PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Alates tänasest, 1. detsembrist laekub tänavune toetusraha PRIA suurimale kliendigrupile – ühtset pindalatoetust taotlenud põllumeestele. Nelja liiki pindala- ja loomapõhisteks toetusteks määratav summa on kokku üle 96,5 miljoni euro.

“Lubasime juba kevadel pindalatoetuste taotlusi vastu võttes, et alustame toetuse väljamaksmist neist, kes täidavad korrektse taotluse elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Nüüd saavadki ühtse pindalatoetuse esmalt kaks tuhat e-PRIA klienti,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.

Suurima osa toetusteportfellist moodustabki ühtne pindalatoetus (ÜPT) – seda saab 16 291 taotlejat 884 613 hektari põllumaa hooldamise eest, kokku 80,4 mln eurot. Ühikumäär on tänavu 91,1 eurot/ha ehk kümmekonna euro võrra mullusest kõrgem. Ka põllumaa pindala suurenes ja toetusesaajaid on mullusest rohkem. Loe edasi: PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Targa töö ühing kutsub aastalõpupeole

Targa töö ühing kutsub 19. detsembril kell 19 restorani Neikid (Wismari 3, Tallinn) suurele targa töö ühingu aastalõpu peole.

Peol esitatakse kokkuvõtte tehtust ja mõeldakse, mida edasi teha, ja seda kõike mõnusas keskkonnas ja vabas vormis. Sõbra kaasa võtmine on lubatud, hea tuju kohustuslik!

Palun anna enda tulekust kindlasti teada hiljemalt 15. detsembriks aadressil: liisi@smartwork.ee või ühingu FB lehel.

http://www.smartwork.ee/administrator/components/com_civicrm/civicrm/extern/url.php?u=128&qid=8168

Mõtsast saa iks viil siini

Otsa Kallõv. Foto: Ülle Harju

«Iks viil om mõtsan kikkasiini!» kitt’  Võromaa seenekuning Otsa Kallõv (49), kiä eläski parhilla õnnõ korilusõst – kikkasiini ja kurõmarju müümisest ni kalapüüdmisest.

Egäüts muidoki parhilla siini mõtsast ei lövvä, no Kalõvil omma uma salakotusõ, kost tä iks viil mitu killo siini kõrraga kodo tuu ja kolmõeurodsõ kilohinnaga maaha müü.

«Umma rekordit ma timahava es lüü – tuu om 21 killo Lindoralt –, a sändsit kümnekilotsit saakõ iks oll’,» kõnõl’ miis. Kah’os jäi tä kõgõ magusambast seene-aost ilma: tekk’ põimukuul kalal kävven jalalõ vika ja pidi terve süküskuu koton istma.

«Lehtri-kikkasiini olõ löüdnü timahava häste hulga,» selet’ miis ja näüdäs’ kikkaseene kujoga siint, õnnõ värv oll’ tuul hellemb pruun, mitte kõllanõ. Timä tõõnõpuul Aya (50) kor’as’ umast kodokandist Krabi lähkült kah noid ja ütenkuun pruuvsõ nä siini Võro turu pääl müvvä.

«Üts ostsõ õnnõ – inemise ei tunnõ siini!» selet’ Kallõv. «A sis üts tekk’ pilti, tuu panti maakunnalehte ja päält tuud naati ostma! Kae, ruutslasõ söövä noid, a meil om taa vahtsõnõ asi. A huvitav, et Krabi kandin kutsutas tuud siint mustas kikkaseenes, tegeligult must kikkasiin om torbik-kikkasiin.»

Kallõv selet’, et lehtri-kikkasiin ollõv parõmba maiguga ku harilik. «Seeneraamatun om seol kolm tärni – väega hää siin! Harilik kikkasiin om lihtsäle hää siin,» selet’ Kallõv. Loe edasi: Mõtsast saa iks viil siini

Narvas on tulekul Põhjaõue talvelaat

Laupäeval, 17. detsembril kella 10-18 toimub Narva linnuses traditsiooniline Põhjaõue talvelaat. Laata korraldavad Narva kutseõppekeskus ja Narva muuseum.

Talvelaadal müüvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti. Pakutakse köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, suveniire. Põhjaõue meistrite juhendusel saab valmistada esemeid vanade tehnoloogiate järgi. Müüjate registreerimine algas 24. novembril.

Põhjaõue ehitatakse ka saun, kus huvilised saavad saunamõnusid nautida. Traditsiooniliselt toimub keskajahõnguline sööming. Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tulešõuga.

Lisainformatsioon: laat@nvtc.ee aadressil ja tel 5048 393.

Kogupereüritus Jõulukroon toob Paidesse jõulumelu

Juba sel laupäeval ehib Paide Jõulukroon Paide linnasüdame jõulurüüsse! Paide keskväljakul saab toimuma suur jõululaat ja kogupereüritus Paide Jõulukroon, mis on jõuluhooaega avamas juba mitmendat aastat.

Laadale annavad melu kontserdid, konkursid, väljapanekud, töötoad, mängud, päkapikkude kokkutulek ja Järva Jõlufolk, jõulumaa ajakeskuses ja jõulumess spordihallis.

Paide raekojas saab kuulata kontserti Paide lasteaia laululastelt ja näitetrupi „Maski taga“ luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda“, uudistada konkursside „Piparkoogifantaasia“ ja „Jõulukaunistus“ väljapanekud. Kogu päeva tegutsevad raekojas Memmede jõulukohvik ja huvikeskuse käsitöökoda, kus valmivad jõululaternad.

Paide keskväljaku on põnevaid tegevusi: päkapikkude rongkäik, Paide päästjate tegevused lastele, Päkapikkude ühendkoori esinemine koos superstaarisaate Rosanna Lintsiga, Järva Jõulufolk maakonna rahvatantsijatega Kalev Järvela ja ansambli Koidupuna eestvedamisel.

Kogu päeva toimub Paide keskväljakul vilgas laadakauplemine ja vigureid teeb jõuluvana Ärni. Jõululaat, kuhu on tänase seisuga oma kaupa pakkuma tulemas üle 130 kaupleja, kestab Paide keskväljakul kella kümnest neljani.

Kogu info ja kauplejate kirjapanek www.paidelaadad.ee

Ülle Laas

Karula elu saa parõmbas

2. joulukuul kell 13 arutõdas Karulan Kaikamäel vanan koolitarõn, kuis saanu ellu Karula rahvuspargin parõmbidõ kõrralda. Arupidämisele omma oodõdu rahvuspargi piire seen toimõndaja inemise.

Karula kaitsõalal hoitva silmä pääl keskkunnaammõt (KA) ja riigimõtsa majandamisõ keskus (RMK). No om nii, et inämbüs RMK as’atundjit ei tii tüüd paigapääl, ei tunnõ seo nuka elämist-olõmist ja inemiisi. Ammõtnigu ja ja paiklik rahvas käü läbi veidü ja ütstõsõst arvusaaminõ om kehvä.

Karula Hoiu Ühing uur Karula kihlkunna kultuuri, luudust ja elukeskkunda.

Kodaniguütiskunna tsihtkapitaali abiga tougas’ Karula Hoiu Ühing käümä ettevõtmisõ «Mi Karula». Rehekuun kutsuti kokku KA, RMK, Karula ja Antsla valla esindäjä, talunigu ja nõvvu andma viil inemise Eestimaa luudusõ fondist. Kokkusaanu märgudi, et ammõtnigõ ja paikligu rahva läbisaamist om vaia paranda. Riididsel kokkusaamisõl Kaika koolitarõn saavaki inemise hindä jaos tähtsä probleemi üles nõsta ja ütitsen tsõõrin näile välläpäsemist otsi.

Uma Leht

Maarja-Magdaleena gildis tuleb taas luuleõhtu

10. detsember kell 18-21 toimub Pärnus Uus tn 5 Maarja-Magdaleena gildis luuleõhtu, kus astuvad üles Aleksandra Tšoba Viljandist, mikromegas, Alari Janson (seekord oma ahjusooja luulega), Anli Eha ja
Inge Vallandi. Nimekiri täieneb.

Muusikat teeb Purakas Tartust. Õhtut juhib Hille Kõrgesaar. Pilet 2 eurot (mitteesinejatele).

Täna esitletakse “külahullude” raamatut

Täna kell 15 toimub Tallinnas Avatud Eesti Fondis raamatu “Heade mõtete tegijad” esitlus.

Üritust juhib Raul Rebane, kohal on raamatu autor Tiit Lääne ning hulk inimesi, kes on Eestis viinud ellu pööraseid ja inspireerivad ideid.

Eestimaal elab inimesi, kes toimetavad ja tegutsevad oma pööraste ideedega, ootamata selleks kellegi sundi või käsku. Need on heade mõtete tegijad, kellesse kaaskodanikud suhtuvad lugupdamisega, ent peavad neid samas omamoodi hulludeks. Raamatu “Heade mõtete tegijad” kaante vahele on koondatud üks väike valik taolistest inimestest – Agu Hollo, Aino Lepp, Ants Paju, Artur Talvik, Contra, Hando Kuntro, Hans Sissas, Helena Siiroja, Imbi Paju, Jaan Aliksoo, Martin Uudeküll, Priit Tänava, Rein Sikk, Ründo Mülts, Silja Vijar, Tiiu Tomingas, Tuve Kärner, Väino Treiman, Valdur Tamming. 

Loodetavasti ei jää esimene taoline kogumik viimaseks. Andke teada inimestest, kes teie kõrval ja naabruses midagi head ja erilist korda saadavad.

Tiit Lääne, raamatu autor

 

Meri uhtus Sõrves randa 100 tihumeetrit palke

Meri uhtus nädalavahetusel Sõrves randa Leedu lipu all sõitvalt laevalt merre paiskunud 100 tihumeetrit kasepalke.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Randlased said merest hulga head küttepuud. Foto: Irina Mägi

Piirivalvebüroo merevalvekeskuse juhi politseikapten Tarvo Vaheri sõnul teatas mootorlaev Afalina, et kaotas reedel kell 15.57 osa oma teki laadungist, milleks oli 100 tihumeetrit kolme meetri pikkusi kasepalke. Palgid paiskusid merre 22 kilomeetri kaugusel Sõrve poolsaarest läänes. Kohalikud elanikud said endale palkidest küttematerjali.

Meie Maa

Kingituste valmistamise töötoad Luke mõisas

Pühapäeval, 4. detsembril kell 12–16 saab igaüks ise valmistada Luke mõisa kärnerimajas jõulukinke. Töötubades tehakse kõrvarõngaid ja pärlitest ehteid, portselanimaalis tassi ning oma kingitustele kinkekoti.

Oodatud on täiskasvanud ja suuremad lapsed. Kingituste valmistamine on tasuline. Kõik vahendid kohapeal. Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.
Lisainfo  www.lukemois.ee

Järgmine töötuba on 11. detsembril.

Otepää loodusõhtul astuvad üles Arne Ader ja Armin Mitt

Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame nüüd talvevalguse süttimist lumistel väljadel.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 18.15 oodatakse huvilisi loodusõhtule Otepää looduskeskusesse (Kolga tee 28, Otepää aedlinn), et Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvedamisel vaadata pilte ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.

Loodusõhtu on tasuta. Korraldajad Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää Kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee

Margit Turb

Rosma vanemate kool kutsub neljandasse tundi

MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 30. novembril algusega kell 18 vanemate kooli neljandasse tundi, mille peateemaks on advent ja jõulud.

Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Advendi- ja jõulumeeleolud, mida vahendatakse waldorfkoolides ja –lasteaedades. Kuidas on see seotud inimeseks kasvamisega. Päkapikutamine. Kuidas leida üles rõõm jõulustressi tagant. Traditsioonid, religioon ja tänapäev. Muusika ja laulud, elamus vaikusest, jõulurahu, sünni ime, armastus / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Elu lammastega, villast lõnga ketramine ja jutuvestmine. Teeme endale villanuku / lasteaia õpetaja Laivi Raamat-Boeke

Traditsioonilise vahetunni võileivad süüakse ja tee juuakse nagu koolilapsele kohane! Loe edasi: Rosma vanemate kool kutsub neljandasse tundi

Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust

Novembri keskpaigas sai kokku “Tähed Särama” komisjon, et valida 82 laekunud projekti seast välja kaheksa laureaati, keda Swedbank toetab kokku ligi 30 000 euroga. Toetust said nii uued algatused kui ka projektid, mis on juba mõnda aega edukalt tegutsenud.

Komisjoni esimehe, Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kiti sõnul oli seekordsete laureaatide seas juba kaks eelmise aasta finalisti. “Toetame suurima hea meelega neid noori, kelle ideed arenevad ja on kestlikud. Näiteks Tartu psühholoogiatudengite tasuta anonüümse nõustamise teenus laieneb maapiirkondade noortele ja Saku noore ettevõtlusklubi formaadist võib kasvada välja mudel, mida ka teised maakonnad saavad kasutada,“ ütles Kitt.

11 aastat toimunud konkursi finalistide hulka jõudsid nii loomeinimeste uuenduslikud algatused, erivajadustega noortele mõeldud projektid kui lauamängude arendajad. „Finaalprojektide eripalgelisus näitab, et Eestis on erinevatelt elualadel palju ettevõtlikke noori, kelle ideed väärivad toetust,“ lisas Kitt. Loe edasi: Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust

Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.

Soome-Eesti arheoloogiaseminar

1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.

Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Eesti arheoloogia päev

2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.

Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Loe edasi: Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Tulekul noorteõhtu “Turvaline seks Talvepealinnas”

1. detsembril, rahvusvahelisel AIDSi-päeval, toimub algusega kell 18.00 Otepää Gümnaasiumis rahvusvahelisele AIDSi-päevale pühendatud noorteõhtu “Turvaline seks Talvepealinnas”.

Õhtujuhtideks on Otepää Gümnaasiumi vilistlased Toivo Tammekivi ja Robert Pihelgas. Kell 18.00 saavad kohmakad küsimused tabavad vastused. Dr. Aive Kalinina räägib turvalisest seksist. Vaadatakse õppefilmi „Dr. Zarkovski salatoimikud“.

Kell 19.00 on vaba lava – esinevad tantsugrupp FeelingGood, Otepää Draamaklass, tüdrukuteansambel Charlie, Otepää Gümnaasiumi vilistlane Kärt Anton elektriviiuliga ja paljud teised.

“Idee korraldada rahvusvaheline AIDSi päevale pühendatud noorteõhtu, tekkis juba aasta tagasi,” rääkis Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orav. “Noored ise on seda üritust pidanud väga vajalikuks.”

Noorteõhtu korraldavad: Otepää Avatud Noortekeskus, Otepää Gümnaasium, Otepää Kultuurikeskus ja Valgamaa Tervisenõukogu.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Tark maja. Illustratsioon: Hilje Pakkanen
Rakvere linnapea Andres Jaadla osaleb täna Brüsselis Euroopa Linnapeade pakti aasta üldkogul ning sellele järgneval tarkade linnade ja kogukondade paneelarutelul, kus räägitakse investeeringutest innovatsiooni ja tehnoloogiasse.

Paneelarutelul osalevad teiste seas Malmö linnapea ja Regioonide Komitee liige ning keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) juht Ilmar Reepalu, Euroopa Rohelise Pealinna 2012, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) linnapea hr Aranzábal.

Üldkogu raames peetakse mitmeid huvitavaid diskussioone ja arutelusid Euroopa poliitikute ning linnade ja regioonide vahel, et luua viljakas dialoog Euroopa poliitikute ja selle poliitika tegelike elluviijate vahel.

Rakvere linn ühines Linnapeade paktiga ühena esimestest linnadest aastal 2009, võttes ühinemisega koos teiste Euroopa linnadega eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 20 protsendi võrra aastaks 2020. Loe edasi: Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Sännas tuleb kokku kirjandusklubi

Detsembrikuus alustab tegevust Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi. Kõige esimene kohtumine toimub 9. detsembril kell 19 ja avaürituse teemaks on maailma loomine. Lähtepunktiks on Jaan Kaplinski populaarteaduslik teos “Teispool sinist taevast”. Taevastel radadel juhatavad meid kirjanik/hobi-astronoom Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt.

Kirjandusõhtul avatakse Sänna Kultuurimõisas ka astronoomiliste fotode näitus. Lisaks arutame kirjandusklubi edasist tegevust. Soovituslik annetus kuni 2 EUR. Teelauale võib kaasa võtta head-paremat näksimist. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Rõuge Vallavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Otepääl testitakse elektroonilist katseeksamit

Otepää Gümnaasium osaleb projektis, kus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus testib kahte eksamikeskuse koordineeritavat elektroonilist katseeksamit.

Katsetatakse kahte eksamit: 29. novembril sooritab 12. klass inglise keele riigieksami. Kui katsetused lähevad hästi, siis hakatakse sellisel kujul tulevikus riigieksameid katsetama.

9. klass sooritab elektroonselt keemia lõpueksami või tasemetöölaadse testi. Hindamine ja protokollimine, samuti hilisem tulemuste vaatamine toimub eksamiinfosüsteemis EIS. Kui testimine läheb hästi, siis toimub EISis juba 2012. aastal üks põhikooli lõpueksam.

„Elektrooniliste testide katsetamine ja hilisem kasutamine on suur samm edasi kooli heal tasemel arvutipargi ärakasutamiseks,“ rääkis Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. „Tulevikus on süsteem avatud kõigile õpetajatele ja õpilastele testide ja kontrolltööde koostamiseks-sooritamiseks.“

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Verekeskus kutsub verd annetama

Kas teadsite, et Eesti regilaulus tähistab sõna punane hoopiski kaunist? Seega punane kingitus on kaunis kingitus. Verekeskus soovib rahulikku lähenevat pühadeaega ja kutsub doonoreid tegema kaunist kingitust.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad:
– reedel, 2. detsembril kell 9.00-12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16, Tallinn);
– kolmapäeval, 14. detsembril kell 11.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
– reedel, 16. detsembril kell 10.00-14.00 Tammsaare Ärikeskuses (Tammsaare tee 47, Tallinn);
– neljapäeval, 22.detsembril kell 10.00-15.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
– reedel, 23.detsembril kell 9.30-12.30 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku);
– neljapäeval, 29. detsembril kell 9.30-14.00 Kose Spordimajas (Ujula 7, Kose);
– reedel, 30.detsembril kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra). Loe edasi: Verekeskus kutsub verd annetama

Aravetel toimub Saint-Gobaini väärtushinnangute päev

Saint-Gobaini kontsern viib täna ülemaailmselt läbi käitumis- ja tegutsemispõhimõtete päeva. Põhja-Euroopa regioonis kaasnevad sellega erinevad heategevuslikud algatused, kus minnakse appi abivajajatele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad kogunevad selleks päevaks Aravetele.

Kontsern on sõnastanud kokku üheksa käitumise ja tegutsemise printsiipi. „Rõhuasetus on just sotsiaalsetel, inimlikel väärtustel,“ ütles Saint-Gobain Ehitustooted AS-i Weberi äriüksuse direktor Mart Arro.
„Eesmärgiks on kõigi töötajate kaasamine ja informeeritus,“ lisas Arro.

Kontserni Põhja- ja Kesk-Euroopa regioonis on väärtushinnangute päev ühendatud erinevate heategevuslike algatustega. Iga Saint-Gobain grupi ettevõtete töötaja pühendab vähemalt kaks tundi tööajast abivajajatele.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i peaaegu kõik töötajad – 48 inimest – osalevad täna Aravetel lasteaia ja kooli abistamisel. Hommikupoolikul tehakse lasteaias ja keskkoolis heakorrastustöid ning pealelõunal viiakse ühe päeva raames läbi kontserni käitumis- ja tegutsemispõhimõtete seminar, kus arutletakse ühiste väärtushinnangute üle.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad korraldasid oma töötajate seas ka riiete kogumise kampaania Häädemeeste valla vähekindlustatud peredele, valla sotsiaalnõuniku käest enne eelinfot küsides.

Saint-Gobain annab Eestis tööd ligikaudu 800 inimesele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-is töötab Aravete tehases Optimix, Häädemeeste tehases Fibo ExClay ning Tartu ja Tallinna esindustes kokku 56 inimest.

Allikas: Saint-Gobain Ehitustooted

Rahvatantsijad otsivad Kalevit

O. Kallise Kalevipoeg

Järgmise aasta 17. juunil toimub Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu, kus osaleb Eestist 2400 rahvatantsijat, Soomest pisut vähem. Peo pealavastajad on Petri Kauppinen ja Kalev Järvela.

Peo kandvaks ideeks on kahe kange mehe kohtumine: “Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu.“

 Et idee ka tegelikkuseks saaks, otsib peo korraldaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kalevit! Üks õige Kalev peaks olema 25-35aastane, 190 cm pikk, mehelik eesti mees. Ta peaks olema tantsinud vähemalt viis aastat ja oskama hellalt ringi käia ning kätel kanda ka oma tantsupartnerit. Eesti Kalev valitakse välja võistutantsimise käigus. Ja eriti tore oleks, kui ka tema ees-. per- või hüüdnimi oleks Kalev.

 Kalevi kandidaatidest oodatakse märku andma kuni 8. detsembrini Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehel www.eers.ee.

Tähetorn kutsub vaatlusele ja loengut kuulama

Tartu tähetornis saab novembri lõpus osa võtta traditsioonilistest vaatlusõhtutest ja astronoomialoengutest. 

29. novembril algusega 18.15 peab Tartu Observatoorimi erakorraline teadur Taavi Tuvikene Tartu tähetornis loengu teemal „Tähistaeva vaatlused galileoskoobiga“. „Rahvusvahelise astronoomia aasta raames töötati välja väike, odav ja õpetlik läätsteleskoob – galileoskoop. Räägime sellest, missuguseid objekte galileoskoobiga vaadelda on võimalik ning missugused lisavahendid vaatlemist hõlbustavad,“ tutvustas Tuvikene loengu sisu.

30. novembril kell 17.20 on tähetornis võimalus  vaadelda lähemalt Kuud ja Jupiteri. Selleks on aga kindlasti vaja selget ilma. Pilves ilma korral vaatlusõhtut ei toimu.

Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond teaduse populariseerimise alammeetme TEEME kaudu. Üritused on osalejatele tasuta.

Hõimuklubi võtab kokku liivi kultuuri aasta

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 30. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule „Liivlased. Neitsi ja õng“, kus teeme kokkuvõtteid tänavusest rahvusvahelisest liivi keele ja kultuuri aastast.
 
Liivi aasta puhul ilmunud koguteost „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur“ tutvustab liivi keele suurim asjatundja, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Esmakordselt näeb Tallinnas Vahur Laiapea filmi „Professor Viitso liivlased“. Hiljuti eesti keeles ilmunud Nora Ikstena liivi-teemalisest romaanist „Neitsi õpetus“ räägib Livia Viitol. Otse trükikojast jõuab esitlusele liivi luule antoloogia „Ma võtan su õnge, tursk!“, mis sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega.
 
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr Sidām) otsustasid kuulutada 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks, juhtimaks kultuuriürituste kaudu enam tähelepanu sellele väikesele soome-ugri rahvale.
 
Hoolimata sellest, et praegu on elus vaid üks liivi keelt emakeelena kõnelev inimene, on liivlased ja nende sõbrad kultuuriliselt ärksad ja tegusad. Eelmise aasta andmeil elab Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest, kellest paarkümmend räägib mõningal määral liivi keelt ning tegutseb liivi kultuuri alalhoidmise nimel.

Sänna Kultuurimõis palub kütteabi

Võrumaal tegutsev Sänna Kultuurimõis saadab üleskutse kõigile praegustele ja tulevastele külastajatele: seoses erinevatest üritustest aktiivse ja rohkearvulise osavõtuga oleme praegustest tegevusruumidest välja kasvanud ning kasutavate ruumide pindala on kolmekordistunud. Muuhulgas oleme aktiivselt kasutusele võtnud ka suure saali ja fuajee. Saali kütmine talvisel perioodil on aga väga kulukas.  Seega võtame hea meelega vastu annetusi  lõhutud või lõhkumata küttepuude näol. Abiks on ka väga väikesed kogused (1 ruum).
Eelistatud on kuiv lõhkumata puupakk pikkusega kuni 50 cm. Saame ise puudele järele tulla.

Rendime ruume ja pakume erinevaid tegevusi. Loe lähemalt:
http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/ruumid.html

Sänna Kultuurimõis
Sänna, Rõuge vald
Võrumaa