Viljandi

“Tagasi kooli” nädal viis Viljandi maavanema Paalalinna gümnaasiumi abiturientide ette

12.-16. märtsini leiab Viljandimaal aset “Tagasi kooli” nädal, mil maakonna 13 kooli ootavad külalisõpetajaid tundi andma. Tegelik tundide andmine kestab kogu märtsikuu. Eilse emakeelepäeva hommikul andis Viljandi maavanem Lembit Kruuse külalisõpetajana Paalalinna Gümnaasiumi XII klassidele koolitunni “Riigi funktsioneerimine, ülesanded ja halduskorraldus”.

“Olete homsed elluastujad, kes peavad oma arvamust hakkama avaldama ning selleks on vaja teada erinevaid rolle ning nende vajalikkust. Edukaks toimimiseks on tarvis ka head plaani. Nii teil endil, riigil kui ka maakonnal,” alustas maavanem tundi. Kõne all oli muu hulgas veel nii riigi kui maavalitsuse institutsionaalne toimimine ja ülesanded, seaduseloome, riiklike registrite tähtsus, arengukavade vajalikkus, halduskorraldus ning inimeste osalemisvõimalused demokraatlikus riigis. “Me kõik üheskoos, ka Teie kujundate tänast Eestit, kas midagi tehes või tegemata jättes, midagi öeldes, või ütlemata jättes,” lausus maavanem tunni lõpetuseks.

Lembit Kruuse sõnul tekib just noorte ees seistes kõrgendatud vastutustunne: “Õpetajaamet vajab ühiskonnas kindlasti enam positiivset tähelepanu ning väärtustamist. Oluliseks pean ka ise edaspidi sagedamini diskuteerida just noortega meie maakonda puudutavates küsimustes. Esimene võimalus selleks on kaasamine maakonna arengustrateegia väljatöötamisse.”

27. märtsil kohtub maavanem koolitunnis Kildu Põhikooli õpilastega.

Omakultuuriakadeemias kõneldakse linnaühiskonna lemmikloomakultuurist

Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis toimub teisipäeval, 13. märtsil kell 18 järjekordne omakultuuriakadeemia loeng.

Omakultuuriakadeemia tutvustab ja arendab eesti kultuurimõtet. Loengute fookuses on kultuurikandja ja teda ümbritsev keskkond. Läbi terve hooaja Pärimusmuusika Aidas aset leidvad kohtumised toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga.

13. märtsil on külaliseks teadlane ja folklorist Marju Kõivupuu (pildil). PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur).

Seekordseks teemaks on linnaühiskonna lemmikloomakultuur, sealhulgas lemmikloomade matused ja kalmistukultuur, kui suhteliselt uus nähtus meie nüüdisaegses kultuuripildis.
Ürituse korraldajad on Eesti Pärimusmuusika Keskus ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Allikas: folk.ee

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu. Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Soomaa planeeringu koostooleppe allkirjastamine K6pus_Lembit Kruuse ja Andres Metsoja_045 — Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale

Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).

Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.

Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.

Riina Tootsi

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

Täna peetakse Viljandi järvel «Kuldkala» võistlust

Viljandi järvel peetavale Baltimaade suurimale kalapüügivõistlusele on korraldajate ennustuste järgi oodata vähemalt 10 000 külastajat ja ligi 3000 autot.

Viljandi järvel sünnib Eesti suurim pikselpilt

Laupäeval, 18. veebruaril toimuval ühiskalastamisvõistlusel ”Kuldkala 2012” luuakse Viljandi järve jääle 20 000 pallist koosnev pikselpilt.

”Kuldkala” suurtoetaja, spordiennustuse ja internetimängude portaali Paf tegevjuhi Allar Levandi sõnul on Baltikumi ja Skandinaavia suurim ühiskalastamine Viljandi järve jääl täiesti eriline üritus, millesarnast ei leia tegelikult ka kogu Euroopast. ”Selleks, et rõhutada ürituse rekordilist mõõdet, otsustasime suurtoetajana kalastusvõistluse käigus teha esmakordselt Eestis 20 000 rohelisest, valgest ja punasest pallist koosneva pikselpildi,” ütles Levandi.

Pikselpildi loomist alustavad kuus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noort kell 10.00 hommikul. Levandi sõnul peaks pilt olema hästi vaadeldav ka Viljandi lossimägedest, kus avaneb kogu järvele suurepärane vaade.

Korraldajad ootavad Kuldkala võistlusele Viljandi järvel rohkem kui kümmet tuhandet inimest. Võistlusel osalevad kalastajad pääsevad järve jääle märgistatud ahvenaid püüdma täpselt keskpäeval. Kuldkala programm järve kaldal algab mõned tunnid varem.

Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Täna peetavaks Mulgi uisumaratoniks valmistatud 4,3 kilomeetri pikkune rada on uisutajate kinnitusel väga heas korras ning korraldajad jätkavad raja kastmist, et pakkuda Viljandi järvele saabuvatele sportlastele parimaid tingimusi.

«Kogu uisuring on kahekordselt kastetud,» teatas Mulgi uisumaratoni korraldava Viljandi rattaklubi president Veiko Šmidt. Alates kolmapäevast on järvel olnud ka hulgaliselt maratoniks treenijaid, kes on jääolusid kiitnud.

Mulgi uisumaratoni start antakse täna kl 12. Maratonil on kavas 50 kilomeetri pikkune põhisõit ja 30 kilomeetrine poolmaraton. Osaleda soovijad saavad end kirja panna ka vahetult enne starti võistluspaigas.

Kell 15.15 on jääle oodatud aga kõik need, kes võidu peale uisutada ei soovi. Neile on kavas 10 kilomeetri pikkune rahvasõit. Reede hommikuks oli end maratonile kirja pannud sada osalejat.

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Viljandi järve rannas, kus on kõigile kohalesaabujatele piisavalt parkimiskohti. Võistlejatel on võimalus abi ja kehakosutust saada raja servas olevast teeninduspunktist, finišis ootab neid soe jook ja supp. Ilmaprognoos on uisutajatele soodne, sest lubatakse 5-10 kraadi külma ning kerget lõunatuult. Loe edasi: Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Kalapüügivõistlus “Kuldkala” toimub tänavu esimest korda Viljandis

Baltimaade suurim kalapüügivõistlus “Kuldkala 2012” toimub tänavu esimest korda Viljandi järvel. Korraldajate prognooside järgi on Viljandi järvele 18. veebruaril oodata vähemalt 10 000 kalastajat ja pealtvaatajat.

“Kuldkala” võistluse üks eestvedajatest Vladislav Koržets ütles, et võistlus on aasta-aastalt kasvanud, mis oli ühtlasi ka põhjus, miks üritus liikus Pühajärvelt Otepääl Viljandisse.

“Viljandi järve rand, asukoht linnas ja järve ümbritsev infrastruktuur võimaldavad üritust laiendada ning pakkuda suuremat ja sisukamat programmi,” ütles Koržets.

Tema sõnul ei ole tegemist pelgalt talvise ühiskalastamisega. “Kalastusvõistluse ja kontsertkava kõrval toimuvad järveäärsel alal ka käsitöölaat, Kalasupi-Gaala, Eesti suurim vabaõhubingo ning esimest korda Eestis ka kalakola-kirbuturg,” lisas Koržets.

“Kuldkala 2012” põhivõistlusel on püüdjate ülesandeks tabada järvest mägistatud kala. Selleks on varem järve lastud 130 märgistatud ahvenat. Igale nummerdatud märgisele vastab teatav auhind: suurimateks auhindadeks
on 3000, 1000 ja 500 eurot. Meeskondlikus arvestus on peaauhind ühenädalane kalastusreis Norrasse.Võistluse suurtoetajaks on Allar Levandi juhitav internetimängude portaal Paf.

“Kuldkala” võistlus toimub Eestis 14. korda.

Võistluse info leiad siit: http://www.kuldkala.ee/

Elen-Greete Jaadla

Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tartu rahu 92 — Kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures kõneleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese. 14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes.

Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta. Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud».

Laupäeval oodatakse huvilisi lisaks ühistantsimisele Pärimusmuusika Aita õpitubadesse, aga ka rahvatantsuansambli Tarbatu kontserdile ja simmanile. Päeva juhib tuntud tantsuõpetaja Märt Agu.
Loe edasi: Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Viljandimaa tunnustab kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kuues “Pärlipidu” peetakse laupäeval, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 400 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et peo teema on seekord “Kultuurilaegas”. “Selles laekas on peidus Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2011. aasta erilised ning olulised inimesed ja sündmused, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,” selgitas Kati Grauberg-Longhurst.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport need, mis keerulistel aegadel aitavad meid rahvusena püsida ning maakaardil hoida. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks,” rõhutas Kruuse.

Auhindamisega teeb otsa lahti Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeister Hilda Pidim. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 17.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 10, kes valiti välja 13 kandidaadi hulgast. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2011. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

“Pärlipeo” teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Kati Grauberg-Longhursti sõnul ootamas kaks üllatust.

Seekordse “Pärlipeo” korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa
Omavalitsuste Liit, Viljandi linnavalitus ja Viljandi maavalitsus. Peo lavastuse on kokku pannud Malle Allese.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastaja Aivar Trallmann.

FOLKLOOB alustab Viljandis aastat

Etnopidude sari Folkloob sai alguse 2011. aasta märtsikuus Jalmar Vabarna eestvedamisel. Ürituse loomise ajendiks oli looja enda kirg rütmilise maailmamuusika vastu ning etnodisko kui žanri populariseerimise huvi. Folkloobi põhiideeks on kutsuda ellu uusi ja huvitavaid DJ’sid ning sellest lähtuvalt näeb Folkloobil tavaliselt plaate keerutamas inimesi, kes pole seda varem teinud!

1. jaanuari ööl kell 1 Viljandi Päsimusmuusika Aidas algav FOLKLOOB on rahvusvaheline. Järjekorras juba seitsmes Folkloob tuleb eriline, sest maailmamuusikat krutivad DJ puldi taga belglased JEROEN KNAPEN ja PIETERJAN VAN KERCKHOVEN. Belgia pop-folk bändi Surpluz loomingulised liidrid lubavad aastavahetuse Folkloobiks nii tempokat etnobiiti, et lumi hakkab sulama isegi siis kui seda veel ei ole! Belglasi toetab maja poolt ka Folkloobi ellukutsuja Jalmar Vabarna.

Jääääre erilised Jääoreli jõulukontserdid

Me soovime, et NEED jõulud oleksid erilised… ja jõulumuusika ka.
Jääääre lood saavad kirikuoreli pühalikul toel hoopis uue näo. Orel koos tšello-glisside, steelkitarri-mee ja iiri viledega – niisugust kooslust ei tulegi laiast muusikailmast ette.
Aga lood räägivad ikka laualinadest, andeks andmisest, mägede taha ununud meelest ja mõnestki muust. Kontserdipaikade valikul sai määravaks oreli olemasolu ja tundlik akustika. Lisaks Jaanile,Tarzile,Teedule ja Tõunile on laval orelivirtuoos Ulla Krigul ning tšellist Ann Kuut.
26.12 Tartu, Jaani kirik
27.12 Viljandi, Pauluse kirik
28.12 Pärnu, Eliisabeti kirik
05.11 Tallinn, Rootsi Mihkli kirik – lisakontsert
Algus kell 19.

Enne aastalõppu esitletakse Viljandi Muuseumi toimetisi II

30. detsembril kell 13 esitleb muuseum näitusemajas kogumikku Viljandi Muuseumi toimetised II. Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Kaane kujutisÜle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.

Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.

Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.

2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.

Järjekindlalt ilmub kogumikus ka Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Esimene artikkel käsitleb Pilistvere kihelkonna kaotusi. Loe edasi: Enne aastalõppu esitletakse Viljandi Muuseumi toimetisi II

Suurteos “Viljandimaa spordielu 1945-1965” sai kaante vahele

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja “Viljandimaa spordiloost 1945-1965” teine raamat, mis on vääriline järg eelnenud raamatule ning väljakutseks järgnevale.

21. detsembril kell 14 toimub selle pidulik esitlus Viljandis, Vabaduse plats 6 IIk saalis.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu”.

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. “Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati oluliselt,” sõnas Ilmar Kütt. “See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,” usub Kütt.

“Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti”, lisas Kütt.

Raamat “Viljandimaa Spordiloost 1945-1965” kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

XX Viljandi pärimusmuusika festival sai rokkiva logo

Viljandi pärimusmuusika festival toimub tuleval suvel juba 20. korda. Äsja lõppes folgi juubeliaasta tunnuskujunduse stipendiumikonkurss, mille võitis tallinlanna Helene Vetik. Kuna 2012. aasta festival kannab nime “Mehe laul”, kannab ka Helene kujundatud logo ürgset ja mehelikku vaimu.

“Viljandi folgi “Mehe laulu” visuaalis saavad kokku üleilma tuntud mehelikkuse sümbolid: vuntsid, rollingud, kannel, keel, helivõim, maaema värvid, käsitöö, ja mis ülitähtis – meeste laulu esmatekitaja – suu,” kirjeldab Helene oma loomingut.

Tunnuskujunduse stipendiumifondi suurus on 1000 eurot. Konkursile saadeti 26 võistlustööd.
XX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 26.-29. juulil.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Kolm teenekat Viljandimaa inimest pälvisid Kodanikupäeva aumärgi

Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)

“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.

Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Täna antakse Viljandis üle esimesed 20 noore looduskaitsja märki

Täna kell 15 annab keskkonnaminister Keit Pentus Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuval loodusõhtul 20 tublimale noorele üle noore looduskaitsja märgid.

Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses. Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele.

Esimesed 20 noore looduskaitsja märgi laureaati on: Anni Männil, Anu Ainsaar, Elina Jantson, Iris Merilo, Jaak Joonas Keldoja, Julia Ertsin, Karoliine Kurvits, Kati Plaan, Laura Pärtel, Maili Lehtpuu, Marko Vainu, Martin Tuul, Maryliis Teinfeldt, Mati Lepikson, Merit Eensoo, Mihkel Keldoja, Oliver Kalda, Rauno Kalda, Robert Jakob Oetjen, Stella Kangur.

Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap.

Kaminakontsert – Engede aig

Järgmise nädala reedel, 25. novembril on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kuulajate-vaatajate ees Anu Taul (laul, kitarr, vile) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, Eesti lõõts).

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest.

Avatud laste mängutuba.

Korraldaja: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Sündmuse Facebook’i lehekülg

Pärimusmuusikatudengid musitseerivad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi:
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid
23. novembril kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis musitseerimas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid Cathy Sommer (viiul), Hans Mihkel Vares (kitarr, mandoliin), Kaisa Nõges (harf), Kristel Kutser (torupill, flööt), Merike Paberits (torupill, flööt), Säde Tatar (flööt, viled), Sänni Noormets (viiul), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ulvi Võsa (torupill). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Soov näha suuremat pilti tõi Viljandi maavanemale töövarju

Täna, 17. novembril jälgib Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Margit Külaots Viljandimaalt, Tarvastu Gümnaasiumi 11 klassist. “Mõtlesin, et kuhu võiks töövarjuks minna sel aastal. Eelmisel aastal olin “varjuks” vallavanemale, kuid nüüd soovisin näha suuremat pilti, mis tõigi mind siia, Viljandi maavalitsusse ja maavanema juurde. Olen rõõmus, et see võimalus teoks sai,” sõnas Margit Külaots.

Lembit Kruuse hinnangul on eriti väärtuslik töövarjuks olevate noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuleb noorte endi poolt. “Selline algatusvõime näitab, et neid ootab ees ilus ja tegus tulevik. Noor, kes otsib ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omab initsiatiivi ning võtab elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil väga-väga vaja”, tõdes Kruuse. “Me saame koolis kõikvõimalikke tarkusi, kuid enda tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka päris elu.”

17. novembril leiab aset juba 16. üle-Eestiline töövarjupäev. Selle päeva eesmärk on tutvustada noortele erinevate ametite argipäeva. Töövari on vanemate klasside õpilane, kes veedab päeva ühe töötaja kõrval tema “varjuna”.

Üle-Eestiline töövarjupäev on olnud populaarne ja edukas ettevõtmine, igal aastal on selles osalenud umbes 2000 ettevõtjat, spetsialisti ja juhti. Paljud neist on aasta-aasta järel võtnud endale töövarju, kuna nad on leidnud, et see annab neile hea võimaluse oma tegevusvaldkonda tutvustada ning noorte seas populariseerida. Suur hulk noori on saanud just töövarjupäevast kindlust oma erialavalikul või valdkonda rohkem tundma õppinud ning mitmed töövarjuks olnud on mõne aasta pärast kunagiste varjutatavate juurde tagasi jõudnud noorte kolleegidena.

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.