Neljapäeval, 29. oktoobril toimub Võru linna ajaloos märgiline sündmus. Võru linnast saab esimene linn Eestis, ning teadaolevalt kogu Baltikumis, kus tänavavalgustus on 100% LED-lampidega kaetud.
Loe edasi: VÕRU TÄNAVAVALGUSTUS LÄHEB TÄIELIKULT ÜLE LED-LAMPIDELE
10. septembril Võrumaal Urvastes toimunud luulepäeval “Heiberg ja Contra üte Urvaste lastõ” kinkis Kuremaal elav Võrumaa juurtega hobiliteraat ja rahvapärimuse koguja Ene Raudkats luuletaja Contrale väiksema kotitäie kartulit “Teele”.
Loe edasi: OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA LAUREAAT CONTRA SAI KODUKÜLAST KINGITUSEKS KARTULIT „TEELE”
Dirigent Triin Kochi koorid TÜ akadeemiline naiskoor, TÜ kammerkoor ja TÜ naiskoori Tallinna vilistlaskoor astuvad juba kolmeteistkümnendat korda üles ühisel laulupäeval, mille teemaks sel korral on jällenägemised.
Loe edasi: TRIIN KOCHI KOORID TAAS KONTSERTI ANDMAS
Kehtinud eriolukorra tõttu toimub tänavune Seto Kuningriigi päev tavapärasest kuu hiljem, laupäeval, 5. septembril algusega kell 12 Petserimaal Piusa jõe kaldal Kolossova külas.
Loe edasi: SETO KUNINGRIIGI PÄEVAL TOIMUB PETSERIMAA SUVEÜLIKOOL
Täna, 17. augustil algab keskkonnateemaline kogupere festival “+Energia nädal”, mis koondab enda alla erinevad keskkonnateemad, nt veekaitse, energiatõhusus, mobiilsus ja liigirikkus. Festival kestab 17.–22. augustini.
Loe edasi: „+ENERGIA NÄDAL” VÕRUS
Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata 20. juulist 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest.
Loe edasi: TERVISEAMET EI PEA ANTSLAS TOIMUVALE VIKERKAARE FESTIVALILE MINEKUT LUBATAVAKS
Laupäeval, 4. juulil kell 12.00 toimub Värska talumuuseumis heinapäev. Kõigil osalejatel on võimalus harjutada vikatiga niitmist ning vikati töökorda panemist, kuulata saab heinaajalaule Setomaalt ja arutleda loodussõbraliku koduaia üle, lastele on sisse seatud meisterdamisnurk.
Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMISSE VIKATIGA NIITMIST ÕPPIMA
Homme, 19. juulil kell 12.00 avatakse Värska talumuuseumis hooajanäitus „Lapsepõlv Setomaal”. Eeltööna koguti poole aasta vältel Setomaaga seotud inimeste mälestusi nende Setomaal möödunud lapseeast – mängudest, töödest, tegemistest. Talletatud lugude ja esemete abil on valminud vahva ja mänguline väljapanek Värska talumuuseumi ekspositsioonialale.
Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMIS SAAB SUVEHOOAJAL KOGEDA LAPSEPÕLVE SETOMAAL
Meil on võimalik täna, plaanitust 80 aastat hiljem, likvideerida ajalooline ebaõiglus ning tasuda auvõlg enam kui 300 Petserimaal Vabadussõjas langenu ees. Nende kangelaste mälestuse põlistamine Petserimaa Vabadussõja monumendi püstitamisega Setomaale Värskasse on vähim, mida saame täna turvalises ja vabas Eestis elades nende auks teha. Sinu toetus on vajalik!
Loe edasi: AEG TASUDA AUVÕLG – PETSERIMAAL VABADUSSÕJAS LANGENUTE EES
Tänase Antsla Tarbijate Ühistu teate kohaselt on Hauka Laada korraldajad jõudnud otsusele, et järgmine laat peetakse tuleva aasta 7.-8. augustil uuenenud Antsla linnas.
Loe edasi: HAUKA LAADA KORRALDAJAD LANGETASID OTSUSE
Esmaspäeval, 1. juunil kell 14.00 saab Setomaa Muuseumide Facebooki lehel jälgida Värskas, Õrsava järve kaldal asuva uue turismiobjekti Värska külastuskeskus – Reegi maja avamist.
Loe edasi: SETOMAAL AVATAKSE UUE TURISMIMAGNETINA VÄRSKA KÜLASTUSKESKUS – REEGI MAJA
Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil „III Peipsi Toidu Tänav 175 km”. 22.-23. augustil avavad oma uksed pop-up restoranid, mis pakuvad ainult ja ainult Peipsi Toitu.
Loe edasi: SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES
Aasta Suurpere 2020 on kuuelapseline perekond Alev Võrumaalt. Tiitel ja 7000 euro suurune stipendium Bigbanki poolt anti neile üle tänahommikuses telesaates „Hommik Anuga“.
Loe edasi: AASTA SUURPERE 2020 0N KUUELAPSELINE PEREKOND ALEV VÕRUMAALT
15. mail alustati Kääpa põhikooli juurde välijõusaal paigaldamist. Selle valmimist toetab erivajadustega õpilaste tavakoolides õppimise soodustamiseks väikelahendusi pakkuv Euroopa Liidu projekt.
Loe edasi: KÄÄPA PÕHIKOOL SAAB VÄLIJÕUSAALI
Selle käigus tuleb neil tegutseda salaja, panna proovile oma mõtlemise kiirus ja vahepeal ka põgeneda ja peituda. Samuti muutuvad pingeliseks omavahelised suhted kambas. Tegemist on originaalse filmilooga, mille on välja mõelnud ja kirja pannud Sänna noorte filmistuudio õpilased Eva Kübara juhendamisel.
[pullquote]Vana-Võromaa eripära ja „Aigu om“ sõnumit edasi andvaid omapärased käsitöötooteid on kohalike meenete hulka juurde tulnud.[/pullquote]MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia sildiseeria „Aig and hüvvä nõvvu“, mille autoriks oli konkursi käigus tekkinud Loominguline Seltskond Kats sõnomituujat (Epp Margna ja Külli Eichenbaum). Teise preemia sai Heli Esko autorlusega kandekott „Aigu om kõkõ tetä“. Eripreemiad said tooted Võromaa aonäütäjä (autor Jaanus Mark), persealonõ „Tassa 100 tulli“ (autor Liilia Tann) ja teekann koos tassiga „Aeg maha“ (autor Jana Valge).
Konkurss kestis 6. veebruarist kuni 30. aprillini, kokku laekus 26 erinevat tööd, osales 15 autorit ja töid esitati viieteistkümne märksõna all.
Loe edasi: KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE
Seoses eriolukorraga riigis ja teadmatusega, kuna taas meie riigipiirid väliskülalistele avanevad, oleme teinud otsuse Võru pärimustantsu festival edasi lükata järgmisesse aastasse.
“Igale Võru pärimustantsu festivalile annavad oma näo sinna kutsutud välisrühmad. Kaasatoodud pärimuse tutvustamine võimaldab näha teisest kultuuriruumist tulevate gruppide pakutavat, õppida teiste rahvaste pärimustantse, elada koos neli päeva festivalimelus. Sellel aastal ei saa juba kutsutud külalisrühmi meie külalislahkes Võrus vastu võtta ja oleme sunnitud neid külla paluma järgmisel aastal. Ilma väliskülalisteta ei ole meie festival enam see festival, mida oleme harjunud nägema ja seetõttu ei ole võimalik sellel suvel festivalipidu pidada”, ütleb MTÜ Võru Folkloorifestival juhatuse liige Priidu Teppo.
Hea festivalipublik, ootame teid taas festivalimelust osa saama aasta pärast juulikuus.
Tiia Must
festivali koordinaator
[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.
Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?
Oodatud on käsitöötooted, mis väljendavad Vana-Võromaa eripära ja pakuvad nii emotsionaalset kui praktilist väärtust.
Konkurss lõpeb 30. aprillil kell 16, selleks ajaks peavad olema kõik tööd jõudnud Võru Instituuti. Võidutööd selguvad 6. mail veebivahendusel, mida saab jälgida MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel.
Konkursi täpsemad tingimused ja täiendavad lisamaterjalid on avaldatud MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel ja Vana-Võromaa käsitöövõrgustku kodulehel.
Konkurssi aitab läbi viia Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetus Vana-Võromaa pärimuskultuuri meetmest. Käsitöövõrgustiku arendustööle annab hoogu Vana-Võromaa arendusprojektide toetus.
KU päevatoimetaja
Nopri talupoele tuleb esitada tellimus veebis ja oodata Nopri piimameest. Nopri „sõida ja osta” võimaldab samuti veebis tellimuse esitamist. Kaubale saab ise järele sõita kõigil nädalapäevadel kell 9–19. Nopri e-poest saab osta ka teiste kohalike tootjate kraami, näiteks Andri-Peedo kitsepiimatooteid ja Mooska suitsusaunaliha. Seoses suurenenud töömahuga ootab Nopri oma meeskonda lisatöökäsi.
Pärlijõe ja Krabi kaupluste kaupa toimetatakse abivajajatele kuni mõne kilomeetri kaugusele.
Lisaks on hea teada, et Mooskal saab suitsuliha valmimise päevadel sooja liha kontaktivabalt otse talust. Selleks tuleb jälgida teateid Facebookis, tellida ette ja sõita kohale.
Metsavenna talu juustusid saab tellida pakiautomaati ning Võrru ja Tartusse kojukandega.
Võru maakonnas kaupu koju toovad teenusepakkujad on kogutud ühtsesse tabelisse.
[pullquote]NB! Seoses kehtiva eriolukorraga palume lund mitte kohe kohale tuua[/pullquote]Rõuge vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti teatel on Rõuge vallavalitsus võtnud nõuks rajada valla põhjaosasse lumemuuseumi ning kutsub vallaelanikke oma kodu juures olevat lund ning talvega seotud mälestusi muuseumisse tooma. Lisaks hakatakse Haanja kõrgustiku ajaloolistel lumikattealadel elavatele kodanikele tulevikus maksma lumeigatsustasu – Rõuge vald väärtustab Eestimaa loodust ja meie inimeste loodusearmastust. Lumi ja talvised traditsioonid on meie kandi olulisemaid väärtusi suitsusaunakultuuri kõrval, seega on vald esitanud taotluse lumerohkete talvede kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Reedel kell 10.51 sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahju häireteate Võrus asuvasse eramusse paigaldatud Nublu suitsu- ja vinguandurilt. Kuna G4Si kõnedele ei vastatud, saadeti olukorda kontrollima turvaettevõtte patrull. Kell 11 sündmuskohale jõudnud turvatöötaja märkas, et teise korruse aken on tuulutusasendis ja sealt tuleb suitsu.
Lõuna-Eestis on liiklus Võru ja Põlva maakonnas rohke ja pideva lumesaju tõttu häiritud. Nimetatud maakondade teed on määratud alates tänasest raskete ilmaoludega piirkonnaks. See tähendab, et seisunditasemete saavutamiseks kulub rohkem aega, kui on kehtestatud tee seisunditasemenõuetega.
Riigiteede hooldajad on täies koosseisus väljas ning Võru- ja Põlva maakonnas jätkub lumetõrje teostamine, kuid osa teid võivad siiski muutuda raskesti läbitavateks. Selle piirkonna elanikel palume erilise vajaduseta liiklusesse minekut vältida. Raskeveokite juhtidel palume võimalusel oodata ilma paranemist parklates. Rasked ilmaolud kehtestatakse hetkel kuni reede keskpäevani.
Kõigile soovitakse rahulikku meelt liikluses ja leida võimalusi ootamatult saabunud talveilma nautimiseks!
KU päevatoimetaja
Laager ja etendused toimuvad August Teppo Lõõtsatalu õuel, kus on väga hea võimalus tänapäeva noortel näha ning tunda seda, kuidas nende vanaemad ja vanaisad maal oma nooruspõlve veetsid. Tantsulavastus „Õnneotsija“ jutustab loo külanoorte tegemistest folkloorsete mängude, tantsude ja dialoogi kaudu.
Lavastaja Andre Laine lubab, et saame tutvuda erinevate kommete ja maal elamise võludega.
Andre Laine on Kagu-Eestis tegutsenud tantsujuhi ja -loojana üle viieteistkümne aasta. Teda oleme näinud noortetantsupeo „Maa ja ilm“ üldjuhina, mitmetel üldtantsu- ja noortepidudel assistendi ja liigijuhina erinevatel võimlemispidudel. Andre koreograafilist annet on imetletud mitmete muusikalide nagu „Shrek“, „Karlsson katuselt“, „Mamma mia“ lavastustes . Ta on algatanud ka hulgaliselt maakondlikke ja vabariiklikke suurüritusi (Kagu-Eesti tantsupidu, tantsutüdrukute festival-võistlus, tantsukarussell jpm).
Lisaks tantsulavastuses tantsimisele saavad noored tantsijad osaleda ka 9.-12. juulini kestval XXVI Võru pärimustantsu festivalil.
Lisainfo ja registreerimisleht asuvad kodulehel. Lavastusest osavõtu registreerimine kestab kuni 1. märtsini (või kuni kohti jätkub).
Anne Tolk
Festivali meeskonna liige
Lahkunud on üks Eesti tuntumaid traditsioonilise kandle mängijaid, Heino Sõna. Heino sündis 5.02.1937 Võrumaal Urvaste vallas. Võru keel ja pillilood olid talle südamelähedased ka siis, kui ta enam Võrumaal ei elanud.
[pullquote]Heinole oli oluliseks tema suur perekond ja kaunis kodu Karksi-Nuias.[/pullquote]Oma esimese õpetuse kandlevallas sai Heino oma isalt, Karl Sõnalt, kes oli tuntud pigem lõõtsamehena. Seega oli Heino repertuaaris palju vanaaegseid pillilugusid, mis võisid kõlada juba tema isa nooruspõlves. Suureks mõjutajaks noore pillimehe kujunemisel oli elu ja töö Otepääl, kus viiekümnendatel-kuuekümnendatel käis aktiivne kultuurielu. Heino haarati kohe muusikute punti – nii algas pillimehe elu, mis kestis kuni viimaste aastateni.
Heino teadmised endisaegsete mängumeeste ja juhtumiste kohta on väärtuslikud ning tema mälestusi ja kandlelugusid on hulgaliselt talletatud nii Eesti Rahvusringhäälingu fonoteeki kui Eesti Rahvaluule Arhiivi. Heino oli esimene, kes hakkas Eestis mängima elektrikannelt. See nuputati välja koos kitarrist Enn Purjega 1970-ndatel, kui Heino oli elama asunud Karksi-Nuia. Viimastel aastakümnetel tegi Heino palju koosmänge kitarrist Väino Eroga.
