Külauudised

Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

puuteotriatlon_2010 — Hetk mulluselt puuteotriatlonilt Tartus. Foto: Henry Timusk

Halupuumeistritel on võimalus saabuval laupäeval taas üksteisest mõõtu võtta – Tartus toimuvad juba kolmandat korda Eesti Meistrivõistlused Puuteotriatlonis.

Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.
Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse kasutamine.

Võistluse ajakava:
11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,
12.00 Eesti III Meistrivõistlused Puuteotriatlonis
15.00 autasustamine
Loe edasi: Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

Sulu Külamajas käis külas kartograaf Tõnu Raid

Sulu uues külamajas peeti järjekordne ettekandekoosolek, kus seekordseks külaliseks piirivalveameti kartograaf Tõnu Raid – mitmete raamatute ja kümnete oriteerumiskaartide autor.

Ametiüleasanded seoses Eesti riigipiiri ajaloo uurimisega ja huvi vanade kaartide vastu on viinud Tõnu Raidi kõikidesse meie riigi arhiividesse ja muuseumitesse ning samuti paljudesse välismaa analoogilistesse varakambritesse.

Eesti kartograafia ajalugu algab 17. sajandiga, kui Rootsi riik siinseid alasid mõõdistama asus. Võimalik, et kui Poola arhiivid poleks ajaloos nii tõsiselt kannatada saanud, oleks meie käsutuses ka varasemat kaardimaterjali. Varasemate sajandite kohta saab andmeid kroonikates ning teistest dokumentidest. Selles vallas on meie teadmised täienenud suuresti ka tänu Tõnu Raidi tööle ja tema 2005. aastal ilmunud raamatule „Eesti teedevõrgu kujunemine“.

Tõnu Raidi seekordse esinemise peateemaks olid meie vanemad linnaplaanid, mille kohta on peagi ka raamatut oodata. Keskajal oli meil vaid kaks linna mõõtu linna: Tallinn ja Tartu, teised olid pigem kindlused. Nii ongi meie üks vanemaid linnaplaane pärit 1580. aasta Paidest ja käsitleb kindluse arendamist ja täiustamist. Ajapikku muutuvad plaanid detailirikkamaks ja värvilisemaks, pakkudes uurijale lisaks teadmistele ka silmailu. 16. sajandi esimesest poolest on plaane juba rohkem, näiteks Tartust ja Pärnust, seejärel ka Viljandist ja Narvast. Loe edasi: Sulu Külamajas käis külas kartograaf Tõnu Raid

100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

Tänaseks juba rohkem kui 80 erineva riigi ühisaktsiooniks kujunenud Teeme Ära Maailmakoristus 2012, algab täpselt 100 päeva pärast – 24. Märtsil 2012. Algava aasta jaanuaris antakse ettevalmistustele avapauk riikide eestvedajate kogunemisega ühiskonverentsil Tallinnas.

Täpselt saja päeva pärast algav Maailmakoristus koosneb Teeme Ära prügikoristustalgute eeskujul korraldatavatest ühepäevastest koristusaktsioonidest, mis toimuvad erinevates riikides kohalike tiimide eestvedamisel 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal.

Hetkel on ettevõtmisega kaasa tulnud eestvedajad 83-st erinevast riigist, kes kõik on oma riigi koristustalgute ettevalmistustega erinevas faasis. Riigid, kes on algatusega liitunud leiab siit.

Omavahel kogemuste jagamiseks ning edasiste plaanide täpsemaks paika panemiseks tullakse kokku Maailmakoristuse konverentsi raames, mis toimub 12.-15. Jaanuarini Tallinnas. “Niivõrd kirjut ja põnevat seltskonda ei ole Tallinnas varem nähtud – tegemist on tõeliste tegijatega väga erinevatest riikidest ja kultuuridest, keda ühendab soov puhtama kodu ja maailma heaks midagi konkreetset ära teha,” sõnas Teeme Ära partnersuhete juht Eva Truuverk. Loe edasi: 100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

Rõuge TV-l valmis videolugu Roomast

Rõuge TV-l valmis järjekordne videolugu, seekord reisisoovitusena.

Vaata videot:

Allikas: Rõuge TV

Rakvere linna jõulupuu “loeb” jõululuulet

Rakvere jõulupuu esitab neljapäevast, 15. detsembrist Rakvere Eragümnaasiumi õpilaste esituses jõululuulet, aidates sel moel linnarahvale jõulutunnet luua.

Jõulusalmid kõlavad jõululaulude vahele. Jõululaule esitab keskväljakul asuv linna jõulukuusk juba novembri lõpust, esimest advendist alates.

„Laste huvi jõululuulet lugeda oli suur. Eriti innustas õpilasi see, et nende loetud jõulusalme kuuleb keskväljaku jõulupuu vahendusel terve linn. Enamikule õpilastest oli salvestamine ja stuudiotöö esmakordseks kogemuseks,” rääkis Rakvere Eragümnaasiumi huvijuht Tiia Paist.

Tiia Paisti sõnul on luuletused laste endi valitud. „Enne salvestamist lugesid õpilased luuletuse ette oma õpetajale. Soravama ja selgema esitusega lugejate luuletused salvestas Ringo Voolaid Saundland OÜ-st.“

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul võib „luuletusi lugevast” linna jõulupuust saada kena traditsioon, mis rikastab „laulva” jõulupuu repertuaari.

Jõulupuu „laulab” ja „loeb” jõulusalme hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella kümneni ja teeb seda kuni uue aasta esimeste päevadeni.

Allikas: www.rakvere.ee

Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Täna Tallinnas varsti avatava restorani „Kukeke“ ruumides toimunud mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril tõdeti, et tänu teadlikkuse kasvule on mahetoit üha nõutum nii Eestis kui ka maailmas. Inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist ja elukeskkonda: looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on märksa keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus.

„Kaasaegne tööstuslik toidutootmine ja intensiivne põllumajandus on keskkonnale suureks koormaks: näiteks kasutatakse igal aastal Euroopas umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, kokku umbes 1200 erinevat toimeainet, lisaks miljonite tonnide viisi sünteetilisi mineraalväetisi, mille tootmine põhineb taastumatutel ressurssidel,“ ütles Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. „Kõik see mõjutab elukeskkonda ja inimeste tervist. On väga tähtis, et toitu toodetaks keskkonda säästvalt – selleks tuleb edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja töötlemist, kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Mahepõllumajanduse eeliseks on see, et tootmine põhineb kohalikel ressurssidel, see aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu,“ lisas Sirli Pehme. Loe edasi: Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Aasta Betoonehitis 2011 konkursil osaleb 11 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2011“ esitati 11 nominenti.

2011. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad:
1. Eesti Lennuakadeemia õppehoone – Reola, Ülenurme vald, Tartumaa;
2. Eramu Tabasalus, Lehe 7 – Harku vald, Harjumaa;
3. Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse hoone – Tartu;
4. Heliskulptuur Cromatico, Tallinna Lauluväljakul – Tallinn;
5. Korruselamu, Helme 14 (Kodukolde elamurajoon) – Tallinn;
6. Lasnamäe linnaosavalitsuse hoone – Tallinn;
7. Maardu viadukt, Tallinn-Narva maantee E20, Loo-Maardu teelõigu ehitus –
Jõelähtme vald, Harjumaa;
8. Sõmeru keskusehoone – Sõmeru, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa;
9. Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri hoone – Tallinn;
10. Tamme staadioni tribüün – Tartu;
11. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone – Tartu. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2011 konkursil osaleb 11 ehitist

Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Eesti Semiootikavaramu eestvedamisel toimub laupäeval, 17. detsembril professor Rein Raua 50. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Rein Raud 50: kriitilised lugemised”, mis on avatud kõigile tema loomingust huvitatuile. Sümpoosion algab laupäeval kell 11.30, toimumiskohaks on Tallinna Ülikool (Mare hoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225).

Ettekannetega esinevad Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Igor Pilshchikov, Aleksi Järvela ja Alari Allik ning austust avaldab ka Eesti Semiootikavaramu. Teemadering keskendub nii Rein Raua enese töödele kui ka tema erinevatele tegevus- ja huvivaldkondadele. Kohaletulnutel on võimalus osa võtta sõbralikust arutelust ja loomulikult õnnitleda juubilari. Ettekandeid on nii inglise kui eesti keeles.

Seminari lõppemisel suundutakse kell 14.30 teatri NO99 kohvikusse (Sakala 3), kuhu on oodatud kõik Rein Raua sõbrad, tuttavad, kolleegid, õpilased ja austajad temaga klaase kokku kõlistama. Loe edasi: Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.

„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.

„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Loe edasi: Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Parim e-raamat jutustab teest kunstimaailmas

Õpilastele mõeldud Koolielu e-raamatu/e-õpiku konkursi võitis üldkokkuvõttes Tartu Mart Reiniku kooli 6. klassi õpilane Linda Janter (juhendaja Merle Randla), kes koostas e-raamatu oma teest kunstimaailmas.

„See raamat on üks asi, mis minu elus on salaja mind saatnud ja lõpuks välja tulnud, nagu see ise tahtis. See raamat räägibki sellest, kuidas mina kunstiande endas avastasin. Kuidas see lihtsalt tahtis, ja tuli,“ kirjutab Linda e-raamatu „Minu tee kunstimaailmas“ sisekaanel tutvustuseks.

Žüriile avaldas muljet Linda originaalne idee ja omaloomingu kasutamine.

Teise koha pälvis Kohtla-Järve kesklinna gümnaasiumi 3. klassi õpilase Jegor Grigorjevi (juhendaja Jelena Gerstman) esitatud töö „Meie koos isaga“, kuhu olid talletatud 3. klassi laste joonistused. Žüriile meeldis, et raamatus on esitatud laste omaloomingut nii sõnas kui pildis. Loe edasi: Parim e-raamat jutustab teest kunstimaailmas

DASAde-teemaline pöördumine Riigikogu poole

Urmo Kübar, EMSL:

Paar viimast päeva on palju juttu olnud plaanitavast erakonnaseaduse muutmisest, millega neli parlamendiparteid saaksid õiguse asutada enda juurde demokraatia arendamise sihtasutusi (DASA-d), keda rahastataks otse riigieelarvest. Praeguse plaani järgi jõustuks eelnõu selle vastuvõtmise puhul järgmise aasta 1. juulist ning DASA-de toetamiseks on 2012. aastaks ette nähtud 0,9 miljonit eurot. Oleme püüdnud kõik selleteemalised materjalid koondada http://www.ngo.ee/DASA.

Oleme EMSL-i nõukogu ja abilistega ette valmistanud pöördumise mustandi Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja parlamendierakondadele, mille leiate kirja lõpust. Kui teil on ettepanekuid selle pöördumisega seoses (või ka ettepanekuid, kuidas võiks selle teemaga veel tegeleda), palun andke tänase, neljapäeva jooksul meile teada, minu e-posti aadressil urmo@ngo.ee. Vajadusel täiendaksime pöördumist ja saadaksime selle homme. Siis kutsume ka teisi vabaühendusi üles kas sama pöördumist Riigikogule saatma või seda vastavalt oma organisatsiooni soovidele-mõtetele täiendama, kohendama, muutma ning siis saatma.

——–

Lugupeetavad põhiseaduskomisjon ja parlamendierakonnad! Loe edasi:

Hatiku küla infotahvlid ja postkastid said valgustuse

Valgustatud külatänav suurendab piirkonna turvalisust. Foto: Reeli Kork

Hatiku külaosa vanema ja projektijuhi Annika Freibergi edastusel saab Hatiku külarahvas käesoleva aasta lõppedes taas rõõmu tunda, kuna valmis sai küla infotahvlite valgustusprojekti teine etapp.

Projekti teise etapi kogumaksumuseks kujunes 5465 eurot, millest 60% saadi Leader-toetusena, 1917 euroga toetas omaosalust Põlva vallavalitsus ja ülejäänu kaeti külaseltsi vahenditest.

Hatiku elanike jaoks on infotahvlite ja postkastide valgustuse rajamine suureks sammuks turvalisuse suurendamisel ning valgustus kergendab oluliselt ka postiljoni tööd. “Suurt rõõmu tunnevad kindlasti tervisespordi harrastajad ja muidugi lapsed, kel on nüüd pimedal sügis-talvisel ajal olemas valgustatud liikumisrajad,” on külaosa vanem rahul.

Projekti elluviimisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu, toetades projekti Leader-programmi kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna meetmest.

„See projekt on heaks näiteks Leader-lähenemise põhimõtte – mitme sektori partnerluse – edukast toimimisest,“ kommenteeris Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Infotahvlite valgustuse projekti koostas ning valgustuse ehitas OÜ Eltam.

Allikas: polvamaa.ee

Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder ja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik allkirjastasid kolmapäeval, 14. detsembril Narvas koostöölepingu, mille kohaselt hakkavad uuest aastast Narva kolledžis toimuma Tallinna Ülikooli korraldatavad rahvusvaheliste keeletestide väljasõidueksamid.

Esialgu on Narvas võimalik sooritada IELTS (International English Language Testing System) eksamit, mis on eelduseks õppima asumisel 135 riigi 6000 ülikoolis. Samuti korraldatakse koostöös kahe kõrgkooli vahel nende Narva kolledži üliõpilaste nõustamist, kes kolledži inglise keele eriala lõpetamiseks sooritavad CAE (Certificate in Advanced English) rahvusvahelise keeleeksami. Nimetatud sertifikaat võimaldab erinevates riikides töötada inglise keele kui võõrkeele õpetajana. Loe edasi: Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Järva maavalitsus tunnustas andekat õpilast

Tänavuse Järva maavalitsuse poolt väljaantava andeka õpilase stipendiumi sai Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Maia Salm.

Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor Anne Viljat ütles, et Maia Salm on aastaid paistnud silma väga hea õppeedukuse poolest. Tal on mitmekesised vaimsed huvid, paremaid tulemusi on ta saavutanud reaal- ja loodusainete olümpiaadidel. 2011. a jagas Salm maakonna matemaatikaolümpiaadil esikohta ja võitis keemiaolümpiaadi. Akadeemiliste võimete arendamisele on kaasa aidanud osalemine Tartu Ülikooli teaduskooli tegevuses. Maia Salmi koostatud uurimistöö saavutas keskkonnaalaste uurimistööde konkursil esikoha. 2011. aasta saavutuste hulka kuulub ka osalemine Saksamaal suveakadeemias ja osavõtt rahvusvahelisest noorteprojektist Türgis.

Maavalitsus soovib stipendiumi väljaandmisega tähtsustada teadusandekate noorte toetamise olulisust, motiveerida kõrgete vaimsete võimetega õpilasi arendama maksimaalselt oma potentsiaali ning tunnustada väga heade akadeemiliste saavutustega õpilast. Stipendiumikonkursi tänuüritusele olid kutsutud kõik esitatud kandidaadid koos vanematega.

Stipendiumi suuruseks oli 325 eurot.

Allikas: jarva.ee

Järvamaa haigla hooldusravikompleks sai nurgakivi

Täna kogunes Järvamaa haigla õuele väike rahvamass, et osa saada pidulikust nurgakivi tseremooniast ehitatavale hooldusravikompleksile. Nurgakivi panekul osales lisaks maakonna esindajatele ka sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Pevkuri sõnul näitab Paide keskuse arendamine selgelt seda, et riigi jaoks ei ole oluline mitte ainult Tallinna ning Tartu raviasutuste kõrge kvaliteet vaid ka väiksemates Eestimaa paikades pakutav arstiabi. „Arvestades, et hooldusravi vajadus tõuseb elanikkonna vananemisega kiiremini kui teised raviliigid, on panustamine uutesse kaasaegsetesse hooldusravihaiglatesse möödapääsmatu,“ täiendas minister Pevkur.

AS Järvamaa Haigla juurde peaks 2012. aasta lõpuks valmima statsionaarse õendusabi ehk hooldusraviteenuste osutamise kompleks. Projekti kohaselt ehitatakse haigla olemasolevate hoonete juurde uus 1550 m² suurune ravikorpus, mis vastab tervishoiuteenuste osutamiseks kehtestatud nõuetele ning milles on Järva maakonna koduõendusteenuste koordineerimise keskus ning kokku 24 voodikohta hooldusraviteenuste osutamiseks, sealhulgas surija õendusabi ehk hospiits.

Pärast nurgakivi panekut sõitis minister Pevkur Paidest Alatskivile, et osaleda SA Peipsiveere Hooldusravikeskuse juurdeehituse avamisel.

Mõlemad ehitused on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Tööotsijad saavad tasuta e-kursusel õppida

Tänasest on kõigile tööotsijatele avatud tasuta e-kursus karjäärinõu.ee. See on Euroopa Sotsiaalfondi toetusel loodud karjäärinõustamise ja tööotsingu e-kursus, mis on loodud selleks, et parandada elanike tööhõivet ja teadlikkust erinevatest karjäärivõimalustest.

E-kursus annab tööotsijatele nõu, kuidas hinnata oma oskusi ja võimeid, suurendada väljavaateid tööturul ja leida rahuldustpakkuv töö. Kursus sisaldab praktilisi nõuandeid CV koostamiseks ja kandideerimisoskuste lihvimiseks ning aitab valmistuda tööintervjuuks. Samuti leiab sealt juhiseid karjääriplaneerimiseks ja tuge eneseteostusel.

Kursuse lektoriks on ERR Tööotsija saatest tuntud karjäärinõustaja Tiina Saar. Õpetajateks on mitmed oma ala spetsialistid – psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga, terviseteaduste dotsent Kristjan Port, tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu jt. Kursuse käigus saab küsida nõu karjääriekspertidelt, teha harjutusi ja talletada tulemused oma portfoolios. Kursus on eesti ja vene keeles.

Koolin olli kirätüü katõ

Mardi jaos oll’ võit üllätüs: unõn kah es näe, et sääne asi või tulla. «Koolin nuu kirändi ja etteütelüse – kõik olli katõ!» selet’ tä.

Jutuvõistlusõlõ saatsõ Mart elon tõsõ ja kolmanda kirätüü. Edimädse kirot’ tä 1970. aastil. «Et saia aokirja Nõukogude Naine, pidi Eesti Kommunisti kah telmä,» jutust’ Mart. «Kiäki muiduki tuud es loe pääle mu – ma olõ kõik läbi lugõnu, Stalini ja Lenini teossõ ja Hitleri «Mein Kampfi» kah. Eesti Kommunistin oll’ jutt, et kapitalisti juutva ummi tüüliisi, uimastasõ viinaga. Mul läts’ hing täüs ja kiruti kirä Eesti partei keskkomiteele. Et lugõsi artiklit, lätsi puuti, et hindäle tüüsukkõ ja lõunas võileibu osta. Es lövvä, a riiuli pääl lugõsi kokku 36 marki alkoholi: ti, kommunisti, inämb ei jooda tüüliisi, ti tapati näid!»

Vastus tull’ kipõlt: kulõ, miis, seo jutu pääle saadami su sinnä, kon tüüsuka omma prii, a võileevä pääle sullõ võidu ei lupa! A ähvärdüses tuu jäigi.

Mart saa umast meeletüst elost viil mitmõlõ jutuvõistlusõlõ kirota. «Oh, noid juhtumiisi om nii pall’u, et kõik ei tulõki miilde,» rehäs’ jahi-, kala- ja Kaitsõliidu miis käega.

Viimäne pööräne lugu juhtu seo süküs, ku tä käve naasõga seenen ja sai siini veidü. Loe edasi: Koolin olli kirätüü katõ

Vana jouluehe

Ku ma lats olli, tull’ egä aasta joulukuusõ ehtmise man jutus üts vana ehe. Vahtsidõ ja värviliidsi pallikõisi, joulumehi, majakõisi ja muide as’akõisi kõrval tundu taa kuulikõnõ vana ja veidü ikäv. Hõpõvärv oll’ mõnõst kotussõst maha kulunu, ossa külge riputamisõs oll’ paklanõ nöörikene.

Ku vanõmba sõsarõ kuuskõ ehtse, es jätä vanaimä konagi ütlämädä, et pankõ no taa mu kuulikõnõ ka üles. Sõsarõ es taha taad hää meelega panda, et vana ja ands’ak ja pall’u rassõmb ku vahtsõmba ehte, kaalus kuusõossa alla. Mõnõ alumidsõ ossa külge sai õks tuu vana ehtekene kah.

Kül om mitmõ as’aga nii ollu, et ku tä käen om, sis taad vääga tähele ei panõ. A ku kaos, sis nakkat takan ikma. Nii oll’ vanaimä ja timä juttõga kah.

Ku sõsarõ jo kotust kavvõmban elli ja vanaimä sääl, kost tagasi ei tulda, oll’ mu kõrd joululaupäävä õdagu kuusõlõ ehtit ja kündlit külge panda. Ja sis tull’ miilde üts vanaimä jutt. Vanaesä, kedä ma nätä es saaki, oll’ Edimädse ilmasõa aigu Vinne kroonun ja pedi kõik läbi tegemä, meä sääl ette tull’. Loe edasi: Vana jouluehe

Tartus hakatakse talvelullasid pusima

Sel nädalal algab Tartus talviste vemmalvärsside loomine ehk talvelullade pusimine, mis lõpeb luuletuste lugemisega pühapäeval kuuse alla tulnud jõuluvanale.

Jõululinn Tartu kodulehel saab igaüks kirjutada ühe rea jõululuuletusest, mida iga järgnev luulesepp saab omakorda täiendada. Värsirea lisajale on näha ainult eelmise rea viimane sõna. Esimesed read kirjutab ette luuletaja Contra. Nädalalõpuks tuleb nii kokku üks pikk luuletus, mille Contra kannab ette pühapäeval, 18. detsembril kell 15 raekoja platsil kuuse juures.

„Igal aastal loetakse jõuluvanale traditsioonilisi luuletusi, aga seekord võiks ette lugeda midagi huvitavat ja omapärast. Seetõttu teeme ka talvelullade pusimise töötoa, mis aitab jõuludeks valmistuda. Appi kutsusime luuletaja Contra,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.

Talvelullade pusimise töötuppa oodatakse huvilisi pühapäeval, 18. detsembril kell 12 Antoniuse gildi loovuskojas, Lutsu 3, kus igaüks saab oma värsid ise valmistada. Kui aga kellelgi on raske alustada, siis on Contra ette valmistanud ka mõned algusread. Värskelt loodud talvelullasid saab ette lugeda samal päeval kell 15 kuuse alla saabuvale jõuluvanale. Loe edasi: Tartus hakatakse talvelullasid pusima

Setod asutasid Tallinnasse kooli

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada, vahendab portaal setomaa.ee.

Ettevõtmise eestvedajate Annela Laaneotsa ja Ülle Paltseri sõnul hakatakse esialgu kokku saama üks kord nädalas. Koolitundides lauldakse, mängitakse ringmänge ning seejuures pööratakse tähelepanu ka tekstidest arusaamisele. “Kindlasti on meil vaja paljude asjade kohta uurida: kuidas maal talutöid tehti ning looduse järgi elati, et üldse mõista, millest lauludes jutt käib,” rõhutas Ülle Paltser.

“Tantsime, räägime rahvariiete kandmisest. Tutvustame seto kannelt ja mängutraditsiooni. Tulevikus on võimalik ka kandleõpetus väikestes gruppides või eratundides. Jutustame muinasjutte ja muistendeid, samuti on tähtsal kohal muu suulise pärimuse jutustamine ja kuulamine. Tutvustame kombeid ja rahvakalendri tähtpäevi. Meisterdame ja joonistame muinasjutu või rahvakalendri ainetel. Oluline on ka lihtsalt omavaheline suhtlemine seto keeles,” loetles Paltser. “Eriti vahva oleks kui mõni seto keelt kõnelev vanavanem tuleks oma lapselapsega kaasa!”

Kooli õppetasu on sümboolne – viis eurot kuus ühe lapse kohta. “Eks natuke kulusid selle kooli korraldamisega ikka kaasneb ka, materjalid meisterdamisteks näiteks,” selgitas Annela Laaneots. “Tallinnas elavad lapsevanemad teavad, et tavapärane huviringi kuutasu jääb 30 euro kanti kuus. Me oleme kulud viinud miinimumini. Loodame hakkama saada,” lisas Laaneots.

Esimene koolitund on plaanis 10. jaanuaril kell 18.00 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal kellaajal ja samas kohas.

Loe lähemalt: setomaa.ee

Selgunud on Eesti parim noor händler

Pühapäeval krooniti Tallinnas peetud võistlustel Eesti Juuniorhändlerite ehk noorte koerteesitlejate meistriks Haapsalu tüdruk Kertu Nõmm .

Kertu ema Kristiine Uspenski ütles Läänemaa portaalile, et tal on tütre võidu üle eriti heameel seetõttu, et Kertu on händleriks ise õppinud, ilma õpetajata. Kertu on õppinud raamatutest, piltidelt, videodest, näitustel vaadates. Samuti on märkimisväärne see, et juuniorhändlerite võistlustest on ta aktiivselt osa võtnud alles sellest aastast.

“Koer, keda Kertu läbi aasta esitas, oli alati meie enda samojeedi koer, kuid meistrivõistlustel esimeses voorus pidi esitama oma valitud koera ja teises voorus võtsid võistlejad endale loosiga koera, tõuks oli kõigil labrador,” selgitas Kristiine Uspesnki. “Kuna labradori ja samojeedi koera “näitamistehnika” on ühesugune, siis otsustasime, et enda valitud tõug võiks olla mitte tavapäraselt oma pere samojeedi koer, vaid lühikarvaline standardtaks Previ Priceps Blue Portugal ehk Portu.”

Portu perenaine Liina Viiret ütles, et Kertu tegi Portuga tubli eeltööd. “Käisime novembri keskpaigast saadik õhtuti raudteejaamas, kus selgus, et on võimalik ka hämaratel sügisõhtutel katuse all valgustatud piisavalt suures ruumis harjutusi teha,” rääkis Liina Viiret. “Viimasteks trennitundideks said koer ja tüdruk omavahel suurepärase kontakti ja see paistis välja ka edu toonud võistlusel. Kertu on seda medalit väärt,” lisas Viiret.

Kertut oodatakse mais 2012 Austrias toimuvale Maailma Võitja juuniorhändlerite võistlusele Eestit esindama.

Kertu Nõmm on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 7 klassi õpilane.

Nädalaga on Viljandimaal A-hepatiidi vastu vaktsineeritud 206 õpetajat

“Võib öelda, et koostöö Terviseameti ja SA Viljandi Haiglaga on kujunenud väga tõhusaks”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, viidates viiele eelmise nädala tööpäevale, mil jõuti vaktsineerida 206 õpetajat.

“Sel nädalal on veel maakonna mitmesse piirkonda väljasõidud ning rõõmustav on õpetajate endi vaktsineerimisaktiivsus. Kui keegi ka loobub, siis on nimekirjas ootel järgmine soovija. ”

Praeguse seisuga on Viljandimaal haigestunud A-hepatiiti 110 inimest. Viimasel nädalaga lisandus kolm haigestunut.

Viljandimaal esialgset valmisolekut kinnitanud 345 õpetaja rida, kes olid valmis end soodustingimustel A-hepatiidi vastu vaktsineerima, on suurenenud pea neljasajani.

Viljandimaa õpetajad said Viljandi maavalitsuse ning ravimifirma koostööläbirääkimiste kaudu võimaluse lasta end soodustatud tingimustel vaktsineerida. Võimalus oli valida, kas ainult A- või ka AB-kompleksvaktsineerimise vahel. Vaktsineerides end A-hepatiidi vastu, mis koosneb kahest doosist, on esimene doos tasuta. Vaktsineerides kompleksvaktsiiniga AB-hepatiidi vastu, mis koosneb kolmest doosist, on kaks esimest doosi tasuta. Mõlemal juhul peavad õpetajad tasuma vaid viimase doosi eest vastavalt apteegi hinnakirjale.

Tiina Pihlak

Rahvusraamatukogus algab eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest kuni reedeni toimub rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees traditsiooniline tarbekunsti jõulumüük.

Pakutakse nahakunsti, ehteid, keraamikat, tekstiili, maalitud siidi, klaasi ja palju muud põnevat. Selle aasta jõulumüügil osalevad Sirje Eelma, Rait Prääts, Kaie Parts, Aino Kapsta, Keesi Kapsta, Ülle Mesikäpp, Marget Tafel, Ivi Tafel, Õnne Õunap, Tiiu Laur, Elna Kaasik jpt.

14. detsembril toimub müük kell 12-19, 15. ja 16. detsembril kell 11-19.

Kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“

Homme, 15. detsembril kell 20 toimub Eesti rahva muuseumis kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“. Kohal on külalised Saamimaalt (Venemaalt ja Norrast) ning nende sõbrad Eestist. Talvise pööripäeva eel kogunetakse selleks, et rääkida lugusid, laulda ning aasta pimedaimate päevade lõpule jõudmist tähistada. Jutte räägivad ja musitseerivad: Nadja Ljašenko (Venemaa), Niillas Sombi (Norra), Peeter Volkonski, Heikki-Rein Veromann, Anne Maasik ja Mikk Sarv.

Nadja Ljašenko on Koola-Saami kunstnik, luuletaja, laulja ja jutuvestja, keda teatakse kodukohas hästi ka tema nõiaoskuste tõttu. Niillas Sombit jällegi tuntakse muu hulgas kui ainsat saami terroristi. Ajakirjanik ja filmimees osales n-n Alta konfliktis, kui Norra valitsus hakkas saamide alasid tulevase hüdroelektrijaama tarvis üle ujutama.

Muusik, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski on süvitsi uurinud erinevate rahvaste muusikalisi traditsioone ning kultuure ja neid järjepidevalt Eestis tutvustanud. Saamide eestkõneleja Eestis, Mikk Sarv, külastab hõimurahvast regulaarselt juba aastaid ning veab Eesti-Saami seltsi tegemisi. Koos Heikki-Rein Veromanni ja Anne Maasikuga on nad esitanud nii saamide kui teiste põlisrahvaste ja Kalevala laule.

Kell 20 algav kontsert kestab nii kaua, kuni jätkub laule ja lugusid.

Eesti rahva muuseumis on 2011. aasta lõpuni võimalik vaadata näitust „Kiviaja graafika. Saami trummid kunstiteostena. Tsitaat.“ Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, püüdes nende vaimuelu kaudu süüvida ja mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist.

Sissepääs muuseumipiletiga: 1.- (arveldamine sularahas).

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste Programm.

Mahlapaki kogumismängu võitis Laagna lasteaed-põhikool

Tetra Paki mahlapakkide kogumismäng www.parismahl.ee on lõppenud ning kaks kuud kestnud kampaania jooksul kogus rohkem kui 5900 koolilast üle kogu Eesti 51 424 tühja mahlapakki taaskasutuse eesmärgil.

Tühjadest mahlapakkidest ehitas kõrgeima virtuaalse torni – 753,17 m – Tallinna Laagna lasteaed-põhikool. Nendele kuulub kampaania peaauhind, milleks on popstaar Getter Jaani eksklusiivkontsert.

Üle kogu Eesti võttis kogumismängust osa üle 200 võistkonna (klassi) ning kogutud tühjadest mahlapakkidest saadava virtuaalse “pakitorni” kõrguseks on ligi 11 kilomeetrit. Kogumismäng toimus koolilaste hulgas samal ajal üle Baltikumi. Kampaaniast võttis osa 19 140 koolilast Eestist, Lätist ja Leedust. Iga riigi võistkonnad konkureerisid omavahel eesmärgil koguda võimalikult palju Tetra Pak tühje mahla-, nektari- ning mahlajoogipakke, et ehitada neist kõrgeim virtuaalne “pakitorn”.

Oktoobri alguses aktiivselt käivitunud ning eelkõige hariva sotsiaalse kampaania ja interaktiivse mängu jooksul koguti üle kogu Baltimaade kokku 201 602 tühja mahlapakki, mille kõrguseks on 42, 505 meetrit ehk üle 42 kilomeetri.

Getter Jaani kontserdile on kutsutud ka paremuselt järgmised neli võistkonda: Jõgeva gümnaasiumi 7.A klass, Kuressaare gümnaasiumi 7.A klass, Padise põhikooli 5. klass ning Pärnu Vanalinna põhikooli 4.A klass.

Getter Jaani, laulja: “Mul on suurim au anda eksklusiivne kontsert, mis on peaauhinnaks äärmiselt positiivse, kuid samal ajal nii huvitava ja vajaliku kampaania võidumeeskonnale. Ma olen ausalt väga õnnelik, et niivõrd palju Eesti koolilapsi võttis osa Tetra Paki mahlapakikogumismängust, mis päris kindlasti andis kõigile osalejatele väga väärtuslikku teavet ja kogemust prügisorteerimisest ning selle tähtsusest. Ma siiralt loodan, et see kampaania julgustas noori tegelema prügisorteerimisega iga päev, mitte ainult kampaania jooksul.”

Kampaania korraldajad tahavad loota, et koolilapsed jäävad ka pärast Tetra Paki mahlapakikogumismängu prügi sorteerima.

Liga Martinsone, Tetra Paki Baltikumi keskkonnateadlikkuse valdkonna juht: “Me oleme siiralt rõõmsad kampaania tulemuste üle. Meie suurim tänu kuulub nii õpetajatele kui ka loomulikult õpilastele, kes mängust osa võtsid. Tetra Pak mahlapaki kogumismängu raames kasutasid koolid ära palju erinevaid viise mahlapakkide kogumiseks, kaasa arvatud koostöö kohalike ettevõtetega, nagu näiteks kohvikud, restoranid, hotellid jne. Loodetavasti see entusiasm lastel pärast võistlust ei kao ning jäädakse edasi sotsiaalselt vastutustundlikuks ning sorteeritakse prügi taaskasutuse eesmärgil edasi ka tulevikus.”

Tetra Paki mahlapakkide kogumismängu käigus kogutud tühjad mahlapakid korjab kokku ning taaskasutab Ligatne paberivabrik.