Rahvusraamatukogu kevadine raamatumüük tuleb taas

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete kevadine raamatumüük toimub Rahvusraamatukogu fuajees 3.-5. aprillini 2012.

3. ja 4. aprillil kella 11-20 ning 5. aprillil kella 11-18.

Kõik on oodatud!

Lisainfo:
Marika Kuldkepp, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakond, tel +372 630 7271.
Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakond, tel +372 630 7260.

 

Kevadhooaeg Viljandi muuseumis

Viljandi muuseumis algab 3. aprillil kevadhooaeg ning sel päeval on näitusemaja külastajaile avatud tasuta. Aprilli esimesel nädalal on veel võimalik vaadata muuseumi müntide ja paberraha fondinäitust «Eestlase raha».  Peatselt avatakse näitus «Hõissa pulmad!», mille tarvis kestis mitmeid kuid kogumistöö.

Uuenenud on muuseumitundide nimistu ning Viljandimaa õpilastele algab 2. aprillil muuseumimäng.
Uued ja soodsamad hinnad on näitusemaja muuseumipoes müüdavatel raamatutel jm kaubal.

Näitusemaja on avatud T-L kell 10-17. Maja on avatud ka suurel reedel, 6. aprillil.

Teavet saab jälgida ka Facebooki kaudu.

Tootearenduspäeval TeamUp! sünnivad taas innovaatilised tooted

Laupäeval, 31. märtsil toimub TTÜ Tudengimajas tootearenduspäev TeamUp!, kuhu kogunevad disanerid, insenerid ning turundajaid, et professionaalide abiga terve päev ideid toodeteks arendada.

Startup Garage ja Loov Eesti korraldatav tootearenduspäev TeamUp! toimub laupäeval juba kolmandat korda. Ürituse eesmärk on ühendada osapooled, kes koostöös on suutelised elujõulist toodet arendama ja turustama. Kohale oodatakse nii idee autoreid kui ka insenere, turundajaid ja disainereid, kes kohapeal meeskondades oma panuse anavad. “Tihtipeale jääb hea idee tooteks vormimata, sest puudub pädevus kas inseneeria, disaini või hoopis ettevõtluse valdkonnas. Meie huvi on viia õiged osapooled kokku, pakkuda kvaliteetset eksperttuge ning olla tunnistajaks uute innovatiivsete toodete sünnile,” rääkis Eva Leemet, Loov Eesti tegevjuht.

Päeva lõpuks valib zhürii välja võitjameeskonna, kelle puhul hinnatakse nii äriplaani reaalsust, tehnoloogilist eelist kui ka oskust meeskonnana töötada. “Hindame kõrgelt eelkõige selliseid ideid, millel suund on Eestist kaugemale jõuda. Startup Garage’i kogemus näitab, et Eestis on talente ning kui nad panna omavahel koostööd tegema, siis nende ühine võimekus kasvab eksponentsiaalselt,” selgitas Startup Garage’i projektijuht Kaspar Ploom.

Võitjameeskonnale tagatakse Tehnopoli ärimentorite eksperttugi edasisel tegevusel. Eriauhinnana on Loov Eesti välja pannud konkursivälise pääsu tootearenduskeskkonna PESA koolitusprogrammi.

TeamUp’i korraldavad Startup Garage, Loov Eesti, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Ürituse korraldamist toetas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

TeamUp! tootearenduspäev toimub 31. märtsil algusega kell 10 TTÜ Tudengimajas. Kava ja registreerimisinfo!

Lapse kõne arengut toetab liikumine ning ilus emakeel

Terve Pere Kooli koolitunnist võtab osa nii suuri kui väikeseid. Foto: Terve Pere Kool
Laupäeval, 31. märtsil kl 11-14 toimub Terve Pere Kooli sellekevadine viies koolipäev, seekord Põlva külje all Rosmal – loengusarja „Eelkooliealine laps“ viimane loeng joonistamise tähtsusest, millele järgneb arutelu ning tutvumine tegutseva waldorflasteaiaga. Eelmise loengu põhiteemast jäi kõlama, et lapse kõne arengut toetab liikumine ning ilusas emakeeles rääkiv lapsevanem.

Viimane koolipäev Võrus keskendus lapse kõne arengule. Lektor, kogenud pedagoog Heli Kudu rõhutas, et täiskasvanu, ennekõike ema kõne kujundab lapse keha, kõne on harmoonilise kasvamise tingimus. Eeltöö rääkima hakkamiseks algab juba sünnist, laps harjutab ja treenib kõnelihaseid. Kõnelema õpitakse matkides.

Kõne arenguks on vajalik lapse mitmekülgne liikumine, ainult lapsega rääkimisest ei piisa. Vajalik on peen- ning jämemotoorika arendamine, samuti koordinatsioonioskuste pidev edendamine.

„Hästi arenenud liikumisvõimed lapseeas muutuvad täiskasvanuna kõne, eneseväljenduse, oma tahte avaldamise võimeks läbi kõne. Liikumine on kõne arengu aluseks,“ selgitas Heli Kudu liikumise ning kõne arengu seoseid. „Kui soovime, et meie lapsed täiskasvanuna oskaksid oma tahet väljendada kõne abil ning et nad mõistaksid ka teiste kõnet, tuleks arendada tema liikumist võimalikult mitmekesiselt.“ Loe edasi: Lapse kõne arengut toetab liikumine ning ilus emakeel

Kadrina saun kutsub taasavamisele

Sel pühapäeval, 1. aprillil toimub Lääne-Virumaal Kadrina sauna taassünnipäev. Kaks aastat renoveerimist ja kaks miljonit krooni annavad tulemuseks tuttuue leilisauna, aurusauna ja klubiruumid. Lisaks saab nautida erilist näitust, kulinaarseid ja mittekulinaarseid üllatusi, lahedat seltskonda ja lõõtsamuusikat, päevakohaselt palju nalja.

Leilipidu hakkab naistel kell 14, meestel kell 18.30.

Vihaga kuid vihata!

Ikka Teie, KSK – Kadrina Saunaklubi

Info: president Ülo Kais tel +372 5646 5177, direktor Andres Nukk tel +372 508 9634.

Töötuid noori oodatakse Võrru tasuta karjääriõppe kursusele

Töötute noorte projekt ootab sind 10.04-2.05.2012 toimuvale karjääriõppe kursusele Võru Maavalitsuses (III korruse seminariruumis, Jüri 12, 65620 Võru). Kursus toimub kell 11-16.

Kursusel saavad osaleda noored, kes on:

  • töötud;
  • põhiharidusega või põhihariduseta;
  • 16-29-aastased ja kelle elukoht on Tartu-, Põlva-, Jõgeva- või Võrumaal.

Kursuse teemad:

  • iseenda tundmaõppimine;
  • haridus- ja töövõimalused;
  • karjääriplaani koostamine.

Kursusel osaleja saab:

  • soovi korral õppija varju kogemuse;
  • soovi korral töövarju kogemuse;
  • tutvuda Tartu Kutsehariduskeskusega (väljasõit Tartusse);
  • tunnistuse kursuse läbimise kohta.

Kursus toimub väikestes gruppides teisipäeviti ja neljapäeviti (va viimane kord – siis toimub kolmapäeval) kokku 8 korda. Kursusel osaleja saab taotleda stipendiumi ja sõidutoetust.

Lisainfot vaata veebist!

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond
Programm „Pikk ja kvaliteetne tööelu“
Meede 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“
Projekt „Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal“

Uued ajakirjad tõid juurde 14 tuhat lugejat

Värskeimad, 2012.aasta varakevadised loetavusandmed TNS Emorilt näitavad, et eelmise aasta sügisel turule tulnud ajakirjadest on kõige edukamalt läinud rahvusvaheliselt laia haardega ja oktoobrikuust ka eesti keeles ilmuval väljaandel National Geographic, millel on keskmiselt 45 tuhat lugejat numbri kohta.

Lugejaskonda on aidanud kasvatada tellimuste müük (ca 29% ajakirja lugejatest on tellijad) ning eelkõige viimaste aastate ootuspärastele trendidele mitte-vastav üsna suur üksikmüügihuvi (36% lugejatest ostavad ajakirja üksikmüügist), mis ei ole peale esimeste numbrite väga head läbimüüki oluliselt vähenenud – nii, nagu see pahatihti uute väljaannetega olema kipub. Väheoluline ei ole ka nö tasumata levi osa, sest 35% ajakirja lugejaskonnast saab ajakirja kas sõpradelt, töö juurest või loeb raamatukogus.

National Geographic lükkab ümber ka levinud väite, et noored trükimeediat ei tarbi – ajakirja, mis ei ole otseselt noorele sihtrühmale suunatud nišiajakiri, lugejaskonnast 38% ehk ca 17 tuhat on vanuses 15-29 aastat, mis tõstab ajakirja noorte hulgas loetavamate kuukirjade TOP5 hulka. Loe edasi: Uued ajakirjad tõid juurde 14 tuhat lugejat

Täna algab IT ÖÖ

Täna, 30. märtsi õhtul algab üle-eestiline IT ÖÖ, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja lahedaid ideid teemal „Kuidas IT kaudu elu koolis põnevamaks muuta“.

IT ÖÖ on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi 18 noortekeskuses üle Eesti. „IT ÖÖ eesmärgiks on äratada noortes huvi IKT valdkonna suhtes, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Soovime näidata, et IKT ei ole ainult keldris konutavate patsiga poiste ala, vaid see on põnev ja lihtne ning kõikjal meie ümber juba täna,“ lausus Elioni arendustalituse direktor ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Enn Saar.

Eestis on täna tööturul IKT-spetsialiste suhtarvult ligi 1,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmisena. See on üks põhjustest, miks ITL koostöös oma liikmesettevõtete, noortekeskuste ja ülikoolidega on algatanud IKT erialade populariseerimise projekti, mille raames toimub ka IT ÖÖ.

IT ÖÖ-le on oodatud kõik noored, endale lähima keskuse saab leida www.startit.ee. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus kõik kohaletulnud sõltumata vanusest või oskustest on võrdsed ning üheskoos mõeldakse välja ideed nullist teostuseni. Erilisus seisneb selles, et kõik keskused on omavahel ühendatud ning tegevused toimuvad sünkroonis. Lõpptulemusena valitakse välja igas keskuses parim ideeprojekt, mis pannakse üles StartIT Facebook´i keskkonda.

Kohapeal saab osaleda ka lahedates arendavates mängudes ning IT-professionaalidega mõtteid vahetada. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja mitmete IKT ettevõtete esindajad.  „Üritus hõlmab kogu Eestit, kasutatakse innovaatilisi meetodeid ning koostööd teevad tavapärasest erinevad valdkonnad – IKT ja noorsootöö,“ toob välja Saar, kes  reede hilisõhtul suhtleb noortega www.noorteraadio.ee vahendusel.

IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.eu vahendusel ja kuulata www.noorteraadio.ee kaudu alates kella 19.30-st. Lisateavet leiad aadressil http://startit.ee/it-oo.

IT ÖÖ on kulminatsiooniks üleeuroopalisele kampaaniale “e-oskuste nädal”, mida tähistatakse 26.-30. märts 2012 30-s Euroopa riigis. Kampaania põhisõnumiks on – IKT on tänapäeval juba kõikjal ja sellega seotud oskused on vajalikud tööturul konkurentsivõimeline olemiseks igal alal.  Lisaks IT ÖÖ-le saavad noored kampaania raames 5. aprillini osaleda ka foto- ja videokonkursil „Kõik on IT“. Lisainfo.

IT ÖÖ on üks osa Teadusaasta programmist (vt lähemalt www.miks.ee) ning selle elluviimist toetavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Sotsiaalfond.

Järva-Jaani tuletõrjeselts tähistab juubelit

Täna täitub Eesti ühel vanimal, 113-aastasel Järva-Jaani tuletõrjeseltsil, kümme aastat lepingulise koostöö algusest päästeteenuse osutamisel. Sel puhul korraldab selts oma liikmetele piduliku vastuvõtu.

Järva-Jaani tuletõrjeselts on üks esimesi riikliku teenistusega päästetöö osutamiseks lepingu sõlminud vabatahtlikke kollektiive. Järva-Jaani vabatahtlike initsiatiivikus ja hea koostöö on Päästeametile andnud julguse kaasata rohkem vabatahtlikke päästetööde teostamisele ja toetamisele.

„Tuve Kärner on oma pundiga paljude jaoks ideaalne priitahtlike pritsimeeste seltsi võrdkuju, Järva-Jaani selts oma mitmekülgsuse, teotahtelisuse ja tugeva kultuuriga on üks Eesti vabatahtlike päästeseltside võrgustiku alustalasid. Ma olen uhke, et mul on olnud au selliste meestega koos tööd teha ja pääste kultuuripärandit säilitada,“ rääkis Lääne päästekeskuse juht.

Järva-Jaani Tuletõrjujate Ühisus loodi juba aastal 1899, selts taasasutati 1998. aastal. Selts tegeleb lisaks tulekahjude kustutamisele ka tuletõrjemuuseum ning vanatehnika varjupaiga pidamisega. Viimases on eksponaate juba 371.

Allikas: jarva.ee

Seto tekstiilimeistrid saavad taotleda märki “Seto kimmäs”

Nüüdsest saavad Setomaa tekstiilikäsitöö tegijad taotleda Seto Käsitüü Kogolt õigust oma toodetel kasutada märki Seto Kimmäs.

Märki saavad taotleda Setomaa elanikud, Setomaaga seotud ja siin tegutsevad ettevõtted nendele oma toodetele, mis on pärimuslikku laadi ja/või seotud Seto traditsioonidega. Seto Käsitüü Kogo moodustatud komisjon vaatab taotlused läbi ning esimesed märgid kriteeriumidele vastavatele toodetele väljastatakse 15. mail Värskas Seto Talumuuseumis XIX Seto pitsi päevade lõpetamisel. Meistrid saavad vastava tunnistuse ning märgid, mille meistrid võivad tarbijate teavitamiseks oma toodetele kinnitada. Märkide esiküljel on garantiimärk SETO KIMMÄS, mis kinnitab, et käsitööese on toodetud Setomaal ning see on kvaliteetne, vastupidav ja nägus. Märkide tagaküljel on näidatud, millises kategoorias – S´OOAONÕ või MUSTINÕ – on märk väljastatud.
Kategooria MUSTINÕ (endisaegne) märgistus ütleb tarbijale, et käsitöötoode on valmistatud maksimaalselt Seto käsitöötraditsioone järgides. Kategooria S´OOAONÕ (tänapäevane) märgistus ütleb, et antud eseme valmimisel on kasutatud seto traditsioonidele omaseid elemente.
Täpsem info märgi taotlemise, väljaandmise ja kasutamise kontrollimise kohta on Seto Käsitüü Kogo kodulehel www.kogo.ee.

Allikas: polvamaa.ee

Värskas on tulemas vokaalansamblite festival

Pühapäeval, 1. aprillil kell 13 on kõik muusikahuvilised oodatud Värskasse kultuurikeskuses toimuvale kolme maakonna vokaalansamblite festivalile.

Esinevad kollektiivid Võru-, Valga- ja Põlvamaalt. Vokaalansamblid peavad esitama kaks laulu, millest üks on võimalusel rahvalaulu töötlus. Lisaks sellele peab üks esitatavatest lauludest olema ilma instrumentaalsaateta.
Žürii valib ülesastujate seast välja parima nais-, mees- ja segaansambli, eakate ja noorte ansambli ning parima rahvalaulu töötluse. Traditsioonide kohaselt valitakse välja parim ansambel, kellele kuulub rändkarikas.
Festivali külalisesinejaks on Pärnumaal tegutsev vokaalansambel Greip, mille repertuaar koosneb väga eriilmelistest lugudest – kavas on nii rahulikke ballaade, kui ka hoogsat rokkmuusikat, pop- ning folktöötlusi ja omaloomingut.
Sissepääs on tasuta. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit.

Allikas: Värska Kultuurikeskus

Vana suitsusauna/palkhoone teisaldamise õpituba lükkub edasi

30.-31. märtsil ei toimu Sänna Kultuurimõisas vana suitsusauna/palkhoone teisaldamise õpituba. See toimub 13. ja 14. aprillil.
Juhendab Andres Ansper (Rahvusliku ehituse seltsi liige, Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse osakonna praktikate juhendaja ja raamatu “Igamehe suitsusauna aabits” autor).
Esimene päev (13.04.2012)
10.00 – 11.00 Sissejuhatav loeng suitsusauna kultuurist ja ajaloost ning rahvuslikust ehitusest
11.30 – 13.30 Vana suitsusauna lahtimonteerimine ja osade märgistamine
13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)
14.00 – 18.30 Vana sauna lahtimonteerimine ja osade märgistamine jätkub
Teine päev (14.04.2012)
10.00 – 13.30 Vana suitsusauna lahtimonteerimine
13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)
14.00- 18.30 Vana suitsusauna lahtimonteerimine jätkub
Õpitoad on tasuta.Toetab Vana Võrumaa Kultuuriprogramm.
Lisainfo – 5647 4448 (Hindrek Vou) või weouyou@gmail.com
Sänna Kultuurimõis

Ööjooksu koolikonkursile registreerus 16 kooli

Fotomeenutus möödunud aastal toimunud ööjooksust Rakveres.

Ööjooksu koolikonkursile „Ööjooksu Tegija“ on sel aastal registreerinud neli korda rohkem osalejaid kui mullu.
Lääne-Viru maakonna koolidele (põhikoolid ja gümnaasiumid) suunatud konkursile on registreerinud 16 maakonna kooli, mullu vaid kolm.
Osaluse on registreerinud Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene, Kadrina Gümnaasiumid. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, Võsu, Roela ja Põlula põhikoolid ning Vasta ja Lehtse koolid. Külalisena on sel aastal kohal ka Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Eelmisel aastal avaldas konkursi korras viiekilomeetrisel distantsil osalemiseks soovi 116 last maakonna koolidest, eelmisel korral pälvis tiitli Rakvere Reaalgümnaasium, kust registreerus Ööjooksule 81 inimest.
Kristel Kitsing

Laupäeval toimub Sindi 6. võimlemispidu

Sindi Avatud Noortekeskuse korraldatav traditsiooniline Sindi võimlemlemispidu toimub sel aastal Sindi Seltsimajas 31.märtsil algusega kell 13. Nagu tavaks, osalevad Sindi võimlemispeol selgi aastal Pärnu, Kilingi-Nõmme, Uulu ja Sindi iluvõimlejad. Võimlemispidu kestab poolteist tundi ja on tasuta. Esinevad iluvõimlejad rühmakavade, tantsude ja individuaalkavadega. Parimad iluvõimlejad selgitatakse vanuserühmde kaupa.
Viktor Kaarneem

Tarbijakaitseamet hoiatab inimesi liitumast Sergey Mavrody püramiidskeemiga

Tarbijakaitseametile teadaolevalt on Eestis taas avaldatud üleskutseid liitumiseks Sergey Mavrody püramiidskeemiga MMM. Amet soovitab tarbijatel neid üleskutseid eirata. Sarnased üleskutsed avastas amet esimest korda eelmisel aastal. Reklaamides toodud telefoninumbrile helistades pakuti inimestele võimalust liituda püramiidskeemiga raha teenimise eesmärgil. Püramiidmüügiskeem ehk siis müügiskeem, milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest, on tarbijakaitseseaduse järgi eksitav ja keelatud kauplemisvõte.
Tarbijakaitseamet kutsub ka korteriühistuid üles selliseid reklaame eemaldama ning majaelanikele hoiatavat infot jagama.

Siseveekogudel on jääle minek alates homsest keelatud

Reedest, 30. märtsist on Päästeameti peadirektori käskkirjaga keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadised sulailmad on jää Eestis nõrgaks muutnud ja sellele minek on eluohtlik.

Päästjad paluvad täiskasvanutel keelata lastel jääle minek ja hoida neil veekogude juures silm peal. Lapsed ei oska hinnata riske ja põnevana tunduv seiklus võib väga lihtsalt lõppeda surmaga.

Kalameestele tuletame meelde, et kirest õngitsemise vastu ei tohiks ohtu seada oma elu. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega, laps veelgi kiiremini.

Päästeamet

Evelin Ilves kohtus Muhu ja Valjala põhikoolide õpilastega

Evelin Ilves külastamas Muhu Põhikooli. Fotod: Tõnu Veldre/Saarte Hääl

Evelin Ilves külastas Muhu ja Valjala põhikooli, kus kohtus õpilastega ning kiitis kooli kokkade tervislikke roogasid.

Ta proovis Muhu Põhikoolis õpilastele pakutavat koolitoitu ning uuris, kuivõrd kasutab Muhu kool söögi valmistamiseks kohalikku toorainet, milliseid roogasid seal valmistatakse ning kui keeruline on kooli menüüd planeerida ja toiduaineid tellida. Evelin Ilves sai kaasa ka Muhu põhikooli laste lemmiksöögi – eksootilise azuu – retsepti.

Jaanuaris külastas Evelin Ilves Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda. Detsembris külastas presidendi abikaasa Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga ning veebruaris tutvus Evelin Ilves Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega.

 

Terve Pere Kool kutsub viiendasse tundi

Foto: Terve Pere Kool
Terve Pere Kooli loengusarja “Eelkooliealine laps” viies loeng-vestlusring toimub laupäeval, 31. märtsil kell 11.00-14.00 Põlva lähedal Rosmal, sealses waldorflasteaias.

Loeng on pilditeemaline – millest räägivad laste joonistused ja mis on waldorfpedagoogikal asja religiooniga. Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Järgneb arutelu waldorflasteaia loomise võimalustest Võrru.

Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus mängida sealses lasteaias.

Võrus tegutsevas Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Kui soovid panustada Võrumaa esimese waldorflasteaia loomisse, võta ühendust!

Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819

Maailmakoristuse meeskond innustab prügi kaardistama

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond kutsub koostöös talgupäeva eestvedajatega eestimaalasi kaasa lööma prügikaardistamise talgutel, mis algavad aprillikuus ja kestavad sügiseni.

2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud aitasid luua ühist arusaama, et puhta elukeskkonna loomisel on oluline meie kõigi panus. Prügikaardistamise talgute eesmärk on juhtida eestimaalaste tähelepanu prügistamise probleemile ning ühtlasi välja selgitada Eestimaa metsade, teeäärte ja teiste paikade prügistatuse olukord täna – neli aastat pärast prügikoristustalguid.

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond valmistas globaalselt kasutatava prügikaardi, mis võimaldab koristamist vajavad paigad kaardile kanda igas maailma punktis. Prügi saavad eriti mugavalt kaardistada iPhone’i ja Android telefonide omanikud, laadides selleks alla tasuta tarkvaralahenduse. Kui nutitelefoni käepärast ei ole, saab kaardistada ka fotokaamera abil või tavalist paberkaarti abiks võttes ning koristamist vajavad kohad hiljem online-prügikaardile märkides. Loe edasi: Maailmakoristuse meeskond innustab prügi kaardistama

Avalda arvamust, aga mille kohta?

Aksel Lõbu,
noor ajakirjanik

Sa oled noor (isehakanud) ajakirjanikuhakatis ja tahad kirjutada arvamusartiklit mõnest aktuaalsest teemast. Palju õnne! Ühiskondlikest diskussioonidest hetkel puudust ei tule. Tegelikult on praeguse veel üürikese aastanumbri sees neid olnud kõvasti rohkem, kui on jõutud lõpuni viia.

Inimestel ei jää muud üle, kui leppida lahendamata jäänud aruteludega, sest uued juba tulvavad peale. Taustal vanad vaikselt vindumas, kuni keegi suvatseb neid uuesti üles puhuda.

Vajadus olla üliaktuaalsed

Ahjaa, mäletate veel, et midagi oli kõrgharidusreformiga? Gümnaasiumivõrgu teema kerkis hetkeks sügavustest uuesti esile. Justkui meenuks sõna intellektuaalomand… Mis kompromissideni jõuti? Kuidas oli elamislubade, aukohtute, siseopositsiooni, ministrite retoorikaoskusega ja nii edasi ja nii tagasi? Kes oskab peast öelda, mis kuupäeval õpetajad streikisid? Küll oskavad aga kõik öelda, mitu tuhat inimest või vähemalt kui suur protsent hääletas Tallinnas tasuta ühistranspordi poolt ning muidugi kui imeliselt hea või paha-paha see on. Aga seegi on nüüd hääletusega paika pandud, vaja on uut teemat. Kui hästi läheb, jätkame mõnega sealt, kus pooleli jäime.

Ega „tavaline“ tööinimene ei taha ja ei jõuagi seda kõike mäletada ning seda pole mõtet talle pahaks panna. Igaühel omad huvid, kõigiga ei jaksa ju kaasa muretseda. Kui kõnealune inimest otseselt kuidagi ei mõjuta, määrab huvi teema vastu isiklike elementide kombineerumine. Mida ma tean sellest? Kas see on minu meelest ühiskonnale oluline teema? Kuidas see mõjutab mu lähedasi? Eesti on väike. Statistiline tõenäosus on (usu või ära usu), et sa ilmselt tead kedagi, keda teema siiski puudutab. Loe edasi: Avalda arvamust, aga mille kohta?

Teeks õige planeerimistalgud?

Maie Kiisel,
Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Kohaliku omavalitsuse koosolekusaal on täidetud sumiseva rahvamassiga. Planeerimisametnik püüab sellest üle rääkida kiledaks kiskuvat häält veelgi tõstes. Sassimineku vältimiseks püüab ta otsuse keerukaid põhjendusi otse paberilt ette lugeda. Ühes saali servas võtab toimuvat üles kollase meedia esindaja. Talle annab parasjagu intervjuud kohaliku muinsuskaitseseltsi esindaja, kes on ilmselgelt endast väljas: “Kohalikele inimestele ei meeldi linnakesse rajatav tankla – see rikub ära kesklinna miljöö”. Kohaliku omavalitsuse esindaja: “Aga just tankla oli see, mida linnaelanikud ise soovisid!” Sellelt detailplaneeringu avalikult arutelult minnakse laiali segaduses, ärritunult, lausa sõjaplaane koostades.

Veidi aega hiljem on sama ruum täidetud kohvilaudadega, mille taga on istet võtnud endised vihavaenlased – muinsuskaitse seltsi ja omavalitsuse esindajad, ettevõtjad ja linnaelanikud, kohvikupidajad ja lapsevanemad… Kõneteemaks: mida me oma linnakeskkonnalt üleüldse soovime? Üllataval kombel ei tõuse sumin ruumis eriti kõrgele, kuigi laudade taha kogunenud seltskond arendab mõtteid läbisegi. Ka staarreporterit pole kusagil näha, ilmselt on ta liitunud mõne laudkonnaga. Saalist õhkub inspiratsiooni.

See olukirjeldus ei pärine reaalsest detailplaneeringust, vaid selle järelemängimisest kooliruumis kahes erinevas vormis. Kuigi erinevates rollides linnaelanike põhihuvid tegelikult ei muutunud – ja ka kõnealune tankla püstitati, kuigi teise, sobivamasse kohta -, jõudsime järeldusele, et inimeste võime ühisosa näha ja konsensusele jõuda sõltub sellest, kuidas kaasaja loob osalejatevahelisi suhteid ja kaasarääkimisvõimalusi. Kahjuks kasutatakse planeerimismenetluses inimeste teavitamiseks ja kaasamiseks igal pool üsna ühesuguseid võtteid. Ja menetluseväliselt arutelusid reeglina ei toimugi. Loe edasi: Teeks õige planeerimistalgud?

Haanjas tuleb loeng kaksleelsuse mõjust lapse arengule

Neljapäeval, 29. märtsil kell 14.00 saab Haanja rahvamajas kuulata loengut “Kakskeelsuse mõjud lapse kõne arengule”. Lektor TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud Merit Hallap. Ürituse korraldajaks on Haanja kooli hoolekogu. Pärast loengut saab esitada lektorile küsimusi, avaldada oma arvamust kohaliku keele õpetamise kohta koolis/lasteaias ning kuulata teiste arvamusi. Kindlasti on oodatud lapsevanemad, pedagoogid ja kõik teised, kes tahavad kooli arengu suunamisel kaasa rääkida.
Üritus kestab u 2,5 tundi.

Allikas: Einike Mõttus

Rosma koolis sel laupäeval lahtiste uste päev

Põlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal korraldab sel laupäeval, 31. märtsil kl 11- 13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud kõik huvilised lähedalt ja kaugelt.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal on põhiharidust pakkuv waldorfkool, mis töötab riiklikult tunnustatud waldorfõppekava alusel. Sarnaselt Rosmal sündinud kooliuuendaja Johannes Käisi põhimõtetele on kooli õppetöös proportsioonis kätele, südamele ja mõistusele pakutav. Nii kooli kui lasteaia haldajaks on MTÜ Rosma Haridusselts. Seltsi põhiosa moodustavad meie lapsevanemad.

Sellel kevadel avame taas oma uksed, et uued lapsed ja nende vanemad saaksid pilku heita meie mõnusale koolimajale, kooli tundidele ja tundides valminud ainevihikutele. Lapsed koos vanematega saavad külastada 1. ja 5. klassi näidistunde, mida viivad läbi meie kogemustega õpetajad Diana Asur ja Raili Toom (1. klass), Tiina Juhanson ja Ivi Gauk (5. klass). Ühises vestlusringis vahetame kuuldust-nähtust muljeid.

Kes laupäeval tulla ei saa, võib kokkuleppe teha edaspidiseks, tel 51905141 (Tiina Juhanson, 5. kl), tel 56247814 (Raili Toom, 1. kl). Rohkem infot Rosma kooli ja lasteaia kohta aadressil www.rosma.edu.ee

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja

Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5074 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks. Ligi 40% taotlustest jõudis PRIAsse elektroonilise kliendiportaali e-PRIA kaudu.

Kuni 16. aprillini on võimalik kuni 100-pealiste piimakarjade omanikel esitada veel hilinenult piimasektori eritoetuse taotlusi, kuid hilinemisega esitamisel väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest. Ka sel perioodil soovitab PRIA taotluse kindlasti esitada e-PRIA vahendusel. e-PRIA kaudu esitati käesoleval aastal 2004 taotlust ehk 39,5% kõigist taotlustest.

Loomatoetuste taotlejatel on lisaks toetustaotlusele võimalik e-PRIAs korda ajada ka enda ülejäänud PRIA loomade registriga seotud vajalikud toimingud ja nii on loomatoetuste taotlejatel esimese PRIA kliendigrupina võimalik PRIAga suhelda peaaegu täielikult paberivabalt ning ilma maakondlikku büroosse tulemata.

Kuigi loomatoetuste taotlejate arv on viimastel aastatel peamiselt tootmisest lahtiseotud toetuste osas järjest kahanenud, kuna osad referentsaasta alusel toetusõigusi omavad taotlejad on lõpetanud aktiivse põllumajandusega tegelemise. Samas aga kasvanud ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejate ja taotlusaluste ammlehmade hulk. Käesoleval aastal võib ka öelda, et taotluste üldarvu vähenemine on pidurdunud. Kui möödunud aastal vähenes taotlejate üldarv umbes 450 võrra, siis sel aastal esitati PRIAle vaid ca 90 taotlust vähem kui mullu, ja piimasektori eritoetuse hilinemisega esitatavate taotluste vastuvõtt alles kestab. Loe edasi: Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja

Politsei võõrustas Viljandimaa riigiasutuste ja omavalitsuste juhte

Viljandi maavanem, maakonna omavalitsusjuhid ja Viljandimaal tegutsevate riigiasutuste juhid oli teisipäeval, 27. märtsil kutsutud Viljandi politseimajja iga-aastasele traditsioonilisele kohtumisele politsei esindajatega.

Maavanem Lembit Kruuse tõdes kohtumist kokku võttes, et maakonna turvalisuse nimel tehtav koostöö maavalitsuse, riigiasutuste ja
omavalitsuste vahel on hea ja edasiviiv. Seda näitab ka Viljandimaa ühinemine mullu novembris rahvusvahelise turvaliste kogukondade (Safe Community) võrgustikuga, mis on maakonnale suureks tunnustuseks.Samuti rõhutas Lembit Kruuse ennetustöö vajalikkust turvalisuse
tagamisel. “Ennetustöö osatähtsus on väga suur. Kuritegusid ja õnnetusi saab suuresti vältida just nimelt neid ennetades,” ütles maavanem. Ennetus- ja teavitustöö olulisust käsitleti ka kõigis kohtumisel peetud ettekannetes. Loe edasi: Politsei võõrustas Viljandimaa riigiasutuste ja omavalitsuste juhte