Täna alustas taas rahvatantsujuhtide kool

Rahvakultuuri Keskuse rahvatantsujuhtide koolis alustab täna tööd uus kaheaastane rühm – 24 tulevast tantsujuhti, kes tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt.

Rahvatantsujuhtide õpetamine sellises täienduskoolituse vormis sai alguse juba 1953.aastal ja sealt on välja kasvanud palju praeguseks tunnustatud tantsujuhte. Koolituse eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal, et ei katkeks järjepidevus ja ka järgmistel aastakümnetel oleks Eestimaal kompetentseid rahvatantsuõpetajaid nii rahvamajades kui koolides.

Legendaarne tantsujuht Mait Agu on kubagi öelnud:  “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.”

Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus meie rahvatantsutraditsioonis ja et iga koolitus kujuneks osalejatele harivaks ning arendavaks kokkusaamiseks meie suurepäraste rahvatantsuõpetajatega.

TTÜs on täna viimane päeva TULE programmis osalemiseks

TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.

Programmi raames õpingute jätkamise võimalus on üliõpilasel vaid ühel korral.

Õpinguid jätkata soovija võib õppima asuda samas õppeasutuses või mõnes teises õppeasutuses samale või mõnele teisele õppekavale. Õppekava valiku eelduseks on põhimõte, et õpinguid jätkata soovija on täitnud vähemalt 50% õppekava mahust, millel soovitakse õpinguid jätkata. Õppekava täitmise mahtu arvestatakse VÕTA põhimõtete kohaselt.

Lisainfo Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Ühistreening avab 41. Tartu maratoni

Juba järgmisel laupäeval, 21. jaanuaril avab 41. Tartu maratoni traditsiooniline ühistreening algusega Tehvandilt. Ühistreening toimub
marsruudil Tehvandi-Marjamägi-Tehvandi ning kui lumeolud võimaldavad on distantsi pikkuseks 18 km. Stardipauk antakse kell 16, kuid rajale saab minna kuni kella 18ni.

Foto: Külli Leola

Samal nädalavahetusel toimub ka Otepää Maailmakarika etapp ja ühistreening annab hea võimaluse kõikidel pealtvaatajatel ka ise suusad alla panna.

Ühistreening on ideaalne neile, kes veel kahtlevad, kas maratoni läbida või mitte. Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu lisab, et ühistreening on juba aastatepikkune traditsioon avamaks Tartu maratoni ja märkinud suusamaratoni lähenemist. “Päris mitmed suusasõbrad on just sellel üritusel nakatunud maratonipisikuga ning kuu aega hiljem, pärast hoolsat treenimist, juba täispika 63 km Tartu Maratoni edukalt läbinud,” märgib Karu.

Korraldajad ootavad ühistreeningule kõiki sõpruskondi, peresid, harrastajaid, et veeta suusatades sportlik ning pingevaba õhtupoolik.
Ühistreenijate registreerimine toimub kohapeal ning osalustasu ei ole.

Lisaks ootab vahepunktis kõiki ühistreenijaid soe tee ja spordijook. Pärast sõitu oodatakse juba kõiki suusatajaid ja maratonisõpru Otepää
kultuurikeskuses kell 22 algavale traditsioonilisele suusabaasi peole koos ansambliga Smilers.

41. Tartu maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ja nädal varem, 12. veebruaril on kõikidel huvilistel võimalus osa võtta ka Avatud Raja sõitudest ning naistel on võimalus osaleda just neile mõeldud Tervis Plussi 11. naistesõidul. Võistkonnad võtavad samal päeval mõõtu 1. Tartu teatemaratonil. Lisaks toimuvad üritustesarja raames mitmed spetsiaalselt lastele mõeldud võistlused.

Lisainfot ajakavade, sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab:
www.tartumaraton.ee.

Kohilas esitletakse täna Mooni talurahva tähtpäevikut

Täna  tutvustab Raplamaal Kohila raamatukogus Kohila loojahing Eve Hele Sits oma raamatut “Mooni talurahva tähtpäevik”, mille on illustreerinud kunstnik Epp Marguste. 

Mooni on kümneaastane tüdruk, kes kolis koos perega linnast maale elama. Uues koolis oli kombeks kuulutada iga õppeaasta alguses välja teema, millega aasta jooksul põhjalikumalt tegeldakse. Seekord võeti teemaks talurahva tähtpäevad ja nendega seotud kombed. Mooni hakkas pidama sellekohast päevikut ja siit saadki lugeda, millised olid rahvakombed vanasti ning kuidas Mooni koos sõprade ja perega talurahva tähtpäevi tähistas.

Raamat on kirjutatud põnevalt ja parajalt lühikeste peatükkidena, mida on mõnus kas õhtujutuks kuulata või ise lugeda. Kui aga koolis on vaja teada, kuidas vanarahvas tähtpäevi tähistas, on raamat asendamatu abiline.

„Mooni talurahva tähtpäevik“ on omamoodi järjeks Eve Hele Sitsi raamatule „Õunte ootel“.

Raamatuesitlusele on oodatud nii suured kui väikesed lugejad! Lapsed saavad joonistada, pakume küpsiseid ja morssi. Soovijatel võimalus raamatut osta. Esitlus algab kell 17.30

Lümanda kool jäädvustas sünnipäevaks lapsepõlvemaa

Lümanda kooli 116. sünnipäevaks sai koolipere rõõmuks valmis õpik-tööraamat “Lapsepõlvemaa”, mida esmaspäeval ka pidulikult esitleti.
“Iga inimene on pärit oma lapsepõlvest, oma kodust. Ükskõik, kuhu elusaatus meid erinevatel ajahetkedel kannab, koduvallas on meie juured,” kirjutab kooli direktor Liia Raun raamatu avalehel pöördumises lugeja poole.

Kogumikku esitleti kooli pidulikul aktusel 9. jaanuaril. Raamatu idee autor oli Enda Pormann, kes oli kooli direktor aastatel 2000–2005. Tööd jätkusid direktor Tiina Talvi (2005–2011) eestvedamisel. Nüüdseks on siis kogumik valmis. Projekti aitas rahastada kultuuriministeerium.

Õpik-tööraamatus on materjale kooli ja valla lähimast ja kaugemast minevikust, on kohalikke legende, pärimusi, kultuuriloolisi materjale. Infot on otsitud ka teatmeteostest, muuseumidest, talletatud on mälestusi. Nende kogumisel nägi vaeva kogu õpetajaskond ning oli kaasatud ka õpilasi, kelle tööd illustreerivad kirjatükke.

Raamatu kokkuseadmise eesmärk oli äratada õpilastes huvi oma kodukoha vastu ning täiendada kooli õppekava kohaliku elu tundmaõppimisega. Raamat hakkab õpilasi saatma aastaid, sest seal on sees palju tööülesandeid erinevatele klassidele. Kooli lõpetades saab õpilane täidetud õpik-töövihiku kaasa.

Mustamäel toimub õpilaste ja tudengite tuleskulptuuride võistlus

15. jaanuaril toimub Tallinnas Mustamäel Sääse keskuse juures  juba traditsiooniline Tallinna õpilastele ja tudengitele suunatud tuleskulptuuride ehitamise võistlus. Osalema oodatakse kuni 7 meeskonda ning võistlust saadavad erinevad ülesastumised. Ürituse ajal süüdatakse ka tavaks saanud kuuselõke linnas kogutud jõulupuudest.

Tegu on osaga Tule ja Jää festivalist. 2011. aastal toimunud tuleskulpturiide maailmameistrivõistlused näitasid, et huvi Tallinnas toimuva Tule ja Jää peo vastu on suur nii Eestis kui ka väljaspool. 

Tulel on läbi aegade olnud märgiline tähendus. Läbi aegade on tuli näidanud teed meresõitjaile, andnud sooja kodukoldes ning olnud oluliseks elemendiks kogu inimkonna arengus. Tuld on selle eest tänatud ja kummardatud. Tules on ürgne jõud ja maagia. Põhjamaades oli keskajal levinud komme süüdata talve murdepunktis suur kuusk või õlekuju ning selle ümber pidutseda.

 

Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!

Muusigamiis, ansambli Kosmikud laulja Hainsoo Meelis (39), hõigunimega Hainz, tull’ perrega Tal’nast är Moostehe elämä ja nakkas Mooste mõisan muusigaello kõrraldama.Psühholoogist tõnõpuul Aiki (38) luut kah paigapääl tüüd löüdä, ku imäpuhkus läbi saa: tütär Elo om säitsmekuunõ. Viil om perren säitsmeaastanõ poig Uko.

 Kavva joba Moosten elät?

Kolm kuud. Süküskuust. Poiss läts’ kuuli Moostehe.

 Mille tulliti Moostehe elämä?

Tahtsõ ellä hään kotussõn. Tan eläse tõistsugudsõ inemise, sändse süvämbä. Ei olõ õnnõ trill ja trall nigu sääl liinan. Sääl ei saa jo rahun umma tüüd tetä egä midägi. Elli Tal’nan 1990. aastast, 21 aastat. Ei inämb! Ma olõ esi peri kah tast Põlvast. Käve Põlva keskkoolin. Et siiä kanti tulla, tuu oll’ juuri kutsõ. Es taha minnä Saarõmaalõ, Virumaalõ egä kohegi muialõ.

 Mille Mooste?

Vallavanõmb Needo Ülo ütel’, et om vaia mõisan toimõta. Üloga olõ latsõn matkaman käünü, Karakumin ja mis kotussin kõik. Ja esä oll’ katõssa aastat Mooste sovhoosi direktri. Oll’ suur juht, ma olõ sääne tsillemb (naard)! Olõ tsihtasutusõ Mooste Mõis juhataja.

 No tuu om suurõlt jaolt paprõmäärjä tüü. Kuis muusigu hing tuuga harinõs?

Piät ümbre mõtlõma umma maailma. Muusiga iks jääs.

 No sis piät jo iks küländ sakõst pääliinan käümä?

No piä jah. Paar päivä siin ja sis jäl tagasi. A tagasi tulla om väega hää. Loe edasi: Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!

Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Selle aasta alguses liitus Vinni vallavalitsus lemmikloomaregistriga, millest tulenevad ka uued kohustused valla elanikele.Vinni valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab alates 1. jaanuarist 2012 koerte märgistamise ja registreerimise kohustuse. Kasside ja teiste lemmikloomade märgistamine ja registreerimine on soovituslik.

Koerad, kes sünnivad pärast 1. jaanuarit 2012 peavad olema märgistatud mikrokiibiga ja kantud Vinni valla lemmikloomade registrisse.
Koerad, kes on sündinud enne 2012. aastat võivad kanda märgistusena registreerimisnumbrit kaelarihmal ja peavad olema kantud registrisse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Loomatauditõrje seadus kohustab omavalitsust korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade üle arvestust pidama. Euroopa Liidus on alates aastast 2011. ainukeseks tunnustatud märgistamise viisiks mikrokiip.
Lemmikloomaregister (LLR) on üleeestiline veebipõhine register, mis koosneb kõikide kohalike omavalitsuste registritest. Leitud looma otsing toimub üle kõikide KOVi registrite. Kiibistatud looma saab LLR-isse kanda:
vallavalitsuses registripidaja; kiibi paigaldanud veterinaar või loomaomanik ise.
LLR andmed on kättesaadavad veterinaarile, vallavalitsuse registripidajale, varjupaikadele ja loomaomanikule (läbi riigiportaali).

Loe edasi: Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala õpilaste lõputööde kaitsmine

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala lõpetajad (1. lend) kaitsevad oma lõputöid kolmapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 11 Räpina Tuletõrjemaja saalis (Rahu 1).

Lõputööde teemad:

  1. “Originaal Muhu pätid ja uuslooming“
  2. “Seljaku talu lillemotiivid linasel kangal“
  3. “Värvilise Seto pitsiga linane kleit“
  4. “Kootud käisekirjadega ülevise“
  5.  “G. Mootse poolt 1912. aastal kogutud Võnnu kindakirjad“
  6. “Arhailine seto pikkade käistega hame“
  7. “Räpina neiu rahvarõivad“
  8. “Setu pikk-kuue ainetel valmistatud mantel“
  9. “Muhu tikandiga rahvuslike kampsunite aineline kostüüm“
  10. “Muhu tikandi ja pikk-kuue aineline rahvuslik mantel“
  11. “Vaarema kootud kirivöö mustrid kaasaegses kostüümis“
  12. “Nukud Esimesest Eesti Vabariigist“

Lõputöid on võimalik lähemalt näha kohapeal alates kell 10.45. Kaitsmine on avalik, huvilised oodatud.

Tekstiilitöö eriala lõpuaktus toimub 20. jaanuaril kell algusega kell 13 Räpina Muusikakooli saalis (Sillapää lossi II korrus).

Lisainfo:
Karin Kask
Räpina Aianduskooli sessioonõppe osakonna juhataja
Tel: 796 1157 või 5333 2300
www.ak.rapina.ee

Rõuge tervisklubi SIRUTA kutsub treeningutele

Tervisetreeningud toimuvad endiselt Rõuge kooli spordisaali aeroobikasaalis kolmel korral nädalas.

Teisipäeviti kell 19.00-20.00 toimuvad Pilatese treeningud.

Neljapäeviti toimub uudne lihastreening. Treening koosneb lühikesest soojendusest ja sellele järgnevatest lihastreeningu osadest kas hantlitega või kummilintidega, treeningu lõpetab mõnus venitus ja lõõgastav saunaskäik. Seega on võimalus treenida ka inimestel, kellele aeroobika mingil põhjusel ei sobinud. Trenni kestvus 19.00-20.10.

Pühapäeviti 18.00-19.10 on samuti võimalus treenida lihastreeningu tunnis, juurde toome ka Fit-palli harjutusi ja tempo on ehk veidi aeglasem kui neljapäevases trennis. Hooli endast ja tule trenni!

Info tel +372 5557 8422 Terje

Räpina Aianduskool ootab ettevõtjaid külla

Kutse- ja ametialast valmisolekut aitab lisaks koolile kujundada ettevõttepraktika, mille osatähtsus on kõigil erialadel vähemalt veerand õppe mahust. Seetõttu on oluline, et ettevõtted ja kutset andev kool üksteise tegemistega kursis oleksid.

19.-20. jaanuaril 2012 toimub Räpina Aianduskoolis ühisseminar ettevõtetepoolsetele praktikajuhendajatele ja koolirahvale. Räägime sellest, kuhu liiguvad Euroopa (Ivari Padar) ja Eesti kutseharidus; tutvustame Räpina Aianduskoolis läbiviidud praktikateemaliste uuringute tulemusi; arutame, mida ootab praktikast praktikant, mida ettevõtja ja mida kool; psühholoogia-alast nõu jagab Toivo Niiberg. Ettevõtjatel on võimalus kohtuda ka õpilastega, et endale praktikante värvata. Seminarile on oodatud ka need Eestimaa ettevõtjad, kes võib-olla seni pole praktikantidega tegelenud, kuid on kunagi selleteemalisi mõtteid mõlgutanud. Meeldetuletuseks – Räpinas õpetatavad erialad on aiandus, maastikuehitus, keskkonnakaitse, floristika, tekstiilitöö.

Seminar on osalejatele tasuta. Lähem informatsioon aadressil www.ak.rapina.ee

Võru Linnagaleriis veel nädal aega Eesti kunstnike ühisnäitus

VÕRU LINNAGALERII KUTSUB!

Eesti kunstnike ühisnäitus “TOIT”

2011. aasta lõpetab Võru Linnagalerii taas ühisnäitusega. Teisipäeval, 20. detsembril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti kunstnike ühisnäitus “TOIT”. Näituse teema autor on üks kuraatoritest Andrus Raag. Idee koorus välja galeristi Jana Huul’e ja Andrus Raag’i omavahelise dialoogi käigus, kus jõuti arusaamale, et tänapäeval on inimestele väga oluline toidu teema – mida süüa, kui palju süüa, dieet, mahetooted, figuur, kas vaimutoitu on piisavalt, mis meie hinge toidab, kas me seedime kõike, mida pakutakse jne. Nii kuulutati välja ühisnäitus, kuhu kutsuti käsitlema teemat “Toit” vastavalt kunstnike nägemusele ja soovile. Antud näitus on väga mitmekülgne. Saab näha maale, tekstiilikunsti, skulptuure, videokunsti ja installatsioone.

Näitusel osaleb ligikaudu 60 kunstnikku – *Mari Hiiemäe, Marika Tali, Edgar Tedresaar, Tatjana Kutsjuba, Maria Kondimäe, Sandra Nihvelt, Liis Koger, Kalli Kalde, Marje Ernits, Anonymous Boh, Andrus Raag, Liis Tamm, Anna Hints, Ines Erleman, Eleriin Ello, Katrin Paomets, Heli Tuksam, Angela Orro, Maie Helm, Andres Tolts, Evi Pärn, Rita Rahu, Alide Zvorovski, Gaidy Kesa, Anke Oks, Per William Peterson, Evi Gailit, Noolegrupp, Jaan Luik, Juka Käärmann, Tanel Tolsting, Toomas Kuusing, Liive Koppel, Tiiu Kirsipuu, Mall Nukke, Ilmar Kruusamäe, Aleks Kase, Tähti Roosalu, Stella Salumaa, Annelis Säre, Andri Allas, Krõõt Tarkmeel, Taje Tross, Marek, Andres Sütevaka, Jüri Jürna, Laura Vähi, Marje Len Murusalu, Merike Sule-Trubert, Jana Huul, Diana Allas, Andrus Joonas, Jan Tammik, Margit Pensa ja Tiiu Kirsipuu.

Näitus on kõigile huvilistele avatuks kuni 19. jaanuarini 2012.

Rakvere tähistab homme linna vabastamise aastapäeva

Neljapäeval, 12. jaanuari hommikul koos päikesetõusuga kell 9.09 märgib kahuripauk linnusest ja pidulik lipuheiskamine linnusetorni Rakvere vabastamist punavägede käest 1919. aastal.

Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamine jätkub kell 10 laskevõistlusega politsei- ja päästemaja lasketiirus, kus üksteiselt võtavad mõõtu Rakvere koolide ja linna võistkonnad. Laskevõistluse korraldab Rakvere Linnavalitsus koostöös Kaitseliidu Viru maleva ja Rakvere politseijaoskonnaga.

Kell 11.30 liiguvad Rakvere Eragümnaasiumi õpilased tõrvikutega rongkäigus kooli juurest Ausambamäele, kus algab kell 12 austamismiiting Rakvere vabastajatele. Noored esitavad luulekava.

Eesti ja Soome väeüksused sisenesid Rakverre 1919. aasta 12. jaanuari ööl ja varahommikul ning vabastasid Rakvere. See päästis muu hulgas paljude inimeste elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata.

Rakvere linna vabastamise aastapäeva tähistati hommikuse kahuripauguga juba enne II maailmasõda. Linnas toimus paraad, linnas oli pidulik meeleolu, peeti kõnekoosolekuid, kirikutes tänujumalateenistusi, aktusi.

Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat 2011

Kreutzwaldi mälestuspäeval 14. detsembril 2011 tehti Võrus kirjaniku majamuuseumis teatavaks Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat ja anti üle Kreutzwaldi stipendium.

Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat 2011 on EESTI KIRJANDUSMUUSEUM.

Mälestusmedal määrati:
– pikaajalise tulemusliku koostöö eest;
– Kreutzwaldi käsikirjalise pärandi hoidmise ja tutvustamise eest;
– “Kalevipoja” 20. trüki väljaandmise eest.

 

 

Mälestusmedali võttis vastu kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.
Kreutzwaldi stipendiumi saaja on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11b klassi õpilane RISTO KÖÖTS. Stipendiumi saaja määrab muuseum, arvestades kooli poolt tehtud ettepanekut.

Mälestuspäeval esinesid meeleoluka kontserdiga noored laulumehed Mare Visnapuu juhtimisel. Avati näitus Triinu Kartuse ja Gunnar Neeme “Kalevipoeg”, mis tutvustab “Kalevipoja” 20. trüki lugu.

Võru Kandle teatriauhind ootab kandidaate

Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja VÕRU KANDLE TEATRIAUHINDA. Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).

Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:

2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN**
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)

Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis.

Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks 2012 kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või
e-postil: info@vorukannel.ee.

Lisainfo: www.vorukannel.ee

Algas taas “Mino Võromaa” kirjatööde konkurss

Võro Instituut kuulutas vällä

25. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ

MINO VÕROMAA

Oodami juttõ, luulõtuisi, nal´ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ’ kirätüü’ omma’ oodõdu!

Timahavva saava’ latsõ’ ja noorõ’ valli’ 13 teema hulgast, hinnatas iks vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass). Teema piä-i olõma, a või olla ka jutu päälkiräs. Kiä taht, või kirota’ ka mõnõl tõsõl, süämelähküdsel teemal.

„Mino Võromaa 2012” teema’ omma’:

  • Lähäs küllä…
  • Mul om külh Võromaal hää ellä’
  • Võromaa om ilmanaba
  • Koolibussi lugu/luu’
  • Kuis mi mardisandin/katrisandin kävemi
  • Midä saa/ei saa’ osta’ raha iist
  • Mu edimädse’…
  • Ilmast om viil ütte ku tõist puudu. Ma nakka vällä löüdmä (leiutama)!
  • Mi ao rõiva’
  • Mille tetä’ sporti
  • Hängmise mõnu’ ja hädä’
  • Määne om Võromaa 25 aastaga peräst?
  • Mu kõgõ pikemb käümine vai rattaga sõitminõ vanna Võromaad piten

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid ildambalt 29. radokuu (29.02.) pääväs meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata’ võistlusõlõ kuni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata’ ei saa’, või käsikirä saata’ Võro Instituuti, Tartu 48, 65609 Võro liin.

Kõgõ parõmba’ tüü’ avaldõdasõ’ sarja „Mino Võromaa” 25. latsiraamadun.

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü’ 782 8753, 525 3215 (Kaile Kabun). Kae’ ka www.wi.ee!

Ooperimuusika kontserdid erinevates kohtades

JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.

R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus

Pilet: 3-5 €

Tehingud ristiisaga

Arved Breidaks,
kolumnist

Keskerakonna katse oma järjekordset rahaskandaali summade väiksusele viidates naeruvääristada on nende poolt kahtlemata kaalutletud valik, kuid see viitab millelegi palju hullemale.

Mario Puzo tegelaskujul Vito Corleonel oli kombeks inimesi nende hädas aidata ja teha neist seeläbi enda tänuvõlglased. Abistamine tõstis tema autoriteeti ja ühtlasi lõi võrgustiku inimestest, kes don Corleonest sõltusid. Kui ristiisaks kutsutud donil oli tarvis teenet, ei olnud tänuvõlglasel võimalik sellest keelduda.

Esmapilgul näib rakette müütava Võru mehe ja Keskerakonna tehing tõesti naeruväärne. Võru mees maksis 500 eurot ja sai selle eest tõenäoliselt vastu midagi, mida ta vajas. Kui aga jamaks läks, eitavad osapooled kõike ja uurimisorganid ei jõua õigupoolest mitte kuhugi. Miks?

Sest süsteem on üles ehitatud klassikalises maffiastiilis: korraldused ja suunised liiguvad käsuliini pidi, kus on palju vaheastmeid ja neid antakse edasi tunnistajate juuresolekuta. Lõpuks pole võimalik kellelegi mitte midagi tõestada, sest keegi pole kellelegi näiliselt nagu midagi öelnud. Ometi on raha liikunud ja töö tehtud.

Kui Võru raketimüüjal tuli maksta 500 eurot meeleheaks, viitab see küll ühest küljest tehingu naeruväärsusele, kuid teisalt võimaldab see hinnata asjade tegelikku seisu: Keskerakonna poolt kontrollitavates asutustes tuleb ilmselt iga liigutuse eest ristiisale meelehead maksta. Seejuures ei maksta ristiisale aga otseselt midagi.

Seejuures, tuletan meelde, käib jutt mitte maffiast vaid ühest Eesti parteist. Ja mitte kellegi taskuparteist, vaid erakonnast, mis omab parlamendis suuruselt teist fraktsiooni ning valitseb pealinna.

Keskerakonna kui poliitilise jõu puhul ei ole enam mõtet rääkida allakäigust, vaid katastroofist. Raske on ette kujutada, et partei, mille liikmeid ikka ja jälle altkäemaksu süüdistuse või millegi sarnasega vahele võetakse, suudab pikemas perspektiivis jätkata. Loe edasi: Tehingud ristiisaga

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas õpitakse 18. jaanuaril kella 20-24 saksa tantse

Ave ja Thor tantsimas, Horst Vogelsangi foto.

Taaskord on Tartu tantsuklubisse oodatud eelkõige tantsijad ja rahvamuusikud, kellele õppimine huvi pakub. Huvilistel on võimalus õppida saksa rahvatantse Ave Metsa juhendamisel. Keskendutakse Lõuna-Saksamaal laialt levinud paaristantsu Zwiefache variantide õppimisele. Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale (laulule) vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu. Huvitavaks teeb Zwiefache eriti asjaolu, et muusikast tuleb kuulda, aru saada, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla, aga tantsijad peavad olema alati ärksad ja tähelepanelikud.
Suurem osa tantsuklubist kulub siiski juba tuttvavate ja armsaks saanud tantsude tantsimisele. Seega meelepärast tegevust võiks jaguda paljudele. Kõik õppimishuvilised rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi üritused toimuvad sel aastal kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11): 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Suvekuudel (juuni, juuli, august) tantsuklubi puhkab.

Õpingud katkestanud saavad taas kandideerida TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

12. jaanuaril algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele, avaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele. Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele. TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud. Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kella 11–15.
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
Merit Paist,
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist

Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas

Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas.
Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakonnal,” sõnas Kruuse.
Robotlüpsilaudaks ehitati ümber kunagine kolhoosiaegne laut, mis praeguse projekti kohaselt on mõeldud 150 lüpsiloomale. Kahe DeLavali roboti lüpsivõimsus on ca 140 lehma, kummagi lüpsta on 70 lehma.Ülejäänud on kinnisloomad. Uues valgusküllases laudas on piisavalt ruumi lüpsilehmade puhke-, söötmis- ja lüpsialale. Loomad peavad lähinädalatel uute tingimustega kohanema. Kohanemist ja ümberõpet jagub aga ka kõigile pereliikmetele. Piimatalu noorperemees Tiit lausus, et selline julge mõte kalli robotlauda ehitamiseks tekkis perel kolm-neli aastat tagasi. Loodetavasti annab robot talu rahvale rohkem vabadust, või vähemalt maandab tulevikuriske. Loomulikult on see teatud mõttes kaasaminek maailma trendi- ja tehnoloogia arenguga.
Tiina Pihlak

Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse

Terve Rakvere Liigub liikumissarja instruktor Moonika Pilli jagamas helkureid kingituseks sarjas osalejatele.

Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja