EESTI LINNADE JA VALDADE KÕRGEIMAD TIPUD KANTI KAARDILE

Rummu aherainemägi, absoluutne kõrgus ligi 71 m ja suhteline kõrgus 48 m. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud ning tähistas need kaardirakenduses pühade puhul päkapikumütsidega.

Loe edasi: EESTI LINNADE JA VALDADE KÕRGEIMAD TIPUD KANTI KAARDILE

Sulu Külamajas käis külas kartograaf Tõnu Raid

Kaart Tõnu Raidi selja taga pärineb aastast 1933. Foto: Jüri Kusmin
Sulu uues külamajas peeti järjekordne ettekandekoosolek, kus seekordseks külaliseks piirivalveameti kartograaf Tõnu Raid – mitmete raamatute ja kümnete oriteerumiskaartide autor.

Ametiüleasanded seoses Eesti riigipiiri ajaloo uurimisega ja huvi vanade kaartide vastu on viinud Tõnu Raidi kõikidesse meie riigi arhiividesse ja muuseumitesse ning samuti paljudesse välismaa analoogilistesse varakambritesse.

Eesti kartograafia ajalugu algab 17. sajandiga, kui Rootsi riik siinseid alasid mõõdistama asus. Võimalik, et kui Poola arhiivid poleks ajaloos nii tõsiselt kannatada saanud, oleks meie käsutuses ka varasemat kaardimaterjali. Varasemate sajandite kohta saab andmeid kroonikates ning teistest dokumentidest. Selles vallas on meie teadmised täienenud suuresti ka tänu Tõnu Raidi tööle ja tema 2005. aastal ilmunud raamatule „Eesti teedevõrgu kujunemine“.

Tõnu Raidi seekordse esinemise peateemaks olid meie vanemad linnaplaanid, mille kohta on peagi ka raamatut oodata. Keskajal oli meil vaid kaks linna mõõtu linna: Tallinn ja Tartu, teised olid pigem kindlused. Nii ongi meie üks vanemaid linnaplaane pärit 1580. aasta Paidest ja käsitleb kindluse arendamist ja täiustamist. Ajapikku muutuvad plaanid detailirikkamaks ja värvilisemaks, pakkudes uurijale lisaks teadmistele ka silmailu. 16. sajandi esimesest poolest on plaane juba rohkem, näiteks Tartust ja Pärnust, seejärel ka Viljandist ja Narvast. Loe edasi: Sulu Külamajas käis külas kartograaf Tõnu Raid