et kõik tunneksid end hästi. Et end festivalil veel mõnusamalt tunda, võtke kaasa kasvõi oma mööblit. Näiteks tooge kaasa oma tool.

Kava: Loe edasi: Põlvas tuleb Uue Ajastu festival

Lähenemas on Rõuge külade päev

Rõuge valla ja alevi rahvast oodatakse 6. augustil kell 16.30 Sänna kultuurikeskusesse Rõuge valla külade päevale.

Päevakava:

Kaasa võtta söögipaun – nii täitub uhke ühislaud!
16.30 Tuleks kiirelt jõuda Sänna, et külapäev saaks käima minna.
16.45 Vaatate, mis Sännas teoks – tutvustusel giid on veoks.
17.15 Saab ühislaualt süüa-juua, külapoest võib lisa tuua.
17.30 Tervituseks Tiit on laval, näete sännakate kava.
18.00 Olgu väljas kuiv või märg, käima lükkub mälumäng.
18.15 Algab tegevusprogramm, appi võtta tuleb ramm.
extreem-jalgpall ja sumo see, mis jõus ja õnnes vahet teeb.
20.00  Astub üles K.T.K, tantsu hoogsalt lüüa saab;
vahepausil lava peal: “kuulsusi” võib näha seal.
22.00 Siis kui enam bänd ei mängi, Sännast sumisedes sängi!

Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Rõuge Vallavalitsus.

 

Kuue riigi orienteerujad jooksevad Lilli metsades

Kevadel Eesti ja Läti orienteerumisliidu ühisprojektina käima lükatud võistlussari jätkub täna kahepäevase mõõduvõtuga “EOL Open” Viljandimaal Lillis, vahendas “Sakala”.

Korraldajate andmetel on oma osavõtust juba teada andnud 330 orienteerujat, osalejaid on kuuest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt ja Valgevenest. Võisteldakse 40 erinevas võistlusklassis, osalejatest noorimad on 7-aastased, vanimatel on vanust üle 75 aasta.

Laupäeval, 30. juulil algab võistluspäev kell 13.00, kui kavas on eraldistardiga lühirajavõistlus. Pühapäeval, 31. juulil kell 10.00 alustatakse mõõduvõttu eraldistardiga tavarajal. Võistluskeskus ning stardi- ja finišiala on Lilli loodusmaja juures. Tähistus algab Karksi-Nuia – Lilli teelt.

Eesti Orienteerumisliit on antud võistluse ellu kutsunud spetsiaalselt Eesti-Läti orienteerumisliigale mõeldes ning see peaks täitma lünka kesksuvises orienteerumiskalendris. Võistlus leiab aset ala harrastajate jaoks uutel maastikel ning korraldajate kinnitust mööda pakub Läti piiri äärne maastik tõelisi elamusi oma reljeefi ja läbitavuse poolest Teringi maastikukaitsealal.

Kaardi joonistamist ja Eesti–Läti orienteerumisliigat toetab Euroopa Liidu Eesti–Läti programm ning projekti üks eesmärke on orienteerumise aktiviseerimine piirkondades, kus see kohaliku aktiivi hääbumise tõttu soiku on jäänud, öeldakse Karksi valla veebilehel. Viljandimaa on üks projektitegevuste sihtpiirkondi, sest siinne kunagine aktiivne orienteerumiselu on viimasel aastakümnel silmnähtavalt kängu jäänud.

Eesti Orienteerumisliit julgustab ühtlasi Lilli küla, Karksi valla ja kogu Viljandimaa spordi- ja liikumishuvilisi inimesi tulema võistlusele selle spordialaga tutvuma. Lisaks sellele, et on võimalik näha, kuidas üks orienteerumisvõistlus välja näeb, pakutakse ka võimalust ise orienteerumist proovida. Selleks viiakse laupäeval kell 12.00 ja pühapäeval kell 9.30 läbi orienteerumise lühitutvustus ning saab proovida ka väikese raja läbimist võistluskeskuses.

Huvilised saavad ka ise kaardiga metsa minna, et „päris“ orienteerumist proovida. Selleks on olemas kolm erinevat rada, mille läbimiseks saab registreeruda kohapeal. Üks radadest on seejuures lühike ja tehniliselt lihtne – planeeritud just algajatele.

Võistluse koduleht asub siin.

http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSGFS8_1aZl8gf1v5Qjd2FLwFGqRP_iFN_GGD5pcP6kNcbYDtwKpQ

Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Sellel pühapäeval, 31. juulil kell 20.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib paljude rahvusvaheliste konkursside võitja ning rahvusvaheliselt tunnustatud solist, viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Goldfeld on esinenud paljudes kuulsates kontserdisaalides. Solistina on ta üles astunud mitmete tuntud orkestritega, sealhulgas näiteks Moskva Filharmoonikutega, Peterburi ja Singapuri sümfooniaorkestritega. Ta on andnud soolokontserte erinevates Euroopa riikides, USA-s (Carnegie Weil Recital Hall) ja Iisraelis.

Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Vanemuise teatri juhi Paavo Nõgese sõnul on Kassitoome org looduslikult väga huvitav paik, kus talle teadaolevalt ei ole kunagi esinenud täiskoosseisus sümfooniaorkester. “Soovime selle kontserdiga tänada kõiki, kes hoolivad Vanemuise teatrist ja külastavad meie etendusi ning kontserte,“ ütles teatri juht Paavo Nõgene.  Loe edasi: Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Üheksandat korda koguneb külade parlament

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös MTÜ Kodukant Läänemaaga viivad ellu Eesti Külade IX Maapäeva ehk külade parlamendi. Selle aastane maapäev toimub 5.-7. augustini Läänemaal, Noarootsi vallas, Roosta Puhkekülas.

Selleaastase maapäeva teema „Tagasi koju“ sügavamaks mõtteks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sealhulgas noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil.

Mõttetalgutele on oodatud ligi 347 inimest, nende seas 20-liikmelised delegatsioonid kõikidest maakondadest, külalised riigitasandilt ning huvilised välismaalt. Registreerunud on 18 välisriigi esindajad. Suursündmuse korraldamisse on kaasatud 66 vabatahtlikku. Sündmuse tuumaks on 6. augustil toimuvad mõttekojad, kus käsitletakse nii Ühtset Põllumajanduspoliitikat puudutavaid teemasid kui ka LEADER tegevusgruppide ja kogukonna arengu konsulentide poolt tõstatatud küsimusi. Seekordseteks teemadeks on: kaasamine otsustusprotsessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähendus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas. Loe edasi: Üheksandat korda koguneb külade parlament

Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

See, mis toimus nädal tagasi Norras, ei taha mahtuda ühegi terve mõistusega inimese pähe. Kuidas saab ühes normaalses (heaolu)ühiskonnas kasvada inimene, kes on võimeline tapma kümneid noori rahvuskaaslasi? Sellele küsimusele ei oska vist hetkel keegi vastata. Norras Kristjansundis (800 km Oslost) elav eestlanna Mari Ugelstadt ütles usutluses portaalile kylauudised.ee, et elu läheb Norras pärast katastroofi edasi, kuid tunnistas, et rahvas on täielikus šokis.

Kui läksid aastaid tagasi Norrasse elama, siis kas oli midagi, millega norrakad sind üllatasid?

Nad naeratasid. Nad naeratasid palju rohkem kui eestlased.

Mille poolest erineb Norra ühiskond Eesti ühiskonnast?

Siin on selline ühiskond, et kui keegi tunneb – ta ei saa hakkama, siis võib küll öelda, et see on iseenda laiskus ja viga. See on puhtalt minu arvamus. Riigi poolt on tehtud kõik, et abivajajad ka abi saaksid. Sotsiaalsüsteem on väga hästi paigas ja toetused elukallidusega balansis.

Kui palju on paremäärmusest Norras varem räägitud?

Äärmusest kui sellisest pole uudistes varem juttu olnud, peamiseks mureks on olnud islamifoobia. On arutletud selle üle, kas lubada rätte pähe panna või mitte.

Kuidas sa ise reedestest sündmustest teada said?

Olime väljas. Meil on naaberlinnas käimas nädalane jazzfestival ja sõime seal lõunat, kui keegi tuttav sai sõnumi, et Oslos plahvatavad pommid. Sel hetkel ei mõelnud, kui suur ja ulatuslik see katastroof olla võib, olime festivalimeeleolus. See, mis tegelikult toimus, jõudis meieni alles laupäeva hommikul, kui teleka lahti tegime. Kõik kanalid olid uudiseid täis. Siis saime teada, kui palju oli tapetud ja kui palju kadunud. No siis oli šokk, pisarad jooksid ja ei suutnud uskuda, mis toimunud oli. Rääkisin hiljem töökaaslastega ja juhtunu oli kõigile mõistmatu. Kurb ja masendav. Loe edasi: Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

Statistikaameti analüütikud tõid välja rahvastikutrendid

Välisränne 2004-2010. Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2011

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno on  värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja toonud 2010 aasta olulisemad rahvastikutrendid.

Selle aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194.

Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal, kuid naiste loomulik iive on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

2010. aastal suurenes nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne. Loe edasi: Statistikaameti analüütikud tõid välja rahvastikutrendid

Poola suursaadik vaimustus Kursist

Puurmani vallas asuva Kursi jahilossi omanik ning kultuuriedendaja Alikee Kubi korraldas ajaloohõngulises hoones  ajalookonverentsi „Kogu tõde Kursist. Konvrentsiga tähistati  EELK Maarja-Eliisabeti koguduse 600. aastapäeva.

Konverentsil viibinud Poola Vabariigi suursaadik Eestis Gregorz M. Poznanski andis EELK Kursi koguduse õpetaja Sulev Sovale üle  õnnitlusläkituse koguduse 600.aastapäevaks,  milles on rõhutatud, et tänapäeval loovad Eesti ja Poola kaasaegset Euroopat, toetudes traditsioonidele ja universaalsetele väärtustele. Läkituses on sõnum, et Euroopa kultuuriline rikkus ja religioosne sallivus sõltuvad  suuresti paikkondades asuvatest kohalikest ühendustest  ning soov Kursi kogudusele jätkata tegevust vähemalt veel kuussada aastat. Veel märkis suusaadik, et tal on au olla ka Kursis, kui sajandeid tagasi eksisteerinud Poola suurriigi ühes kaugemas paigas.

Peakorraldaja Alikee Kubi eestvedamisel istutati kiriku lähedusse kaks elupuud. Üks neist tähistab Kursi koguduse kuuesajandat aastapäeva. Teise puu istutas Poola suursaadik, kes oli vaimustuses Kursi ajaloolisest aurast, kaunist loodusest, ettevõtja Alikee Kubi ja tema kirikuõpetajast abikaasa Sulev Sova pealehakkamisest ja missioonitundest ning lubas järgmisel korral seda paika külastada koos abikaasa ja lastega. Loe edasi: Poola suursaadik vaimustus Kursist

Võru Linnagaleriis võib näha pildi jõudu

Alates 3. augustist on Võru Linnagaleriis avatud Tallinna illustratsioonide triennaalil osalevate Eesti kunstnike näitus.

Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu poolt korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaalillustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

Raamatutes saavad kokku kaks erinevat kunstiliiki: kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatutes liitub siia veel ka kolmas — illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema. Lasteraamatutes on kirjanduse ja kunsti tähtsus ja osakaal võrdsed. Sellest algab tee nii hea kirjanduse kui ka hea kunsti mõistmise juurde ning seepärast ei tohiks iial suhtuda lasteraamatutesse üleolevalt, nagu seda nii sageli tehakse. Loe edasi: Võru Linnagaleriis võib näha pildi jõudu

Naiskodukaitsjad kogunevad sportima

Naiskodukaitsjad spordilaagris Ulgel

Eesoleval nädalavahetusel toimub Aartika Puhkekülas, Lääne-Virumaal Naiskodukaitse spordilaager, kuhu on oodata umbes paarsadat naiskodukaitsjat koos oma perekonnaliikmetega.

Naiskodukaitse spordilaagris tegeletakse eelkõige spordiga. Füüsilise ja vaimse vormi proovilepanekuks võisteldakse järgmistel aladel: orienteerumine, kirvevise, võrkpall, saagimine, lauamäng, sulgpall, õhupüssist laskmine, köievedu, suusatamine. Traditsiooniliselt kontrollitakse teadmisi Naiskodukaitse- ja riigikaitseteemalisel viktoriinil ning kindlasti ei puudu juba humoorikaks tavaks kujunenud sportlik kava, mille teemaks sel aastal „Sport 1927“.

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise Urve Rosenbergi sõnul on tänavune Viru ringkonna korraldatav spordilaager pühendatud just Naiskodukaitse loomisaastale – 1927. „Ootan ärevusega ringkondade sportlikke kavasid ja nende humoorikaid lähenemisi ajaloolisest teemast lähtudes,“ rääkis Rosenberg.

Viru ringkonna juhatuse ja spordilaagri korraldustoimkonna liige Velli Ehasalu märgib, et erinevalt varasemast pole sel aastal üritusel kavas klassikalisi spordialasid. „Näiteks võrkpall on pisut “kiiksuga” ja köit veetakse ka üle vesise piiri, ” räägib Ehasalu. Ka orienteerumisrajal on seekord totaalne kompott – kontrollpunktides kontrollitakse nii sõdurioskuseid, kui ka kultuurilisi teadmisi, mõned ülesanded kukuvad ehk lausa koomilised välja, märgib Ehasalu.

Enne Teist maailmasõda tegutses Naiskodukaitses erialaosakonnana spordi- ja kehakasvatusosakond ning sel ajal peeti naistele soovitatavateks aladeks talvel suusatamist, kelgutamist, uisutamist ning suvel matkamist, rattasõitu, ratsutamist, aerutamist, ujumist ja ka purjetamist. Lisaks niisama suusatamisele, võrkpalli ja tennise mängimisele, püüti organisatsiooni liikmetes arendada ka vastupidavust, tähelepanuvõimet, kiiret ja täpset orienteerumist ning kohanemist võõrastes oludes. Loe edasi: Naiskodukaitsjad kogunevad sportima

Häädemeeste valmistub kodukandipäevadeks

5. ja 6. augustil toimuvad Häädemeestel XXV kodukandipäevad.

5. augustil seltsimajas kell 15 kontsert „Meloodiaid Georg Otsa repertuaarist”, Rainer Vilu, Eesti Filharmoonia Kammerkoori solist.

Ajalootund-ettekanded:

kl 16 „Laevaehitus ja kaugsõidu algus Pärnumaal”, Aldur Vunk;

kl 16.30 „Killukesi purjelaevanduse ajaloost Pärnumaal”, Dora- Alviine Kesper;

kl 17.30 „25 aastat esimestest kodukandipäevadest Häädemeestel”, Evi Põrk;

kl 18 „Häädemeeste suvekülalised ja hooaja elanikud”, Merle Looring;

kl 18.30 noorte slaidi- ja filmiprogramm „Augustist augustini”, Kadri Teor, Jüri Looring & Co.

Seltsimajas üleval päevakohased näitused.

6. augustil staadionil kl 12  jalgpallitreening, treener Argo Tali;

kl 13  karikavõistlused Häädemeeste–Saarde (võistlused kahes vanuserühmas).

Lauluväljakul kl 19 kontsertetendus „Merereis kruiisil Fantaasia”. Tantsuõhtu. Ansambel Ah sa Raks!

 

Suitsusaunanädala lõpetavad filmiöö ja saunapäev

Eelmisel laupäeval alanud Haanjamaa suitsusauna nädal jätkub täna saunafilmide ööga ning lõpeb homme suitsusaunapäevaga.

Täna õhtul kell 19 algab Haanja rahvamajas saunafilmide öö. Saab vaadata kolme filmi: Andres Maimiku 2004. aastal osalt Haanjamaal Kõivsaare saunas filmitud „Kurat tuleb sauna”, Eesti filmiklassikasse kuuluvat Arvo Kruusemendi 1978. aasta filmi „Naine kütab sauna” ning mullu Soomes esilinastunud Joonas Berghälli ja Mika Hotakaiseneni  „Miesten vuoro”.

Laupäeva hommikul kell 10 saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus tutvustatakse suitsusauna kui omakultuuri hoidjat. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, neid kütma ja teisi töid-toimetusi tegema.

Kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, lõkkesuppi sööma ja laulma. Kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Seejärel minnakse peredesse laiali. Toimeka päeva südameks on aga saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing!

Suitsusaunanädalat korraldab koos saunaperedega Haanja kultuurikoda.

Lisainfo Ivi Rausiilt meiliaadressil ivi.rausi@gmail.com ja telefonil 5305 4164.

Talurahvas koguneb nädalavahetusel Jänedal

Kaks nädalavahetuse päeva, 30. ja 31. juuli on Jänedal talurahva päralt: toimuvad järjekordsed Eesti talupäevad. Korraldajad reklaamivad päevi sõnadega: „Kaks parimat päeva maarahvale! Kaks ilmekat suvepäeva linnakodanikule!”

Talupäevad on tihedad. Kes lahkub Jänedalt talukonkursi parima tiitliga, kes topib auto pakiruumi talveks meepurgid ja lambanaha, kes mekib Eesti talurahva meiereides toodetut või saab sarve soojaks Saaremaa õllega. Midagi on igaühele meelepärast: mehed ruttavad juba tuttavale mäenõlvale traktorite kiirendusvõistlust vaatama, sel ajal kui naised ostuisu rahuldavad. siis saadakse jälle kokku, et võtta üks ühine perelõuna välilava kõrval ning nautida toredat rahvalikku eeskava.

Allpool mõned väljavõtted programmist.

30.07. kella 10-18 tõuloomanäitus, samal ajal toimub ka „Lihafestival 2011”. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustab veise- ja lambalihast valmistatud toite ja lihalõikust.

Esitletakse uusi traktoreid, seemnekülvikuid jne.

Kella 11 – 17 on avatud veiselihaakadeemia telk. Kohal on Eesti kulinaaria instituudi peakokad eesotsas Dimitri Demjanoviga. Grillimist demonstreerib Lõuna- Ameerikast pärit Argentiina restorani peakokk Pepe. Tutvustatakse sellesuviseid veiselihast grillihitte.

Kella 12–16 toimuvad traktorite IV kiirendusvõistlused. Kell 12 algab Eesti taluliidu rongkäik ja parimate talude autasustamine.

Päevale annab värvi kultuuriprogramm. Õhtul on simman Musta Täku tallis.

31.07. kella 10–18 jätkub „Lihafestival 2011”. Avatud on tõuloomanäitus. kodu- ja lemmikloomade näitus, Eesti jahimeeste seltsi näitus. Töötab kangakudumise õpituba. Valla on puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine.

Rohkem infot: www.janedaturism.ee.

Võhma kutsub taas linnapäevadele

Reedel ja laupäeval toimuvatele Võhma linna päevi iseloomustavad  mitmed traditsioonilised märgusõnad. Nii saab teoks käsitöölaat, võimalus on vaadata  firma Eesti Valgus valmistatud küünlaid ja saada osa selle omaniku Peter Wüthrichi pakutavatest ajaviitevõimalustest, nautida  kontserte, elada kaasa  „Võhma rammumees 2011” võistlustele, Kesk-Eesti peavallavanema valimisele jne.

Viljandimaa mõnusa väikelinna populaarseima ettevõtmise tänavuses programmis leidub aga ka mõndagi uut ning  üllatuslikku.

Võhma linna päevad avatakse reedel kell 16, kuid ettevõtmised algavad juba hommikutundidest. Tänavuste Võhma linna päevade kohta sobivad  hästi Hando Runneli luuleraed „Ei saa me läbi Lätita”. Kaasa löövad külalised Kuramaa sõpruslinnast Stendest, kus nagu Võhmaski on elanikke paari tuhande ringis.

„Linna päevade programmi mahuvad ka „Läti päevad” ning lõunanaabrite isetegevuslaste kontsert. Käsitöölaadal pakuvad lõunanaabrid ka oma rahvakunstimeistrite tehtud esemeid. Kuuldavasti on veidi Läti teemat oma naljakavasse pookinud ka värske estraadipaar Henrik Normann ja Eduard Toman, kes laupäeva õhtul publiku ette astuvad,” tutvustas Võhma abilinnapea Aare Järvik.

Kohalikest etlejatest sisustavad linnapäevi Pilistvere pillimehed, Maarika laululapsed, kes on saavutanud edu mitmel konkursil, näitering Rassijad ning mitmed teised kollektiivid Võhmast ning selle ümbrusest.

Sportliku mitmekülgsust lisavad  reedene jalgpallimatš Võhma ja Põltsamaa veteranide vahel. Laupäeval kell 16 saab teoks „Võhma rammumees 2011”. Osavust ja tugevust on vaja ka Kesk-Eesti peavallavanema valimistel. Oma tiitlit asub kaitsma Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavsalu.

Tavakohaselt annavad värvika panuse linnapäevade õnnestumisse osaühing Eesti eesotsas omaniku Peter Wüthrichiga. Avatud on näitus erineva suuruse ja väljanägemisega küünaldest. Ettevõtte territooriumil ootavad lapsi  põnevad atraktsioonid, kusjuures sõita saab ka mängrongiga. Võimalus on käsitöötubades meisterdada ning uudistada. Emadele-isadele, kes tahavad linnapäevadel veidi isekeskis ringi vaadata, pakutakse lastehoiuteenust.
Linnapäevadel kuulutakse välja Võhma kolme kaunima koduaia omanikud ja kaunima väljanägemise ja ümbrusega asutus. Kes ostavad  Võhmat tutvustava voldiku või pääsmed õhtustele kontsertidele, osalevad loosimises, mille auhinnad on sponsoritelt.

Hilisemate tundide muusikalise meeleolu loomiseks ja tantsuks esinevad ansamblid Noorkuu, Regatt, Riff ha Traffic. Punkti paneb linnapäevadele aga laupäevaöine ilutulestik.

„Iseäranis suurt rõõmu teeb asjaolu, et linnapäevadeks valmis uus laulava, mille ehitamist rahastati Eesti–Läti ühisprojekti „Conneting Võhma and Stende” raames,” ütles abilinnapea Aare Järvik.

Jaan Lukas

Pokumaal on nädalavahetusel puuskulptuuride festival

Laupäeval, 30. juulil kell 12 algab Pokumaal puuskulptuuride festival. Vaadatakse üle Pokumaale kogunenud puuskulptuuride valmistajate looming ja antakse sellele hinnang. Näeb loojaid töös ja koos žüriiga valitakse välja kõige toredam puuskulptuur.

Päev on mõeldud kogu perele.

31. juulil on Pokumaal puidust mänguasjade valmistamise päev. Kell 12 ja kell 14 õpetavad meistrid lapsi ja vanemaid huvitavaid puust mänguasju valmistama.

Kõik sepad on taas oodatud Roosna-Allikule

5.-6. augustil toimuvad Roosna-Alliku vallas Kaarukal VI seppade päevad.

Huvilised saavad kahe päeva jooksul aimu sepatööst ja võivad ka ise kätt proovida. Müügil on sepised.

Kaasa lööma on oodatud kõik sepad: ka pottsepad, puussepad, kullassepad jne.

Seppade päevad, avatakse reedel, 5. augustil kell 10. Seejärel pääseb ka õpitubadesse uudistama.Päev lõpetatakse elava muusika ja ühislaulmisega.

Laupäeval, 6. augustil töötavad õpitoad kella 10–14. Seejärel algab kultuuriprogramm, millesse mahub nii teatrit kui ka pillilugusid.Päeva korraldab MTÜ Eestimaa Sepad.

Rohkem infot: www.jarva.ee.

Konguta korraldab omadele ja külalistele rattamatka

6. augustil toimub Konguta jalgrattamatk, kuhu korraldajad ootavad kõiki suuri ja väikesi vallaelanikke ja külalisi.
Läbitav teekond on umbes 25 kilomeetrit pikk, väiksematele rattasõpradele 10 kilomeetrit.

Kogunetakse Annikorus hommikul kell 10, üheskoos sõidetaks Külaaseme platsile, peatudes enne Aru mõisa, Aru metsa piknikukoha ning Aru valla-, ministeeriumi- ja algkoolihoone juures. Külaaseme platsil on väike piknik, mille järel saadetakse väiksemad ratturid bussiga tagasiteele, suuremad spordisõbrad peatuvad tagasiteel Alt-Laari linnamäel ja sealt viib metsarada tagasi Annikorru.

Igas peatuspunktis toimub lühike viktoriin kohaliku elu kohta. Lõpp-peatuses pakutakse kõigile osavõtjatele kehakinnitust. Meenetega tunnustatakse viktoriinivõitjaid.

Rohkem infot: www.konguta.ee

 

Maanteemuuseum kutsub sünnipäevapeole

Maanteemuuseum kutsub kõiki homme, 29. juulil sünnipäevapeole.

29. juulil möödub 11 aastat päevast, mil toimus Eesti Maanteemuuseumi asutamiskoosolek. Selle päeva tähistamiseks korraldab muuseum sünnipäevapeo.

Kui tavapäraselt sulgeb muuseum õhtul kell 20 külastajatele uksed, siis sünnipäeval sel kellaajal sigimine ja sagimine just algabki. Kõigil on võimalik osaleda peo töötubades: kõrtsi ja peoplatsi kaunistamises, enda ehtimises, pillide hääldepuhumises, lauahüppamises ning laulu- ja tantsumängude õppimises.

Päikeseloojangul kell 21.49 algab kõrtsi ees pidu ja mängib ansambel Dialekt.

Peole saavad priipääsme kõik 29. juuli sünnipäevalapsed. Igale külastajale on magus üllatus. Sissepääs muuseumipiletiga.

Täpsem kava on maanteemuuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee.

Terviseamet soovitab metsaande toorelt mitte süüa

Põistang-paelussiga nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet vältida tooreste metsaandide söömist ja pesta pärast metsas käimist hoolega käsi. Ohtlikku haigusse naktumise ärahoidmiseks tuleks marjad ja seened enne kuumtöötlemist puhtaks pesta. Soovitatav on tarvitada metsaande toiduks pärast kuumtöötlemist, sest moosikeetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.

Küsimustele, mis haigus on ehhinokokoos, keda ja mil moel see haigus ohustab, annab vastused terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Kes on põistangtõve tekitajate kandjateks ja kuidas nad levivad?
Põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad, harvem koerad, lambad, sead, lehmad jt. Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.

Kuidas inimene nakatub ?
Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsaandide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.

Kui tõsine haigus on põistangtõbi?
Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet.Vastus küsimusele, kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües, on jah.

Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?
Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.

Sirje Niitra

Tarbija24.ee