Tuleval nädalal peetakse Viljandis mõttetalgusid maaelu säilitamise teemadel

Maarahva päästmine on maarahva enda asi. Kuidas säilitada elu maal, kui koolivõrku reformitakse, päästekomandosid suletakse ja vallad kokku kuivavad? Arutame, kuidas maaelu säilitada, kuidas end õnnetuse eest hoida, kuidas häda korral abi vajajani jõuab.

Avatud Ruum aitab paljude mõtteid jagada-siduda ning tehtud mõttetööst saab olema kokkuvõte, mida hiljem teistelgi hea lugeda. Ruumi hoidja on Mikk Sarv.

Kuna mõttetalgute korraldus on õhinapõhine, siis ootame igakügset abi. Kes saab tuua teelauale suupisteid, kes aga pakub autos vaba küüdikohta. Kui vajate küüti või on pakkuda vaba koht autos, siis andke sellest teada talgujuhile: peep.tobreluts@gmail.com.

Mõttetalgud toimuvad 28. mail 2012 kell 11-17 Viljandi linnas Vabaduse platsi servas asuvas büroohoones. Sissepääs on turismiinfopunkti ukse juurest otse, seejärel trepist üles üks korrus kõrgemale ning saali.

Vaata talguinfot Teeme ära! kodulehelt.

Viljandi vanakraamituru päevad sel suvel

Viljandi vanakraamiturg toimub algaval suvel Viljandi raekoja platsil järgmistel kuupäevadel:

Viljandi raekoja platsil:
27. mai
24. juuni
8. ja 22. juuli
5. ja 19. august
2., 16. ja 30. september
14. oktoober

Lastepargis (Uue ja Maramaa tn nurgal):
10. juunil (Hansapäevad)

Algus kell 10. Eelregistreerimiseta ja tasuta. Halva ilmaga jääb ära.

Küsimused: Kiti Põld +372 522 5296, Andra Kütt +372 5667 5930, viljandi.vanakraamiturg@mail.ee

Viljandimaale kogunevad käsitöömeistrid

Homme ja ülehomme toimuvad Viljandimaal XVII üle-eestilised käsitööpäevad. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvedamisel toimuva ürituse eesmärgiks on paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine liidu liikmetele, kogemuste vahetamine ja uute koostöökontaktide loomine. Ürituse käigus tutvustatakse kõiki olulisemate Viljandimaa käsitöökeskuste, õppeasutuste ja organisatsioonidega.

Reedel, 11. mail algab üritus Olustvere käsitöökodade külastusega ja jätkub peale lõunat erialase ekskursiooniga Viljandis. Muuhulgas külastatakse Viljandi Loomeinkubaatorit, Bonifatiuse Gildi ja Käsitöökoda. 150 registreerunud osalejat lõpetavad päeva piduliku õhtuga Heimtali koolis ja rahvamajas.
Laupäeval liituvad käsitööpäevalised kell 11 algava Heimtali laadaga, mis tänu toetavale üritusele tõotab sellel aastal tulla kirjum ja kaasahaaravam. Lisaks tavapärastele tegevustele toimub laadal kell 12.00 uute käsitööraamatute esitlus ja kell 13.00 võistlus KÄI JA KOO, mille eesmärgiks on välja selgitada osavaim käigupealt kuduja.

Ettevõtmise peakorraldajaks on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond ja see on pühendatud akadeemia 60. juubelile. Viljandi kultuuriakadeemias on professionaalset käsitööharidust pakutud 1994. aastast, mil Anu Raua eestvedamisel loodi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala. Tänaseks on sellest välja kasvanud 4 õppekavaga osakond, kus teadmisi omandab kokku 100 üliõpilast.

Juba täna saab vaadata Viljandi Kultuuriakadeemia juubeliaastale pühendatud rahvusliku käsitöö osakonna koguni viit näitust  Kondase Keskuses, Pikk tn 8.
Näitused tutvustavad käsitöö osakonna kõigi kolme eriala – tekstiili, ehituse ja metallitöö – tegemisi. Väljas on parimad palad kõige erinevamates tehnikates alates kudumitest kuni kaelarahadeni ja majaehituseni. Lisaks õppetöid tutvustavatele ekspositsioonidele on eraldi väljapanekud ka rahvusliku tekstiili vilistlaste loomest ja õppejõu Christi Küti põimevaipadest.

1994. aastal alustanud talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala – nüüd tuntud kui rahvuslik tekstiil – on alates 2005. aastast järjepanu omale sõsarerialasid juurde saanud, moodustades nüüdseks nelja õppekavaga osakonna. Esimesena lisandus rahvuslik ehitus, käesolevast õppeaastast on võimalik õppida ka rahvuslikku metallitööd või jätkata õpinguid pärandtehnoloogia magistrantuuris. Kui esialgu õppis käsitööd umbkaudu 15 õppurit, siis tänaseks on osakonnas üliõpilasi saja ringis. Üheltpoolt on see tingitud tekstiili erialal neli aastat tegutsenud kaugõppe vormi tõttu, teisalt aga on ühiskonnas aine enam kasvanud ka huvi ja vajadus antud erialade vastu.

Näituste pidulik avamine toimub täna kell 16. Samas esitleb oma uut raamatut „Kihnu kördid eile ja täna. Semiootiline esemeuurimus” tekstiili õppejõud Kristi Jõeste.

Ümber Viljandi järve jooks muudab 1. mail liikluskorraldust

Seoses 83. Suurjooksuga ümber Viljandi järve ja 8. Energiakõnniga on teisipäeval, 1. mail 2012. a ajavahemikul kella 8.00–15.00 Viljandis liikluseks suletud Tartu, Järve ja Aasa tänav.

Seetõttu ei sõida sellel ajavahemikul Järve peatuseni bussiliini nr 2A buss (väljumine Järve peatusest kell 12.50) ja bussiliini nr 2 buss (väljumine Järve peatusest kell 10.06). Viiratsi suunas jätkavad bussid sõitu Kösti peatusest graafikus ettenähtud ajal.

Palume mõistvat suhtumist liikluses toimuva muudatusega kaasneva ajutise ebameeldivuse pärast.

Suurjooksuga ümber Viljandi järve saad tutvuda siin ning kodulehel:

Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

Anna oma vanale triiksärgile uus elu Viljandi folgi laval. Foto: osta.ee
Sel aastal saavad kõik huvilised osaleda Viljandi pärimusmuusika festivali lavade kujundamisel. Kogu kokku oma vanad triiksärgid ja vii Viljandi folgi korraldajatele – nõnda annad vanadele särkidele uue elu ning kohtad suvel oma rõivaid folgifestivali laval!

Traditsioon igal aastal esinemispaigad erinevalt kujundada ulatub tagasi 1997. aastasse. Möödunud 15 aasta jooksul on lavade kaunistamisel kasutatud palju erinevaid materjale. Uute materjalide kõrval on tihti käiku läinud korduvkasutatud materjalid ja tööstuslikud tootmisjäägid: üle paljude aastate lemmikmaterjaliks olnud trikotaaži ribad on kangatootmise jäägid. Ka oma aja ära elanud lavakujundused harutatakse tihti üles, et siis seejärel anda neile uus elu mõnes uues lavakoosluses.

Võimalusel on lavakujundused olnud ühel või teisel moel seotud aasta teemaga. 2012. aasta festivali teema „Mehe laul” on inspireerinud end siduma lavakujundustega uue nurga alt, tehes seda hoopis teemakohase materjalikasutuse läbi. Ave Matsin, kes on festivali lavasid kujundanud 2003. aastast, otsustas seekord meeste kasutatud triiksärkide kasuks, mille kogumise aktsiooni on just nüüd õige aeg alustada. Loe edasi: Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

Abja Gümnaasium avas spordisaali korvpallilahinguga

Viljandi maavanem Lembit Kruuse (vasakul) ja Abja vallavanem Peeter Rahnel. Foto: Viljandi maavalitsus
Pikaaegsete sporditraditsioonidega Abja vald näitas üles eht mulgilikku jonni ning ehitas Gümnaasiumi juurde täismõõtmetes spordisaali.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul, kes avamistseremoonial osales, väärivad kõik maakonna elanikud ja kooliõpilased korralikke sportimistingimusi: „nüüd on peamine see, kuidas saal sisuka tegevuse ja sportivate lastega täita.“

„Leiduks ikka entusiastlikke eestvedajaid, siis tuleb nii tervist, spordirõõmu kui tähelepanuväärseid saavutusi,“ avaldas maavanem lootust.

Abja vallavanem Peeter Rahnel avaldas tänu kõikidele saali valmimisega seotud inimestele, ehitajatele, projekteerijatele ja teistele asjaosalistele.

Abja Gümnaasiumi direktor, kes avatseremoonia lõpetuseks mulgi värvides musta-punase palli korvpallilahinguks õhku viskas, uskus, et järgmises ehitusetapis valmivad riietus- ja pesuruumid võimaldavad Apja tuua erinevate spordialade maakonna- ja miks mitte ka ülevabariiklikke võistlusi.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks

Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.

Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.

Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.

Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.

Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.

Kati Grauberg-Longhurst

Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval

Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.

Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest.  Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .

 Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee

MAAjaILM esitleb: Vene päev

14.04.2012 algusega 16:00 toimub Pärimusmuusika aidas Vene päev.

Pilet: Päevapilet 9 € / 7 € (soodushinnaga piletid kehtivad õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele). Piletid on müügil Piletilevis.

Viljandi pärimusmuusika festivali väike veli MAAjaILM jätkab uues formaadis. Seekordsel rahvuspäeval keskendume  idanaabrite traditsioonidele, pärimusele ja muusikalisele indentiteedile. Kohaletulnud saavad ära küsida oma seni hinges kripeldanud küsimused vene traditsioonide ja muusika kohta, õppida selgeks nii mõnedki idanaabrite pärimustantsu sammud ning tantsida, tantsida, tantsida seni, kuni hommik koidab.

Lisinfo:www.folk.ee

Jõhvis selgitatakse välja keskkoolide Eesti meister väitlemises

Sel aastal toimub keskkoolide Eesti meistrivõistluste kolmas ja ühtlasi viimane väitlusetapp esimest korda Jõhvi Gümnaasiumis. Erilist tähelepanu pälvib üritus seetõttu, et etapp toimub teadusaasta puhul korraldatava Eesti Väitlusseltsi õpilasvõistluse “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” raames. Laupäeval, 7. aprillil toimuva etapi eelvoorude teema on „Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on põhjendatud“ ja finaalis on teema „Sõjatehnika arendamine toob ühiskonnale kasu“. Turniiri ettevalmistamiseks tuli õpilastele appi Teadusaasta kõneisik ja Tartu Ülikooli loodus – ja tehnoloogiaosakonna õppeprodekaan Mart Noorma, kes pidas Tartu Ülikoolis etapile eelnevalt maha teemaloengu mõlema teema kohta ja vastas väitlejate
küsimustele.

Kokku osaleb väitlusmeistrivõistlustel õpilasi neljast Eesti linnast – Tartust, Tallinnast, Viljandist ja Pärnust. Keskkoolide Eesti meister selgitatakse välja pühapäeval, 8. aprillil, Jõhvi kontserdimaja kammersaalis.
Birgit Mones

Kevadhooaeg Viljandi muuseumis

Viljandi muuseumis algab 3. aprillil kevadhooaeg ning sel päeval on näitusemaja külastajaile avatud tasuta. Aprilli esimesel nädalal on veel võimalik vaadata muuseumi müntide ja paberraha fondinäitust «Eestlase raha».  Peatselt avatakse näitus «Hõissa pulmad!», mille tarvis kestis mitmeid kuid kogumistöö.

Uuenenud on muuseumitundide nimistu ning Viljandimaa õpilastele algab 2. aprillil muuseumimäng.
Uued ja soodsamad hinnad on näitusemaja muuseumipoes müüdavatel raamatutel jm kaubal.

Näitusemaja on avatud T-L kell 10-17. Maja on avatud ka suurel reedel, 6. aprillil.

Teavet saab jälgida ka Facebooki kaudu.

Kaks Viljandimaa kooli saavad hiina keele õppe


Homme allkirjastavad Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ning Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi direktor Aavo Palo koostöölepingu, mille toel saavad gümnaasiumiõpilased õppida valikainena hiina keelt.
Järgmisest õppeaastast alates asub kahes Viljandimaa gümnaasiumis tööle hiina keele õpetaja, kes saabub Eestisse Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi toel. Konfutsiuse Instituut varustab gümnaasiumi ka vajalike õppevahenditega, sh õpikud, töövihikud, e-raamatud jmt.
Esialgne koostööleping kestab kuni 14. juunini 2014.

Allikas: Tallinna Ülikool

Viljandi hariduskonverents tõi saali huvilisi täis

Laupäeval, 17. märtsil Viljandi maavalitsuse saalis peetud hariduskonverents “Valikuvabadus — hariduse loomulik osa!” tõi kokku paarsada haridushuvilist, neist pooled väljapoolt maakonda.
Hariduskonverentsi korraldasid Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi juhtisid EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

“Konverentsi juhtmõte oli esile tõsta inimene ning tema elu laiemalt, mitte ainult akadeemilised oskused, mida tänane kool valdavalt rõhutab,”
ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi. “Eesmärk on neid ideid Eesti haridusmaastikul rohkem kõlama panna.”

Üks konverentsi korraldajatest, Katri Tammekand ütles usutluses Eesti Rahvusringhäälingule, et õpetajal peaks olema rohkem julgust õppekava
ise rohkem läbi mõtestada; kasutada erinevaid meetodeid, mitte ainult üksi klassi ees seistes rääkida; ning lisada õppetöösse erinevaid nüansse. Tema hinnangul on waldorfkoolis õpetajatel julgus asju teistmoodi teha praegu mõnevõrra suurem kui tavakoolis.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis konverentsil teemal “Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ning Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitles oma ettekandes väärtuskasvatust. Pedagoogikaekspert ja lapsevanemate koolide üks eestvedaja Norrast Godi Keller kõneles teemal “Kool kui elupädevuste õpetaja”. Veel tutvustati konverentsil Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu tulemusi; räägiti palju poleemikat tekitanud õppekavadest ning arutleti selle üle, kas Eesti hariduses on olemas valikuvabadus.

Üle-eestimaaline puuetega inimeste 17. kultuurifestival toimub suvel Viljandis

Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu tunnistati 2010. aastal toimunud kultuurifestivalil parimaks. Allikas: meiemaa.ee

Vabariiklik puuetega inimeste XVII kultuurifestival toimub 9.-10. juunil Viljandi Maagümnaasiumis. Festivalile ootame kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed. Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min,  üksikesinejatele kuni 10 min. Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitust ja müüki, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.

Majutus on soovijatele Männimäe külalistemajas, hostelis Oma Kodu ja Vana-Võidu ühiselamus. Osalustasu toitlustuseks on 3 eurot (toidukord  inimese kohta), mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 4. juuniks. 

Festivalil osalemiseks esitada registreerimisleht 1. juuniks Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, Posti tn 20, Viljandi 71004 või e-postiaadressil: kimmel@hot.ee.

Esinemisajad ja muu vajaliku informatsiooni teatame hiljemalt 6. juuniks.

Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile kimmel@hot.ee või telefonil: 5661 8546. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda

Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandis peetakse täna, 17. märtsil kell 12–17 konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!”, et käsitleda laiemalt inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) toimuva konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”.

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kõneleb väärtuskasvatuse teemal. Väitlust ”Kas hariduses on valikuvabadus?” juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus.

Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Loe edasi: Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

Viljandi Pärimusmuusika Ait saab juba neljaseks. Foto: folk.ee
24. märtsil peab Viljandi Pärimusmuusika Ait oma neljandat sünnipäeva. Seda rõõmupäeva tahame tähistada ka Sinuga, kallis sõber, kes Sa ikka ja jälle leiad Aidast üles pärimusepärlid ning annad oma panuse meie hingeelule. Selleks puhuks toob pärimusebuss, mis sünnipäeval kulgeb liinil Setomaa-Šotimaa, püünele tantsulise kolmiku nimega Klapp ning armastatud laululinnu Kate Youngi koos sõpradega.

Et kevade meeleolu rõhutada ning külaliste suunurki kergitada, sirisevad sünnipäeval ka kevadetnolised. Õndsas meeleolus saadab pidulised hommikusse etnobiidipidu Folkloob, kus seekord asuvad pulti DJ HU alias Hannaliisa Uusma ning DJ Suits alias Juhan ja Janne Suits. Tule meiega rõõmu jagama, hää sõber!

Ajakava:
18:00 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
19:00 Kate Yong ja sõbrad suures saalis
20:15 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
21:00 tantsuks mängib ansambel Klapp suures saalis
22:00 avatud kohvik väikeses saalis Loe edasi: Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

“Tagasi kooli” nädal viis Viljandi maavanema Paalalinna gümnaasiumi abiturientide ette

12.-16. märtsini leiab Viljandimaal aset “Tagasi kooli” nädal, mil maakonna 13 kooli ootavad külalisõpetajaid tundi andma. Tegelik tundide andmine kestab kogu märtsikuu. Eilse emakeelepäeva hommikul andis Viljandi maavanem Lembit Kruuse külalisõpetajana Paalalinna Gümnaasiumi XII klassidele koolitunni “Riigi funktsioneerimine, ülesanded ja halduskorraldus”.

“Olete homsed elluastujad, kes peavad oma arvamust hakkama avaldama ning selleks on vaja teada erinevaid rolle ning nende vajalikkust. Edukaks toimimiseks on tarvis ka head plaani. Nii teil endil, riigil kui ka maakonnal,” alustas maavanem tundi. Kõne all oli muu hulgas veel nii riigi kui maavalitsuse institutsionaalne toimimine ja ülesanded, seaduseloome, riiklike registrite tähtsus, arengukavade vajalikkus, halduskorraldus ning inimeste osalemisvõimalused demokraatlikus riigis. “Me kõik üheskoos, ka Teie kujundate tänast Eestit, kas midagi tehes või tegemata jättes, midagi öeldes, või ütlemata jättes,” lausus maavanem tunni lõpetuseks.

Lembit Kruuse sõnul tekib just noorte ees seistes kõrgendatud vastutustunne: “Õpetajaamet vajab ühiskonnas kindlasti enam positiivset tähelepanu ning väärtustamist. Oluliseks pean ka ise edaspidi sagedamini diskuteerida just noortega meie maakonda puudutavates küsimustes. Esimene võimalus selleks on kaasamine maakonna arengustrateegia väljatöötamisse.”

27. märtsil kohtub maavanem koolitunnis Kildu Põhikooli õpilastega.

 

Omakultuuriakadeemias kõneldakse linnaühiskonna lemmikloomakultuurist

Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis toimub teisipäeval, 13. märtsil kell 18 järjekordne omakultuuriakadeemia loeng.

Omakultuuriakadeemia tutvustab ja arendab eesti kultuurimõtet. Loengute fookuses on kultuurikandja ja teda ümbritsev keskkond. Läbi terve hooaja Pärimusmuusika Aidas aset leidvad kohtumised toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga.

13. märtsil on külaliseks teadlane ja folklorist Marju Kõivupuu (pildil). PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur).

Seekordseks teemaks on linnaühiskonna lemmikloomakultuur, sealhulgas lemmikloomade matused ja kalmistukultuur, kui suhteliselt uus nähtus meie nüüdisaegses kultuuripildis.
Ürituse korraldajad on Eesti Pärimusmuusika Keskus ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Allikas: folk.ee

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu.  Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale

Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).

Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.

Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.

Riina Tootsi

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

Viljandi järvel sünnib Eesti suurim pikselpilt

Laupäeval, 18. veebruaril toimuval ühiskalastamisvõistlusel ”Kuldkala 2012” luuakse  Viljandi järve jääle 20 000 pallist koosnev pikselpilt.

”Kuldkala” suurtoetaja, spordiennustuse ja internetimängude portaali Paf tegevjuhi Allar Levandi sõnul on Baltikumi ja Skandinaavia suurim ühiskalastamine Viljandi järve jääl täiesti eriline üritus, millesarnast ei leia tegelikult ka kogu Euroopast. ”Selleks, et rõhutada ürituse rekordilist mõõdet, otsustasime suurtoetajana kalastusvõistluse käigus teha esmakordselt Eestis 20 000 rohelisest, valgest ja punasest pallist koosneva pikselpildi,” ütles Levandi.

Pikselpildi loomist alustavad kuus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noort kell 10.00 hommikul. Levandi sõnul peaks pilt olema hästi vaadeldav ka Viljandi lossimägedest, kus avaneb kogu järvele suurepärane vaade.

Korraldajad ootavad Kuldkala võistlusele Viljandi järvel rohkem kui kümmet tuhandet inimest. Võistlusel osalevad kalastajad pääsevad järve jääle märgistatud ahvenaid püüdma täpselt keskpäeval. Kuldkala programm järve kaldal algab mõned tunnid varem.

Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Mulgi uisumaratoni meeleolu. Foto: Veiko Šmidt
Täna peetavaks Mulgi uisumaratoniks valmistatud 4,3 kilomeetri pikkune rada on uisutajate kinnitusel väga heas korras ning korraldajad jätkavad raja kastmist, et pakkuda Viljandi järvele saabuvatele sportlastele parimaid tingimusi.

«Kogu uisuring on kahekordselt kastetud,» teatas Mulgi uisumaratoni korraldava Viljandi rattaklubi president Veiko Šmidt. Alates kolmapäevast on järvel olnud ka hulgaliselt maratoniks treenijaid, kes on jääolusid kiitnud.

Mulgi uisumaratoni start antakse täna kl 12. Maratonil on kavas 50 kilomeetri pikkune põhisõit ja 30 kilomeetrine poolmaraton. Osaleda soovijad saavad end kirja panna ka vahetult enne starti võistluspaigas.

Kell 15.15 on jääle oodatud aga kõik need, kes võidu peale uisutada ei soovi. Neile on kavas 10 kilomeetri pikkune rahvasõit. Reede hommikuks oli end maratonile kirja pannud sada osalejat.

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Viljandi järve rannas, kus on kõigile kohalesaabujatele piisavalt parkimiskohti. Võistlejatel on võimalus abi ja kehakosutust saada raja servas olevast teeninduspunktist, finišis ootab neid soe jook ja supp. Ilmaprognoos on uisutajatele soodne, sest lubatakse 5-10 kraadi külma ning kerget lõunatuult. Loe edasi: Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes