Metsaselts soovib tõsta metsandusalase harituse taset

Reedel, 13. jaanuaril toimunud Eesti Metsaseltsi üldkoosolekul Tartus arutati seltsi lähituleviku arengusuundi, mis aitaksid organisatsiooni põhikirjalisi eesmärke senisest paremini täita. Koosolekul leiti, et metsanduses töötavate spetsialistide häält ühiskonnas peaks senisest
tunduvalt enam kuulda olema.

Otsustati, et seltsi liikmete omavahelise parema koostöö tagamiseks on vajalik juriidiliste isikute kaasamine organisatsiooni töösse. Sellest tulenevalt võeti üldkoosolekul vastu Eesti Metsaseltsi uus põhikiri, mille alusel on metsanduse katusorganisatsioon juriidilisi ja avalik-õiguslikke isikuid ja ühendusi ning füüsiliste isikute ühendusi koondav organisatsioon.

Üldkoosolekul tõdeti, et vaatamata seltsi pingutustele metsandusteavet avalikkuseni viia ja üldlevinud müüte kummutada, on inimeste teadlikkus metsanduse vallas jäänud seni madalaks. Seda näitavad nii avaliku arvamuse uuringute tulemused kui ka kajastused meedias. Peamiselt projektirahade ja liikmemaksude toel tegutsenud seltsil on jäänud ressurssi ilmselgelt väheks, et metsandustemaatikat avalikkusele selgitada. Selts peab vajalikuks, et ka seadusloomes arvestataks senisest enam metsanduses töötavate inimeste kui spetsialistide arvamusega. See on vajalik ja kasulik kogu Eesti majanduse ja jätkusuutliku metsanduse arenguks.

Eesti Metsaseltsile valiti uus juhatus, millesse kuuluvad Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus, Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimees Mati Polli, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Maaülikooli sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann.

Üldkoosoleku järel toimunud juhatuse koosolekul valiti Eesti Metsaseltsi juhatuse esimeheks Hardi Tullus ja aseesimeheks Mati Polli. Juhatuse järgmine töökoosolek toimub 20. jaanuaril Tallinnas.

Osale küsitlusel puiduenergia koolituste kohta

SA Erametsakeskus koostöös Suurbritannia, Soome, Austria, Türgi ja Prantsusmaa partneritega viib läbi projekti WETNet, mille raames luuakse järgmise kahe aasta jooksul puiduenergia koolituste kompetentsimudel. Enne puiduenergia täiendkursuse programmi koostamist viiakse läbi küsitlused puiduenergia koolituste vajaduste osas.

Soov on luua üks puiduenergia teemaline koolitus, mille moodulitega saaks koolitada metsaomanikke ja metsanduslikke ettevõtteid ning teiste moodulitega energiasektorit puiduenergia alal.

WETNeti projekt kutsub kõiki huvilisi, kes tegelevad metsandusese ja/või puiduenergia vallas, vastama küsimustikule, milles analüüsitakse, milliseid ja mis teemal puiduenergia koolitusi on ja milliseid oleks vaja. Palume Teil vastata 27. jaanuariks.

Küsitlustele vastanute vahel loositakse välja kolm mõnusat ja sooja kõrvadega talvemütsi ja helkurid. Kui soovite loosimisest osa võtta, palume jätta oma kontaktandmed, muul juhul on küsitlus anonüümne.

Küsitluse leiab siit. Lisainfo projekti kodulehel www.eduforest.com.

Allikas: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus, www.eramets.ee

Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded

Foto: Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Pühapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00 kõlavad Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Pärnu Ooperi sarjas ABONEMENT 007 Hans-Gunter Locki, Monika Mattieseni, Malle Maltise ja Andrus Kallastu teoste maailma esiettekanded.

Teoseid esitab kontseptuaalse muusikateatri ansambel Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Edmunds Altmanis (klarnet), Kristina Kriit (viiul), Aare Tammesalu (tšello) ning Jorma Toots (klaver).

Kontserdiga lõpeb Eesti oludes uudne Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötuba, mille raames heliloojad räägivad oma helikeele tehnikast ning arutlevad nüüdismuusika uute kompositsioonimeetodite
rakendamisvõimaluste üle. Multimeediumitöötoa idee on kujunenud 2007. aastast, kui Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötubades hakati siduma nüüdismuusika teooriat ja praktikat vormides, mida ei
võimalda puhas kontsert, loeng või seminar. Loe edasi: Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded

Rocca al Mare Kool kavandab moeshowd “Roosad Käärid”

Laupäeval, 28. jaanuaril 2012 kell 19.00 toimub Rocca al Mare Koolis iga-aastane moeshow Roosad Käärid. Tänavuse moeshow teemaks on „Elegance“, seega oodatakse disaineritelt pidulikkust, stiilset ning maitsekat lähenemist ning muidugi ka elegatseid lahendusi. Kollektsioone esitavad publikule Rocca al Mare kooli noored moeloojad.

Disainereid hindab moeasjatundjatest koosnev žürii, kelle ülesandeks on välja valida parim noor moelooja. Žüriisse kuuluvad: Aulikki Puniste, Lilli Jahilo, Laura Kallasvee, Hanna Haring ning eelmise aasta Roosade Kääride võitja Ingrid Helena Pajo. Võitjat autasustatakse rändkarikaga “Roosad Käärid” ning sponsorite poolt kingitud auhindadega.

Üllatusesinejana sisustab moeürituse vaheaega härra Jarek Kasar – Eesti muusikataeva säravam täht Chalice.

Moeshow algus on 19:00 ning uksed avatakse 18:30. Piletid on peagi saadaval eelmüügis Tallinna erinevates koolides ja internetist hinnaga 4€, ning kohapeal 5€.

Allikas: Eleen Soome, www.roosadkaarid.blogspot.ee

Võrumaa ootab ettepanekuid vapi- ja teenetemärgi kandidaatidest

Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võrumaa Arenguagentuur ootavad hiljemalt 3. veebruariks 2012 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
• kultuurielu edendaja
• hariduselu edendaja
• sotsiaal- või tervishoiutöötaja
• omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
• omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
• maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
• ettevõte (Suur Vanker 2011, Väike Vanker 2011, Edukas Startija 2011)

Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt
3. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus.

Allikas: Võru Maavalitsus

Kas külmäs kah lätt?

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle
Mi kandin om ilm nii hiitlik, et ilma etteütlemisega om kerge võssu minnä. A vana luudusõmehe mõistva luudusõ märke perrä siski ütte-tõist ilma kotsilõ ette nätä.

«Olõ mitmit aastit ilma kaenu – kuigi luudus om veidükese iks sassih kah ja ei mõistaki kiäki inämb täpsele üteldä – ja arva, et seo kuu keskpaigah piässi külh tulõma kõrralik talv ja om jutiga piaaigu märdsi lõpuni vällä,» märgot’ Räpinä aianduskooli luudusõ-oppaja, jahimiis ja tsirgu-uurja Lepiski Arvi. «Märdsi algusõh tege üte väiku sulalainõ, nii nädälidse, sis lätt viil külmäle ja om jutiga nikani ku keväjäni.Väega suurt lummõ es tohtnu tulla. A näüs, ku täppi taa lätt!»

Lepiski Arvi selet’, et illast talvõ tulõkit näkk’ ette näütüses tsirkõ perrä. «Meil omma rändtsirgu är liiknuva, a Lääne-Eestih ommava hani ja luiga viil kohal. Kiivitäjit oll’ vana-aasta viil nättü. Mõtsaelänigu näivä ette, et äkilist külmä ei olõ tulõmah.»

Antsla ja Varstu kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan ütel’, et luudusõmärke ja eläjide üllenpidämise perrä oll’ jo süküskuun selge, et varahast külmä talvõ seokõrd ei tulõ.

«Ku tulõ kipõlt külm talv, sis eläjä ruttasõ asjuga, a seo süküs om näil olnu kõgõga aigu küländ,» selet’ Pulga Jaan. Mõtsatsikol es olõ kipõt joosuao päälenakkamisõga: «Mõtsatsiga naas’ viil detsembri lõpun päivä ümbre koosõrdama,» kõnõl’ Jaan.

Eski talo lambidõ päält oll’ nätä, et näil ei olõ tuu as’aga kipõt. «Novembri lõpun vei oina lauta ja lamba olli sis viil tävveste rahuligu,» selet’ Pulga Jaan. «Järgmäne märk om rebässide joosuaig, tuu piät jahikallendri perrä kuu ao peräst pääle nakkama. Mõni aasta nakkas poolõst jaanuarist, a minevaasta es liigu 10. veebruaril viil mitte üts kurat põllu pääl. Ku olnu uuta, et süküs tulõ varahanõ, olõssi repän poigõga rutanu.» Loe edasi: Kas külmäs kah lätt?

Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.

Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.

Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.

Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.

Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.

13. jaanuari keskpäeva seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 311 219 inimese kohta, mis on ligi 24% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal ja Harjumaal (27%) ning Järva-, Hiiu-, Pärnu- ja Raplamaal (24%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Vaata, kuidas toimus rahvaloendus 1959. aastal:


Loe edasi: Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Telli saa näütüst vana Võromaa kindist

2009. aastagal sai Võro Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Näputüüseltsi ja Orava Maanaisi Seltsi iistvõtmisõl valmis näütüs Vana Võromaa kindakirjust. Eesti Rahva Muuseumi näüdüsside perrä om koet 28 vahtsõt kindapaari Vana Võromaa esi kihlkundõst. Näütüse mano käävä mõnõ värmitahvlikõsõ tekstega ja raamat kindamustriidega “Kirä’ Võromaalt. Kinda'”.

Näütüs om välän olnu Võro Instituudin, Orava Kultuurimajan, Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunnan, Hummuli latsiaian Valga maakunnan, Rogosi mõisan ja Kanepin 2009.-2010. aastagal ja 2011. aastagal Võromaa Kutsõhariduskeskusõn, Villändi kultuuriakadeemiän, Mikidämäel, Verskan, Leevil, Kihnun ja Linten.

Näütüst saa rahvamajja, kuuli vai muialõ ülespandmisõs telli. Ülespandmisõ ja transpordi kõrraldas teljä, a tuu olõ-i väega rassõ – kindit om üts pappkastitäüs ja mõttit ülespandmisõs saa tõisi käest, kiä taad näütüst joba pruuknu omma… Julgõt näütüse-telmist! Kiä inne ühendüst võtt, tuu saa! Näütüs om vaba alatõn veebruari alostusõst seol aastagal.

Allikas: Triinu Ojar, Võro Instituut

Mine retkele talviseid parke ja jugasid vaatama

Looduse Omnibuss kutsub pühapäeval, 15. jaanuaril retkele talviseid parke ja jugasid vaatama. Matkatakse koos Arne Timmiga Tabasalu looduspargis ja Keila-Joa pargis.

Teel käiakse ka Rannamõisas, Murastes, vaadatakse Türisalu juga ja panka, Treppoja joastikku ja Vahiküla juga Vääna jõel. Kõigile kingituseks looduse kalender. Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 16.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 10 eurot, õpilastele 5 eurot, koolieelikutele tasuta. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Info ja registreerimine 6481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee, www.looduseomnibuss.ee

Allikas: Looduse Omnibuss

Tartlased saavad küsida toetust keskkonnateemalistele väikeprojektidele

Väikeprojektide finantseerimist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud ning finantseerimisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste poolt
esitatud taotlusi.

Väikeprojektide finantseerimise eesmärgiks on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätmete, vee, õhu, pinnase või keskkonnateadlikkuse temaatikat.
Finantseerimisele ei kuulu väikeprojektid, mis on linnaeelarvelised ja väikeprojektid mida on linnaeelarvest finantseeritud. Väikeprojekte finantseeritakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2 000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt 2012. aasta jooksul ja projekt tuleb ellu viia samal aastal (st 2012. aastal). Väikeprojekte finantseeritakse 2012. aasta linna eelarves ettenähtud vahendite ulatuses.

Loe lähemalt siit või küsi lisa Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialistilt Helve
Arukaselt, tel 7361 272 või 5166974.

Allikas: Tartu linnavalitsus

Algas XI Nukitsa konkurss

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku – osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.

Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 205 raamatut aastatest 2010-2011, sh 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus lisaks auhinnasaajatele osaleb 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka Nukitsa auhinna nominente – teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Tartus tulekul tänavune esimene “Kohviõhtu Toomel”

Selle aasta esimene „Kohviõhtu Toomel“ toimub esmaspäeval, 16. jaanuaril kell 17.15 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus – külaliseks keemik, teadusajaloolane ning muinsuskaitsja Tullio Ilomets.

Tullio Ilomets sündis 1921. aastal Paides. Ta lõpetas 1952. aastal ülikooli ning kaitses 1965. aastal keemiakandidaadi kraadi. Ilometsa põhivaldkond oli orgaaniline keemia ning orgaanilise keemia kateedris töötas ta assistendina aastatel 1952–1960, sealt edasi vanemõpetajana ning 1965. aastast dotsendina. Kuigi tema lemmikteema on olnud orgaaniliste ühendite süntees, on ta uurinud ka maomürke ja ravimudasid. Peale orgaanilise keemia on Tullio Ilomets tegelenud ka Tartu Ülikooli ajaloo ja teadlaste uurimisega. TÜ ajaloo muuseumi ühe vaimse isana oli ta üks muuseumi idee algatajaid ning töötab muuseumis konsultandina praeguseni. 2001. aastast on Tullio Ilomets Tartu linna aukodanik.

Järgmine põnev kohtumine Toomel leiab aset 13. veebruaril kell 17.15. Külaliseks on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitprofessor ja Statistikaameti vanemmetoodik Ene-Margit Tiit.

Ene-Margit Tiit sündis 1934. aastal Tartus akadeemik Arnold Humala perre. Ta lõpetas 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Teadustöid on ta kirjutanud nii matemaatilise statistika kui ka rahvastikuteaduse, sotsioloogia ja antropomeetria alalt. Esimese Tartu ülikooli naisteadlasena valiti ta 1995. aastal välisülikooli (Helsingi ülikooli) audoktoriks. Ene-Margit Tiit on Valgetähe IV järgu ja Tartu Tähe kavaler. 2007. aastast alates on ta 2011. aasta rahvaloenduse teadusnõukogu esimehena ette valmistanud käimasolevat rahvaloendust.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta. Põneva kohtumise ja mõnusa jutu kõrvale pakutakse ka kohvi.

Allikas: Tartu Ülikooli Muuseumid

Orlovi lossis tähistavad chihuahuad täna uut aastat

Chihuahua. Foto: justdogbreeds.com
Maarjamäele kogunevad täna Eesti Chihuahua Klubi liikmed, et tähistada Orlovi lossi kaminasaalis lustipeoga “Kirss tordil” uut aastat. Pidulik üritus algab täpselt kell 14.00 ja kestab kuni 16.00. Meeleolu loob Getter Jaani, pidu juhib Liina Randpere ja chihuahuadele esineb tantsuga kääbuspuudel Vitas.

Üritusel osalevad ka klubi sponsorid ja koostööpartnerid. Peol pakutakse suupisteid ja chihuahuadele eritellimusel valminud torti. Autasustatakse klubi fotokonkursi võitjaid ning Aasta Chihuahua omanikku. Kuulutatakse välja Eesti Chihuahua Klubi 2011. aasta lemmikajakirjanik. Klubi kogub peokülalistelt närimiskonte, mis annetatakse hiljem Loomade Hoiupaiga kodututele koertele.

Eesti Chihuahua Klubi loodi 2006. aastal ühendamaks Eesti chihuahuahuvilisi. Klubi tegutseb eesmärgiga kaitsta chihuahuasid ja tõsta nende populaarsust. Klubi korraldab oma liikmetele regulaarselt koolitusi ja vabaajaüritusi.

Ürituste korraldamist peetakse klubi poolt oluliseks, kuna tulenevalt tõu eripäradest on miniatuursetel chihuahuadel raske teisest tõust mängukaaslasi leida. Eesti Chihuahua Klubi varasemad peod ei ole jäänud tähelepanuta ka ajakirjanduses. Laia kajastust leidsid kirjutavas meedias ja televisioonis nii klubi 2009. aasta uusaastapralle “Ühtekad!”, 2010. aasta „Minu väike inglike“ kui ka 2011. aasta „Pidu, pidu, pidu… Chihuahuad hoos!“.

Lisainfo: Krista Laanet, krista@chihuahua.com, tel 5037388

Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko ja Marko Torm allkirjastamas koostöölepet. Foto: MTÜ Rakvere Maraton
Ööjooks paneb laupäeval hooajale avapaugu, kogudes suurtoetaja Viking Line pardale 15 partnerorganisatsioonide esindajat ja pidades kuue tunni vältel esmakordselt Ööjooksu mõttetalgud.

Viking Line pardal laupäeva hommikul kella kaheksast kuni pärastlõunani peetavad mõttetalgud on korraldajate ütlusel mitteformaalse loomuga, mille põhiline raskuskese asetub senisele turundusstrateegia arutelule ja meediaplaani tutvustusele. Vähemtähtsad pole ka partnerorganisatsioonide esindajatelt vestlusringis välja koorunud uued innovaatilised ideed.

Ööjooksu korraldajad loodavad mõttetalgutelt intensiivset vestlusringi, kuhu saavad panustada enamus lähedasemaid abilisi ja toetajaid. „Korraldusmeeskonnana loodame sellest meeleolukast laupäevast saada kas tuge ja kinnitust valitud teele või uusi võimalusi, suunamuutusi ja täiendusi,“ räägib Marko Torm.

Ööjooks on vabatahtlikkusel ja eestvedaja motivatsioonil baseeruv ettevõtmine, mida toetasid eelmisel aastal 33 erasektori ettevõtet ja avaliku sektori ametiasutust Lääne-Virumaal. Loe edasi: Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Paku kandidaate Viljandimaa Vapimärgile

Viljandimaa vapimärgi näidis
Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. jaanuar.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgiga autasustatud üheksat inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle legendaarne kergejõustikutreener ja Suure-Jaani spordielu edendaja Meinhard Kirm.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 31. jaanuariks 2012.

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, Omavalitsuste Liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva.

Viljandimaa Vapimärgi statuudi leiate maavalitsuse veebilehelt.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Järvamaa tuntuim rahvatantsurühm juubeldab

Järvamaa Koigi-Sargvere segarühm Vallatsi ootab kõiki sõpru oma 15. sünnipäeva tähistamise peole täna, 14. jaanuaril kell 18 Paide Kultuurikeskusesse.

Sünnipäevapeol astuvad külalistena üles segarühm „Lender“ Saaremaalt, segarühm „Vallatud“ Pärnumaalt ning naisrühm ja segarühm tantsuseltsist „Kiitsharakad“ Raplamaalt. Saab näha meeleolukat tantsuprogrammi „Vallatsi“ esituses. Üles astuvad maakonna tantsurühmad. Peokülalisi simmanimuusikaga kostitavad Margus Põldsepp ja Sulev Salm.

Sargvere segarühm tuli kokku 1996. aasta sügisel. Esimene ülesastumine oli 1997. aasta jaanitulel. 1999. aasta 20. novembril toimus maakondlik võistutantsimine, mille tarvis iga rühm tegi etteantud muusikale oma tantsu. Sargvere rühma tants tunnistati parimaks. Võidutasuks saadi kõikide rühmade osavõtutasud, kokku 1600 krooni. Selle rahaga otsustati teha pidu, kuhu kutsuti kõik võistlusel osalenud rühmad. Sellest kujunes tähelepanuväärne sündmus, sest rühmale pandi ka nimi “Vallatsi”. Vallatsi nime kannab rühm seetõttu, et tantsijad käivad koos mitmest vallast (Paide, Koigi, Kareda, Imavere) ning ka muidu vallatud on.

Rühm on osalenud igal aastal maakonna laulu- ja tantsupidudel. Toredaks tavaks on kujunenud sõprussuhted kolme rühma vahel: Vana-Vigala tantsuselts “Kiitsharakad”, Jõõpre segarühm “Vallatud” ja meie. Läbi aastate on kordamööda üksteisel külas käidud ning koos korraldatud erinevaid stiilipidusid. Samuti on korraldatud ühiseid õppepäevi, kus tuntumad tantsuõpetajad on olnud Ilma Adamson, Ülle Ferschel, Maido Saar, Henn Tiivel ja Ülo Luht.

 Tihedad sõprussidemed on olnud ka Saaremaa Taritu segarahvatantsurühmaga. Üksteisel on mitmeid kordi külas käidud. Unustamatu oli osavõtt 2000. aastal Taritu laulupäevast ja “Õlletoobrist”. Vastutasuks korraldasime meiegi neile Sargveres peo “saarlaste moodi”.

Rühm on suviti oma esinemiste poolest aktiivne olnud. Esinetud on paljudel peoõhtutel, külapäevadel jne.

Ülle Müller , Vallatsi juhendaja

Valgamaa neli valda loovad koostööpiirkonna

Otepää, Puka, Palupera ja Sangaste vald on alustanud koostööd Otepää koostööpiirkonna loomiseks. Selle eesmärgiks on nelja valla halduskoostöö tegemine ühisteenuste loomisel ja ühisametite kohtade loomine. 

OÜ-l Geomedia on valminud koostööpiirkondade analüüs, mida tutvustatakse avalikel koosolekutel. Selle käigus selgitataksegi kohad, kus vallad saavad  teenuseid  ühiselt osutada  ja kuidas see peaks käima. Juba täna ilmub  nelja valla koostööna  Otepää Teataja.

Avalikud koosolekud teema selgitamiseks on toimunud Palupera, Puka ja Sangaste vallas, 16. jaanuaril ootab see ees Otepääd. Märtsiks peab plaanidekohaselt olema selge, kuhu koos liigutakse.

Väitlusseltsi kõnevõistlus organidoonorlusest kolis YouTube´i

Eesti Väitlusselts kutsub kõiki kooliõpilasi osalema võistlusel  “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” , mis koosneb noorte arvamuste avaldustele õhutamisest nii kirjalikult kui suuliselt.

Võistluse üks osa on esseekonkurss , kus nii õpilastel individuaalselt kui klassidel ja tervetel koolidel on veel pea kuu jagu aega saata Eesti Väitlusseltsile oma essee  või probleemilahenduse vormis hinnang Eesti energiamaastiku olukorrale. Oodatakse mõne meie elektritootmises valitseva probleemi tuvastamist ja võimalikke lahendusi antud probleemile ehk siis plaani, kuidas saaks ja peaks Eesti energiamaastik välja nägema selleks, et probleeme ei oleks ja kõik oleks rahul.

Võistluse teine osa on aga kõnevõistlus. “Me arvame, et häid kõnesid osatakse teha igas Eestimaa nurgas, seega otsustasime teha võistluse internetipõhiseks,” kirjeldavad otsust korraldajad. 

Väitlusselts loob YouTube’i keskkonda varjatud konto, kuhu kõik osalejad saavad kuu aega kestva online kõnevõistluse jooksul üles laadida oma koduste vahenditega (telefon, fotokas, veebikaamera, videokaamera, vahet ei ole) lindistatud 3-5 minuti pikkuse veenmiskõne.  “Kõnet pidada on tegelikult imelihtne, selleks ei pea olema kogenud väitleja, seega võta kindlasti osa kui sul teema kohta midagigi öelda on! ”

Kõnevõistlusele oodatakse arutelusid teemal, kas organidoonorlus peaks olema kohustuslik. Elundisiirdamisega on Eestis tegeletud juba 1968. aastast, kui Maarjamõisa haiglas viidi esimest korda läbi neerusiirdamine. Praeguseks on kokku ligi 1000 inimest saanud abi kellegi teise neerust, maksast või 2010. aastal alustatud kopsusiirdamistest. Kahjuks aga valitseb nii Eestis kui Euroopas laiemalt suur siirdamiseks kättesaadavate inimorganite puudus. See tähendab, et elupäästvat operatsiooni tuleb mõnel puhul oodata kuni 6 aastat, kuid sobiv doonor võib jääda ka sootuks leidmata.

Võistlustööd tuleb laadida üles YouTube’i keskkonda ja video veebilink saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee Konkursi tähtaeg on 19. veebruar.

Algab viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Loodus ja keskkonnaamet kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osa võtma viktoriinisarjast „Teadusaasta Eesti Looduses”.

Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Tegu oli ühe üritusega paljude hulgast, millega tähistati meie looduskaitse juubelit. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsume noori loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.

Sedapuhku pööratakse viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks.  Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele ja arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass.
Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Esimese vooru küsimused on veebilehel 17. jaanuarist. Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Õigete vastuste eest kogunenud punktide põhjal selgitatakse välja aktiivsemad ja parimad, kelle vahel jagatakse hulgaliselt auhindu.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.

Eesti eri piirkonnad kosuvad rekordiliste keskkonnatoetuste abil

 Mullu  maksti keskkonnavaldkonnas välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusi. Seda on ligi kolm korda rohkem kui
2010. aastal.  Paljud olulised tegevused said sel moel eelmisel aastal juba ka edukalt lõpetatud, seal hulgas Pärnu Rääma prügila sulgemine, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt.

“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks
veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu  Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,”
ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kogu 2007 – 2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot. Lisaks EL struktuuritoetustele maksti möödunud aastal välja üle
miljoni euro Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendeid.

Ilvesse Aapo Ungari eurolaulul

 Kuvvõn soomõ-ugri keelen laul pruuv saia 2012. aasta Eurovisooni Ungari rahvuslikku vuuru. Üts laulukiil om ka võro kiil ja lauljas om Räpinä miis Ilvesse Aapo.

Pundi Osan Yöstä laulu nimi om «Revontulet» («Virmalise»), laulõtas päält ungari ja võro keele viil handi, soomõ, udmurdi ja isuri keelen.

Laulu mõtõ tull’ Jekaterinburgi šamaanirokkbändi H-Ural iistvidäjäl Uvan Zaitsevil. Laulujupi omma üles võedu egäüts umal maal, võrokiilse jupi võtsõ Aapo üles hindä magamistarõn.

Laulu saa kullõlda Internetist www.h-ural.com päält. Kas laul Eurovisiooni Ungari vuuru valitas, saa selges seo kuu lõpus.

Uma Leht