PILLE LILL RAADIOEETRIS: MUUSIKAST KUI ELU MUUTJAST

Pille Lill. Foto: erakogu

Pärnu Tre Raadio eilses Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli raadioloengu pooltunnis rääkis Muusikute fondi PLMF looja ja juhataja Pille Lill muusikast kui elu muutjast, oma fondist ja annetekojast.

Saatejuht oli seegi kord Meelis Sarv, kes küsis sissejuhatuseks, kuidas muusika on muusikapedagoogi ennast muutnud või kas on muutnud? „Ma arvan küll, et on muutnud. Muusikast lähtuvalt on kujunenud kogu minu elu. Sündisin Metsapoolel, siit (Pärnust) 60 kilomeetrit Läti piiri äärde. Õnneks oli minu ema väga haridust taganõudev. Ta soovis, et lapsed mängiksid mingit pilli. Nii pandi meid mõlemaid õega Pärnu laste muusikakooli. Kaks korda nädalas sõitsime siia, poolteist tundi Pärnu, poolteist tundi tagasi. Sellest sai minu jaoks alguse uhke muusiku tee.”

Edasine tee siirdus Tallinna konservatooriumisse. Seal sai ta esimese kõrghariduse muusikapedagoogi ja koorijuhina. „Ma arvan, et kui anne on piisavalt suur, siis ta juhib ise sind. Kui anne on võibolla natuke tagasihoidlikum, siis peaks seda suunama.” Järgmine kõrgharidus kujundas temast ooperilaulja. Tegelikult mäletab ta ennast kogu aeg laulmas. „Ma olin juba kolmeaastaselt Tallinnas kontsertsaali laval. Sain siis Pärnu eelvoorust edasi ja olime seal Georg Otsa kõrval päris paljude laululastega. See oli ennem Entel Tentelit.”

Ooper on muusikapedagoogi arvates kõige huvitavam žanr, sest kätkeb endas nii laulmist, näitlemist, muusikat, sõna. See vaimustab teda.

Väiksena tahtis Lill saada estraadilauljaks. Pärnu Kaluri bändis laulis ta oma klassiõe Lea Paulbergiga duetti. „Estraad köitis mind väga.” Tallinnas esimesel kursusel õppides pääses ta ansamblisse Laine. Edasi tuli klassikaline laul. „Pean ütlema, et see oli põhiline, mis minu sees pööras maailma teisipidi.” Suurtes rollides on ta mänginud Puccini “Boheemi”, kus tüdruk sureb tiisikusse. Buterfly, kes on 15-aastane ja teeb harakiiri jne.

„Uudishimu kasvas ja see viis mind Helsingisse, seal sain ka magistrikraadi. Edasi läksin Londonisse, vahepeal õppisin igal pool maailmas.” Lill on otsinud tõde, mis aitab inimesi üksteist mõista. Seda otsides kohtas ta üle maailma väga palju õpetajaid, maailmakuulsaid lauljaid, näitejuhte. „Ma olin kuidagi selles voolus, mis aitas mul enda sees hakata avama oma tõelist olemust – see on armastus.”

Meelis Sarv: „Õpetaja kutse?”

„Jah pedagoogiline anne on täiesti erinev anne,” selgitab Lill. „Sugugi mitte kõik, kes esinevad laval ja teevad asju väga kõrgel tasemel, ei oska kahjuks seda edasi anda. Ma ei oska öelda, kas mul on see anne, aga siiamaani ma õpetan. Minus on suur uudishimu, kuidas inimeses avada kõik kanalid. Et hääl saaks kehast vabalt väljuda ja kõlada teiste inimeste südametes.” Ta ütleb, et klassika lauljad esitavad läbi sajandite tuntud väljapaistvaid heliloojaid, kes kannavad mingit kõrgemat energiat, mis aitab inimesel lausa terveneda. „Olen sattunud kontsertidele, kust lahkudes tunnen, et midagi on minus toimunud, olen nagu tervem.”

Lapse areng vajaks tegelikult seda, et aju saaks sõrmeotstelt kokkupuudet aju pisikestele otstele

2014 oli välja kuulutatud Euroopa aju aastana. „Olime Edinburgh’is, Rootsis, äkki Itaaliaski. Viisime läbi loenguid, läksime koos kontsertidega.” Lill soovitab panna lapsed õppima instrumente, sest näppude liigutused klaveri, viiuli, trompeti või tšello mängimisel viivad teatud kindlad impulsid otse sõrmeotstest ajju. „Kui aju saab need impulsid, siis seal toimub mingi niisugune muutus, mis aitab lapsel paremini mõista oma olemust ja üldse maailma funktsioneerimist.” Lisaks tekib pilliharjutusega side tipptasemel heliloojatega, kes on kirjutanud muusikat mingisuguses sellises energias, mis inimesi õilistab ja teeb paremaks, pannes rohkem mõtlema miks siin olen, kust tulen, kuhu lähen, kes ma olen. Põhimõtteliselt oleks vaja kõiki neid küsimusi iga päev endas avastada ja sellele mõelda. Instrumendi õppimisega hakkab sõrmeotstes tekkima kokkupuude geniaalse muusikaga. Sellest on tehtud palju uuringuid. „Lapse areng vajaks tegelikult seda, et aju saaks sõrmeotstelt kokkupuudet aju pisikestele otstele.”

Meelis Sarv palub rääkida ka fondist, mis juba 17 aastat kestnud. Mille jaoks see loodud sai?

Alustatud sai 2003. aasta 7. veebruaril. „Ma arvan, et inimeste juurde tulevad asjad ikka väga õigetel aegadel. „Suheldes teiste inimestega võid saada mingi välgatuse oma ajus. Kahtlemata on mujal maailmas selliseid fonde väga väga palju. Eestis sinnamaani ei olnud. Maailmas käies ja õppides olen ma ise väga tänulik saadud toetuste eest. Need olid kulla väärtusega. Ma lõin selle fondi just nimelt sellel eesmärgil, et suudaksin ise olla toeks muusikutele.”

Kuid tähelepanu pole pööratud mitte üksnes muusikalistele annetele. Annetekoja idee sündis koos teleajakirjanik Tiina Parkiga. Kusagil koos tulles tekkis neil korraga mõistmine, et anne võiks olla koguaeg märgatud.

Muusikute fond PLMF ja Eesti Kultuuri Koda korraldab koos mitmete partneritega Annetekoda. Juba 27. veebruaril tuleb algusega kell 16.00 Pärnu Nooruse majja üks annetekoja eelvoor – Pärnule ja Pärnumaale. Väärikatele ütleb Lill, et sinna pääsemiseks on vaja võtta lapselapsed ja teha telefoniga väike kahe-kolme minuti pikkune video. 17. veebruariks peaks see olema saadetud postkasti annetekoda@kultuurikoda.eu. Kogu vajaliku teabe saab kätte kodulehelt kultuurikoda.eu. „Vaadake ja miks mitte. Tulge välja ja tooge oma lapselapsed. Tehke koeraga nalja. Vaadake Ameerika talenti.” Žürii teeb valiku eelvoorudesse. „Loodame, et äkki õnnestub. Kui ei, tulge järgmine aasta uuesti.

Annetekoja finaal toimub 25. aprillil Tallinnas Alexela kontserdimajas. „Panen kohe piletid müüki, need on kindlasti odavad. Muuseas, 7. veebruaril kell 15.00 annab Annetajate koja patroon Uku Suviste – minule ta väga meeldib – peredele kontserdi Rootsi-Mihkli kirikus.

Urmas Saard

Samal teemal:

KRISTJAN-ERIK SUURVÄLI RÄÄKIS RANGSTONG GYATHOK’I TIPU VALLUTAMISEST

VÄÄRIKATE ÜLIKOOLI LOENGUD JÄTKUVAD RAADIO EETRIS

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga