Georgia mõttekojad tulid Eestisse õppima reformide tegemist

Sel nädalal esmaspäevast reedeni viibivad Avatud Eesti Fondi kutsel Tallinnas ja Tartus õppereisil kolme erineva Georgia mõttekeskuse esindajad. Oma eksperdid on saatnud Eesti reformide läbiviimise kogemusest õppima Transparency International Georgia, South Caucasus Institute for Business and Economics Research ning Liberal Academy of Tbilisi.

“Valmisolek majanduslike ja sotsiaalsete reformide läbiviimiseks on Georgias olemas ning Euroopa suunas pürgimisel on ka kindel rahva enamuse seljatagune. Eesti on tuntud oma edulugude poolest, kuid kõik reformid ei ole kulgenud valutult ning Georgial on võimalus meie vigu mitte korrata,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

“Valik langes Eesti kasuks lihtsalt põhjusel – teie kogemust on meie riigis väga palju kajastatud ja eeskujuks toodud. Lisaks Eestile viime samalaadsed õppereisid läbi ka Singapuris ning Šveitsis, kuna potentsiaalselt võiks – vähemalt osaliselt – Georgial olla õppida ka nende riikide mudelitest, ” ütles Tbilisi Liberal Academy juht Ketevan Tshikhelashvili. Õppereisi toetab USA Rahvusvahelise Abi Agentuur USAID.
Mari Kodres

Rakvere aasta tegu on Ööjooks

Käesoleva aasta Rakvere teoks valiti möödunud hooajal Rakveres üle kahe tuhande osaleja rajale toonud Eesti Ööjooksööjooks, mis kokku ligemale 700 netiküsitlusele vastanust kogus 30 % hääli.

Aasta lõpu lähenedes ja uue kodulehe testimiseks võisid huvilised Rakvere linna kodulehel umbes kuu aja jooksul valida kümne teo vahel oma lemmiku. 30% vastanuist andsid oma hääle ööjooksule. “Oleme positiivselt üllatunud kogu Rakvere ja Lääne-Virumaa sedavõrd
suurest toest. See on tunnustus mitte ainult Ööjooksu korraldusmeeskonnale vaid kõikidele tervisest lugupidavatele inimestele, kes tegid Ööjooksust midagi oluliselt rohkemat kui lihtsalt jooksu,” sõnab Marko Torm. “Ka aastalõpu registreerujate hulk näitab, et Ööjooks on selgelt üle-eestiline suurüritus ja omab kindlat kohta meie suurimate rahvaspordiürituste seas”. 25% hääletanutele meeldis kõige enam ka punk laulupidu, järgnesid jalgrattateede valmimine Palermos ja Lilleorus ning Rakvere reaalgümnaasiumi valmimine.

Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta

Lõppemas on aasta kunstibussiga. Üks selline ilus kunsti ja kultuuri täis. Kuidas kunstibussil läinud on, räägib selle eestvedaja Maria Viidalepp.

Kus kohast ja miks tuli idee teha just sellist kunstibussi?

Kunstibussi projekti elluviimisplaane hakksime Eesti Kunstiakadeemias pidama juba 2010.aasta sügisel, mil üleskutse kunstiprojektidele oli eesootava kultuuriaastaga seoses välja hõiganud ka SA Tallinn 2011. Meie plaaniks oli tuua kunst rahvale lähemale ning tutvustada Eesti Kunstiakadeemias õpetatavaid erialasid ning neid valdkondi, millega erinevate erialade professionaalid oma igapäevatöös kokku puutuvad. Kui saime toetajaks City Tour’i, kes oli nõus andma terveks aastaks kasutada ühe oma kahekordsetest bussidest, siis oli selge, mil viisil me kunsti rahvani toome ning vastupidi. Koostöös osakondade juhtide ja professoritega püüdsime Kunstibussi tuuride sisu hoida mitmekülgse ning alternatiivsena – meie ühiseks sooviks oli tuurikülalised kokku viia oma eriala parimatega ning näidata antud erialasid nende kõige ehedamast ning ausamast küljest.

Kuidas lõppenud aasta tagasi vaadates tundub?

Ma julgen loota, tuginedes tuuril kohalkäinute tagasisidele, et Kunstibuss on oma algset ideed, viia inimesed kokku kunsti- ja disaini erialadel töötavate inimestega, selgitamaks erinevaid tööprotsesse ning võtteid, järginud. Kui tihtipeale “kõrgeks ja kaugeks” mõeldud kunstimaailm sai nüüd linnarahvale tänu 26. kunsti- ja disaini eriala tutvustamise ehk lähemale toodud, siis usun, et Kunstibussi projekti võiks pidada õnnestunuks. Loe edasi: Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta

Eesti Loomakaitse Seltsi pühadeaegne üleskutse

Soovime, et meie kodu oleks koht, kus tunneme end turvaliselt ja privaatselt. Päevatööst väsinuna naastes töölt koju, pakub kodu võimalust tunda end vabalt ja mugavalt, et järgmiseks päevaks olla igati vormis ja väljapuhanud. Taimed puhkavad looduses, et ilmade soojenedes taas elule ärgata. Tundub, et ka kõik metsaelanikud on talveunne suikunud, sest metsas on kõik nii vaikseks ja rahulikuks muutunud.

Väljas puhuvad külmad tuuled ja vahelgi tuisud, maapind hakkab külmuma. Sisemuses tiksub vaikne tõdemus, et tuleb sobivad riided selga panna. Ja seda teeb inimene, kellel on lähedase (pereliikmed) ja võimalused.

Mida aga teeb kass või koer või mõni muu lemmikuna peetav loom, kes on kunagi, kas hüljatud hoolimatu inimese poolt või kes on sündinud tänaval?

Kindlasti mitte ei ole neil sooja ja mugavat pesa või ulualust, kindlasti ei lähe nad puhkereziimile ega suiku talveunne. Vastupidiselt inimesele, hakkavad nad veelgi aktiivsemalt otsima toidupalukesi, mis annaks neile energiat elada üle külm ja tuuline talv. Vähestel koertel ja kassidel on helgem tulevik, kes leiavad läbi varjupaikade ja hoiukodude endale uue ja hoolitseva pere. Eesti Loomakaitse Selts kutsub Sind: „Kingime loomadele paremad jõulud“. Teeme KOOS jõulukingituse abivajavatele loomadele. ELS soovib, et inimesed märkaksid ka jõulude aegu enda ümber abivajavaid loomi ja linde. Toeta seltsi tegevust annetusega, mida kasutatakse abivajavate loomade ravimiseks, nende toitmiseks ja nende eest hoolitsemiseks.

2010 aasta jooksul abistas Eesti Loomakaitse Selts 1300 looma ligi 56 000 euro väärtuses. Nõustas vähemalt 6011 eraisikut ning tegi loomade abistamiseks kokku 390 pöördumist VTA-le, politseile, keskkonnainspektsioonile ja kohalikule omavalitsusele.

Toetuse avaldamiseks helista telefonidele 900 7225 annetades 2 eurot ja 900 7200 annetades 5 eurot.

ELS-i tegevust saad toetada, kandes sobiva rahasumma ELS-i kontole SEB pangas numbrile 10002019856000 või Swedbanki numbrile 221041248998 märksõnaga “Jõulukingitus loomadele“.

Leitud abivajavast lemmikloomast teavita kindlasti lähimat loomade varjupaika või kohalikku omavalitsust, et loom saaks võimalikult kiiresti abi. Leides vigastatud metslooma või linnu, teata sellest keskkonnaameti lühinumbril 1313 või päästeametile numbril 112.

Theatrum Hospitalis saatis Pete Townshendile kutse Eestisse

Detsembri lõpus toob noorteteater Theatrum Hospitalis lavale absurdikomöödia „Mõnus Välk“, kus läbi huumoriprisma puudutatakse mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas. Etenduses teevad kaasa telesõu „Eesti talent“ võitja Erki-Andres Nuut ja Superstaari-saatest tuntud Taavi Peterson.

Taavi Petersoni on aga hiljuti suurepärase leiuna ära märkinud ka legendaarse rokkbändi The Who kitarrist Pete Townshend. Selle uute iidolite kohtumise vaimus on Theatrum Hospitalise lavastaja Mart Tartlan lubanud soovi korral kaks iidolit kokku viia ning kuulsale kitarristile isegi kaks tasuta pääset uuele etendusele kinkida. Lihtne on elu, kui olla kuulus. Loe edasi: Theatrum Hospitalis saatis Pete Townshendile kutse Eestisse

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses saavad tunnistuse vaimse kultuuripärandi kursuse lõpetajad

Septembrikuust alates on Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses koos käinud innukad kohaliku elu eestvedajad. Need on inimesed, kes hoiavad oma kogukonnale ja kodupaigale omaseid teadmisi ja oskusi ning soovivad neid tutvustada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus.
Vaimne kultuuripärand hõlmab selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile omased ja olulised ka praegusel ajal: suitsusaunast ja hiiu huumorist suguvõsauurimise ja rannakalapüügini. Just need teemad on teiste seas juba nimistusse kantud või ootavad oma järge.
Kursusel õpiti tundma mitme Eesti piirkonna vaimset pärandit ning kõneldi, mida on selle hoidmiseks ette võetud. Sellest sündis elav arutelu: mida saab igaüks meist oma kodukohas ära teha? Lõpuks alustas iga kursuslane mõne sellise oskuse, nähtuse või teadmise uurimist, millest kirjutada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus. Kursus oli osalejatele tasuta, seda toetas Euroopa Liit ja Eesti riik. „Kursus läks korda ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on taas oodata põnevaid sissekandeid,” rõõmustas Rahvakultuuri Arendus- ja
Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila. Evelin Povel-Puusepp Sauelt lisas: „Kodu-uurijate seltsingu eestvedajana olen saanud hulga ideid ja kinnitust, et kodukoha ajaloo talletamine, mälestuste kogumine ja oma pärandi hoidmine on väga vajalik.” Nimistu, mida haldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, ootab
sissekandeid kõigilt Eestimaa kogukondadelt.

Lisainfo: www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

Eesti Ööjooksu osavõtutasust läheb osa heategevuseks

Järgmise aasta kaheksandal juunil Rakveres toimuvat Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton annetab osa tuleva aasta Ööjooksu
viiekilomeetrise distantsi osavõtutasust piirkondlikuks heategevuseks.
Heategevuspartneriks ja tegevuste elluviijaks saab Rakvere Karmeli Kogudus.

MTÜ Rakvere Maraton juhatuse esimehe Marko Tormi sõnul sai partneri valikul määravaks Karmeli Koguduse pikaajaline taust sotsiaalvallas ning eestvedajate tugev motiveeritus ja avatud suhtlemine. „Tegevuskava, mida
meiega jagati oli piisavalt konkreetne, läbinähtav ja kogukonda liitev,”räägib Torm.

“Oleme kindlad, et oma plaanide elluviimisel teeb Rakvere Karmeli Kogudus koostööd mitmete sotsiaalvaldkonna organisatsioonidega Lääne-Virumaal ja mujal, “ lisab ta, tänades ühtlasi kõiki eraisikuid ja organisatsioonide esindajaid, kes tegid ettepanekuid heategevuspartner imääramiseks.

Sel aastal uudse ettevõtmisena lisaks inimeste liikuma julgustamisele reaalse rahalise toega piirkondlikku heategevusse panustav MTÜ Rakvere
Maraton viib kolmapäeval, 14. detsembril kell 12.00-13.00 Rakveres Aqva Spa kohvikus „Arabella“ läbi heategevuspartneri tutvustusürituse, kus Rakvere Karmeli Koguduse eestvedajad ja Ööjooksu korraldajad selgitavad eeloleva aasta plaane.

Pealinnad suunduvad talvelahingusse

Talv algab sellel aastal 22.detsembril kell 7.29. Varahommikul kell 7.00 algab aga paintballi lahing Otepää Linnamäel, kus Otepää võitleb Talvepealinna tiitli eest Sügispealinna Narva ja Tallinnaga, keda toetavad Kevadpealinn Türi ja Suvepealinn Pärnu.

“22. detsembri hommiku viimased sügisetunnid Eestimaal mööduvad Otepää Linnamäel lahingut pidades,” selgitas Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter. “Talve saabumisega kell 7.29 saab selgeks, kas Narva ja Tallinn annavad Otepääle võimu üle ja kas Otepää kuulutatakse 15.korda Talvepealinnaks.”

Lahingu lõppedes heisatakse Otepää keskväljakul Talvepealinna lipp ning toimub 15. Talvepealinna tiitli üleandmine. Keskväljakul algab traditsiooniline Otepää Naisseltsi poolt veetav Talvepealinna turg. Turu perenaiseks on Naisseltsi esinaine Riita Aader. Talveturul süüakse ühine supp, laadal kõikide teiste kaubitsejate hulgas löövad kaasa ka Otepää noored. Naiskodukaitse avab Talvekirbu, kus saab vahetada igasuguseid asju.
Turul saab hea ilma korral sõita Perdo talu perenaise Kaja hobusega. Kui ilmaolud lubavad, siis sõidutab huvilisi mootorsaaniga Otepää kontsaablijaoskonna piirkonnavanem Jaanus Kokkonen. Esinevad lasteaialapsed, Otepää Muusikakooli lapsed ja Otepää Noortekeskuse noored. Keskpäeval peavad kuuse ümber oma mängutundi. Päeva juhib Marko Pille.

“Täpselt kell 18.00 palume kõiki Keskväljakul lumevalsile, seejärel juhatab Otepää laulutüdruk Laura Danilas sisse pidumeeleolu tõstva lauluga tuleetenduse,” rääkis Sirje Ginter. “Talvepimeduse lööb särama meeleolukas ja maagiline elavtule etendus “Talve(v)algus” tulegrupp Flameous esituses. Etendus toob kõigile tule valguse ning soojuse, mida saab võtta kaasa ja kanda hinges pimedatel talvekuudel.”

Ühing Korruptsioonivaba Eesti kuulutas välja esseekonkursi

Eilsel rahvusvahelisel korruptsioonivastasel päeval,  kuulutas ühing Korruptsioonivaba Eesti välja esseekonkursi koolinoortele, et kutsuda õpilasi  üles kaasa mõtlema  korruptsiooni ohtudest.

Esseekonkursiga  soovitakse muuta korruptsioonialane arutelu ka noorte seas aktiivsemaks .

„Peame  oluliseks, et eetilist käitumist hakataks teadvustama võimalikult varakult ning tauniv suhtumine korruptsiooni kujuneks enne, kui asutakse esimesele töökohale,“ lausus ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.

2010. aastal Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud korruptsiooniuuringu tulemustest ilmneb, et noorte suhtumine korruptsiooni on mõnevõrra sallivam kui vanematel inimestel. Üheks põhjuseks võib pidada noorte tagasihoidlikke teadmisi  korruptsioonist ja selle ohtudest.

Esseekonkursi eesmärk on ärgitada keskkoolinoori mõtlema ja kirjutama aususe ja läbipaistvuse teemadel. „Konkurss annab  hea võimaluse, et näiteks ühiskonnaõpetuse tundides arutleda  poliitilise kultuuri ning eetilise ja õiglase ühiskonnakorralduse teemadel,“ lisas ühingu  projektijuht Käärt Kaljuvee.

Parimaid autoreid ootab ühingu poolt rahaline preemia ning esseede avaldamine ühingu kodulehel.

Lisainformatsiooni konkursist leiab ühingu kodulehelt www.transparency.ee

Rahvusvahelist korruptsioonivastast päeva tähistatakse alates 2003. aastast seoses ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni vastuvõtmisega ning üle maailma pööratakse sel päeval tähelepanu korruptsiooni ja läbipaistvusega seotud teemadele.

 

Täitus 20 aastat inimõiguste väärtustamist taasiseseisvunud Eestis

2011. aasta oli maailmas inimõiguste vallas tormiline – inimõigused said erakordse tähelepanu osaliseks.

Suur panus selles oli sotsiaalmeedial, mis aitas infot jagada ja ühiskondlikke muutusi nõuda. Tuhanded inimesed otsustasid avalikult oma õiguste kaitseks välja astuda – toimusid protestiaktsioonid Tuneesias, Kairos, Madriidis, Londonis, New Yorkis ja paljudes teistes linnades. Tänu sotsiaalmeediale, mida on raske tsenseerida, jõudsid mitmed inimõiguste rikkumised kiiresti avaliku tähelepanu keskpunkti.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhatuse liige Kari Käsper lisas: “Igaühel on võimalik inimõiguste rikkumise vastu välja astuda ja oma töökohas, koolis või kogukonnas inimõigusi au sees hoida. Erilise tänu võlgneme aga nendele, kes üle maailma inimõiguste eest välja astuvad, riskides sageli enda või oma lähedaste elu või vabadusega.”

Eestis on kahekümne aasta jooksul inimõiguste tagamisel saavutatud märkimisväärne edasiminek, ent siiski on mitmeid kitsaskohti. Eesti inimeste teadlikkus inimõigustest on vähene ning sageli ei teata ka võimalusi, mis oma inimõiguste kaitseks olemas on.

Inimõiguste keskuse juhatuse liige Marianne Meiorg sõnul said Eestis eelmisel aastal enim tähelepanu võrdse kohtlemise ning kohtumenetlusega seonduvad teemad, sealhulgas liiga suured riigilõivud, mis takistavad paljudel kohtus oma õiguste kaitsmist.

10. detsembril 1948. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu inimõiguste üldeklaratsiooni, millega kinnitati, et inimõigused on universaalsed ja kehtivad kõikidele inimestele ühte moodi. Sellest tulenevalt tähistatakse üle maailma iga aasta 10. detsembril rahvusvahelist inimõiguste päeva.

Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mis edendab inimõiguste kaitset nii Eestis kui ka mujal. Keskus pakub regulaarset õigusnõustamist võrdse kohtlemise valdkonnas ja õigusabi varjupaigataotlejatele ning pagulastele. Igal aastal jälgitakse inimõiguste olukorda Eestis ning antakse selle põhjal välja aastaaruanne.

Durbanis lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises

Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil jõuti pärast maratonläbirääkimisi kokkuleppeni pikendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ning jõuda kõiki riike hõlmava õiguslikult siduva leppeni aastaks 2015.

 

“Kokkulepe, et uus, üleilmne raamistik heitgaaside õhkupaiskamise vähendamiseks hakkab hõlmama ka kõiki suuri majandusi, on oluline samm edasi. Sisuliselt on 2015. aastaks valmima pidava leppe näol tegu esimese kõiki saastajaid puudutava kohustuste võtmisega heitgaaside õhkupaiskamise vähendamiseks,” selgitas Durbani kliimaläbirääkimistelt naasnud keskkonnaminister Keit Pentus. “Suurem hulk tööd seisab nüüd muidugi alles ees, sest uue, üleilmse kliimalepingu detaile hakatakse järgmise aasta algusest alates kokku leppima ja lihvima.” Loe edasi: Durbanis lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises

Entusiasmi ja südamega tehtud noorsootöö tõi tunnustuse

Maakondlikult tunnustatud isikud noorsootöö valdkonnas 2011 avalikustatakse traditsiooniliselt täna kell 15 algaval maakondlikul noorsootöö valdkonna tänuüritusel. Maavanem Lembit Kruuse ja Omavalitsuste Liitu esindav Kalevi Kaur avaldavad kiitust noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud noortele ja noortega tegelejatele.

Kandidaate sai esitada viies kategoorias: pikaajaline panus noorsootöösse, aasta koostöö, aasta tegu, aasta noorsootöötaja ja aasta noor.

Maakondlik komisjon on esitatud nominentidest välja valinud laureaadid:

PIKAAJALINE PANUS NOORSOOTÖÖSSE – PIRET KUROPATKIN logopeed, õpetaja, Tarvastu Gümnaasium
AASTA KOOSTÖÖ – INDREK PALU ja Eesti ANK* Noorte Euroopa Päev; Karksi-Nuia Nooretekeskuse projektijuht
AASTA TEGU 2011 – KRIS SÜLD, Viljandi väli skatepargi rajamise algatamine
AASTA NOORSOOTÖÖTAJA – KRISTI PAJUSTE, ringi- ja huvijuht, Paistu rahvamaja tantsuõpetaja
AASTA NOOR – LIISA LONDON, VivaSportFitness, Dancecall; treener

Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Lembit Kruuse sõnul noortele võimalusi luues ja neid arendades kujundame lisaks nende tulevikule ka iseenda oma. Lisades veel, et: “teadmisi ja energiat jagades saavad rikkamaks nii andja kui saaja“.

Pidulikule sündmuse tähistamisele on oodatud Maavalitsuse head koostööpartnerid: omavalitsusjuhid, noorsootöötajad/huvijuhid, maakonna alaealiste komisjonide (sh omavalitsuste) alaealiste komisjonide esindajad,  noorte esinduskogude (maakonna noortekogu, valla noorte volikogu) noored. Samuti maavalitsuse noorsoovaldkonna komisjonide – avatud noortekeskuste komisjoni, tunnustuskomisjoni, noorsootöö arengutöörühma ning uue osalusprojekti töömeeskonna liikmed.

* ANK – Avatud Noortekeskus

Paides tuleb meeleolukas aastalõpupidu

Maagiat toob õhtusse Meelis Kubo mustkunstishow. Publiku ette astuvad Rosanna Lints, Lauri Lugu ja tantsuteater koomilise lavastusega “Nii valge süda”. Laval Stora Magnara. Tantsuks mängib Airi Allvee ja After All. Õhtut juhivad Karmo Nigula ning Jonathan Peterson. Pidu toimub 30. detsembril algusega kell 20 Paide Kultuurikeskuses.

Tänavune aastalõpupidu on välja kuulutatud maskipeona. Olgu see ühtaegu väljakutse, põnevus ja salapära. Tore oleks kui peoline ise endale meelepärane maski meisterdab või hangib. Kel aga selleks mahti pole saab maski laenutada peo hakul kultuurikeskusest.

Tänavuse aastalõpupeoga kaasneb traditsiooniliselt šampanja ja melu ja üllatuslikult mõned „krutskid“.

Gruppidele alates 6-st inimesest on kehtib piletiostul soodustud 10%. Samuti on piletiostjatel veel võimalik broneerida tantsusaali rõdule laud ja teha kohvikult Treegel lauale ka söögi-joogitellimus.

Kohtume Aastalõpu maskipeol 30. detsembril Paide kultuurikeskuses. Piletid müügil.

Haanjas saab jätkuvalt joogatrennis käia

Joogaga tegelemiseks pole vaja erilisi andeid ega ettevalmistust. Joogat saavad harrastada kõik sõltumata vanusest, soost või eelnevast joogakogemusest. Vajalik tingimus on vaid soov teha midagi selleks, et olla terve ja õnnelik. Alguses oleks hea teha joogat tunnis õpetaja käe all, kuna sedasi on kindel, et nii asendid kui hingamisharjutused saavad õigesti selgeks õpitud.

Haanja rahvamajas saavad huvilised juba teist aastat järjest tegeleda jooga praktiseerimisega. Juhendajateks on meie omad inimesed, kes seda praktiseerinud juba pikki aastaid. Lisainfot jooga kohta leiab erinevatelt interneti lehekülgedelt. Näiteks üks paljudest!

Jooga toimub Haanja rahvamajas igal esmaspäeval kell 18.30. Osalemistasu on annetuslik 3 €.

Kui leidub joogatreeningus käijaid, kes soovivad aeg-ajalt lisainfot meili peale, mis joogalikku elustiili toetab, siis tuleb saata oma meiliaadressiga vihje kontaktile: Taisto Uuslail, e-postiaadressil taistouuslail@gmail.com.

Keila kuulutab välja “Aasta Jälg” 2011 laureaadid

Noori ja noorteorganisatsioone tunnustav üritus “Aasta Jälg” 2011 toimub koos KRaadio sünnipäevaga, mis algab Keila Avatud Noortekeskuse ruumes neljapäeval, 15.detsembril algusega kell 18.

Keila Avatud Noortekeskus koostöös Keila linnaga kuulutas 14.11.2011 välja Keila linna noori ja noorteorganisatsioone tunnustava ettevõtmise „Aasta Jälg” 2011. Välja kuulutati viis erinevat kategooriat ja agarad linnakodanikud esitasid omapoolsed kandidaadid. Tähtajaks laekunud „Aasta Jälg” 2011 kandidaadid on järgmised:
– Vabatahtlik noor: Kadri-Ann Rannamets ja Erik Ehrbachs
– Tegus noorteorganisatsioon: KRaadio, MTÜ Keila Noorteaktiiv, Keila Kooli raadio Hugo, Lehepoiss KeKo
– Noor algataja: Taavi Otsmann, Mernis Sinijärv, Kätlin Kuldmaa, Liisa Nurmela
– Töömalevlane: Juhan Iljašenko, Kerli Kiiler, Melissa Mühlberg, Martin Mannov, Kristin Vaisma, Jan-Morten Mõistus
– Aktiivne noor: Erik Ehrbach, Janeli Kurm, Tiina Veersalu, Karet Võsu, Mari Härma

Nominentide seast võitjate määramiseks kutsuti kokku žürii, kuhu kuulusid: Ago Kokser (Keila Volikogu), Tarmo Hein (Keila Korvpallikool), Jaanus Väljamäe (Keila Linnavalitsus), Tiina Sinijärv (Keila Avatud Noortekeskus) ja Kai Kulbok (Keila Kool), Hendri Lomp (noor), Marge-Elin Roose (Keila Kultuurikeskus).

Hiiumaa noortekogu hindab aastat kordaläinuks

Nädal tagasi pühapäeval kogunenud Hiiumaa noortekogu üldkoosolek võttis kokku tänavuse aasta, tunnistas selle kordaläinuks, valis uue juhatuse ja seadis juba sihte eesolevaks aastaks, teatas noortekogu juhatuse liige Hergo Tasuja.

Hiiumaa noortekogu MTÜ Hiiumaa Ankur suurimad ettevõtmised lõppeval aastal olid järjekorras neljas noortefoorum Ankur, mille teemaks „Noored ja riik“ ja mida väisas üle 150 noore ning nooremeelse. Lisaks oli käsil Leader projekt Noorte Osalus Hiiumaal, mille eesmärgiks teadvustada demokraatia olemust ja kaasarääkimise võimalusi noorte seas. Ka Ankur oli osa projektist.

Noortekogu liikmed võtsid osa eri projektidest, mis viidi läbi Poolas, Hispaanias, Portugalis, Lätis ja Saksamaal.

Oluline ettevõtmine oli kevadel saare koolinoorte seas läbi viidud küsitlus Hiiumaa koolide tuleviku kohta, millel oli vastajaid 175 inimest. Tulemused edastati kooli- ja omavalitsusjuhtidele. Sellest tulenevalt kaasati noortekogu ka koolivõrgu küsimust arutanud ümarlauda.

Üldkoosolekul tõdeti rõõmuga, et saarel on noortekogu kolme tegutsemisaastaga muutunud arvestatavaks partneriks, kelle arvamus loeb ja kellega arvestatakse. Näiteks loodava maavanema nõukoja üheks liikmeks saab lisaks külaliikumise Kodukant, SA Tuuru, Tartu ülikooli, HOLi, HELi ja hiidlaste koostöökogu juhile ka noortekogu esimees.

Senine juhatus tõdes, et polegi näost-näkku koosolekuid täiskoosseisus pidada saanud. Põhjuseks õppimine-töötamine mandril ja ajateenistus. Õnneks on tänapäeval tehnilised lahendused ka distantsilt töö tegemiseks.

Üldkoosolekul valiti ametisse uus juhatus. Seekord neljaliikmeline, kuhu kuuluvad Liisa Otsak, Annika Kääramees, Hergo Tasuja ja Taavo Taelma.

Uueks aastaks plaane seades otsustati, et noortelehe Glasuur järgmine number ilmub kohe aasta alguses. Märtsi lõpus aga korraldatakse koostöös HUPSiga viies Hiiumaa noortefoorum Ankur. Väikese juubeli puhul võetakse asi seekord suuremalt ette ehk toimub „Noorte nädal“, mille idee ja kava käis välja Susanna Veevo. Täpsem info selle kohta saabub 2012. aasta jaanuaris.

Hiiumaa noortekogu Hiiumaa Ankur loodi ametlikult 2008. aasta detsembris ja hetkel on organisatsioonil 45 liiget, kellest 5 on toetajaliikmed ehk üle 26 aasta vanused.

Indigolaste jõulukontserdid Tallinnas ja Tartus

Jõulud, jõulud. Mis asjad need jõulud siis on? Mandariinide püha? Jeesuse sünnipäev? Osturalli? Üks asi on kindel, suur pere tuleb kokku ja Indigolapsed annavad endast parima, et sütitada teie südames olev leek veel vägevamalt põlema. See on andmise, mitte saamise püha. Kudugu vanaemad teile sokkidesse armastust ja kuduge igaüks soojust omal moel sõprade südameisse. Vahel võib olla üks tõeline kallistus rohkem väärt kui terve kopatäis kulda ja karda.

Indigolapsed on tuntud oma südamlike ja intiimsete kogupere kontsertide poolest, mille publik ulatub lasteaialastest vanaemadeni. Etno-folki viljelevasse bändi kuuluvad mitmed noored tippmuusikud nagu tšellist Joosep Kõrvits ja mitmete Eesti superstaaridega koos esinenud kitarrist Priit Jääger. Laulja Aive Asperki asemel esineb kontserdil suvel Indigolaste trummariga abiellunud Aive Siitan.

Eesti uuerahva vanasõna: “Ära jõuluks jampsi kingi, paksud saavad rikkaks aga süda jääb tühjaks!”

Kontserdid toimuvad:
Esmaspäeval, 12. detsembril kell 19 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis.
Kolmapäeval, 14. detsembril 19 Tartus Genialistide klubis.

Piletid Tallinnas 8 ja 10 eur, Tartus 7 ja 9 eur. Alla meetri mehed tasuta!

Indigolaste laule ja veel infot kodulehelt!