Algas taas “Mino Võromaa” kirjatööde konkurss
Võro Instituut kuulutas vällä
25. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ
MINO VÕROMAA
Oodami juttõ, luulõtuisi, nal´ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ’ kirätüü’ omma’ oodõdu!
Timahavva saava’ latsõ’ ja noorõ’ valli’ 13 teema hulgast, hinnatas iks vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass). Teema piä-i olõma, a või olla ka jutu päälkiräs. Kiä taht, või kirota’ ka mõnõl tõsõl, süämelähküdsel teemal.
„Mino Võromaa 2012” teema’ omma’:
- Lähäs küllä…
- Mul om külh Võromaal hää ellä’
- Võromaa om ilmanaba
- Koolibussi lugu/luu’
- Kuis mi mardisandin/katrisandin kävemi
- Midä saa/ei saa’ osta’ raha iist
- Mu edimädse’…
- Ilmast om viil ütte ku tõist puudu. Ma nakka vällä löüdmä (leiutama)!
- Mi ao rõiva’
- Mille tetä’ sporti
- Hängmise mõnu’ ja hädä’
- Määne om Võromaa 25 aastaga peräst?
- Mu kõgõ pikemb käümine vai rattaga sõitminõ vanna Võromaad piten
Oodami latsi ja nuuri võistlustöid ildambalt 29. radokuu (29.02.) pääväs meili pääle kaile.kabun@wi.ee.
Üts osavõtja või saata’ võistlusõlõ kuni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata’ ei saa’, või käsikirä saata’ Võro Instituuti, Tartu 48, 65609 Võro liin.
Kõgõ parõmba’ tüü’ avaldõdasõ’ sarja „Mino Võromaa” 25. latsiraamadun.
Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü’ 782 8753, 525 3215 (Kaile Kabun). Kae’ ka www.wi.ee!
Nädala foto
Kullipilk. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Ooperimuusika kontserdid erinevates kohtades
JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.
R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus
Pilet: 3-5 €
Tehingud ristiisaga
Arved Breidaks,
kolumnist
Keskerakonna katse oma järjekordset rahaskandaali summade väiksusele viidates naeruvääristada on nende poolt kahtlemata kaalutletud valik, kuid see viitab millelegi palju hullemale.
Mario Puzo tegelaskujul Vito Corleonel oli kombeks inimesi nende hädas aidata ja teha neist seeläbi enda tänuvõlglased. Abistamine tõstis tema autoriteeti ja ühtlasi lõi võrgustiku inimestest, kes don Corleonest sõltusid. Kui ristiisaks kutsutud donil oli tarvis teenet, ei olnud tänuvõlglasel võimalik sellest keelduda.
Esmapilgul näib rakette müütava Võru mehe ja Keskerakonna tehing tõesti naeruväärne. Võru mees maksis 500 eurot ja sai selle eest tõenäoliselt vastu midagi, mida ta vajas. Kui aga jamaks läks, eitavad osapooled kõike ja uurimisorganid ei jõua õigupoolest mitte kuhugi. Miks?
Sest süsteem on üles ehitatud klassikalises maffiastiilis: korraldused ja suunised liiguvad käsuliini pidi, kus on palju vaheastmeid ja neid antakse edasi tunnistajate juuresolekuta. Lõpuks pole võimalik kellelegi mitte midagi tõestada, sest keegi pole kellelegi näiliselt nagu midagi öelnud. Ometi on raha liikunud ja töö tehtud.
Kui Võru raketimüüjal tuli maksta 500 eurot meeleheaks, viitab see küll ühest küljest tehingu naeruväärsusele, kuid teisalt võimaldab see hinnata asjade tegelikku seisu: Keskerakonna poolt kontrollitavates asutustes tuleb ilmselt iga liigutuse eest ristiisale meelehead maksta. Seejuures ei maksta ristiisale aga otseselt midagi.
Seejuures, tuletan meelde, käib jutt mitte maffiast vaid ühest Eesti parteist. Ja mitte kellegi taskuparteist, vaid erakonnast, mis omab parlamendis suuruselt teist fraktsiooni ning valitseb pealinna.
Keskerakonna kui poliitilise jõu puhul ei ole enam mõtet rääkida allakäigust, vaid katastroofist. Raske on ette kujutada, et partei, mille liikmeid ikka ja jälle altkäemaksu süüdistuse või millegi sarnasega vahele võetakse, suudab pikemas perspektiivis jätkata. Loe edasi: Tehingud ristiisaga
Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas õpitakse 18. jaanuaril kella 20-24 saksa tantse
Taaskord on Tartu tantsuklubisse oodatud eelkõige tantsijad ja rahvamuusikud, kellele õppimine huvi pakub. Huvilistel on võimalus õppida saksa rahvatantse Ave Metsa juhendamisel. Keskendutakse Lõuna-Saksamaal laialt levinud paaristantsu Zwiefache variantide õppimisele. Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale (laulule) vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu. Huvitavaks teeb Zwiefache eriti asjaolu, et muusikast tuleb kuulda, aru saada, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla, aga tantsijad peavad olema alati ärksad ja tähelepanelikud.
Suurem osa tantsuklubist kulub siiski juba tuttvavate ja armsaks saanud tantsude tantsimisele. Seega meelepärast tegevust võiks jaguda paljudele. Kõik õppimishuvilised rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi üritused toimuvad sel aastal kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11): 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Suvekuudel (juuni, juuli, august) tantsuklubi puhkab.
Õpingud katkestanud saavad taas kandideerida TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis
12. jaanuaril algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele, avaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele. Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele. TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud. Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kella 11–15.
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
Merit Paist,
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist
Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas
Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas.
Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakonnal,” sõnas Kruuse.
Robotlüpsilaudaks ehitati ümber kunagine kolhoosiaegne laut, mis praeguse projekti kohaselt on mõeldud 150 lüpsiloomale. Kahe DeLavali roboti lüpsivõimsus on ca 140 lehma, kummagi lüpsta on 70 lehma.Ülejäänud on kinnisloomad. Uues valgusküllases laudas on piisavalt ruumi lüpsilehmade puhke-, söötmis- ja lüpsialale. Loomad peavad lähinädalatel uute tingimustega kohanema. Kohanemist ja ümberõpet jagub aga ka kõigile pereliikmetele. Piimatalu noorperemees Tiit lausus, et selline julge mõte kalli robotlauda ehitamiseks tekkis perel kolm-neli aastat tagasi. Loodetavasti annab robot talu rahvale rohkem vabadust, või vähemalt maandab tulevikuriske. Loomulikult on see teatud mõttes kaasaminek maailma trendi- ja tehnoloogia arenguga.
Tiina Pihlak
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse
Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja
Rakvere mälestab täna enamlaste poolt Palermo metsas hukatud inimesi
Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 12 toimuval mälestusmiitingul mälestatakse Rakveres enamlaste poolt 1919. aasta algul Palermo metsas hukatud inimesi. Mälestusmiitingul Punase terrori ohvrite mälestusmärgi juures kõneleb Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. Mälestusmiitingu korraldavad Memento Rakvere Ühing ja endiste poliitvangide ühing.
15. detsembril 1919. aastal Rägavere lahingus said Eesti väeüksused Punaarmeelt lüüa ja järgmisel päeval jõudsid punaväed Rakverre. Kohe algasid repressioonid ja arestimised, vangikongid täitusid inimestest. Detsembri lõpust hakkasid enamlased vange hukkama. 82 arreteeritut viidi Palermo metsa ja lasti seal ilma igasuguse kohtuotsuseta maha. Umbes 70-80 inimest pääses hukkamisest, kuna vangivalvur Otto Timoleon avas Rakvere vangla väravad ja lasi nad vabaks, enamlased aga ei jõudnud enam Eesti vägede pealetungi tõttu neid taga otsida.Veretöö olnuks kaks korda suurem, kui vangivalvuril poleks jätkunud kodanikujulgust.
Hilje Pakkanen
KÖÖK tuleb Haanjasse
Kolmapäeval, 11. jaanuaril ootame kõiki kohaliku köögi töötuppa. Oma kogemusi jagavad Mirjam Nutov ja Viive Säde Trolla külast Haanjamaalt. Õpime üheskoos valmistama hernetampi ja porganditorti.
Koguneme kell 18 Haanja rahvamaja köögis.
Registreerimine: ivirausi@gmail.com
Programmi toetavad: Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald. Kohtumiseni!
Anna oma hääl konkursil „Võro liina tego 2011”!
Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige. Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid parimate tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2011, Ettevõte 2011, Ettevõtja 2011, Mittetulundusühing 2011, Uus tulija 2011, Kultuuritegelane 2011, Sporditegelane 2011, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2011, Tegija 2011.
Sel aastal anname esmakordselt välja ka Aasta Noor 2011 ja Heategija 2011 tiitlid.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile marianne.mett@voru.ee. Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2011” kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.
Marianne Mett
Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele
Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustati avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Käesoleval talvel võetakse õppima ka vanemaid inimesi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames. Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu kolmel erialal – baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehniku õppesse. Kõigile kolmele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud noored. Baarmenide õppevorm on koolipõhine. Müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehnikutel on õppevorm töökohapõhine, s.t. 2/3 õppetööst toimub konkreetses ettevõttes, kus õppuritega tegelevad kogenud, spetsiaalselt ettevalmistatud juhendajad, sama ettevõtte staažikad töötajad.
Tarkvara arenduse tugitehnik on eriala, kus on läbitud juba kutseõpe mõnel infotehnoloogia erialal, omatakse infotehnoloogia spetsialisti I taseme kutsetunnistust või ollakse erialasel tööl. Sellel erialal õppima asumiseks peaksid olema teadmised programmeerimise alustest, andmebaaside alustest ja kasutamisest. Kõigil neil erialadel kestab õppetöö viis kuud. Uusi õppekohti on kokku 81.
Vanemad kui 25-aastased saavad nüüd ESF programmi toel kutsehariduse. Riikliku programmi KUTSE raames kuulutab Narva KÕK välja vastuvõtu kahele erialale – müügikonsultandi ja puhastusteeninduse erialale. Programm KUTSE on mõeldud kutseõppe varem katkestanud või lihtsalt hariduse saamise sooviga vanematele (üle 25-aastastele) inimestele. See on programm neile, kes on motiveeritud leidma tööd läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega ühes grupis, on paljudele arvatavasti sobivam lahendus. Programmi KUTSE alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks ja soov omandada uus kvalifikatsioon. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele
Ajalooportaal Histrodamus kutsub osalema konkursil “Hea Eesti ajalugu”
Ajalooportaal Histrodamus kuulutas esmakordselt Eestis välja osaluskonkursi “Hea Eesti ajalugu”. Konkursi raames kutsutakse inimesi üles märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkurss kestab märtsi lõpuni, kõik sobilikud lood avaldatakse www.histrodamus.ee keskkonnas ning parimaid neist ootavad auhinnad. Ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti maine liiga pikalt olnud seotud pika orjapõlve ja muude raskete kaotustega ning kõik hea on justkui ära unustatud. “Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe,” ütles Vihand. Osaluskonkursi eesmärk on selliste positiivsete lugude väljaotsimine ja kirjeldamine, mille tagajärjel tõuseb iga Eestimaa elaniku eneseteadvus ning tekib suurem soov, kas läbi kodakondsuse või muul viisil, olla positiivse ja eduka riigiga seotud. Otsime need lood oma ajaloost üles! Konkursi Hea Eesti ajalugu eesmärk on Eesti ajaloo edulugude rõhutamine. Mida hea Eesti ajalugu kellelegi tähendab, jääb iga osaleja enese otsustada. Ka temaatilised piirangud puuduvad, kirjutada võib nii poliitikast, majandusest, kultuurist, haridusest, teadusest, spordist, aga ka üksikisikutest. Teretulnud on kirjutised mistahes ajastust, muinasajast tänapäevani välja. Lugude illustreerimiseks ja täiendamiseks saab kasutada fotosid, joonistusi, audiofaile või videokaadreid. Konkurss on avatud kõikidele Eestimaa elanikele, kuid peamiseks sihtrühmaks on mittekodanikud. Kõik huvilised saavad oma lugusid ja arvamusi jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee , sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles. Facebookis on Histrodamus avanud leheküljed nii eesti, vene kui inglise keeles. Konkurss korraldatakse Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi, kultuuriministeeriumi ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse ”Meie inimesed” programmi ”Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine” toetusel.
MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus
Viie rütmi tants Sänna kultuurimõisas
Neljapäeval, 12. jaanuaril jätkuvad Sänna kultuurimõisas viie rütmi tantsudega. Tänavused tunnid toimuvad sarnaselt eelmise aastale neljapäeviti kell 18. Juhendab Hindrek Vou.
Sel neljapäeval toimub avatud näidistund, mis mõeldud kõigile, kes tahaksid tulla kas lihtsalt vaatama või natukene proovima, mis see viie rütmi tants on. Tantsuõhtu kestab koos sisse- ja väljajuhatusega ligi kaks tundi. Selga mugavad riided. Üldiselt on kõige mõnusam tantsida paljajalu, aga kui soovid, siis võid tantsida sokkides. Hind kolm eurot.
Viierütmi tants on tantsimine maailma eri kultuuride muusika ja rütmide järgi ning koosneb viierütmilisest lainest. Lastes oma kehal vabalt järgneda rütmidele, pööramata tähelepanu ei tantsusammudele ega millelegi muule enda ümber, vabaneme kõigest, mis kammitseb. Tantsides toetavas ja hinnangutevabas keskkonnas saame suurepärase võimaluse olla lihtsalt mina ise. Viie rütmi tantsus liigutab end igaüks nii, nagu parajasti soovib. Ühtegi liigutust ette ei näidata.
Oodatud on kõik: nii noored kui ka vanad, nii mehed kui ka naised, nii need, kes on tantsinud kogu elu, kui ka need, kes teevad tantsupõrandal alles esimesi arglikke samme.
Rohkem infot: 5647 4448 (Hindrek Vou) või weouyou@gmail.com või http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/jana.html.
Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last
Jaanuari esimesel nädalal said 75 Shianda küla last Lääne-Keenias endale uue koolivormi, sandaalid ja muu vajaliku, et alustada või jätkata oma kooliteed. See sai teoks tänu eestlastele, kes toetavad nii põhikoolilapsi, keskkooliõpilasi kui ka neid, kes peavad minema erikooli füüsilise puude tõttu.
Juba teist kooliaastat järjest läheb sel nädalal suur hulk Shianda küla lapsi kooli tänu Eestist saabuvale toetusele. Kui eelmisel aastal käis eestlaste toel koolis poolsada last, siis tänavu lisandus neile veel paarkümmend vanemateta last.
Orvud Lydia, Issac ja Absack lähevad kooli tänu Tallinna Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilase Mairen Mangussoni, tema klassikaaslaste ja inglise keele õpetaja Triin Noorkõivu algatusele. Kodanikupäeva eel novembris sündis mõte korraldada koolis globaalse kodaniku laat, kus õpilaste omatehtud suupistete ja käsitöö müügist kogutud raha sooviti annetada Aafrika lastele hariduse omandamiseks. Esialgsed lootused koguda ühe lapse kooliraha 40 euri täitusid mitmekordselt. Lydia, Issac ja Absack saavad kogutud toetusega koolis käia lausa kolm aastat. Loe edasi: Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last
Aitame üheskoos hukkunud politseiniku Timo Toova peret!
Abipalvet loe siit.
Valmis lihtsa külatoidu kokaraamat
Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa koostöös valmis eelmise aasta lõpus lihtsa külatoidu kokaraamat. Selles on avaldatud valik maakondade toidukonkurssidel osalenud toiduretsepte. Valik tehti valmistamise lihtsuse, kodumaiste toiduainete ja tervislikkuse alusel.
Järva maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Helle Põllu ütles, et 2011. aastal toimunud toidukampaania raames viidi läbi Järvamaal läbi retseptikonkurss” Lihtne külatoit”. Konkusile laekus üle 50retsepti nii eraisikute kui ka külaseltside poolt. Koeru lasteaia lapsed esitasid väikesed retseptivihikud, kus oli üle 100 retsepti. Valminud raamat kajastab valikuliselt toidukampaaniate retsepte Järvamaalt, Lääne-Virumaalt ja Saaremaalt ning pakub võimluse ise retsepte üles kirjutada. Raamatut on kavas jagada ka maakonna raamatukogudele.
Raamatu koostasid Helle Põllu, Olga Boitsov ja Imbi Jäe. Toidud valmistas Juta Tohver. Pildistas Anu Pink ja küljendas Anneli Kenk Saara kirjastusest. Raamatu väljaandmist toetas Tervise Arengu Instituut.
Selgusid Otepää parimad sportlased
Otepää vallavalitsus valis välja 2011. aasta parimad sportlased. Oma ettepanekuid parima sportlase tiitlile esitasid valla spordiklubid ja sportlased ise.
Otepää valla parimad sportlased 2011 aastal on:
- Parim meessportlane Jaak Mae (murdmaasuusatamine)
- Parim naissportlane Triin Ojaste (murdmaasuusatamine)
- Parim treener Ants Orasson (laskesuusatamine, Zahkna team, Oti Spordiklubi)
- Parim võistkond Karupesa Team’i naiskond (murdmaasuusatamine Anette Veerpalu,
- Triin Ojaste, Keidy Kütt)
- Parim neiu Maarja Maranik (laskesuusatamine, orienteerumine)
- Parim noormees Karl Laasik (murdmaasuusatamine)
- Parim veteran Ene Aigro (murdmaasuusatamine)
Parimaid sportlasi tunnustatakse 12. jaanuaril Otepää kultuurikeskuses pärast kitarrivirtuoos Enver Izmailovi kontserti.
Kuressaare linnateater mängib Põlvas “Hinda”
Teisipäeval, 17. jaanuaril kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Kuressaare linnateatri etendus “Hind”.
Lugu ühest pärandusest ja kahest vennast, kes seda jagatud ei saa.
Tõlkinud Valdek Kruuspere
Lavastaja Heiti Pakk
Kunstnik Rein Nettan
Osades: Guido Kangur (Eesti Draamateater), Riho Kütsar (teater “Vanemuine”), Elina Reinold, Aarne Mägi.
Pilet 10 €, sooduspilet 8 € müügil Põlva linnavalitsuse kassas. Info ja broneerimine tel 799 9480.
Wendre kingib kolme aasta jooksul Eesti vastsündinutele enam kui 45 000 patja ja tekki
Kodutekstiilide tootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna lastehaigla toetusfondi ja Eesti ämmaemandate ühinguga heategevusprojekti, millega kingib järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündivale lapsele tekist ja padjast koosneva komplekti. Sel ajal sünnib Eestis umbes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro.
Esimese magamiskomplekti andsid täna Pärnu haigla naiste-ja lastekliinikus üle Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.
“Ühiskonna küpsust ja hoolivust näitab suhtumine lastesse ja eakatesse,” märkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Ühiskonna tugevus ja turvalisus sõltub aga kõigi meie suhtumisest, märkamisest, tegutsemistahtest-ja julgusest, olgu tegu riigi, ettevõtete, kogukondade või üksikisikutega. Tillukeses ühiskonnas, nagu me oleme, on iga inimene – suur ja väike – kui kullatera. Nii oma perele kui meile kõigile. Just seda tahame kõik koos siin täna kinnitada. Ma imetlen ja tänan Pärnumaa tublit ettevõtet Wendre selle vahva idee algatamise eest, sest mis võiks olla uuele ilmakodanikule toredam kui üks soe ja pehme tere!”
ASi Wendre omaniku ja nõukogu esimehe Peter Hundi sõnul on heategevusprojekti eesmärgiks näidata peredele, et nad on hakkama saanud millegi erilisega ning toetada vanemaid ideega, et mugava teki-padja komplektiga magavad lapsed tõenäoliselt rahulikumalt.
„Kuigi Wendre müügiturust moodustab Eesti täna vähem kui ühe protsendi, oleme globaalselt edu saavutanud just tänu siinsete inimeste tublile tööle. Heategevusprojektiga on meil omamoodi võimalus siinseid inimesi tänada,“ rääkis Peter Hunt. „Usun, et see projekt on Wendrele heategevuseks parim väljund, kuna selles tunneb oma panust absoluutselt iga liige meeskonnas, alustades spetsiaalselt lastesõbralike materjalide välja töötamisest kuni õmblejate ja pakkijateni välja.“
„Beebi sündides tuleb noortel vanematel palju lisakulutusi. Kingituseks saadud padja ja teki näol on neil nüüd üks mure vähem,“ lausus Eesti ämmaemandate ühingu president Siiri Põllumaa. „Sellise kingituse saamine tähendab just emotsionaalses mõttes väga palju – see näitab vanemale, et tema panust hinnatakse, kuid on oluline ka lapsele endale.“
Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35x55cm ning tekk 120x110cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete lastesõbralike omaduste suhtes – näiteks sobib kangas lapse PHga, on pesu-, tõmbe- ja rebimiskindel ning toodete koostisosad on õhku läbilaskvad.
Projekti kestvuseks on Wendre esialgu planeerinud kolm aastat ning aastas loodetakse kinkida veidi enam kui 15 000 komplekti. Kingituste üle Eesti paiknevatesse haiglatesse toimetamisel on õla alla pannud kullerfirma DPD, kes need oma kuludega kohale viib.
Padja-teki komplekti saavad kõik alates selle aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad ja selle saab kätte oma haiglast.
AS Wendre (www.wendre.ee) on Euroopa üks suurimaid kodutekstiilide tootjaid, kelle klientideks on juhtivad kodutekstiili- ja mööblikaupluste ketid üle maailma. Wendrel on Eestis kolm tootmisüksust asukohaga Pärnus ja Vändras, tehased Poolas ja Hiinas ning müügiesindused Saksamaal, Suurbritannias, Soomes ja Rootsis. Wendre kuulub kontserni Trading House Scandinavia AB, mille peakorter asub Rootsis. AS Wendre käive oli 2011. aastal ligi 100 miljonit eurot. Wendre Eesti tootmisüksustes töötab 700 inimest.
Õpilased saavad võimaluse ülikoolielu nuusutada
Tallinna ülikooli õpilasakadeemia avas registreerimise kevadsemestri kursustele, mis võimaldavad gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastel langetada teadlikumat kutsevalikut.
Esmaseid teadmisi on võimalik saada näiteks praktilisest fotograafiast või Hispaania ja Itaalia kultuurist. Arutleda, kas maailm meie ümber on tõeline või illusoorne, kas reklaam on kunst või kommertslik mõttetus? Vene keelt kõnelevatel noortel on võimalik õppida, kuidas käituda kaamera ees loomulikult ja veenvalt.
Ühtekokku avab Tallinna ülikooli õpilasakadeemia 4. veebruaril üheksa kursust: „Filosoofia”, „Infootsing – ainult Google’ist ei piisa”, „Praktiline fotograafia”, „Kommunikatsioon: reklaam, suhtekorraldus, ajakirjandus”, „Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke”, „Rakenduspsühholoogia”, „Sissejuhatus Hispaania ja Itaalia kultuuri ja keeltesse” ja „Huvikeemia”. Toimub ka venekeelne kursus „Käitumine kaamera ees”.
Kursuste kohta saab enam infot aadressilt www.tlu.ee/akadeemia. Kõikide kursuste õppepäevad toimuvad nädalavahetustel, ühe kursuse semestritasu on 15-20 eurot.
Õpilasakadeemia kursusi viivad läbi Tallinna ülikooli õppejõud, samuti kaasatakse külalislektoreid vastava
valdkonna spetsialistide seast. Praeguseks on õpilasakadeemias õppinud üle 3
000 noore üle Eesti.
Lisainformatsioon: Berit Oll, Tallinna ülikooli õpilasakadeemia projektijuht, telefonid: 640 9369, 5560 6000, e-post: berit.oll@tlu.ee.
Aasta keskkonnategija on Tiiu Raia, keskkonnakirve pälvis Juhan Parts
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kuulutab 2011. aasta keskkonnategijaks keskkonnaministeeriumi veeosakonna kauaaegse nõuniku Tiiu Raia. Keskkonnakirve pälvis aga teist aastat järjest majandus- ja kommunikatsiooni minister Juhan Parts.
Keskkonnategija Tiiu Raia pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas pikka aega keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikuna, viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid. Tema suunamisel on hiljuti Eestis paljud asulad
ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Eesti on suutnud likvideerida enamiku nn HELCOM-i valupunkte ja võtab tõsiselt ka eesmärki saavutada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Tänukirja Tiiu Raiale andis EKO esindaja Kaja Peterson üle keskkonnaministri aastalõpu vastuvõtul.
Aasta keskkonnakirve pälvis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.
“Majandusministri vahetu eesmärk pole küll keskkonna eest võitlemine, kuid ta peaks looma tingimused lisandväärtust loovale, ressursitõhusale ja pikaajaliselt suutlikule majandustegevusele,” selgitas EKO seisukohti Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. “Keskkonnareostusele pole põlevkivienergeetika puhul hinda pandud, samas kui taastuvenergeetika suund, uudsete keskkonnatehnoloogiate suunamine, rohelise ITK tegevused peaks olema senisest prioriteetsemad. Kui ministeeriumi ettevõtluspoliitika toetab vastutustundlikku ettevõtlust, siis tuleks vastutustundlikult suhtuda läbivalt kõikidesse otsustesse.”
EKO liikmed soovivad nüriks ja kasutuks tehtud kirve Juhan Partsile sel nädalal reaalselt üle anda, et sellest kirvest enam paha ei sünniks.
Rohkem infot EKO tegevuse kohta kodulehel www.eko.org.ee
Halduskohus võttis Pühajärve põhikooli lastevanemate kaebuse menetlusse
23. detsembril 2011 esitasid Pühajärve põhikooli lastevanemad Tartu halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada vallavolikogu otsuse Pühajärve põhikooli sulgemise kohta.
Tartu halduskohus kinnitas oma määruses lastevanemate kaebeõigust ning võttis kohtuasja menetlusse, sellega mitte nõustudes Otepää valla arvamusega, et kaebusel ei ole perspektiivi.
„Ilmselt oli kohtu selline seisukoht ebameeldivaks uudiseks Otepää koalitsiooni liikmetele, sh volikogu esimehele Nigolile, kelle allkirjaga 4. jaanuari 2012 seisukohavõtus muu hulgas viidati lastevanemate kaebeõiguse puudumisele ja kaebuse perspektiivitusele,“ ütles üks hagi esitajatest, lapsevanem Teet Reedi.
Lastevanemate hagiavalduses olnud taotluse rahuldamist esialgse õiguskaitse (EÕK) rakendamise kohta ei pidanud asja käsitlenud kohtunik hetkel vajalikuks. Reedi sõnul on lapsevanemad otsustanud, et esitavad kohtule lisargumente, miks EÕK kohaldamine põhjendatud on.
2007. aastal Eesti kauneima kooli tiitli pälvinud Pühajärve põhikool (PPK) annab piirkonna lastele väga head haridust ja on oluline kogu valla ja ümbritseva piirkonna arengu seisukohalt.
„Kohtu otsus võtta asi menetlusse näitab, et PPK lapsevanematel on tugevad kaalumist vajavad argumendid,“ sõnas Teet Reedi. „Tartu halduskohtu otsus mitte arvesse võtta Otepää valla taotlust on märgilise tähtsusega!“
Pühajärve kooli lapsevanemaid esindab kohtus vandeadvokaat Allar Jõks Soraineni advokaadibüroost.
Linnutaja Klubi korraldab August Pulsti õhtu
Vändras tegutsev torupilliansambel Linnutaja on oma tegevuse laiendamiseks kutsunud möödunud sügisel ellu klubiõhtute sarja, mis kannab nime Linnutaja Klubi. Sarja kokkusaamised toimuvad Vändra raamatukogu kaminasaalis ning on mõeldud kõigile pärimuskultuuri huvilistele siit ja sealtpoolt Vändrat.
Klubiõhtu esimeses osas saavad külalised kuulata ettekandeid pärimusmuusikast ja selle ajaloost, õhtu edenedes võetakse ette ühislaulud ja –tantsud. Linnutaja liikmed pakuvad kokkutulijatele sooja teed ja küpsetisi.
Järgmine klubiõhtu, mis toimub 14. jaanuaril, on pühendatud vanavara kogujale, entusiastlikule muuseumitegelasele, kunstnikule August Pulstile, kelle sünnist möödub samal päeval 123. aastat. Klubi õhtujuhid Krista ja Raivo Sildoja meenutavad August Pulsti ja tema tegemisi ning jutustavad Pulsti kirjalikele mälestustele tuginedes lugusid vanadest Vändrakandi rahvapillimeestest. Õhtu erikülaliseks on rahvamuusik Leanne Barbo, kes laulab, mängib erinevaid rahvapille ning õpetab tantse.
Ootame teid külla Vändrasse, pange tantsukingad kotti ning toreda kohtumiseni.
Lähem info: https://www.facebook.com/events/224044321006762/
Krista Sildoja, Linnutaja, www.rahvamuusika.ee