Külauudised

38. Tartu Maastikumaraton toimub virtuaaljooksuna

Kevadhooaja alguse suurima rahvajooksuna tuntud Tartu Maastikumaratoni erinevatel distantsidel osaleb iga-aastaselt ligikaudu 10 000 spordisõpra. Tänases olukorras, kus spordi- ja massiüritused on keelatud, otsustasid korraldajad, et 38. Tartu Maastikumaraton toimub sel kevadel virtuaaljooksuna.

2019. aasta maastikumaraton. Foto Adam Illingworth — 2019. aasta maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth

„Soovime ülimalt keerulistes ning pidevalt muutuvates oludes kutsuda inimesi üles säilitama optimistlikku meelt ja positiivset ellusuhtumist,“ ütleb Tartu Maastikumaratoni võistluste direktor Indrek Kelk. „Regulaarne liikumine ja treening värskes õhus aitavad kriisiolukorda kergemini üle elada, ise terve püsida ja head füüsilist vormi hoida. Virtuaalmaraton motiveerib inimesi spordiharrastusega jätkama ning samas ei ole sellist maratoni läbides vaja karta nakkusohtu suures jooksjate massis, joosta võib ihuüksi oma kodumetsas,“ lisab ta.

Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilise distantsi: 42, 24, 10 või 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid. Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul, 1.-17. maini ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Kõiki virtuaaljooksu läbijaid ootab uhke maastikumaratoni medal.

Täpsemad detailid ning virtuaaljooksu juhend on hetkel välja töötamisel, lisainfot annavad korraldajad oma kanalites esimesel võimalusel.

KU päevatoimetaja

LAPSI POLE SOOVITAV LASTEAEDA VIIA

Pärnu linna kriisikomisjon soovitab lapsevanematel, kellel vähegi võimalik, lapsed lasteaiast koju jätta, kõiki Pärnu linna ja osavaldade lasteaedu hoitakse siiski jätkuvalt töös.

Seljametsa lasteaed Paikuse osavallas. Foto Urmas Saard — Seljametsa lasteaed Paikuse osavallas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda.[/pullquote]Täna keskpäevaks oli Pärnu linna ja tema osavaldade lasteaedadesse toodud 174 last. Tavaliselt käib Pärnu ja osavaldade lasteaedades üle 2600 lapse, 10. jaanuari seisuga oli neid 2658.

Kõik lasteaiad on siiski jätkuvalt avatud, ka siis, kui sinna ühtegi last pole toodud. Lasteaedade lahti hoidmine on vajalik selleks, et kõik kriisi likvideerimisega seotud töötajad, aga ka teised, kel pole võimalik last kodus hoida, saaksid lapsed lasteaeda viia.

Koroonaviirusohu tõttu on suletud osa Pärnu Tammsaare, Kesklinna ja Mai lasteaia rühmadest. Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda. Suletud rühmad on ülejäänud lasteaiast eraldatud.

Loe edasi: LAPSI POLE SOOVITAV LASTEAEDA VIIA

KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst / tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli NSVL peasanitaararst. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

[pullquote]Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.[/pullquote]Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.

Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.

Loe edasi: KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

PAJUSIS ÕPITI PÄRIMUSTANTSE

6. märtsi õhtul sai Pajusi rahvamajas toimunud Pärimustantsude tantsutoas õppida rahvatantsupedagoog Maia Leipiste juhendamisel tantse erinevate rahvuste kultuuripärandist.

Kuremaa naisrühma liikmed Pajusis pärimustantse õppimas. Foto Jaan Lukas — Kuremaa naisrühma liikmed Pajusis pärimustantse õppimas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Tema sõnul õpitakse tantsutoas erinevate rahvuste ja rahvakildude tantse, näiteks läti ja vene, aga ka mitmeid kihnu tantse.[/pullquote]Pärimustantsude tantsutoa projekti algatas Põltsamaa kultuurikeskus, kus toimuvad tavaliselt ka tantsutunnid. Maia Lepiste otsustas aga minna pärimustantse õpetama ka Pajusi rahvamajja, et selleski piirkonnas inimesed tolle rahvakultuuri osaga tuttavaks saaksid. “Pärimustantsude repertuaar on väga avar. Avavalsiks on õppimisel alati olnud Aleksandra valss. Tantsutoas on võimalik tantsud selgeks saada ka siis, kui neid varem ei osatud. Algul tutvustan samme, harjutame neid veidi, seejärel algab juba tantsimine ansambli esitaud muusika saatel,” rääkis Lepiste. Tema sõnul õpitakse tantsutoas erinevate rahvuste ja rahvakildude tantse, näiteks läti ja vene, aga ka mitmeid kihnu tantse.

“Lisaks erinevatele Põltsamaa valla paikadele käiakse tantsimas mujaltki Jõgevamaalt, näiteks Järvamaalt. Leidub neid, kes osalenud igas tantsutunnis,” ütles Lepiste.

Loe edasi: PAJUSIS ÕPITI PÄRIMUSTANTSE

MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD

Täna tähistas Hans Soll oma üheksakümnendat sünnipäeva Sindis Pärnu jõe kõrge ja järsu nõlvaga kaldapealse serval, kus avati tema auks Neptunit kujutav skulptuur koos nimelise pingiga.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto Urmas Saard — Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.

Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD

MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA

Oma vanematelt pärime emakeele, mida kasutame kogu elu jooksul. Just emakeeles on ennast kõige kergem kõige täpsemalt väljendada. Kuid emakeele õiget ja elegantset kasutust on vaja õppida: kodus ja koolis, aga eelkõige kuulates neid inimesi, kes eesti keelt erilisel viisil kasutada oskavad.

[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:

„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“

[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.

Mailis Reps. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA

EMAKEELEPÄEV ON LIPUPÄEV

Eestlaste emakeelt peetakse meie vilje kandjaks. Keele abil suhtleme, kuid eesti keelde on talletatud ka meile ainuomane vilje- ja mineviku kogemus. Keel kui identiteedikandja väärib tähelepanu ja kaitset.

Lipp Metsküla rahvamajal Lääneranna vallas. Foto Urmas Saard — Lipp Metsküla rahvamajal Lääneranna vallas. Foto: Urmas Saard

Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801–4.08.1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.

Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel ka täna tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.

Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

KU päevatoimetaja

TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU

Homme, 7. märtsil möödub sada aastat Jaan Poska surmast. Poska sajanda surma-aastapäeva puhul toimus täna Tallinna Siselinna kalmistul mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu kinkis Poska majale raamatu, mis kunagi on kuulunud Jaan Poska isiklikku raamatukokku.

Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Poska maja juhataja Pille Lang kingitud raamatuga. Foto Jukko Nooni — Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Poska maja juhataja Pille Lang kingitud raamatuga. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]head diplomaadioskused ning laialdased juriidilised teadmised võimaldasid Poskal „volikogu oma käes hoida“[/pullquote]Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et suure tõenäosusega on võinud sellest 1889. aastal Sankt-Peterburgis ilmunud venekeelsest kriminaal- ja tsiviilasjade seaduste kogust Poska ka ülikoolis õppida. „Me ei tea, kus ja kuidas on see raamat segastel aegadel rännanud, aga nüüd on see tagasi kodus. Seda, et teos on kuulunud Jaan Poskale, kinnitab raamatus olev tempel,“ sõnas volikogu esimees.

Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Tartu rahulepingu sõlmimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana.

Loe edasi: TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU

PÄRNU SISEJULGEOLEKU- ÜHISHOONE SARIKAPIDU

Riigi Kinnisvara teatel peeti täna Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist.

Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto Riigi Kinnisvara — Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto: Riigi Kinnisvara

Foto Riigi Kinnisvara — Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto: Riigi Kinnisvara

[pullquote]Just siin hakkab asetsema terve Lääne regiooni siseturvalisuse häll.[/pullquote]Sarikat käisid alla toomas ning ehitajat tänamas siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Politsei Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.

„Kui sügisel Pärnus nurgakivi paika asetasime, siis külastasin seal praegu kasutusel olevaid ajale jalgu jäänud hooneid, ja on hea näha, et ehitajatel on töö vahepeal jõudsalt edenenud ning kõik liigub selles suunas, et juba järgmisel kevadel saavad tööle pühendunud Pärnu politseinikud, päästjad ja päästekorraldajad omale kauaoodatud kaasaegsed tööruumid,“ ütles siseminister Mart Helme.

Loe edasi: PÄRNU SISEJULGEOLEKU- ÜHISHOONE SARIKAPIDU

TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA

Reedel, 6. märtsil tähistatakse Tallinnas Jaan Poska 100. surma-aastapäeva. Sel puhul algab kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil mälestustseremoonia, mille järel meenutatakse riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus.

Jaan Poska maja Tallinnas Jaan Poska tänaval. Foto Urmas Saard — Jaan Poska maja Tallinnas Jaan Poska tänaval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse.[/pullquote]Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega.

„2. veebruaril tähistasime Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva. Selle lepingu peaarhitekt oli Jaan Poska, kes ei saanud ise kahjuks sõlmitud rahu kuigi kaua maitsta, pingeline töö oli jälje jätnud ta tervisele ning veidi enam kui kuu pärast rahulepingu sõlmimist lõppes suure riigimehe maine teekond,“ lausus Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. „Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana,“ lisas Terik.

Loe edasi: TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA

MERCEDES MERIMAA: VÄEGA INIMENE JA VÄEGA TOIDUD

Kaks nädalat tagasi oli TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli külaliseks bioloogiaõpetaja haridusega Mercedes Merimaa, kelle ettekanne kandis pealkirja „Väega inimene ja väega toidud”.

Mercedes Merimaa esineb Tervise keskuses TÜ Pärnu kolledž Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto Urmas Saard — Mercedes Merimaa esineb Tervise keskuses TÜ Pärnu kolledž Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Mercedes Merimaa on Eesti vanima Leader-grupi, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht ehk siis töötab maakonna valdade ühisprojektina valminud Romantilisel Rannateel, mis kulgeb 250 kilomeetrisel rannajoonel Varbla kadakate vahelt kuni Läti piirini. Ta on sisuliselt selle piirkonna arengustrateegija koostaja ja oma bürooga Euroopa rahade jagaja. „Ma ise elan Audru ja Tõstamaa vahepeal ning tegutsen ka sealses kohalikus külaseltsis, kus on tuttavaks saanud selle piirkonna ühisüritusena Võilillefestival. Olenemata poliitilistele muutustele õitseb võilill igal kevadel, õnneks ka vaatamata soojale talvele.”

Merimaa ütles, et on tervise poolt ja seal hulgas toitva toidu, värske õhu ja meeldivate muljete poolt. „Õpi lugema looduse raamatut. Seal on kirjas kõige uuem tarkus. See on sinu võimalus.” Tema sõnul peitub väega toidus nn metsik vägi ja soovitab minna mitte tagasi vaid edasi loodusliku naturaalsuse juurde. Merimaa pakub näiteks nurmenukku, naati, pärnalehti, nõgest ja soovitab vältida liigseid süsivesikuid, mis tõstavad insuliiditaset. Sellega kaasneb nälg, väsimus, kehakaalu tõus, allergiad, ülitundlikkus.

Loe edasi: MERCEDES MERIMAA: VÄEGA INIMENE JA VÄEGA TOIDUD

PÄRNU DIAKOONIA KLUBI ON SÜNDINUD

Pärnus Riia mnt 28 asuvas Riia söögitoas avati 29. veebruaril uus Y’s Men liikumise klubi Pärnu Diakoonia.

Pärnu Diakoonia Y klubi Foto Mikko Selg — Pärnu Diakoonia Y klubi. Foto: Mikko Selg

Klubi asutamise tseremoonial võttis avamist kinnitava tõendi Y’s Men Soome ja Balti maade piirkonna juhilt Piia Karro-Seljalt vastu vastselt asutatud klubi juht Erika Kukk. Uuel klubil on kaheksa asutajaliiget.

Loe edasi: PÄRNU DIAKOONIA KLUBI ON SÜNDINUD

KUULA INTERVJUUD PROFESSOR PEEP TALVINGUGA KOROONAVIIRUSEST: KUI SA OLED TERVE JA TAHAD END MASKIGA KAITSTA, SIIS SEE ON ÜSNA MÕTTETU

Peep Talving: kätehügieen, köhaetikett ja mõistlik sotsiaalne isoleeritus on praegused võtmesõnad. Riskid võivad muutuda kiiresti. Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst-juhatuse liige dr Peep Talving.

Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Pärnu bussijaam. Foto Urmas Saard — Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Pärnu bussijaam. Foto: Urmas Saard

Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus. Milliste sümptomite puhul peaks arsti poole pöörduma?

Koroonaviirus sarnaneb teiste hingamisteede nakkustega nagu gripp ja RSV (respiratoor-süntsütiaalsed) viirused. Koroonat eristab kõhulahtisus, mida pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud. Kui vaadata Hiina avaldatud andmeid, siis 80% haigetest ei vaja intensiivravi ning neid võib isoleerida ka kodus. Juhul kui lisandub organipuudulikkus, valu rinnus, õhupuudus, kõhulahtisusest tekkiv vedelikupuudus, tuleb abi otsida haiglast. Üle Eesti on kokku lepitud, et koroonaviirusega tegelemise keskusteks saavad vajadusel Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Koroonakahtlusega haiged lähevad esmalt sinna. Kui näiteks Tallinnas on ka haiged, kes vajavad intensiivravi, juhitavat ventilatsiooni ja organipuudulikkuse ravi, siis on nad praegu Terviseameti poolt määratud tulema Regionaalhaiglasse. Need on algreeglid, mis võivad veel muutuda. Oluline on need vajalikuks hetkeks paika saada, et poleks halbu tundeid ja patsiendile antakse õige signaal.

Loe edasi: KUULA INTERVJUUD PROFESSOR PEEP TALVINGUGA KOROONAVIIRUSEST: KUI SA OLED TERVE JA TAHAD END MASKIGA KAITSTA, SIIS SEE ON ÜSNA MÕTTETU

MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.

Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto Urmas Saard — Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.

Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?

Loe edasi: MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI

Palamusel antakse aprilli alguses välja järjekordne Oskar Lutsu huumoripreemia. Eile Palamuse rahvamajja kogunenud žürii otsustas, et preemia 32. laureaadiks saab Tallinna Linnateatri näitleja Argo Aadli.

Argo Aadli Kiirena Palamusel 2012. aastal lavastunud etenduses Nõiutud kevade. Foto Anatoli Makarevitš — Argo Aadli Kiirena Palamusel 2012. aastal lavastunud etenduses “Nõiutud kevade”. Foto: Anatoli Makarevitš

[pullquote]Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi. Ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi. Aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid[/pullquote]Ta on loonud rohkesti sisukaid lavarolle nii koduteatris kui ka väljaspool seda, ent huumorisõpru on ta rõõmustanud eelkõige miilitsamees Jüri Kessnerina teleseriaalis „ENSV“ ning Kokaviidika küla rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vinguna, kes algselt figureeris Kanal 2 „Suures komöödiaõhtus“, nüüd aga raadiojaama Retro FM hommikuprogrammis.

Argo Aadli (39) on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal 20. lennu koosseisus Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli. Samast aastast on ta Tallinna Linnateatri näitleja. Tema loodud lavarollide galerii on külluslik ja mitmepalgeline. Huvitav on märkida, et loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses „Nõiutud kevade“, kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.

Loe edasi: TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI

TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna valitsusliikmetele ettepanekud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Sotsiaalministri juhitud töörühm tegi muuhulgas ettepanekud laiendada koroonaviiruse testimise regionaalset võimekust ning paigaldada lennujaama ja sadamasse termokaamerad riskipiirkonnast saabujate hulgas võimalike haigestunute tuvastamiseks.

Tallinna Vanasadam. Foto Urmas Saard — Tallinna Vanasadam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“

Loe edasi: TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

MAANTEEAMET TEATAS RASKETE TEEOLUDE KEHTESTAMISEST VÕRU JA PÕLVA MAAKONNAS

Maanteeameti teeinfo rakendus Tark Tee teatab Võru ja Põlva maakonnas kehtestatud rasketest ilmaoludest ning liiklejatel tuleb arvestada sellega, et teede hooldus võtab nõutust rohkem aega.

Illustreeriv pilt. Foto Urmas Saard — Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eestis on liiklus Võru ja Põlva maakonnas rohke ja pideva lumesaju tõttu häiritud. Nimetatud maakondade teed on määratud alates tänasest raskete ilmaoludega piirkonnaks. See tähendab, et seisunditasemete saavutamiseks kulub rohkem aega, kui on kehtestatud tee seisunditasemenõuetega.

Riigiteede hooldajad on täies koosseisus väljas ning Võru- ja Põlva maakonnas jätkub lumetõrje teostamine, kuid osa teid võivad siiski muutuda raskesti läbitavateks. Selle piirkonna elanikel palume erilise vajaduseta liiklusesse minekut vältida. Raskeveokite juhtidel palume võimalusel oodata ilma paranemist parklates. Rasked ilmaolud kehtestatakse hetkel kuni reede keskpäevani.

Kõigile soovitakse rahulikku meelt liikluses ja leida võimalusi ootamatult saabunud talveilma nautimiseks!

KU päevatoimetaja

TERVISESÜSTEEM TEGELEB KOROONAVIIRUSE LEVIKU TÕKESTAMISEGA

Terviseamet kinnitas täna Eestis esimese COVID-19 haigusjuhtumi. Haigestunu viibib Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus ja terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega. Viiruse edasist levikut tõkestatakse vastavalt terviseameti juhistele.

Käte pesemine seebiga peab kestma vähemalt 40 sekundit, mis on minimaalselt vajalik kestus pisikute eemaldamiseks naha pinnalt. Foto Urmas Saard — Käte pesemine seebiga peab kestma vähemalt 40 sekundit, mis on minimaalselt vajalik kestus pisikute eemaldamiseks naha pinnalt. Foto: Urmas Saard

„Haigestunu on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all ja terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega. Meie raviasutused ja kõik pädevad ametkonnad on saanud juhised ja neil on valmisolek vajadusel tegutseda,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 või vajadusel kutsuma kiirabi helistades hädaabinumbril 112.”

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine – käte pesemine ja hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga ning teavitada teda möödunud reisist.

Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Loe edasi: TERVISESÜSTEEM TEGELEB KOROONAVIIRUSE LEVIKU TÕKESTAMISEGA

PÄRNU KESKLINNA SILD SULETAKSE PÜHAPÄEVA PÄRASTLÕUNAL

Pärnu Kesklinna sild on pühapäeval, 1. märtsil kell 13-18 silla kandevõime uuringute tõttu liikluseks suletud, jalakäijad peavad kasutama merepoolset kõnniteed.

Üle silla ei pääse ükski sõiduk, sest silda koormatakse järjest raskemate veokitega, et mõõta selle vastupidavust. Raskused ei ületa 70 protsenti silla kandevõimest, seega pole karta, et sild koormamise tõttu deformeerub.

Jalakäijate jaoks on avatud merepoolne kõnnitee, kus ei tohi seisma ja uuringuid vaatama jääda. Vahepeal võidakse jalakäijate liiklus sillal täielikult sulgeda, kuid ainult paariks minutiks.

Silla sulgemine toob kaasa olulisi muudatusi linnabusside liikumises. Sel ajal ei ole käigus linnaliinid nr 5, 6, 10, 12 ja 19. Liin nr 14 sõidab ainult vasakkaldal Metsamajandist kuni Kesklinna sillani.

Liin nr 25 sõidab tavapärase sõiduplaani kohaselt Audrust kuni Tallinna maantee peatuseni. Edasi kulgeb nr 25 marsruut mööda Rääma tänavat Papiniiduni ja Raja peatuseni.

Viie tunni jooksul on käigus ajutine liin nr 2 marsruudil Vana-Pärnu – Vana-Sauga – Laeva – Uus-Sauga – Oja – Haigla – Papiniidu – Mai – Turg – Bussijaam – Teater. Buss liinil nr 2 sõidab intervalliga 20 minutit.

Loe edasi: PÄRNU KESKLINNA SILD SULETAKSE PÜHAPÄEVA PÄRASTLÕUNAL

SADALAS TSITEERITI EESTI SÜNNIPÄEVAL KUULSATE INIMESTE MÕTTETERASID

Jõgeva valla Sadala lipuväljakul ja tulealtari juures toimunud Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel meenutati paikkonna olulisi tähtpäevi ajaloos ja kultuuriloos. Räägiti eesootavest sündmustest. Pidupäevakõnesse põimiti tuntud ja tunnustatud inimeste mõtteterasid.

Lippude heiskamine Sadala lipuväljakul. Foto Johannes Haav — Lippude heiskamine Sadala lipuväljakul. Foto: Johannes Haav

Segakoori Sõbrahing lauldud Eesti Vabariigi hümni saatel heiskas riigi lipu Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt, Euroopa Liidu lipu Sadala külade teatri lastetrupi näitlejad Trevor Nork ja Markus Kuslap, Jõgeva valla lipu, muusikaõpetaja ja koorijuht Mare Talve, Jõgevamaa lipu Sadala külade teatri trupijuht Valdi Reinas ja Sadala Külade Seltsi lipu külade seltsi juhatuse liikmed Vilja- Mari Luhalaid ja Ludmilla Ofart. Aastapäeva tähistamise tseremoonial meenutati seoseid paikonna kaugema ja lähema minevikuga. Räägiti tänase aasta tegemisest ja tuletati meelde kuulsate Eestimaa inimeste mõttetarasid.

Sadala kogukonna eestvedaja Pille Tutt meenutas oma kõnes seoseid möödaniku ja kaasaja vahel. “2019.a suvel möödus meie kodukandi kolme küla – Kantküla, Sadala ja Ookatku – esmamainimisest 600 aastat. Nendest küladest läks läbi XXVII Laulu- ja XX Tantsupeo tuleteekond. Tähistasime Sadala I Laulupäeva 85. aastapäeva, Sadalas tegutsenud Laius-Tähkvere Lauluseltsi etenduse 135. aastapäeva ja Laius-Tähkvere Põllumeeste Seltsi 120. aastapäeva.” Tuti sõnul tõestavad kogukonna edumeelsust ka faktid, et Sadala Külade Selts kannab Jõgevamaa 2018 Aasta Küla tiitlit, juulis Põlvamaal Eesti Külaliikumise Kodukant XIII Maapäeval Eesti Aasta küla 2019 tunnustamisel omistati seltsile Maaeluministeeriumi eriauhind Innovaatilise ja kogukonda haarava tegutsemise eest. Sadala Külade Selts tähistas kevadel 15. aastapäeva.

Loe edasi: SADALAS TSITEERITI EESTI SÜNNIPÄEVAL KUULSATE INIMESTE MÕTTETERASID

RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Kohal olid lähemalt ja kaugemalt tulnud inimesed, Metsküla kooli õpilased ja õpetajad. Kohalviibinute sõnul võis kohata rohkelt Metsküla kooli vilistlasi, kes tunnevad muret eduka kooli jätkumise pärast. Viimast võis täheldada külaliste sõnavõttudest ja hiljem kohvilaua vestlustes.

Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto Urmas Saard — Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”

Loe edasi: RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

Talvine madisepäev on ühtlasi ka Eesti iseseisvuspäev ja lipupäev – terve Eestimaa heisatakse esmaspäeva hommikul hiljemalt kella kaheksaks lipuehtesse.

Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto Urmas Saard — Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.[/pullquote]Lipupäevad kõnelevad olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, viljealustest ja demokraatia vajalikkusest.

24. veebruaril heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetel. Lipud langetatakse päikeseloojangul.

Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev, mis märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 102 aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 – Pärnus juba päev varem – kuulutati välja demokraatlik ja sõltumatu Eesti Vabariik.

Loe edasi: EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

LINNAVALITSUS PIIRAB PÄRNU TÄNAVATEL LIIKLUST

TREV-2 Grupi töömehed paigaldasid Pärnu mere- ja jõeäärsetele tänavatele sissesõitu keelavad liiklusmärgid, et autoga sõitjad ohtu ei satuks.

Üleujutuse piirkond Pärnus. Foto: Urmas Saard

Sissesõidu keelumärgid asetati tänavatele, mis jäävad Tammsaare puiesteest mere poole, Munamäe nurga juurest Viikingi poole, Remmelga ja Esplanaadi tänava ning Mere puiestee ristmikust Ammende villa poole, Merekalda tänavale ja Kaubasadama teele. Kui merevesi peaks veelgi tõusma, võidakse liiklust piirata ka Audru osavallas.

Loe edasi: LINNAVALITSUS PIIRAB PÄRNU TÄNAVATEL LIIKLUST

PÄRNU RANNA PIIRKONDA VALITSEB ÜLEUJUTUSE OHT

Riigi ilmateenistuse andmetel võib merevee tase tõusta täna õhtul kella 20ks kriitilise piirini, linnavalitsus palub elanikel autod ohualast kaugemale viia ja jälgida ilmaprognoose.

Illustreeriv foto varajasemast korrast üleujutavas Pärnus. Foto Urmas Saard — Illustreeriv foto varajasemast korrast üleujutavas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kriitiliseks merevee tasemeks on Pärnus 180 sentimeetrit üle maapinna, mil vesi hakkab tungima Rannaparki. Ilmateenistus prognoosib merevee tõusuks kella 20 ajal 180-200 sentimeetrit. 2005. aasta jaanuaritormi kogemus näitas, et vesi tungis üle Tammsaare puiestee 220 sentimeetrise merevee tõusu korral.

Linnapea Romek Kosenkranius jälgib olukorda päästeameti regionaalses staabis ja on valmis vajadusel kokku kutsuma linna kriisikomisjoni. Soovitame ranna rajooni elanikel viia autod ohustatud aladest kaugemale, laadida täis telefonid ja akupangad ning jälgida ilmaprognoose.

Palume ranna piirkonda mitte uudistama minna, et end mitte ohtu seada. Linnavalitsus paigaldab rannapiirkonda liikluspiirangu märgid. Eemale tuleks hoida ka maha langenud elektriliinidest ja teavitada nendest Elektrilevi numbril 1343.

Kui elektriühendus ja mobiilside katkevad, tuleks kuulata täistundidel raadiost või autoraadiost Vikerraadio uudiseid. Võru linna kogemus näitas, et pärast elektrikatkestust katkes mõne aja pärast ka veega varustamine.

Vaata mere taset reaalajas Pärnu ja Munalaiu sadamas.

KU päevatoimetaja

LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto Urmas Saard — Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto: Urmas Saard

Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.

Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.

Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA