Viljandi

Abja Gümnaasium avas spordisaali korvpallilahinguga

Pikaaegsete sporditraditsioonidega Abja vald näitas üles eht mulgilikku jonni ning ehitas Gümnaasiumi juurde täismõõtmetes spordisaali.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul, kes avamistseremoonial osales, väärivad kõik maakonna elanikud ja kooliõpilased korralikke sportimistingimusi: „nüüd on peamine see, kuidas saal sisuka tegevuse ja sportivate lastega täita.“

„Leiduks ikka entusiastlikke eestvedajaid, siis tuleb nii tervist, spordirõõmu kui tähelepanuväärseid saavutusi,“ avaldas maavanem lootust.

Abja vallavanem Peeter Rahnel avaldas tänu kõikidele saali valmimisega seotud inimestele, ehitajatele, projekteerijatele ja teistele asjaosalistele.

Abja Gümnaasiumi direktor, kes avatseremoonia lõpetuseks mulgi värvides musta-punase palli korvpallilahinguks õhku viskas, uskus, et järgmises ehitusetapis valmivad riietus- ja pesuruumid võimaldavad Apja tuua erinevate spordialade maakonna- ja miks mitte ka ülevabariiklikke võistlusi.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks

Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.

Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.

Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.

Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.

Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.

Kati Grauberg-Longhurst

Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval

Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.

Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest. Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .

Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee

MAAjaILM esitleb: Vene päev

14.04.2012 algusega 16:00 toimub Pärimusmuusika aidas Vene päev.

Pilet: Päevapilet 9 € / 7 € (soodushinnaga piletid kehtivad õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele). Piletid on müügil Piletilevis.

Viljandi pärimusmuusika festivali väike veli MAAjaILM jätkab uues formaadis. Seekordsel rahvuspäeval keskendume idanaabrite traditsioonidele, pärimusele ja muusikalisele indentiteedile. Kohaletulnud saavad ära küsida oma seni hinges kripeldanud küsimused vene traditsioonide ja muusika kohta, õppida selgeks nii mõnedki idanaabrite pärimustantsu sammud ning tantsida, tantsida, tantsida seni, kuni hommik koidab.

Lisinfo:www.folk.ee

Jõhvis selgitatakse välja keskkoolide Eesti meister väitlemises

Sel aastal toimub keskkoolide Eesti meistrivõistluste kolmas ja ühtlasi viimane väitlusetapp esimest korda Jõhvi Gümnaasiumis. Erilist tähelepanu pälvib üritus seetõttu, et etapp toimub teadusaasta puhul korraldatava Eesti Väitlusseltsi õpilasvõistluse “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” raames. Laupäeval, 7. aprillil toimuva etapi eelvoorude teema on „Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on põhjendatud“ ja finaalis on teema „Sõjatehnika arendamine toob ühiskonnale kasu“. Turniiri ettevalmistamiseks tuli õpilastele appi Teadusaasta kõneisik ja Tartu Ülikooli loodus – ja tehnoloogiaosakonna õppeprodekaan Mart Noorma, kes pidas Tartu Ülikoolis etapile eelnevalt maha teemaloengu mõlema teema kohta ja vastas väitlejate
küsimustele.

Kokku osaleb väitlusmeistrivõistlustel õpilasi neljast Eesti linnast – Tartust, Tallinnast, Viljandist ja Pärnust. Keskkoolide Eesti meister selgitatakse välja pühapäeval, 8. aprillil, Jõhvi kontserdimaja kammersaalis.
Birgit Mones

Kevadhooaeg Viljandi muuseumis

Viljandi muuseumis algab 3. aprillil kevadhooaeg ning sel päeval on näitusemaja külastajaile avatud tasuta. Aprilli esimesel nädalal on veel võimalik vaadata muuseumi müntide ja paberraha fondinäitust «Eestlase raha». Peatselt avatakse näitus «Hõissa pulmad!», mille tarvis kestis mitmeid kuid kogumistöö.

Uuenenud on muuseumitundide nimistu ning Viljandimaa õpilastele algab 2. aprillil muuseumimäng.
Uued ja soodsamad hinnad on näitusemaja muuseumipoes müüdavatel raamatutel jm kaubal.

Näitusemaja on avatud T-L kell 10-17. Maja on avatud ka suurel reedel, 6. aprillil.

Teavet saab jälgida ka Facebooki kaudu.

Kaks Viljandimaa kooli saavad hiina keele õppe

Homme allkirjastavad Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ning Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi direktor Aavo Palo koostöölepingu, mille toel saavad gümnaasiumiõpilased õppida valikainena hiina keelt.
Järgmisest õppeaastast alates asub kahes Viljandimaa gümnaasiumis tööle hiina keele õpetaja, kes saabub Eestisse Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi toel. Konfutsiuse Instituut varustab gümnaasiumi ka vajalike õppevahenditega, sh õpikud, töövihikud, e-raamatud jmt.
Esialgne koostööleping kestab kuni 14. juunini 2014.

Allikas: Tallinna Ülikool

Viljandi hariduskonverents tõi saali huvilisi täis

Laupäeval, 17. märtsil Viljandi maavalitsuse saalis peetud hariduskonverents “Valikuvabadus — hariduse loomulik osa!” tõi kokku paarsada haridushuvilist, neist pooled väljapoolt maakonda.
Hariduskonverentsi korraldasid Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.
Konverentsi juhtisid EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

“Konverentsi juhtmõte oli esile tõsta inimene ning tema elu laiemalt, mitte ainult akadeemilised oskused, mida tänane kool valdavalt rõhutab,”
ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi. “Eesmärk on neid ideid Eesti haridusmaastikul rohkem kõlama panna.”

Üks konverentsi korraldajatest, Katri Tammekand ütles usutluses Eesti Rahvusringhäälingule, et õpetajal peaks olema rohkem julgust õppekava
ise rohkem läbi mõtestada; kasutada erinevaid meetodeid, mitte ainult üksi klassi ees seistes rääkida; ning lisada õppetöösse erinevaid nüansse. Tema hinnangul on waldorfkoolis õpetajatel julgus asju teistmoodi teha praegu mõnevõrra suurem kui tavakoolis.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis konverentsil teemal “Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ning Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitles oma ettekandes väärtuskasvatust. Pedagoogikaekspert ja lapsevanemate koolide üks eestvedaja Norrast Godi Keller kõneles teemal “Kool kui elupädevuste õpetaja”. Veel tutvustati konverentsil Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu tulemusi; räägiti palju poleemikat tekitanud õppekavadest ning arutleti selle üle, kas Eesti hariduses on olemas valikuvabadus.

Üle-eestimaaline puuetega inimeste 17. kultuurifestival toimub suvel Viljandis

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu tunnistati 2010. aastal toimunud kultuurifestivalil parimaks. Allikas: meiemaa.ee

Vabariiklik puuetega inimeste XVII kultuurifestival toimub 9.-10. juunil Viljandi Maagümnaasiumis. Festivalile ootame kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed. Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min, üksikesinejatele kuni 10 min. Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitust ja müüki, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.

Majutus on soovijatele Männimäe külalistemajas, hostelis Oma Kodu ja Vana-Võidu ühiselamus. Osalustasu toitlustuseks on 3 eurot (toidukord inimese kohta), mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 4. juuniks.

Festivalil osalemiseks esitada registreerimisleht 1. juuniks Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, Posti tn 20, Viljandi 71004 või e-postiaadressil: kimmel@hot.ee.

Esinemisajad ja muu vajaliku informatsiooni teatame hiljemalt 6. juuniks.

Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile kimmel@hot.ee või telefonil: 5661 8546.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda

Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandis peetakse täna, 17. märtsil kell 12–17 konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!”, et käsitleda laiemalt inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) toimuva konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”.

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kõneleb väärtuskasvatuse teemal. Väitlust ”Kas hariduses on valikuvabadus?” juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus.

Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Loe edasi: Viljandis kõneldakse täna valikuvabadusest hariduses

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

24. märtsil peab Viljandi Pärimusmuusika Ait oma neljandat sünnipäeva. Seda rõõmupäeva tahame tähistada ka Sinuga, kallis sõber, kes Sa ikka ja jälle leiad Aidast üles pärimusepärlid ning annad oma panuse meie hingeelule. Selleks puhuks toob pärimusebuss, mis sünnipäeval kulgeb liinil Setomaa-Šotimaa, püünele tantsulise kolmiku nimega Klapp ning armastatud laululinnu Kate Youngi koos sõpradega.

Et kevade meeleolu rõhutada ning külaliste suunurki kergitada, sirisevad sünnipäeval ka kevadetnolised. Õndsas meeleolus saadab pidulised hommikusse etnobiidipidu Folkloob, kus seekord asuvad pulti DJ HU alias Hannaliisa Uusma ning DJ Suits alias Juhan ja Janne Suits. Tule meiega rõõmu jagama, hää sõber!

Ajakava:
18:00 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
19:00 Kate Yong ja sõbrad suures saalis
20:15 avatud kohvik väikeses saalis, sirisevad Kevadetnolised
21:00 tantsuks mängib ansambel Klapp suures saalis
22:00 avatud kohvik väikeses saalis Loe edasi: Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab sünnipäevale

“Tagasi kooli” nädal viis Viljandi maavanema Paalalinna gümnaasiumi abiturientide ette

12.-16. märtsini leiab Viljandimaal aset “Tagasi kooli” nädal, mil maakonna 13 kooli ootavad külalisõpetajaid tundi andma. Tegelik tundide andmine kestab kogu märtsikuu. Eilse emakeelepäeva hommikul andis Viljandi maavanem Lembit Kruuse külalisõpetajana Paalalinna Gümnaasiumi XII klassidele koolitunni “Riigi funktsioneerimine, ülesanded ja halduskorraldus”.

“Olete homsed elluastujad, kes peavad oma arvamust hakkama avaldama ning selleks on vaja teada erinevaid rolle ning nende vajalikkust. Edukaks toimimiseks on tarvis ka head plaani. Nii teil endil, riigil kui ka maakonnal,” alustas maavanem tundi. Kõne all oli muu hulgas veel nii riigi kui maavalitsuse institutsionaalne toimimine ja ülesanded, seaduseloome, riiklike registrite tähtsus, arengukavade vajalikkus, halduskorraldus ning inimeste osalemisvõimalused demokraatlikus riigis. “Me kõik üheskoos, ka Teie kujundate tänast Eestit, kas midagi tehes või tegemata jättes, midagi öeldes, või ütlemata jättes,” lausus maavanem tunni lõpetuseks.

Lembit Kruuse sõnul tekib just noorte ees seistes kõrgendatud vastutustunne: “Õpetajaamet vajab ühiskonnas kindlasti enam positiivset tähelepanu ning väärtustamist. Oluliseks pean ka ise edaspidi sagedamini diskuteerida just noortega meie maakonda puudutavates küsimustes. Esimene võimalus selleks on kaasamine maakonna arengustrateegia väljatöötamisse.”

27. märtsil kohtub maavanem koolitunnis Kildu Põhikooli õpilastega.

Omakultuuriakadeemias kõneldakse linnaühiskonna lemmikloomakultuurist

Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis toimub teisipäeval, 13. märtsil kell 18 järjekordne omakultuuriakadeemia loeng.

Omakultuuriakadeemia tutvustab ja arendab eesti kultuurimõtet. Loengute fookuses on kultuurikandja ja teda ümbritsev keskkond. Läbi terve hooaja Pärimusmuusika Aidas aset leidvad kohtumised toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga.

13. märtsil on külaliseks teadlane ja folklorist Marju Kõivupuu (pildil). PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur).

Seekordseks teemaks on linnaühiskonna lemmikloomakultuur, sealhulgas lemmikloomade matused ja kalmistukultuur, kui suhteliselt uus nähtus meie nüüdisaegses kultuuripildis.
Ürituse korraldajad on Eesti Pärimusmuusika Keskus ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Allikas: folk.ee

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu. Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Soomaa planeeringu koostooleppe allkirjastamine K6pus_Lembit Kruuse ja Andres Metsoja_045 — Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale

Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).

Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.

Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.

Riina Tootsi

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

Täna peetakse Viljandi järvel «Kuldkala» võistlust

Viljandi järvel peetavale Baltimaade suurimale kalapüügivõistlusele on korraldajate ennustuste järgi oodata vähemalt 10 000 külastajat ja ligi 3000 autot.

Viljandi järvel sünnib Eesti suurim pikselpilt

Laupäeval, 18. veebruaril toimuval ühiskalastamisvõistlusel ”Kuldkala 2012” luuakse Viljandi järve jääle 20 000 pallist koosnev pikselpilt.

”Kuldkala” suurtoetaja, spordiennustuse ja internetimängude portaali Paf tegevjuhi Allar Levandi sõnul on Baltikumi ja Skandinaavia suurim ühiskalastamine Viljandi järve jääl täiesti eriline üritus, millesarnast ei leia tegelikult ka kogu Euroopast. ”Selleks, et rõhutada ürituse rekordilist mõõdet, otsustasime suurtoetajana kalastusvõistluse käigus teha esmakordselt Eestis 20 000 rohelisest, valgest ja punasest pallist koosneva pikselpildi,” ütles Levandi.

Pikselpildi loomist alustavad kuus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noort kell 10.00 hommikul. Levandi sõnul peaks pilt olema hästi vaadeldav ka Viljandi lossimägedest, kus avaneb kogu järvele suurepärane vaade.

Korraldajad ootavad Kuldkala võistlusele Viljandi järvel rohkem kui kümmet tuhandet inimest. Võistlusel osalevad kalastajad pääsevad järve jääle märgistatud ahvenaid püüdma täpselt keskpäeval. Kuldkala programm järve kaldal algab mõned tunnid varem.

Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Täna peetavaks Mulgi uisumaratoniks valmistatud 4,3 kilomeetri pikkune rada on uisutajate kinnitusel väga heas korras ning korraldajad jätkavad raja kastmist, et pakkuda Viljandi järvele saabuvatele sportlastele parimaid tingimusi.

«Kogu uisuring on kahekordselt kastetud,» teatas Mulgi uisumaratoni korraldava Viljandi rattaklubi president Veiko Šmidt. Alates kolmapäevast on järvel olnud ka hulgaliselt maratoniks treenijaid, kes on jääolusid kiitnud.

Mulgi uisumaratoni start antakse täna kl 12. Maratonil on kavas 50 kilomeetri pikkune põhisõit ja 30 kilomeetrine poolmaraton. Osaleda soovijad saavad end kirja panna ka vahetult enne starti võistluspaigas.

Kell 15.15 on jääle oodatud aga kõik need, kes võidu peale uisutada ei soovi. Neile on kavas 10 kilomeetri pikkune rahvasõit. Reede hommikuks oli end maratonile kirja pannud sada osalejat.

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Viljandi järve rannas, kus on kõigile kohalesaabujatele piisavalt parkimiskohti. Võistlejatel on võimalus abi ja kehakosutust saada raja servas olevast teeninduspunktist, finišis ootab neid soe jook ja supp. Ilmaprognoos on uisutajatele soodne, sest lubatakse 5-10 kraadi külma ning kerget lõunatuult. Loe edasi: Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Kalapüügivõistlus “Kuldkala” toimub tänavu esimest korda Viljandis

Baltimaade suurim kalapüügivõistlus “Kuldkala 2012” toimub tänavu esimest korda Viljandi järvel. Korraldajate prognooside järgi on Viljandi järvele 18. veebruaril oodata vähemalt 10 000 kalastajat ja pealtvaatajat.

“Kuldkala” võistluse üks eestvedajatest Vladislav Koržets ütles, et võistlus on aasta-aastalt kasvanud, mis oli ühtlasi ka põhjus, miks üritus liikus Pühajärvelt Otepääl Viljandisse.

“Viljandi järve rand, asukoht linnas ja järve ümbritsev infrastruktuur võimaldavad üritust laiendada ning pakkuda suuremat ja sisukamat programmi,” ütles Koržets.

Tema sõnul ei ole tegemist pelgalt talvise ühiskalastamisega. “Kalastusvõistluse ja kontsertkava kõrval toimuvad järveäärsel alal ka käsitöölaat, Kalasupi-Gaala, Eesti suurim vabaõhubingo ning esimest korda Eestis ka kalakola-kirbuturg,” lisas Koržets.

“Kuldkala 2012” põhivõistlusel on püüdjate ülesandeks tabada järvest mägistatud kala. Selleks on varem järve lastud 130 märgistatud ahvenat. Igale nummerdatud märgisele vastab teatav auhind: suurimateks auhindadeks
on 3000, 1000 ja 500 eurot. Meeskondlikus arvestus on peaauhind ühenädalane kalastusreis Norrasse.Võistluse suurtoetajaks on Allar Levandi juhitav internetimängude portaal Paf.

“Kuldkala” võistlus toimub Eestis 14. korda.

Võistluse info leiad siit: http://www.kuldkala.ee/

Elen-Greete Jaadla

Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tartu rahu 92 — Kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures kõneleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese. 14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes.

Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta. Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud».

Laupäeval oodatakse huvilisi lisaks ühistantsimisele Pärimusmuusika Aita õpitubadesse, aga ka rahvatantsuansambli Tarbatu kontserdile ja simmanile. Päeva juhib tuntud tantsuõpetaja Märt Agu.
Loe edasi: Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Viljandimaa tunnustab kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kuues “Pärlipidu” peetakse laupäeval, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 400 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et peo teema on seekord “Kultuurilaegas”. “Selles laekas on peidus Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2011. aasta erilised ning olulised inimesed ja sündmused, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,” selgitas Kati Grauberg-Longhurst.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport need, mis keerulistel aegadel aitavad meid rahvusena püsida ning maakaardil hoida. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks,” rõhutas Kruuse.

Auhindamisega teeb otsa lahti Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeister Hilda Pidim. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 17.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 10, kes valiti välja 13 kandidaadi hulgast. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2011. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

“Pärlipeo” teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Kati Grauberg-Longhursti sõnul ootamas kaks üllatust.

Seekordse “Pärlipeo” korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa
Omavalitsuste Liit, Viljandi linnavalitus ja Viljandi maavalitsus. Peo lavastuse on kokku pannud Malle Allese.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastaja Aivar Trallmann.