Tartus hinnati väiketootjate toidukraami

Tartu Kutsehariduskeskuses toimus taas Eesti parima toiduaine konkursi väikeettevõtete voor. Hindamisele oli saadetud kakskümmend erinevat toodet kümnelt tootjalt — nii piima-, liha- kui pagaritooteid, enamik neist Lõuna-Eestist. Konkurss oli tänavu viimaste aastate osavõturohkeim. Žüriisse kuulusid toidutehnoloogid, toitlustajate ja kaubanduse esindajad. Pea kõik tooted pälvisid kiidusõnu, kuid välja valitud parimad jäävad saladuseks kuni 27. aprillini, mil Tallinnas toimub üleriigiline lõppvõistlus.

Eesti parima toiduaine valimist korraldab Toiduliit, tänavu juba 17. korda.

Info: Silvie Lainela, 648 4978

www.toiduliit.ee

Allikas: tartumaa.ee

Uued näitused Võrus

Võru Linnagalerii avab täna Maria Laanelepa fotonäituse “Unknown Album/ Tundmatu album”, mille eesmärk on anda ülevaade mõnede Võrumaal
tegutsenud bändide viimase seitsme aasta esinemistest, teiseks tuua kõvaketastelt vaatajateni hulk kogunenud fotosid, mida siiani on näinud
vaid kitsad ringkonnad. Valdava osa näitusest moodustavad ansambli Apex11 kontserditel pildistatud fotod, kuid kaamera ette on jäänud ka
Hetero, Analysis, Evergreen86 ja paljud teised. 
Alar Tuule maalinäituse “Kumulatiivne” autor on oma loomingu kohta öelnud järgmist: “Maalin erinevaid asju ja olekuid, sõnu ja neist tekkivaid assotsiatsioone, mille sisusid ja vorme olen lakkamatult muutnud või ümber kujundanud. Minu visuaalne väljendusviis on spontaanne ja juhuslik, välistades ratsionaalsuse. Miski ei oma pildil konkreetset tähendust. Asjadel, sündmustel on mitu tähendust, tõlgendust ning need on muutuvad ajas.”
Uued näitused jäävad Võru Linnagaleriis avatuks kuni 1. aprillini. Näituste külastamine on tasuta.

Tartu tantsuklubis õpitakse udmurdi tantse

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumšan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Folklooriansambel „Jumšan gur“

Folklooriansambli „Jumšan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Ansambli koosseis on pidevalt muutunud, kuna see koosneb peamiselt Tartu Ülikooli tudengitest. Samas on ka staažikamaid osalejaid, kes on ansambli koosseisus olnud algusest peale. Kõiki ansambliliikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvuskultuuri ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on 16. märtsil kella 20:00-ks oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Asukoht: Tiigi seltsimaja (Tiigi 11, Tartu)

Tartus algab festival MAAjaILM

Reedel ja laupäeval peetakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel Tartus mailmamuusika festivali MAAjaILM. Kümnendat korda toimuva festivali peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus trupp Frikar, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetk. Laupäeva õhtul astub Frikar Vanemuise kontserdimajas vaatajate ette norra pärimusest ja akrobaatikast pakatava lavastusega “Mjølk.
Algselt festivali reedeses kavas olnud Anu Tauli ja Andre Maakeri kontsert jääb lauljanna haigestumise tõttu ära ning on asendatud multiandekate muusikute Jaak Tuksami ning Andre Maakeri ühisesinemisega. Genialistide klubis kõlavad nii autorilood, rahvalaulud kui ka instrumentaalid. Sellele kontserdile eelmüügist pääsme ostnutel on soovi korral võimalik enne kontserdi algust kohapeal oma pilet korraldajale tagasi müüa.
Avapäeva võtab Genialistide klubis kokku Põhjamaade tantsumaja, mille esimeses pooles on huvilised oodatud Frikari tantsijate poolt läbiviidavasse tantsude õpituppa. Peo teises pooles mängib Soome, Taani ja Inglismaa muusikuid ühendav ansambel Baltic Crossing.
Laupäeval astuvad publiku ette Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kes on oma muusikalistes otsingutes koondunud nimetuse Nuumen
alla. Samuti saab näha regilaule, koraale ja elektroonilist muusikat segavat ansamblit Suurõ’ pilvõ’ ning Põhja-Aafrika muusikasensatsiooniks
tituleeritud DuOud`i.

Festivali programm: http://www.folk.ee/et/MAAjaILMjaFRIKAR

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid.

Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621).

Elutööpreemia saaja otsustab Eesti Metsaseltsi volikogu, kuhu kuuluvad kõik metsanduse huvigrupid ning preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.

Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007), metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

Aasta betoonehitise konkursil tõusid esile Maanteemuuseum ja Otepää suusastaadion

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta Betoonehitis 2010“ võitjad. Aasta Betoonehitis 2010 – eramu Pirital (Vahtramäe tee 9, Tallinn).
Eriauhind – Eesti Maanteemuuseumi välialad (Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa) – arhitektuuribüroole Salto OÜ ja disainibüroole Laika, Belka & Strelka OÜ –tervikliku arhitektuurse lahenduse ja graafilise betooni idee eest. Žürii kommentaar: Tegu on omapärase objektiga, kus graafilise betooni
võimalusi on leidlikult kasutatud. Betoonihuvilise jaoks on Maanteemuuseumi põnevaim osa minevikku viivat teed kujutav ekspositsioon, kus graafilise betooni viimistlusega elemente kasutatakse eri ajastute markeerimiseks. Betoonelementidele on graafilise betooni tehnikas kantud vanad fotod. 3x5m suurused seinapaneelid valmistas etteantud fotode alusel AS E-Betoonelement ja need on esimesed omataolised Baltimaades.
Eriauhind – SA Tehvandi spordikeskuse multifunktsionaalne suusastaadion (Otepää) – Savekate OÜ – kvaliteetse betoonitöö eest.
Tänavu üheteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis“ on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi.

Homme esitletakse Urvaste kohapärimust

Homme algusega kl 15 toimub Võru Instituudi saalis Urvaste kihelkonna kohapärimuse kogumiku “Metsast leitud kirik /
Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” esitlus. “Metsast leitud kirik” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna  pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket,  nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.

Kohapärimusest ja raamatu valmimisest räägivad kogumiku koostaja Valdo Valper ning Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Lauludega astuvad üles Jaan Pulk ja Jan Rahman. Raamatu saavad kingituseks Urvaste kihelkonna alale jäävad koolid ja raamatukogud, samuti inimesed, kes selle valmimisele kaasa aitasid.

Raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” valmimist on toetanud Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri

KevadSemil Tsolgos tähistatakse uute väljakutsete algust

Räästad juba tilguvad. Saabumas on aasta üks kauneimaid aegu, kui kogu loodus taas talveunest ärkab. Ärkame koos loodusega ja tuleme toast välja, et kohtuda Lasva valla toredate inimestega. Peame maha ühe värskendava kevade alguse peo!

Projekti “Noored ulatavad käe” neljas ehk viimane kohtumine on käes. KevadSem on ukse ees! Tähistame ühte edukat lõppu ja uute väljakutsete algust suure peoga Tsolgo rahvamajas 19. märtsil kell 17- 22.

Meid ootavad kosutavad vestlused, mõnus muusika, maitsvad suupisted ja toredad esinemised. Oled noor või vana, võta kaasa pere, sõbrad ning kaaslased oma külast või seltsingust ja lööge kampa. Ka siis ja just eriti siis, kui te varem meie projektis osaleda ei ole saanud. Kõige suurema inimeste arvuga esindatud küla või seltsingut ootab ees auhind.

Toimub kõige naljakama seltskonna valimine. Üllatused kohapeal. Toimub parima magusa ja soolase küpsetise valimine. Kõik kokanduse huvilised, palun rikastage meie peolauda!
Peojoogid palume endal kaasa võtta.

Peo paremaks korralduseks palume oma tulekust võimaluse korral ka teada anda (kati@kating.ee, tel. 56498816)

AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Avatud Eesti Fond kuulutas välja avaliku konkursi 2011. aasta Koosmeele preemia kandidaatide leidmiseks. Auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal Avatud Eesti Fondi sünnipäevaks 19. aprillil, preemiaga kaasneb rahaline auhind ja Marje Üksise graafiline leht “Avanemine”.

Selle aasta Koosmeele auhind tõstab esile üksikisikuid või ühendusi, kes on aidanud kaasa ühiskonna erinevate gruppide teineteisemõistmisele ja sotsiaalsete valupunktide kajastamisele.  Loe edasi: AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Täna ja homme saab vaadelda Kuud, Merkuuri ja Jupiteri

Tartu Ülikooli Ajaloo muuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring korraldavad taas Tartu Tähetornis vaatlusõhtuid.
Täna ja homme kutsutakse huvilisi vaatama vastrestaureeritud Zeissi teleskoobiga Kuud, Merkuuri ja Jupiteri.
Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis.
Etendused algavad  kell 18.30 ja 19.30. Sellel osalemiseks tuleb selga panna soojad riided.

Avatakse programm Eesti väikesaarte kaitseks

EASi ja Siseministeeriumi koordineerimisel avatakse väikesaarte program, mis on suunatud mandri- ja saarevahelise transpordiühenduse, hoolekande- ja tervishoiuteenuste, toidu, elektri, joogivee ja kütuse, jäätmemajanduse, juurdepääsu alg- ja põhiharidusele ning päästeteenuse ja sideteenuse kättesaadavuse parandamisele.

Toetus on suunatud saareelanike elutingimuste parandamisele nagu näiteks kütusetanklate rajamine ning perearstipunkti sisustamisele.  Väikesaarte programmist on näiteks Kihnu saarele ja Manijale kavandatud 214 000 eurot, kelle kultuuripärand on kantud UNESCO kaitse nimekirja.

Programmi selle  aasta kogumaht on 639 116 eurot ning maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. Programmi piirkonda järgnevad saared:

Harju maakond: Naissaar (Viimsi vald), Prangli (Viimsi vald), Aegna (Tallinna linn), Väike-Pakri (Paldiski linn)
Lääne maakond: Osmussaar (Noarootsi vald), Vormsi (Vormsi vald)
Pärnu maakond: Kihnu (Kihnu vald), Manilaid (Tõstamaa vald)
Saare maakond: Abruka (Kaarma vald), Kõinastu saar (Orissaare vald), Kesselaid (Muhu vald), Vilsandi (Kihelkonna vald), Ruhnu (Ruhnu vald)
Tartu maakond: Piirissaare (Piirissaare vald)

Jutusta üks lugu viiendast aastaajast

viies aastaaeg

Portaal soomaa.com kuulutab välja viienda aastaaja lugude jutustamise võistluse.

Reegleid, juhtnööre, selgitusi:

1) Osalema on oodatud inimesed, kes soovivad jutustada teistele huvilistele oma põnevaid lugusid Soomaa suurveest.
2) Saada oma lugu emailiga Aivarile ja Elleriinule aadressile info@soomaa.com.
3) Põnevamad lood avaldatakse veebis http://blog.soomaa.com.
4) Huvilised saavad omale lemmiklugude poolt hääletada klikates vastava loo juures Facebooki “Like” nuppu.
5) 1. maiks enim meeldinud loo autor saab suvel tulla sõpradega Soomaa laukasse ujuma ja parvsauna soomaa.com kulul.
6) Lugu võib jutustada oma nime või ka varjunime all. Korraldajad tagavad kõigile soovijatele anonüümsuse.
7) Lool võib olla üks või mitu autorit.
8 ) Sinu lugu võib olla 100 protsenti tõde, aga võib ka sisaldada ilustavaid väljamõeldisi.
9) Lugu võib jutustada mistahes ajal möllanud suurveest, võib olla ka veel juhtumata lugu.
10) See lugu võib olla juhtunud Sinuga, aga võib olla ka kuuldud tuttavalt. Lugu peab olema juhtunud Soomaal.
11) Lugu olgu kurb või lõbus, õnneliku või õnnetu lõpuga.
Otsime sponsoreid, kes soovivad panna välja eriauhindu erilistele lugudele!

Tehnilisi detaile:

– tekst võiks olla 1 ekraanitäis pikk, A4 lehekülge kirjaridasid (võib olla lühem!) Kui Sul on tõesti pikem lugu, siis tee parem mitme looga sari!
– lugu võib illustreerida kuni 5 piltiga (võib saata manusena või panna veebi : Flickr, Picasa , Nagi jms.
– ja/või videoga (need võiks olla veebis üleval Youtubes, Vimeos, Torus vms)
– ja/või muud veebipõhise meediaga, muusika vms. audio, veebikaart (google maps vms), slaidid (slideshare vms)
– NB! võib olla ka ainult tekst!

Head lugude jutustamist!

Märts on Viljandimaa ja Põhja-Läti noortevahetuste kuu

Viljandi maavalitsuse poolt korraldatava noorte osalusprojekti raames viiakse Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte vahel läbi noortevahetusi „Maailm on mu naabruskonnas!“, kus ühe valla või linna noored saavad käia kas oma maakonnas või teises riigis teise noortegrupi
tegemistega tutvumas.

Noortevahetuste „Maailm on mu naabruskonnas!“ eesmärgiks on pakkuda võimalust tutvuda lähemalt mõne teise Viljandimaa või Põhja-Läti valla-linna noorteeluga ja peamiste asutuste-organisatsioonidega, mis selle arendamisega tegelevad; pakkuda võimalust tutvuda lähemalt sealsete noorte osalusvõimalustega; saada häid mõtteid ja soovitusi enda jaoks ning samuti anda tagasisidet ja soovitusi teistele vastu ja saada uusi tuttavaid teistes Viljandimaa või Põhja-Läti paikades.

Igast Viljandimaa ja Põhja-Läti vallast ja linnast on ühel noortegrupil võimalik osaleda ühel sellisel noortevahetusel. Noored saavad koos noorsootöötajaga valida, millisesse kohta nad minna tahavad kas Eestis või Lätis, või anda märku, kas nad on huvitatud võõrustamisest. Osalusprojekti raames kaetakse noortevahetuste sõidukulud. Samuti aidatakse kaasa kohtumiste aset leidmisele omapoolsete kontaktide, korralduslike küsimuste ning nõuannetega kohtumiste sisu ja päevakava osas.

Noortegrupid koos juhendajatega saavad anda sellest, kuhu ja millal nad minna tahavad, märku kuni 11. märtsini Viljandi maavalitsuse noorte osalusprojekti projektijuhile kas e-posti (siiri.liiva@viljandimaa.ee)
või telefoni teel (5624 5617).

Projekt tegevus on osa pikaajalisest noorte osalusprojektist, mida Viljandi maavalitsus viib läbi Viljandimaal ja Põhja-Lätis noorte osaluse ja kaasamise suurendamiseks ning noorte ja otsustajate dialoogi arendamiseks. Kõik projektis osalejad aitavad kaasa ühe uuendusliku ja
teedrajava ettevõtmise elluviimisele. Projekti läbiviimist toetavad Viljandi maavalitsus ja programm Euroopa Noored noorte demokraatiaprojektide alaprogrammi kaudu.

Narvas konkureeritakse täna Nobenäpp 2011 tiitlile

Narva kutseõppekeskus korraldab täna, 10. märtsil koostöös sihtasutus Innovega üleriigilise õmblejate kutsemeistrivõistluse Nobenäpp 2011. Iga-aastasel traditsioonilisel kutsevõistlusel hakkavad omavahel mõõtu võtma Eesti kutseõppeasutuste õppurid. Võistlusele on registreerunud võistlejaid üle Eesti.

„Mitmete võistlusel osalejate arvates on võistluse korraldamine Narvas lisaväärtus,” kinnitas üks võistluse korraldajatest, Narva kutseõppekeskuse koduteeninduse ja õmbluse valdkonna juht Tatjana Dolgovskaja.

Võistlusülesanne koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb 45 küsimusest, mis hõlmavad eritehnoloogiat, materjaliõpetust ja seadmeid. Test toimub „Moodle“ õpikeskkonnas, arvutis. Testile vastamiseks on aega 45 minutit.

Praktilist osa läbides täidavad võistlejad ülesannet töötluse tehnoloogilise kaardi järgi, ette on valmistatud toorikud, lekaalid ja töötluse tehnoloogiline kaart. Praktilise osa läbimiseks on võistlejatel aega kaks tundi. Loe edasi: Narvas konkureeritakse täna Nobenäpp 2011 tiitlile

Võrus toimub rahvusvaheline GLOBE koolitus

Võrus toimub 10.-13. märtsil rahvusvaheline GLOBE keskkonnakonverents “Aastaajad ja bioomid”, kus külalislektorid on USA saatkonna toel Eestisse kutsutud ekspert prof. Elena Bautista Sparrow Alaska GLOBE programmist ja Ms. Martha R. Kopplin Alaska Fairbanksi ülikooli arktiliste uuringute keskusest.

GLOBE www.globe.gov ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 111 riigist, nende hulgas ka õpilased 50 Eesti koolist. Õpilaste teostatud keskkonnauuringuid kasutavad kliimateadlased üle terve maailma, teiste hulgas NASA ja Tartu Ülikooli teadlased ja üliõpilased.

Eesti liitus programmiga 1996. aastal ja on tänaseks üks aktiivsemaid GLOBE programmis osalejaid riike.

Konverentsi toimumispaik on Kubija hotell Võrus.

Täiendav teave:

GLOBE Eesti: http://www.globe.ee/globe/seminar/seasons/

Elena Bautista Sparrow: http://classic.globe.gov/html/newsbrief_5_09

GLOBE Eesti kontakt: Kaido Reivelt (kaido@globe.ee)

USA saatkond: Evelin Kokkota (kokkotae@state.gov)

Algas loominguvõistlus “Õnnetus hüüab tulles”

Algas tänavuaastane päästeala loomingukonkurss “Õnnetus hüüab tulles!”, kuhu oodatakse karikatuure- koomikseid ja animatsioone. Konkurss toimub kahes vanuserühmas, alates 16 eluaastast saab esitada karikatuure teemal: “Õnnetus hüüab tulles!” ning alates 6 eluaastast saab esitada õpetlikke koomikseid ja animatsioone teemal: “Mina – õnnetuste ennetaja”.

Konkursi patroon on Heinz Valk, kelle arvates võimaldab karikatuur elu valupunkte rõhutada kujutades olukorda võimendatult. “Inimeste elus käivad traagika ja huumor sageli käsikäes ning ka selline tõsine asi, nagu õnnetuste ennetamine saab käia läbi absurdi ja koomika”, arvab vanameister.

Parimad tööd kuulutatakse välja 27. mail Tartus uues Ahhaa keskuses. Võitjatele jagatakse hinnalisi auhindu.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 6.maiks 2011 e-posti aadressil rescue@rescue.ee või tuua Päästeametisse aadressil Tallinn, Raua 2, võib ka viia lähimasse päästekomandosse. Täpsem info ja reeglid: www.rescue.ee.

Lisainformatsioon kodulehel http://www.rescue.ee/35777 ja
Indrek Ints
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja
indrek.ints@rescue.ee
tel 5269800

Otepää vallavalitsus tutvustab valla üldplaneeringut

Pühajärv.

Otepää valla üldplaneering on koostamisel. Otepää valla üldplaneeringu eskiisile on ettepanekuid teinud valla kodanikud, maaomanikud, vabaühendused ja riigiasutused. Vallavalitsus tutvustab märtsikuu jooksul üldplaneeringut Otepää külades.

Tänaseks on vallavalitsus üldplaneeringule laekunud ettepanekud läbi töötanud. “Arvestades valla arengueesmärke ja kodanike vajadusi, oleme teinud riigiasutustega koostööd nende ettepanekute osas,” sõnas planeerimisspetsialist Merle Anton. “Vallavalitsus on kõigi ettepanekute osas võtnud seisukohad.”

Vastavalt seisukohtadele tuleb üldplaneeringu tekstis ja joonistel teha parandused ja saata uuesti riigiasutustele kooskõlastamiseks. Seejärel esitab vallavalitsus üldplaneeringu volikogule vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks. Avalik väljapanek kestab neli nädalat ja selle aja jooksul saab igaüks selle uuesti üle vaadata ja oma ettepanekud vallavalitsusele esitada.

Kavandatavate paranduste osas tagasiside saamiseks ning enne üldplaneeringu saatmist uuesti riigiasutustele kooskõlastamiseks ja volikogule vastuvõtmiseks soovib vallavalitsus tehtud töö tulemusi laiemale üldsusele tutvustada.

Selleks toimuvad üldplaneeringut tutvustavad kohtumised:

  • 15. märtsil Otepää linn ja aedlinn – kell 18 Otepää vallavolikogu saalis (Lipuväljak 13 III korrus)16. märtsil Mäha, Pühajärve, Pedajamäe, Mägestiku, Nüpli külad – kell 18 Annimatsi kämpingus
  • 17. märtsil Vidrike, Kaurutootsi, Tõutsi, Koigu, Truuta, Ilmjärve, Kassiratta külad – kell 18 Vidrike puhkemajas
  • 18. märtsil Sihva, Kääriku, Arula, Märdi, Raudsepa külad – kell 18 Pühajärve kooli aulas
  • 21. märtsil Pilkuse, Vana-Otepää, Kastolatsi ja Otepää külad – kell 18 Veski spordibaasis

Üldplaneeringu eskiis ja riigiasutuste ettepanekud on kättesaadaval valla kodulehel: http://otepaa.ee/areng-ja-planeerimine/planeeringud/koostamisel-olev-ueldplaneering

Täiendav info: Merle Anton, merle.anton@otepaa.ee, tel 766 4820

Tuulegeneraatori käivitamine Nasval seisab
Eesti Energia taga

Baltic Workboatsi 2,3-megavatise võimsusega tuulegeneraator on Nasval juba rohkem kui kuu aega püsti olnud ja Nasvalt Sikassaarde ka maakaabel ammu paigaldatud, kuid Eesti Energia aeglase tööjõudluse tõttu ei saa tuulik veel elektrit toota.

“Eesti Energias toimib professionaalne suutmatus. Asjad liiguvad teosammul, tundub, et seal on inimeste töövõimekus 20–30 protsenti,” põhjendas tuulegeneraatori töölerakendamise viivitust projekti käivitaja Oleg Sõnajalg. “Üks asi tehakse päevas, üks vastus korraga, ei osata näha asju ette. Kui probleem on käes, öeldakse, et seda oleks võinud palju-palju varem öelda. Uskumatu, et Eesti Energias, kus peaks töötama oma ala asjatundjad, on nii palju ebaprofessionaalsust.”

Kaablitrassi rajamisest Nasvalt Sikassaarde kirjutasime Meie Maas juba eelmise aasta 8. detsembril. Nasva ja Põduste jõe alt on vahepeal kaabel läbi puuritud, samuti mitme maantee alt. Kuna paigaldati vajadusest suurema ristlõikega maakaabel, siis liinikaod on Sõnajala hinnangul poole väiksemad kui näiteks 2,5 kilomeetri pikkusel Salme-Läätsa elektriliinil.

Eesti Energia Jaotusvõrgu projektijuht Andro Ennok ütles, et nemad lähtuvad elektrituru seadusest ja elektrivõrgu eeskirjast. “Kõik projekti kooskõlastused jaotus- ja põhivõrgu ettevõtetega võtavad teatud hulga aega. Kui kõik kooskõlastused on käes, alles siis saame rääkida tuuliku katsetustest. Omakorda võtavad ka katsetused teatud aja, et lõplikult saada kinnitust, et see tuulik sobib sinna võrku. Kogu protsess on pikk ja keerukas,” põhjendas asjaga venitamist Ennok. Loe edasi: Tuulegeneraatori käivitamine Nasval seisab
Eesti Energia taga

Reedel on rahvusraamatukogus hooajatöö mess

Reedel, 11. märtsil kell 11-17 toimub Tallinnas rahvusraamatukogus töötukassa ja EURESi korraldatav hooajatöö mess. Messil osalevad välismaal töötamise, õppimise või vabatahtliku tööga tegelevad organisatsioonid, erinevates Euroopa riikides hooajatööd pakkuvad tööandjad ning üheksa ELi liikmesriigi EURESi nõustajad.

Töötukassa EURESi teenusejuhi Marta Traksi sõnul on hooajatöö messi eesmärk anda noortele inimestele, kes soovivad turvaliselt teistesse Euroopa riikidesse tööle minna, võimalikult palju teavet sihtriikide elu- ja töötingimuste kohta, tutvustada reaalseid võimalusi ja pakkuda tuge teise riiki õppima, tööle, kogemust omandama asumisel.

„Kohale tulevad konkreetsed hooajatöötajaid värvata soovivad tööandjad – näiteks Rootsist, Soomest, Norrast ja Taanist. Seetõttu võiksid huvilised messile kaasa võtta paar eksemplari oma CV’st ,“ ütles Traks. Tööpakkumisi on kokku üle 200. Messile on oodatud Itaalia, Madalmaade, Norra, Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia EURES nõustajad.

Lisaks tööandjatele ja EURES nõustajatele on messil esindatud terve rida õpirändevõrgustikku kuuluvaid organisatsioone. Euroopa Noored Eesti büroo tutvustab erinevaid alaprogramme nagu Euroopa vabatahtlik teenistus, rahvusvaheline noortevahetus, noorte algatus ja paljud teised. EstYes annab ülevaate erinevatest vabatahtliku tegevuse võimalustest Euroopas, Europassikeskuse esindaja räägib europassi CV koostamisest.

Hooajatöö mess on rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) avatud kella 11-17. Osalemine on tasuta!

Ürituse päevakavaga saab tutvuda aadressil www.eures.ee<http://www.eures.ee>.

EURES on üleeuroopaline tööhõivetalitus, mida toetavad kõik Euroopa riiklikud tööturuasutused. Loe edasi: Reedel on rahvusraamatukogus hooajatöö mess

21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Metsaomanikud saavad kuni 21. märtsini esitada toetuse taotluse metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatud metsamajandamiskava eest. Taotlusvooru eelarveks on üle 287 600 euro.

Metsa inventeerimise toetust makstakse kuni 100 protsenti metsa inventeerimise kuludest, kuid mitte rohkem kui 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise toetus koos metsamajandamiskava koostamisega on kuni 100 protsenti tehtud kuludest, kuid mitte rohkem kui 16 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritava metsamaa kohta. Taotlusi saavad esitada erametsaomanikud ning neid esindavad metsaühistud.

Eelmisel aastal esitati Erametsakeskusele kokku ligi 1700 taotlust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetuse saamiseks. Toetust taotleti 65 353 hektarile kogusummas 813 053 eurot. Loe edasi: 21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Maahingega perenaiste retsepte oodatakse kokaraamatusse

Tegemisel on kokaraamat, kuhu oleksid kokku kogutud retseptid, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd. See oleks omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis sisaldaks mitte profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mis tegelikus elus on kasutusel.

Retseptide ja toitude autoriteks otsime eelkõige maanaisi, kes oskavad meie kodusest toorainest teha maitsvaid ja leidlikke roogasid, millele ei kulu liiga palju aega ega raha. Kui ütlen maanaine, siis mõtlen pigem eluhoiakut kui elukohta, nii et ka linna kolinud maahingega perenaised ja –mehed on teretulnud. Otsime oma pere retsepte, nii argiseid kui ka pidulikke. Otsime retsepte, mis on emade ja vanaemade poolt vihikusse kirja pandud ja mida ka nende tütred teha oskavad.

Oma koht on meie raamatus nii vanaema vahvliretseptil kui ka noore perenaise moodsamatel roogadel, nipikal õunamoosil, vana-aja soolakalal, hoidistel, vormiroogadel, ühesõnaga kõigel, mis on maitsev ja veidike isemoodi tehtud. Usume, et kunagine piirkondlik omapära on siiani säilinud ja tahame seda ka oma raamatus kajastada.

Pöördun Teie poole, et paluda abi osavate kodukokkade-maanaiste või -meeste leidmiseks. Usun, et need, kes toovad messile Olustvere hoidistemessile oma hoidiseid, võiksid olla osavad ja leidlikud ka muude toitude tegemisel ning ehk nõustuksid nad oma retsepte ka meie raamatus avaldama. Toimetaja abiga paneks need retseptid kirja ja kodukokale sobival ajal läheks kohale fotograaf, kes teeks valmisroogadest ka pildid.

Kui oskate juhatada selliseid osavaid naisi või mehi, kes tahaksid selles raamatus oma roogadega osaleda, andke palun teada, võtame ühendust.

Heidi Vihma, toimetaja, tel 5115 018, heidi.vihma@gmail.com

Lõuna-Eesti liikumisfestival “Mina ja sina” kutsub osalema

20. märtsil kell 12 toimub Põlvamaal Mooste uues folgikojas I liikumisfestival “Mina ja sina”.

Festivali eesmärgiks on propageerida liikumist, lapse ja vanema ühist loomingulist tegevust, laiendada selle kandepinda Eestis ning anda kõikidele huvilistele ja harrastajatele võimalus võistelda.

Võistlustest oodatakse osa võtma poisse ja tüdrukuid vanuses kaks kuni 10 aastat koos ema või isaga. Liikumiskava pikkus peaks olema kuni kolm minutit. Kaval võiks olla kindel süžee ja sobilikud kostüümid. Liikumiskava võib sisaldada erinevaid tantsustiile, aeroobika-, võimlemis- ja akrobaatika- või tsirkuseelemente. Tublimatele auhinnad.

Festivali juhib ja muusikalist elamust pakub Hanna-Liina Võsa. Kohal ETV. Avatud kohvik ja kevadkompositsioonide lett.

Nimeline ülesandmine esitada e-postile aruojamaret@hot.ee või telefonil 5160 656 peakorraldaja Maret Aruojale hiljemalt 17. märtsiks.

Mooste Folgikoda on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Festivali korraldab Mooste Vallavalitsus.

Vaata lisa: http://polvamaa.ee

Lisainfo: Maret Aruoja, Mooste vallavalitsuse kultuurispetsialist, tel 792 5434 või 516 0656
maret@mooste.ee

Asutati Rõngu külade ümarlaud

Kaardil punasega Rõngu vald.

5. märtsil 2011 asutati Rõngu külade ümarlaud, mille eesmärgiks on suurendada inimeste kaasatust valla elu arendamisse ja kohalike otsuste tegemisse.

Ümarlaud on demokraatlik liikumine kodanikualgatuse toetuseks Rõngu valla rahva huve ning õigusi aluseks võttes. Koostööks elanike ja omavalitsusega on tarvis äratada kohalike inimeste usk kaasarääkimisvõimalusse ja sulatada võimuesindajate ignorantsus.

Rõngu vald on praeguste juhtide tegevuse tagajärjel jõudnud Eesti kümne kõige suurema laenukoormusega omavalitsuse sekka. Rahvas kardab, et valla päästab majandusraskustest  avalikkusele oluliste objektide müük. Vallavolikogu komisjonid liideti ja järele jäi vaid kaks jooksva töö komisjoni (majandus- ja keskkonnakomisjon ning haridus- ja sotsiaalkomisjon) ning revisjonikomisjon. Liitkomisjonid koosnevad vaid vallavolikogu liikmetest, kellest kaks inimest on seadnud end mõlemasse komisjoni. Kõnekas on see, et Rõngus ei ole arengu-, planeeringu- ega kultuurikomisjoni. See on kohalikule arengule ja paikkonna jätkusuutlikkusele väga ohtlik tee.

Milleks ümarlaud? Ümarlaua liikmed tahavad üheskoos kaasa aidata hea valitsemistava tutvustamisele ja juurutamisele Rõngu vallas. Hea valitsemistava on tõhus ja õiglane avalik haldus, mis hõlmab õigusriiklust, avaliku sektori aruandekohustust üldsuse ees, selgust ja arusaadavust otsuste tegemisel, tulemuslikku otsuste rakendamist, osalusdemokraatiale tuginemist ja konsensusele orienteeritust, avalike teenuste osutamist, võrdset kohtlemist ja kaasatust.

Ümarlaud liidab külavanemaid ja teisi elurõõmsaid ettevõtlikke inimesi, kes tahavad oma elukoha ja kogukonna tulevikku kujundada parimate soovide suunas ja võimalusi otsides. Ümarlaua asutajaliikmeid on 13. Ümarlaud on liitumiseks vaba ja järgmine koosolek toimub 2. aprillil kell 11 Rõngu rahvamajas. Arutlusele tulevad valla ühisüritused (heategevusliku kontserdi korraldamine Rõngu Mihkli kiriku toetuseks, kodukandipäev 21. mail, visioonikonverentsi korraldamine, Rõngu külamängud), ettepanekud ümarlaua töö paremaks korraldamiseks ja toimub uute liikmete vastuvõtt.

Täiendava info saamiseks pöörduda Anu Laasi poole (anulaasile@gmail.com).

Anu Laas, Rõngu külade ümarlaua asutajaliige.

Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Kalevite Kange Rahva viikingid võitlemas. Foto: Raivo Ird, tartupostimees.ee

Kas teadsite, et 11. sajandi lõpu ja 12. sajandi alguse aardeleiud on meil rikkalikumad kui naabermaades? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas te teate, kuidas käis riides ja elas 11. ja 12. sajandi Eesti inimene? Kas teate, millega kaubeldes rikastusid Rõuge kandi hakkajad mehed 9. sajandil? Milliseid lugusid laulsid meie esivanematest meie naaberrahvad?

MTÜ Kalevite Kange Rahvas (www.kkr.muinasmaa.ee ) pakub koolidele Eesti viikingiaega tutvustavat elavat ajalooõpet. Õppe läbiviijad tulevad kohale muinasaegsetes rõivastes, kaasas ka relvad, turvised ja muud muistsed tarvikud. Põneval ja kaasaval moel viiakse osalejad rändama aega, millest eestlane vähe teab, kuid millest räägivad väekat keelt aardeleiud meie mullapõues ja meie naaberrahvaste lugulaulud. 2010 aastal sai MTÜ Kalevite Kange Rahva pakutavast elavast ajalooõppest osa 52 kooli.

Milleks elav ajalooõpe?

On tõsisasi, et keskmine eestlane teab väga vähe oma maa ja rahva ristimiseelsest ajaloost, ka praegustes kooliõpikutes käsitletakse seda perioodi  möödaminnes ja hägusalt nagu midagi vähetähtsast, väheolulist. Põhjuseks võib siinkohal tuua asjaolu, et meie teadlaste värsked ajalooteadmised ei jõua ühiskonnani nii kiiresti, kui see arenenud kultuuririikides mujal Euroopas toimub. Loe edasi: Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Viljandimaa noortekeskused saavad küsida projektidele toetust

Viljandi Maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, eesmärgiks on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. märts.
Selle aasta projektikonkursi eelistuseks on noorte endi vajadustest välja kasvanud ja teisi noori kaasavad projektid, mis toetavad noorte omaalgatust ning noorte osalust ja kaasamist kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. Eesmärgiks on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis aitavad noortel väärtustada oma kodukoha arengut ja ettevõtmisi ning nendesse panustada. Samuti ideid, mis võimaldavad noortel endil osaleda aktiivselt kohalikus noorsootöös ja kujundada seda iseendale meelepärasel viisil.
Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20
tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.
Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 31. märtsiks 2011 esitada projekt koos lisadega paberkandjal Viljandi Maavalitsuse haridus- ja
sotsiaalosakonnale (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ning saata projekti taotlusvorm
elektrooniliselt e-posti aadressil: riina@viljandimaa.ee. Projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 31. detsember 2011. a.
Projektid vaatab läbi avatud noortekeskuste projektikomisjon, hinnates projektide vastavust maakondlikele prioriteetidele ja avatud noorsootöö meetodile, samuti noorte kaasatust, projekti teostatavust ning eelarve otstarbekust. Komisjon teeb otsused 14 tööpäeva jooksul ning need avalikustatakse Viljandi Maavalitsuse koduleheküljel mv.viljandimaa.ee