Külauudised

Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Sellel pühapäeval, 31. juulil kell 20.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib paljude rahvusvaheliste konkursside võitja ning rahvusvaheliselt tunnustatud solist, viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Goldfeld on esinenud paljudes kuulsates kontserdisaalides. Solistina on ta üles astunud mitmete tuntud orkestritega, sealhulgas näiteks Moskva Filharmoonikutega, Peterburi ja Singapuri sümfooniaorkestritega. Ta on andnud soolokontserte erinevates Euroopa riikides, USA-s (Carnegie Weil Recital Hall) ja Iisraelis.

Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Vanemuise teatri juhi Paavo Nõgese sõnul on Kassitoome org looduslikult väga huvitav paik, kus talle teadaolevalt ei ole kunagi esinenud täiskoosseisus sümfooniaorkester. “Soovime selle kontserdiga tänada kõiki, kes hoolivad Vanemuise teatrist ja külastavad meie etendusi ning kontserte,“ ütles teatri juht Paavo Nõgene. Loe edasi: Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Üheksandat korda koguneb külade parlament

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös MTÜ Kodukant Läänemaaga viivad ellu Eesti Külade IX Maapäeva ehk külade parlamendi. Selle aastane maapäev toimub 5.-7. augustini Läänemaal, Noarootsi vallas, Roosta Puhkekülas.

Selleaastase maapäeva teema „Tagasi koju“ sügavamaks mõtteks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sealhulgas noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil.

Mõttetalgutele on oodatud ligi 347 inimest, nende seas 20-liikmelised delegatsioonid kõikidest maakondadest, külalised riigitasandilt ning huvilised välismaalt. Registreerunud on 18 välisriigi esindajad. Suursündmuse korraldamisse on kaasatud 66 vabatahtlikku. Sündmuse tuumaks on 6. augustil toimuvad mõttekojad, kus käsitletakse nii Ühtset Põllumajanduspoliitikat puudutavaid teemasid kui ka LEADER tegevusgruppide ja kogukonna arengu konsulentide poolt tõstatatud küsimusi. Seekordseteks teemadeks on: kaasamine otsustusprotsessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähendus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas. Loe edasi: Üheksandat korda koguneb külade parlament

Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

See, mis toimus nädal tagasi Norras, ei taha mahtuda ühegi terve mõistusega inimese pähe. Kuidas saab ühes normaalses (heaolu)ühiskonnas kasvada inimene, kes on võimeline tapma kümneid noori rahvuskaaslasi? Sellele küsimusele ei oska vist hetkel keegi vastata. Norras Kristjansundis (800 km Oslost) elav eestlanna Mari Ugelstadt ütles usutluses portaalile kylauudised.ee, et elu läheb Norras pärast katastroofi edasi, kuid tunnistas, et rahvas on täielikus šokis.

Kui läksid aastaid tagasi Norrasse elama, siis kas oli midagi, millega norrakad sind üllatasid?

Nad naeratasid. Nad naeratasid palju rohkem kui eestlased.

Mille poolest erineb Norra ühiskond Eesti ühiskonnast?

Siin on selline ühiskond, et kui keegi tunneb – ta ei saa hakkama, siis võib küll öelda, et see on iseenda laiskus ja viga. See on puhtalt minu arvamus. Riigi poolt on tehtud kõik, et abivajajad ka abi saaksid. Sotsiaalsüsteem on väga hästi paigas ja toetused elukallidusega balansis.

Kui palju on paremäärmusest Norras varem räägitud?

Äärmusest kui sellisest pole uudistes varem juttu olnud, peamiseks mureks on olnud islamifoobia. On arutletud selle üle, kas lubada rätte pähe panna või mitte.

Kuidas sa ise reedestest sündmustest teada said?

Olime väljas. Meil on naaberlinnas käimas nädalane jazzfestival ja sõime seal lõunat, kui keegi tuttav sai sõnumi, et Oslos plahvatavad pommid. Sel hetkel ei mõelnud, kui suur ja ulatuslik see katastroof olla võib, olime festivalimeeleolus. See, mis tegelikult toimus, jõudis meieni alles laupäeva hommikul, kui teleka lahti tegime. Kõik kanalid olid uudiseid täis. Siis saime teada, kui palju oli tapetud ja kui palju kadunud. No siis oli šokk, pisarad jooksid ja ei suutnud uskuda, mis toimunud oli. Rääkisin hiljem töökaaslastega ja juhtunu oli kõigile mõistmatu. Kurb ja masendav. Loe edasi: Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

Statistikaameti analüütikud tõid välja rahvastikutrendid

Välisränne 2004-2010. Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2011

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno on värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja toonud 2010 aasta olulisemad rahvastikutrendid.

Selle aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194.

Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal, kuid naiste loomulik iive on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa.

2010. aastal vahetas Eesti sees elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad endiselt enim elanikke suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamised sihtpunktid on Tallinn, regioonikeskus või maakonnakeskus. Pealinnast ja regiooni- või maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.

2010. aastal suurenes nii sisse- kui ka väljaränne – Eestisse immigreerus 2810 ja Eestist emigreerus 5294 inimest. Väljarände suurenemise üks põhjuseid oli kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne. Loe edasi: Statistikaameti analüütikud tõid välja rahvastikutrendid

Poola suursaadik vaimustus Kursist

Puurmani vallas asuva Kursi jahilossi omanik ning kultuuriedendaja Alikee Kubi korraldas ajaloohõngulises hoones ajalookonverentsi „Kogu tõde Kursist. Konvrentsiga tähistati EELK Maarja-Eliisabeti koguduse 600. aastapäeva.

Konverentsil viibinud Poola Vabariigi suursaadik Eestis Gregorz M. Poznanski andis EELK Kursi koguduse õpetaja Sulev Sovale üle õnnitlusläkituse koguduse 600.aastapäevaks, milles on rõhutatud, et tänapäeval loovad Eesti ja Poola kaasaegset Euroopat, toetudes traditsioonidele ja universaalsetele väärtustele. Läkituses on sõnum, et Euroopa kultuuriline rikkus ja religioosne sallivus sõltuvad suuresti paikkondades asuvatest kohalikest ühendustest ning soov Kursi kogudusele jätkata tegevust vähemalt veel kuussada aastat. Veel märkis suusaadik, et tal on au olla ka Kursis, kui sajandeid tagasi eksisteerinud Poola suurriigi ühes kaugemas paigas.

Peakorraldaja Alikee Kubi eestvedamisel istutati kiriku lähedusse kaks elupuud. Üks neist tähistab Kursi koguduse kuuesajandat aastapäeva. Teise puu istutas Poola suursaadik, kes oli vaimustuses Kursi ajaloolisest aurast, kaunist loodusest, ettevõtja Alikee Kubi ja tema kirikuõpetajast abikaasa Sulev Sova pealehakkamisest ja missioonitundest ning lubas järgmisel korral seda paika külastada koos abikaasa ja lastega. Loe edasi: Poola suursaadik vaimustus Kursist

Võru Linnagaleriis võib näha pildi jõudu

Alates 3. augustist on Võru Linnagaleriis avatud Tallinna illustratsioonide triennaalil osalevate Eesti kunstnike näitus.

Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu poolt korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaalillustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

Raamatutes saavad kokku kaks erinevat kunstiliiki: kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatutes liitub siia veel ka kolmas — illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema. Lasteraamatutes on kirjanduse ja kunsti tähtsus ja osakaal võrdsed. Sellest algab tee nii hea kirjanduse kui ka hea kunsti mõistmise juurde ning seepärast ei tohiks iial suhtuda lasteraamatutesse üleolevalt, nagu seda nii sageli tehakse. Loe edasi: Võru Linnagaleriis võib näha pildi jõudu

Naiskodukaitsjad kogunevad sportima

Eesoleval nädalavahetusel toimub Aartika Puhkekülas, Lääne-Virumaal Naiskodukaitse spordilaager, kuhu on oodata umbes paarsadat naiskodukaitsjat koos oma perekonnaliikmetega.

Naiskodukaitse spordilaagris tegeletakse eelkõige spordiga. Füüsilise ja vaimse vormi proovilepanekuks võisteldakse järgmistel aladel: orienteerumine, kirvevise, võrkpall, saagimine, lauamäng, sulgpall, õhupüssist laskmine, köievedu, suusatamine. Traditsiooniliselt kontrollitakse teadmisi Naiskodukaitse- ja riigikaitseteemalisel viktoriinil ning kindlasti ei puudu juba humoorikaks tavaks kujunenud sportlik kava, mille teemaks sel aastal „Sport 1927“.

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise Urve Rosenbergi sõnul on tänavune Viru ringkonna korraldatav spordilaager pühendatud just Naiskodukaitse loomisaastale – 1927. „Ootan ärevusega ringkondade sportlikke kavasid ja nende humoorikaid lähenemisi ajaloolisest teemast lähtudes,“ rääkis Rosenberg.

Viru ringkonna juhatuse ja spordilaagri korraldustoimkonna liige Velli Ehasalu märgib, et erinevalt varasemast pole sel aastal üritusel kavas klassikalisi spordialasid. „Näiteks võrkpall on pisut “kiiksuga” ja köit veetakse ka üle vesise piiri, ” räägib Ehasalu. Ka orienteerumisrajal on seekord totaalne kompott – kontrollpunktides kontrollitakse nii sõdurioskuseid, kui ka kultuurilisi teadmisi, mõned ülesanded kukuvad ehk lausa koomilised välja, märgib Ehasalu.

Enne Teist maailmasõda tegutses Naiskodukaitses erialaosakonnana spordi- ja kehakasvatusosakond ning sel ajal peeti naistele soovitatavateks aladeks talvel suusatamist, kelgutamist, uisutamist ning suvel matkamist, rattasõitu, ratsutamist, aerutamist, ujumist ja ka purjetamist. Lisaks niisama suusatamisele, võrkpalli ja tennise mängimisele, püüti organisatsiooni liikmetes arendada ka vastupidavust, tähelepanuvõimet, kiiret ja täpset orienteerumist ning kohanemist võõrastes oludes. Loe edasi: Naiskodukaitsjad kogunevad sportima

Häädemeeste valmistub kodukandipäevadeks

5. ja 6. augustil toimuvad Häädemeestel XXV kodukandipäevad.

5. augustil seltsimajas kell 15 kontsert „Meloodiaid Georg Otsa repertuaarist”, Rainer Vilu, Eesti Filharmoonia Kammerkoori solist.

Ajalootund-ettekanded:

kl 16 „Laevaehitus ja kaugsõidu algus Pärnumaal”, Aldur Vunk;

kl 16.30 „Killukesi purjelaevanduse ajaloost Pärnumaal”, Dora- Alviine Kesper;

kl 17.30 „25 aastat esimestest kodukandipäevadest Häädemeestel”, Evi Põrk;

kl 18 „Häädemeeste suvekülalised ja hooaja elanikud”, Merle Looring;

kl 18.30 noorte slaidi- ja filmiprogramm „Augustist augustini”, Kadri Teor, Jüri Looring & Co.

Seltsimajas üleval päevakohased näitused.

6. augustil staadionil kl 12 jalgpallitreening, treener Argo Tali;

kl 13 karikavõistlused Häädemeeste–Saarde (võistlused kahes vanuserühmas).

Lauluväljakul kl 19 kontsertetendus „Merereis kruiisil Fantaasia”. Tantsuõhtu. Ansambel Ah sa Raks!

Suitsusaunanädala lõpetavad filmiöö ja saunapäev

Eelmisel laupäeval alanud Haanjamaa suitsusauna nädal jätkub täna saunafilmide ööga ning lõpeb homme suitsusaunapäevaga.

Täna õhtul kell 19 algab Haanja rahvamajas saunafilmide öö. Saab vaadata kolme filmi: Andres Maimiku 2004. aastal osalt Haanjamaal Kõivsaare saunas filmitud „Kurat tuleb sauna”, Eesti filmiklassikasse kuuluvat Arvo Kruusemendi 1978. aasta filmi „Naine kütab sauna” ning mullu Soomes esilinastunud Joonas Berghälli ja Mika Hotakaiseneni „Miesten vuoro”.

Laupäeva hommikul kell 10 saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus tutvustatakse suitsusauna kui omakultuuri hoidjat. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, neid kütma ja teisi töid-toimetusi tegema.

Kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, lõkkesuppi sööma ja laulma. Kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Seejärel minnakse peredesse laiali. Toimeka päeva südameks on aga saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing!

Suitsusaunanädalat korraldab koos saunaperedega Haanja kultuurikoda.

Lisainfo Ivi Rausiilt meiliaadressil ivi.rausi@gmail.com ja telefonil 5305 4164.

Talurahvas koguneb nädalavahetusel Jänedal

Kaks nädalavahetuse päeva, 30. ja 31. juuli on Jänedal talurahva päralt: toimuvad järjekordsed Eesti talupäevad. Korraldajad reklaamivad päevi sõnadega: „Kaks parimat päeva maarahvale! Kaks ilmekat suvepäeva linnakodanikule!”

Talupäevad on tihedad. Kes lahkub Jänedalt talukonkursi parima tiitliga, kes topib auto pakiruumi talveks meepurgid ja lambanaha, kes mekib Eesti talurahva meiereides toodetut või saab sarve soojaks Saaremaa õllega. Midagi on igaühele meelepärast: mehed ruttavad juba tuttavale mäenõlvale traktorite kiirendusvõistlust vaatama, sel ajal kui naised ostuisu rahuldavad. siis saadakse jälle kokku, et võtta üks ühine perelõuna välilava kõrval ning nautida toredat rahvalikku eeskava.

Allpool mõned väljavõtted programmist.

30.07. kella 10-18 tõuloomanäitus, samal ajal toimub ka „Lihafestival 2011”. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustab veise- ja lambalihast valmistatud toite ja lihalõikust.

Esitletakse uusi traktoreid, seemnekülvikuid jne.

Kella 11 – 17 on avatud veiselihaakadeemia telk. Kohal on Eesti kulinaaria instituudi peakokad eesotsas Dimitri Demjanoviga. Grillimist demonstreerib Lõuna- Ameerikast pärit Argentiina restorani peakokk Pepe. Tutvustatakse sellesuviseid veiselihast grillihitte.

Kella 12–16 toimuvad traktorite IV kiirendusvõistlused. Kell 12 algab Eesti taluliidu rongkäik ja parimate talude autasustamine.

Päevale annab värvi kultuuriprogramm. Õhtul on simman Musta Täku tallis.

31.07. kella 10–18 jätkub „Lihafestival 2011”. Avatud on tõuloomanäitus. kodu- ja lemmikloomade näitus, Eesti jahimeeste seltsi näitus. Töötab kangakudumise õpituba. Valla on puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine.

Rohkem infot: www.janedaturism.ee.

Võhma kutsub taas linnapäevadele

Reedel ja laupäeval toimuvatele Võhma linna päevi iseloomustavad mitmed traditsioonilised märgusõnad. Nii saab teoks käsitöölaat, võimalus on vaadata firma Eesti Valgus valmistatud küünlaid ja saada osa selle omaniku Peter Wüthrichi pakutavatest ajaviitevõimalustest, nautida kontserte, elada kaasa „Võhma rammumees 2011” võistlustele, Kesk-Eesti peavallavanema valimisele jne.

Viljandimaa mõnusa väikelinna populaarseima ettevõtmise tänavuses programmis leidub aga ka mõndagi uut ning üllatuslikku.

Võhma linna päevad avatakse reedel kell 16, kuid ettevõtmised algavad juba hommikutundidest. Tänavuste Võhma linna päevade kohta sobivad hästi Hando Runneli luuleraed „Ei saa me läbi Lätita”. Kaasa löövad külalised Kuramaa sõpruslinnast Stendest, kus nagu Võhmaski on elanikke paari tuhande ringis.

„Linna päevade programmi mahuvad ka „Läti päevad” ning lõunanaabrite isetegevuslaste kontsert. Käsitöölaadal pakuvad lõunanaabrid ka oma rahvakunstimeistrite tehtud esemeid. Kuuldavasti on veidi Läti teemat oma naljakavasse pookinud ka värske estraadipaar Henrik Normann ja Eduard Toman, kes laupäeva õhtul publiku ette astuvad,” tutvustas Võhma abilinnapea Aare Järvik.

Kohalikest etlejatest sisustavad linnapäevi Pilistvere pillimehed, Maarika laululapsed, kes on saavutanud edu mitmel konkursil, näitering Rassijad ning mitmed teised kollektiivid Võhmast ning selle ümbrusest.

Sportliku mitmekülgsust lisavad reedene jalgpallimatš Võhma ja Põltsamaa veteranide vahel. Laupäeval kell 16 saab teoks „Võhma rammumees 2011”. Osavust ja tugevust on vaja ka Kesk-Eesti peavallavanema valimistel. Oma tiitlit asub kaitsma Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavsalu.

Tavakohaselt annavad värvika panuse linnapäevade õnnestumisse osaühing Eesti eesotsas omaniku Peter Wüthrichiga. Avatud on näitus erineva suuruse ja väljanägemisega küünaldest. Ettevõtte territooriumil ootavad lapsi põnevad atraktsioonid, kusjuures sõita saab ka mängrongiga. Võimalus on käsitöötubades meisterdada ning uudistada. Emadele-isadele, kes tahavad linnapäevadel veidi isekeskis ringi vaadata, pakutakse lastehoiuteenust.
Linnapäevadel kuulutakse välja Võhma kolme kaunima koduaia omanikud ja kaunima väljanägemise ja ümbrusega asutus. Kes ostavad Võhmat tutvustava voldiku või pääsmed õhtustele kontsertidele, osalevad loosimises, mille auhinnad on sponsoritelt.

Hilisemate tundide muusikalise meeleolu loomiseks ja tantsuks esinevad ansamblid Noorkuu, Regatt, Riff ha Traffic. Punkti paneb linnapäevadele aga laupäevaöine ilutulestik.

„Iseäranis suurt rõõmu teeb asjaolu, et linnapäevadeks valmis uus laulava, mille ehitamist rahastati Eesti–Läti ühisprojekti „Conneting Võhma and Stende” raames,” ütles abilinnapea Aare Järvik.

Jaan Lukas

Pokumaal on nädalavahetusel puuskulptuuride festival

Laupäeval, 30. juulil kell 12 algab Pokumaal puuskulptuuride festival. Vaadatakse üle Pokumaale kogunenud puuskulptuuride valmistajate looming ja antakse sellele hinnang. Näeb loojaid töös ja koos žüriiga valitakse välja kõige toredam puuskulptuur.

Päev on mõeldud kogu perele.

31. juulil on Pokumaal puidust mänguasjade valmistamise päev. Kell 12 ja kell 14 õpetavad meistrid lapsi ja vanemaid huvitavaid puust mänguasju valmistama.

Kõik sepad on taas oodatud Roosna-Allikule

5.-6. augustil toimuvad Roosna-Alliku vallas Kaarukal VI seppade päevad.

Huvilised saavad kahe päeva jooksul aimu sepatööst ja võivad ka ise kätt proovida. Müügil on sepised.

Kaasa lööma on oodatud kõik sepad: ka pottsepad, puussepad, kullassepad jne.

Seppade päevad, avatakse reedel, 5. augustil kell 10. Seejärel pääseb ka õpitubadesse uudistama.Päev lõpetatakse elava muusika ja ühislaulmisega.

Laupäeval, 6. augustil töötavad õpitoad kella 10–14. Seejärel algab kultuuriprogramm, millesse mahub nii teatrit kui ka pillilugusid.Päeva korraldab MTÜ Eestimaa Sepad.

Rohkem infot: www.jarva.ee.

Konguta korraldab omadele ja külalistele rattamatka

6. augustil toimub Konguta jalgrattamatk, kuhu korraldajad ootavad kõiki suuri ja väikesi vallaelanikke ja külalisi.
Läbitav teekond on umbes 25 kilomeetrit pikk, väiksematele rattasõpradele 10 kilomeetrit.

Kogunetakse Annikorus hommikul kell 10, üheskoos sõidetaks Külaaseme platsile, peatudes enne Aru mõisa, Aru metsa piknikukoha ning Aru valla-, ministeeriumi- ja algkoolihoone juures. Külaaseme platsil on väike piknik, mille järel saadetakse väiksemad ratturid bussiga tagasiteele, suuremad spordisõbrad peatuvad tagasiteel Alt-Laari linnamäel ja sealt viib metsarada tagasi Annikorru.

Igas peatuspunktis toimub lühike viktoriin kohaliku elu kohta. Lõpp-peatuses pakutakse kõigile osavõtjatele kehakinnitust. Meenetega tunnustatakse viktoriinivõitjaid.

Rohkem infot: www.konguta.ee

Maanteemuuseum kutsub sünnipäevapeole

Maanteemuuseum kutsub kõiki homme, 29. juulil sünnipäevapeole.

29. juulil möödub 11 aastat päevast, mil toimus Eesti Maanteemuuseumi asutamiskoosolek. Selle päeva tähistamiseks korraldab muuseum sünnipäevapeo.

Kui tavapäraselt sulgeb muuseum õhtul kell 20 külastajatele uksed, siis sünnipäeval sel kellaajal sigimine ja sagimine just algabki. Kõigil on võimalik osaleda peo töötubades: kõrtsi ja peoplatsi kaunistamises, enda ehtimises, pillide hääldepuhumises, lauahüppamises ning laulu- ja tantsumängude õppimises.

Päikeseloojangul kell 21.49 algab kõrtsi ees pidu ja mängib ansambel Dialekt.

Peole saavad priipääsme kõik 29. juuli sünnipäevalapsed. Igale külastajale on magus üllatus. Sissepääs muuseumipiletiga.

Täpsem kava on maanteemuuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee.

Terviseamet soovitab metsaande toorelt mitte süüa

Põistang-paelussiga nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet vältida tooreste metsaandide söömist ja pesta pärast metsas käimist hoolega käsi. Ohtlikku haigusse naktumise ärahoidmiseks tuleks marjad ja seened enne kuumtöötlemist puhtaks pesta. Soovitatav on tarvitada metsaande toiduks pärast kuumtöötlemist, sest moosikeetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.

Küsimustele, mis haigus on ehhinokokoos, keda ja mil moel see haigus ohustab, annab vastused terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Kes on põistangtõve tekitajate kandjateks ja kuidas nad levivad?
Põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad, harvem koerad, lambad, sead, lehmad jt. Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.

Kuidas inimene nakatub ?
Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsaandide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.

Kui tõsine haigus on põistangtõbi?
Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet.Vastus küsimusele, kas inimene võib nakatuda tooreid metsaande süües, on jah.

Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?
Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.

Sirje Niitra

Tarbija24.ee

Pühajärve XIV puhkpillipäevad saavad tänasega hoo sisse

Pühajärve puhkpillipäevad said avalöögi teisipäeval ja lõpevad pühapäeval, 31. juulil.

Täna kell 19 tasub muusikahuvilistel seada sammud Hellenurme mõisaparki, kus saab nautida Pühajärve puhkpilliorkestri mängu.

Homme, 29. juulil kell 14 avatakse puhkpillipäevad ametlikult Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkestri kontserdiga Pühajärve põhikooli aulas. Õhtul kell 19 astub üles Sigulda noorteorkester Silversound (Pühajärve puhkekodu pargis), kell 21 vaskpillikvintett Silver Brass (Pühajärve põhikooli aulas).

Laupäeval, 30. juulil esineb Sigulda noorteorkester Silversound Otepää kultuurikeskuses. Saab nautida vabaõhukontserti Otepää lipuväljakul: kell 15 esineb Orissaare muusikakooli brass; kell 15.45 Otepää tromboonikvartett (Edgari trahteri rõdu); kell 16 Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester.

Kell 19 algab puhkpillipäevade koondorkestri kontsert Rõngu Mihkli kirikus.

Pühapäeval, 31. juulil kell 11 on jumalateenistus Otepää Maarja kirikus, kus esineb Kose pasunakoor. Kell 12.30 astub samas üles puhkpillipäevade koondorkester. Pühajärve XIV puhkpillipäevade koondorkestrit juhatavad Bert Langeler, Kahro Kivilo ja Arno Anton.

Rohkem infot leiab Otepää valla kodulehelt. Kõik kontserdid on tasuta.

Suitsusaunanädal jätkub täna lihasuitsutamise õpitoaga

Eelmisel laupäeval alanud Haanjamaa suitsusauna nädal jätkub täna lihasuitsutamise meistriklassi, reedese saunafilmide öö ning laupäevase suitsusaunapäevaga.

Paljudes paikades kadunud suitsusaunatraditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp kuulub oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaellu ka praegu.

Laupäeval sai suitsusauna mõnu Haanjamaal tunda ligi 50 külalist, suitsusaunapäeva üritustel osales kokku üle 120 külalise.

Täna toimub Haanjas Mooska talus neljas suitsusaunas liha suitsutamise meistriklass, mida juhatab talu perenaine Eda Veeroja. Meistriklassi vastu oli huvi nii suur, et 17 kohta said täis vähem kui päevaga.

„Huvilisi on üle Eesti, sealhulgas nii muuseumitöötajaid, etnolooge kui ka talunikke, kes ise liha suitsutanud,” lausus Eda Veeroja. „Huvi on nii suur, et paljud soovijad peavad ootama järgmist meistriklassi, mis toimub juba sügisel.”

23.-30. juulini toimuval Haanimaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Meldre, Alasumäe ja Puspuri talu uksed. Suitsusaunanädalat korraldab koos saunaperedega Haanja kultuurikoda.

Lisainfo Ivi Rausilt meiliaadressil ivi.rausi@gmail.com ja telefonil 5305 4164.

Rehielamused Harjumaa muuseumis

Kuni septembri keskpaigani saab Harjumaa muuseumis tutvuda näitusega „Rehielamused”.

Väljapanekus vaadeldakse rehemaja mitme nurga alt. Koostajate peamine eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga ehk saab mõni majaomanik ka praktilist kasu.

Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võib rääkida ka rehemajade statistikast.

Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsivad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodus mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb.

Tuletatakse meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii nagu inimesed mõjutavad oma keskkonda, jätab ka putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka oma maja üle.

Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitme kunstniku teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.

Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.

Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?

Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Loe edasi: Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult

27. juuli keskpäeval oli Võru Tamula rannas õhusooja 27 kraadi ja veesooja 25 kraadi. Sel päeval tööl olnud vetelpäästjate Joonas Trolla ja Innar Ploomi väitel on võrulaste populaarsemas supluskohas suvi möödunud rahulikult.

Enamasti on sel suvel Tamula rannas lehvinud ujumist lubav roheline lipp. Ujumist mittesoovitav kollane lipp lehvis jaanipäeva paiku, põhjuseks oli vaid tunni ajaga roheliseks muutunud vesi. Koheselt võetud veeproovid saadeti laborisse, kust saadi kinnitus, et vesi on ohutu. Juba järgmisel hetkel lehvis vetelpäästetorni küljes ka roheline lipp.

„Kõige sagedasem mure rannas on asjade kaotamine,“ märkis Trolla. Inimesed tulevad tihti küsima, kas midagi on leitud. Vetelpäästjate juurde jõuavad aga vaid väga üksikud asjad, enamasti need, mis vetelpäästjad ise koristades maast leiavad. Hetkel on omanike ootel mõned rahakotid. Suve jooksul on kadunud ka kolm kuni neli last, kes on siiski kiiresti üles leitud. Lapsevanemad suudavad oma last päris hästi kirjeldada ning abi on olnud ka binoklist, mis lapsevanemale laenatakse.

Kiirabi on sel suvel Tamula randa kutsutud viiel kuni kuuel korral, põhjuseks on olnud suuremad haavad ja üks jalaluu mõra. Olgu öeldud, et ka intervjuu ajal tuli vetelpäästjatel joosta abi andma kuumarabanduse saanud tüdrukule. Kuigi tüdruk toibus üsna kiiresti, kutsuti igaks juhuks kohale kiirabi, kes tüdruku enda hoole alla võttis. Vetelpäästja Innar Ploomi selle suve tõsisem juhtum oli siis, kui üks tüdruk, kes ujuda ei osanud, läks kummimadratsiga ümber. Õnneks päästis lähedal olnud mees tüdruku. Vetelpäästjatel endil pole sel suvel veel kedagi päästa tulnud. Ploom kiitis inimesi, kes on üsna tähelepanelikud ja märkis, et kahekesi tervet randa jälgida on väga keeruline. Loe edasi: Suvi Tamula rannas on möödunud rahulikult

Muusikafestival Kapa Rock on tagasi

Pärast aastast vaheaga on uuesti ellu ärkamas kümme suve väldanud ja spetsiaalselt noorte bändide jaoks loodud muusikafestival Kapa Rock.

30. juulil kell 15 algaval fesitvalipäeval esinevad Kohila alevi lipuväljakul ansamblid Merwis, The Nymph, Hurmurid, Groundhog Day, The Princes, Aides, Bedwetters, Ultima Thule ja paljud teised. Kontserdi esimene osa on akustilise muusika päralt, teisel poolel kuuleb ka rockilikumat soundi. Teiste hulgas astub akustilse kavaga üles Superstaari saatest tuntuks saanud Rosanna Lints.

Festivalile oodatakse rahvast mitte ainult Kohilast ja Rapla maakonnast, vaid üle terve Eesti, kinnitavad korraldajad. Piletid hinnaga 3 eurot on müügil kohapeal.

Kapa Rocki muusikafestivali korraldavad kolm Kohila noormeest Martin-Erich Torjus, Hardo Hansar ja Peter Põder ansamblist Merwis. Martin Erich Toriuse sõnul oli nende soov Kapa Rocki nime elus hoida ja kontserti sama nime all jätkata. „Möödunud aastate jooksul kujunes Kapa Rockist Raplamaa suve üks oodatuim muusikasündmus ja meil on suur au seda traditsiooni edasi viia,” märkis Torius.

Kapa Rocki eesmärk on pakkuda kuulajatele kõrgetasemelist muusikat ning tutvustada Kohilat kui loovat ja elujõulist valda. Siit on sirgunud mitmed tuntud muusikud nagu Birgit Õigemeel, Vaiko Eplik, Kadi Toom, Toomas Vanem, Paul Daniel ja teised. Kohilas on muusikakool ja tegutsemas ka praegu mitmed bändid ning laulustuudio.

Lisainfot muusikafestivali kohta leiab Facebookist ja kodulehelt.

uWK8x5

Rattasõpru oodatakse Võrumaale rattamatkale

Sel pühapäeval algusega kell 12.00 stardib Võrumaa Suvine Rattamatk. Korralduskeskus asub Võrus, Roosisaare silla linnapoolsel parkimisplatsil. Matk on kõigile osalejatele tasuta. Registreerimine toimub enne matka kohapeal.

Raja profiil on korraldajate väitel suhteliselt tasane. Sõit toimub asfaldi-, kruusa- ja metsateel, sekka tuleb sõita ka mõnel kitsamal rajaosal. Põhiraja pikkus 23 km ja läbib järgmisi kohti: Roosisaare, Juba, Tsiatsungõlmaa, Kohandupalu, Ründomõts, Ala-Vagula, Roosisaare. Matkarada on tähistatud märgistuslintidega ja pöörangukohad on varustatud nooltega.

Igaühel on võimalus valida endale jõukohane tempo, kuid korraldajad soovitavad liikuda koos grupiga. Lisaks matkajatele liiguvad rajal ka turvavestidega Haanja Rattaklubi liikmed.

Trassil on olemas üks teeninduspunkt, kus pakutakse sööki ja jooki. Iga matkal osaleja on kohustatud kandma kiivrit, täitma liikluseeskirju, juhinduma liiklusmärkidest ja muudest korraldaja poolt paigaldatud viitadest ning liikluskorraldajate märguannetest.

Matka korraldab MTÜ Haanja Rattaklubi.

Matka juhendi leiad siit.

Narva Kutseõppekeskus võtab vastu üle 700 uue õpilase

Narva Kutseõppekeskusesse esitati enam kui 440 sisseastumisavaldust. Seniste avalduste põhjal on populaarsemad autotehniku, multimeedia, koka ja kondiitri erialad.

Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum sõnul püütakse noorte hulgas huvi äratada selliste Ida-Virumaal ja Eestis perspektiivsete erialade vastu nagu näiteks mehhatroonika, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordinaator ja arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator. Kuigi multimeedia on perspektiivne eriala, on Veidenbaumi väitel väiksem huvi just eestikeelse multimeedia õppe vastu.

„Meie senine vastuvõtt on kulgenud võrreldavas graafikus eelmiste aastatega,” märkis Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova. Suuremat osa keskharidusega sisseastujaid oodatakse alles augustis.

Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse hinnete keskmise ja vestluse alusel. Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 12. augustini ja keskhariduse baasil 19. augustini. 2011. a. augustis võetakse Narva KÕK-i vastu kuni 756 uut õpilast.

Keskharidusega õpilasi võetakse vastu 18 erialale. Uue õppeaasta uued erialad on kondiiter ja puhastusteenindus. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 5 kuust kuni 3,5 aastani. Õpe on tasuta ja õpilastele, kes saavad üheaegselt nii kutse kui keskhariduse, on ka toitlustamine tasuta.

Lisainformatsiooni õppimisvõimaluste kohta saab Narva KÕK-i vastuvõtukomisjoni vastutavalt sekretärilt Elyanna Romanovalt (Tel: 515 6828, 356 9344; e-post: elianna.romanova@nvtc.ee) või kodulehelt.

ELF saadab kaks talgulist Inglismaale

Juba teist korda pakub Eesti Loodusfond (ELF) võimalust osaleda talgutel Suurbritannias.

Pakkuda on kaks kohta 19. – 26. augustil Inglismaal Lake Districti rahvuspargis peetavatele talgutele. Lähemat infot nimetatud talgute kohta leiab siit.

Reisikulud peab osaleja ise katma, kuid talgutel osalus ja selle sisse käiv söök ja majutus on tasuta.

Oma soovist talgutel osaleda palutakse teada anda hiljemalt 1. augustiks aadressil siim@elfond.ee

Eelmise aasta lõpus pälvis ELF Suurbritannia partneri BTCV poolt korraldatud konkursil Green Hero auhinna, mille eest lunastatigi priipääsmed BTCV korraldatavatele talgutele.