Rubriik: Viljandimaa

Järgmisel nädalal algavad Viljandi muuseumis jõulutöötoad

Viljandi muuseum kutsub õpilasi ja õpetajaid jõulutöötubades osalema. Jõulude eel muuseumis toimuvates töötubades korratakse üle jõulusalmid ja meisterdatakse kingikarpe.
Töötoad on kavas 9.–17. detsembril ning korraldajate teatel palutakse osalemine eelnevalt registreerida. Osalustasu on 20 krooni õpilase kohta, õpetajad/saatjad tasuta.
Lähemat teavet annab ja huvilisi registreerib Viljandi muuseumi pedagoog/näitusekorraldaja Lüüli Kiik
tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Allikas: Viljandimaa.ee

Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Linnavalitsus ootab ettepanekuid 2010. aasta preemia kandidaatide kohta.
Linnakodanike, asutuste ja muude ühenduste ettepanekuid preemiate saajate osas oodatakse linnavalitsusse 31. detsembrini.
 
Ettepanekuid võib esitada vormikohasel blanketil, mille leiab linna koduleheküljelt www.viljandi.ee ning paberkandjal linnavalitsuse dokumentide avariiulitelt või ka vabas vormis.

Loe edasi: Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Selgunud on 2010. aasta keskkonnateod

1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.

Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.

Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.

Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.

Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Tuleva aasta pärimuspeo passid tulevad müügile

Homme, 1. detsembril jõuavad müügile 2011. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid.

Balti- ja Põhjamaade suuremate vabaõhufestivalide hulka kuuluva pärimuspeo pealik Ando Kiviberg avaldas veendumust, et 28.-31. juulini 2011 aset leidev XIX pärimusmuusika festival paneb Viljandi lossimäed ja südalinna lõbusalt pulbitsema – samamoodi, nagu see on olnud eelmiste festivalide aegu.

Sedapuhku on korraldajad otsustanud festivali keskmesse tõsta rütmilisuse. „Eesti pärimusmuusika on olnud valdavalt meloodiakeskne, mistõttu loodame, et pealkiri „Rütm ja pulss” innustab muusikuid oma pillidel rütme üles leidma ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerima. Usun, et sellest saab taas kord üks ühtehoidev pidu, kuhu on teretulnud kõik noorusliku meelelaadiga õnnelikud inimesed, kellele pole võõras ka armumis- ja süvenemisvõime,” ütles Kiviberg.

Programmipealik Tarmo Noormaa selgitas, et välisesinejaid valides peetakse silmas ennekõike neid Euroopa ja muu maailma piirkondi, kus rütmipillidel on olnud traditsiooniliselt suur tähtsus. „On oodata ansambleid, näiteks Baskimaalt ja Galiciast, Quebecist, Venemaalt, aga ka niinimetatud kolmanda maailma riikidest.” Kokku on põhiprogrammis ligi 70 kontserti, millele lisanduvad arvukad esinemised Rohelisel vabalaval ja Tantsupõrandal.

Täpsem info festivali passide kohta: www.folk.ee/festival

Allikas: Rannar Raba

Viljandimaa jahimehed ehitasid loodusmaja

Halliste jahimehed said vallalt rendile maja ja asusid seda renoveerima. Hiljuti lõppes uuenduskuuri esimene järk, milleks saadi tuge nii Leader-programmist kui panustati ise.

 Igal jahimehel oli kohustus töötada kaks päeva, aga tegelikult oldi rakkes märksa pikemalt.  Nad võtsid maha vana katuse ja maja voodri, värvisid seinalauad, paigaldasid tuulekastid ning tegid kööki lauad ja pingid.

Eesti-aegset maja taastades eemaldati toaseintelt vana krohv ja krohvimatid, et uhked palkseinad jälle nähtavale tuua. E.R.O Ehituse töömehed panid uue katuse, puitaknad ja -uksed, parandasid ahju ning paigaldasid elektrijuhtmestiku. Samuti ehitati maja ette katusealune veranda.

Eesti riik ehitas kõnealuse maja Vabadussõjast osavõtnule 1935. aastal ja seda teatakse seniajani kui Soldati maja. Saatuse keerdkäikudes jäi Tilla külas asuv koht omanikuta ning vald võttis selle enda hoolde. Küttidele koduks ehk tasuta rendile anti see Halliste jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tuki sõnutsi viis aastat tagasi. Tukk meenutas, et koht oli siis räämas ja võssa kasvanud.

 Järgmise projektiga soovitakse rajada teisele korrusele viiv trepp ning soojustada tühi katusealune, et seal saaks magada. Lagunenud aida-lauda asemele on kavas ehitada maakividest ja vanadest palkidest saun ning seminariruum. Loodusmajas saavad ööbida nii välismaalt kui ümbruskonnast tulnud jahimehed. Samuti on kavas lastele ja noortele looduslaagreid korraldada. Sel eesmärgil mõlgub mõttes teha matkarada, kus saaks taimi, linde ja loomi tutvustada.

Allikas ajaleht Sakala

Täna lõunal saab koos mulkidega keelt murda

Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub algusega kl 13 mulgi keele õpituba „Murrame keelt“, mida juhendab Alli Laande.

Mulgi keel on Eesti põline piirkondlik keel, teiste käsitluste järgi lõunaeesti keele Mulgi murre. Kirjanduses kauni luulekeelena tuntud mulgi keelt kõneleb praegu hinnanguliselt umbes tuhatkond inimest. Kuid ehkki mulgi keele kõnelejate arv on praeguseks väikesearvuliseks kahanenud, on mulgi keele entusiastid tegelemas selle aktiivselt taas ellu kutsumisega.

Eesti Rahva Muuseumi külaliseks on Mulgi Kultuuri Instituudi keeleprojekti juht Alli Laande, kes juba aastaid mulgi keelt ja kultuuri edendanud, õpetanud rahvalaule- ja tantse igas eas inimestele ning asutanud Eesti väikseima erakooli Lillis.

Alli Laande: “Eestimaa om tillike- aga ta om vägä rikas oma keelte poolest. Kik tääve, et võrukse ja setokse kõneleve oma kiilt. Ku aga tulla Mulgimaale, sis viil aint küläden vanepe inimese mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege kullete, sis om kahju, et sii kaunis emäkiil ,midä kõnelive siu vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.”

Allikas: ERM

Abja rahva elulood kogutakse kaante vahele

Kavas on koostada raamat Abja rahva elulugudest. Selleks ootab ettevõtmise algataja Aksel Tiideberg Abjas sündinud, elanud ja töötanud inimestelt nende lühielulugusid ja fotosid.

„Ootan neid õpetajatelt, kasvatajatelt, talupidajatelt, endistelt kolhoosi- ja sovhoosi-, metsandus-, kaubandus-, meditsiini-, kultuuri-, tööstus- ja teenindussfääri ning avaliku sektori töötajatelt, FIEdelt, MTÜde ja sihtasutuste töötajatelt jne – kõikidelt elualadelt, ka tänastelt pensionäridelt,” kutsub Tiideberg üles ajalehes Lõuna-Mulgimaa.

Eluloole tuleks lisada oma sünniaeg, andmed töö, õpingute, huvialade, saavutuste ja pere kohta. Esitades andmeid manalasse varisenud lähedaste kohta, on soovitatav ära märkida ka surmaaeg ja matmiskoht. Teksti kogupikkus võiks olla kümmekond rida.

Andmeid ja fotosid oodatakse hiljemalt 20. detsembriks kas Abja muuseumi või Abja vallamajja või saadetuna aadressil Aksel Tiideberg, Voore talu, Purtsi küla, Valgamaa.

Rohkem infot tel 5392 6806 (Aksel Tiideberg).

Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Metsaomanikud saavad soodsamalt kütust osta

Võrumaa Metsaomanike Liit ja kütusekett Favora sõlmisid koostöölepingu, millega saavad metsaühistu liikmed teistest soodsamalt kütust osta.
Võrumaa Metsaomanike Liit (VML) liikmed saavad soetada endale sooduskaardi ,,Forest Favora”, mis annab neile võimaluse osta kütust soodsama hinnaga kuuest tanklast üle Eesti. Kliendikaart võimaldab soodustust kasutada kõikides Favora mehitatud tanklates Võrus, Põlvas, Tartus, Viljandis ja Tallinnas.
Esimese partiina on valmis 153 kaarti, mis antakse liikmetele kätte kodule kõige lähemast Favora tanklast. Metsa sooduskaardi saavad endale soetada metsaühistute liikmed, kes kuuluvad Eesti Erametsaliitu. Esimeste kaardisaajate hulgas on ka Põlva Metsaomanike Seltsi liikmed.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa erametsanduse tugiisik (tel 522 9424; e-post: erki.sok@erametsaliit.ee

Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
Pille Rõivas

Viljandi waldorfrahvas korraldab Aidas jõululaada

12. detsembril kl 11-15 toimub Pärimusmuusika Aidas Viljandi waldorfpere traditsiooniline jõululaat sealse kooli ja lasteaia toetuseks.

Laadalt leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ja palju käsitööd (külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt, oma lapsevanematelt).

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida.

Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on avatud lapsehoidjaga mängunurk. Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon ning laadatraditsioonide kohaselt loterii.

Laval on aga palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina ja Maarja, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt.

Sissepääs on prii, tasuda tuleb osalemise eest töötubades. Laada tulu eest ostetakse koolile ja lasteaiale õppevahendeid.

Lisainfo: Gea, tel 58424080. www.waldorf.vil.ee

Allikas: Viljanda Vaba Waldorfkool

Tarvastus avati taastatud metsavennapunker

Laupäeval avati Viljandimaal Tarvastu vallas taastatud metsavennapunker, mis on mitmes mõttes omapärane, edastas reporter.ee.

Avo Aedma ja tema poeg Toomas tegid 1945. aastal osaliselt hävitatud punkrist taas põneva koha, kus saab soovi korral isegi ööbida.

Punkri külastajal tuleb ette võtta ligi pooletunnine jalutuskäik läbi metsa. Selle teekonna läbis laupäeval ka Senta Matsi, kelle isa elas ja hukkus neljakümnendatel aastatel just selles punkris.

Karksi vallas näidatakse vanu kroonikafilme

MTÜ Tuhalaane ja Tuhalaane külamaja kutsuvad huvilisi vaatama vanu filme

Eesti Filmiarhiivi materjalidest on filmikatked valitud selliselt, et  esindatud saaks võimalikult lai teemadering. Lektor-kommenteerija ja programmi kokkupanija on FIE Olav Kruus. Filmidele lisanduvad lektori kommentaarid programmi alguses ja filmide vahel.

Filmiõhtud toimuvad:

18. novembril algusega kell 19.30 Polli külamajas

19. novembril algusega kell 12 Karksi külamajas

19. novembril algusega kell 18 Tuhalaane külamajas.

Vali endale sobivaim aeg ja koht, osalejatele on programm tasuta!

Filmiõhtuid toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Pilistveres peetakse kihelkonnapäeva

Pilistveres peetakse 27. novembril heaks traditsiooniks saanud kihelkonnapäeva. Ettevõtmine toob kokku Pilistvere kihelkonna omavalitsuste aktiivsed taidlejad, aktiivsemad kodanikud ja omavalitsuste juhid.

Pika traditsiooniga kihelkonnapäev toimub juba 22. korda. Päev algab kihelkondliku ümarlauaga Pilistvere pastoraadis kell 14.00, kus arutletakse külaelu teemadel. Selle aasta eestkõnelejaks on Sven Mikser.

Edasi süüdatakse küünlad kihelkonna tuntud inimeste kalmudel. Järgneb jumalateenistus ning seejärel toimub taidluspidu Pilistvere rahvamajas. Kihelkonna päev toob kokku Kõo, Imavere, ja Türi valla ning Võhma linna ärksad inimesed.

Pärimusmuusika Keskus pühendab nädalalõpud Setomaale

Eelolevad kaks nädalalõppu mööduvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas setode kultuuri võtmes – sel reedel peetakse suurt kirmaskit ning nädal hiljem süvenetakse Setomaa piirkondlikku pärimusse August Pulsti õpistu korraldataval kursusel.

Suurel seto peol ehk kirmaskil päästavad üheskoos ja vastastikku lauluväe valla Värska naiste leelokoor ja meeskoor Liinatsuraq, tantsumuusikat teeb ansambel Klapp (fotol). Publikul avaneb muu hulgas võimalus kaasa lüüa setode laulumängudes ning õppida pärimuslikke tantsusamme.

Aida produtsent Janne Suits märkis, et Eestis on autentne pärimuskultuur järjepidevalt säilinud vähestes piirkondades ning Setomaa on neist vaieldamatult kõige silmapaistvam. Tema sõnul oskab selle maanurga rahvas juuri tunnetada ning tahab seda ka teistele näidata. Seepärast on produtsendi hinnangul igati asjakohane, kui ka Eesti Pärimusmuusika Keskus neile oma hooajategemiste raames tähelepanu pöörab.

Suits avaldas lootust, et setode omanäoline laul ning värvikirevad rõivad aitavad tuua halli novembrikuusse vaheldust ning värskust. “Setomaal on pärimusmuusikast kantud kirmask loomulik nähtus, nüüd näitame seda ka Viljandis.“

26. ja 27. novembril oodatakse enam kui 20 huvilist August Pulsti õpistu korraldatavale kursusele „Piirkondlik pärimus“, mille käigus jagavad Setomaa kohta teadmisi Õie ja Maarja Sarv.

August Pulsti õpistu eestvõttel aset leidva kursuse „Piirkondlik pärimus“ käigus tutvustavad Õie ja Maarja Sarv. Kursus aitab süveneda setode üsna suletud kultuurimaailma ja saada vahetult osa nende muusika erilisest vaimsusest. Põhirõhk on üheskoos laulmisel, mängimisel ja tantsimisel.

Õpistu õppejuhi Mare Lilienthali sõnul on kursusele veel paar vaba kohta, mistõttu tasub huvilistel aegsasti endast pärku anda e-kirja aadressil mare.lilienthal@folk.ee või telefonil 4342061.

Allikas: Pärimusmuusika Ait

Mulgikeelsed ütlemised said kaante vahele

Üks mulkide seltsi taasasutajaid ja auliige Erna-Elise Neimann on mulkide suust kuuldud kõnekäänud, võrdlused ja muud ütlemised raamatuks toimetanud, kirjutas ajaleht “Sakala”. “See väljaanne on meie vaimuvara väljendus, sest kõnekäänud annavad ülevaate Mulgi murrakust koos meele-, vaimu- ja kõrvailuga, mis ühtekokku on terve pärimuskultuur,” selgitas raamatu «Mulgikiilsid ütlemisi» autor Tarvastu mulk Erna-Elise Neimann. Neid väljaütlemisi on autor kogunud väga pikka aega ja just nende käest, kes ise on lapsena mulgikeelsete ütlemistega üles kasvanud. “Aga neid inimesi on kahjuks väheks jäänud,” kurtis autor ajalehele. Erna-Elise Neimanni sõnul on raamat mõeldud nendele, kel endal on mulgi keel ja meel sees, aga ka neile, kes seda alles otsivad. “Ennekõike on see vajalik materjal mulgi keele õppijatele,” lisas ta. Näiteks tähendab mulgikeelne ütlus “välgute seeri” eesti keeles “jookse kiiresti”, väljendus “tõistre pernaine om õige surmake” aga seda, et naabri perenaise tervis on väga vilets. Ütlus “veri ei tõmma” tähendab kirjakeeles “ei armasta”.

Raamatu kunstilise kujunduse on teinud Halliste mulk Silvi Väljal, arvutitöö taga on Tarvastu mulk Leili Weidebaum ja toimetanud on selle Helme mulk Kaupo Ilmet. Trükise väljaandmist toetasid Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013 ja mulkide selts.

Tekst: ajaleht “Sakala”

Laulvate kristallkausside kontserdid

müstika valdkondJõgeva maakonna keskraamatukogus toimub homme, 15. novembril kell18 laulvate kristallkausside kontsert. See on meditatiiv-teraapiline kontsertseanss, kus kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, soovitatakse kaasa võtta matt ja peale tekk.

17. novembril kelle 18.30 saavad soovijad laulvaid krstallkausse kuulata Võrus Okasroosikese lasteaias ja 24. novembril kell 18.30 Viljandis huvikoolis.

Allikas: tuletee.ee

Kodukandi noored purustasid müüte

Nädal tagasi,  29.-30. oktoobril Viljandimaal Tuhalaane külas Kopra talus III Kodukandi noorte päevadel said murtud nii mitmedki maaelu positiivset kuvandit varjutavad müüdid.

III Kodukandi noorte päevad võimaldasid taaskord kohtuda maapiirkondade aktiivsetel noortel, kes usuvad endasse ja ka oma kodukoha tulevikku.

Müüdimurdjad tegutsesid kaks päeva, et mõista neid laialtlevinud irratsionaalseid uskumusi ehk müüte, mis varjutavad maaelu positiivset kuvandit. Nii näiteks usutakse, et maalt saadav haridus on kehv, maal ei ole midagi teha ja seal on mõttetu olla, noori ei saa usaldada ning maal elavad ainult maakad – nii see tõesti pole.

„Igal Kodukandi noorel on nüüd ka tegevusplaan, mille alusel kohe oma kodukohas tegutsema asuda,“ ütleb Liikumise Kodukant noortejuht Kaija Kõiv, „ seeläbi saab ka vähendada kogukonnas inimeste arvu, kes pimesi müütidesse usuvad.“

Külaliikumise aktiivsed noored leidsid, et oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust, edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal ja näidata eeskuju.

„Kodukandi Noortepäevadelt saadud energialaeng ja motivatsioon kosutavad meid järgmise aastani välja,“ ütlesid mitmed nii eelmisel kui ka sellel aastal üritusel osalenud.

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Abja gümnaasiumis valmis uus käsitöökompleks

Abja gümnaasiumile algas november piduliku sündmusega: avati käsitöö ja tööõpetuse klassidega juurdeehitis, kirjutab Maaleht.

Kool on käsitöö ja tööõpetuse klasside valmimist kaua oodanud. Klassiruumide ja võimlakompleksiga juurdeehitis pidi valmima juba eelmise aasta septembris, kuid ehitusfirmaga puhkenud tüli tõttu lükkusid tööd edasi. Spordihoone on praegugi pooleli, kuid peaks valmima järgmisel aastal

Pidulikul lindilõikamistseremoonial osales ka president Toomas Hendrik Ilves.

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Soe külla Tarvastu vallas rajati biopuhasti

Tarvastu valla Soe külas alustas äsja tööd biopuhasti, mis võimaldab keskkonda säästa, kirjutab Sakala.

Varem asulas biopuhastit polnud. Reovesi voolas biotiiki, sealt Soe ojja ja sealt omakorda Võrtsjärve. „Kui lämmastikku või fosforit oli reovees liiga palju, halvendas see järve seisukorda. Enamasti olid proovid korras, aga alati siiski mitte,” ütles valla haldusettevõtte Tarvastu Varad juhataja Ülle Mattis.

Ta meenutas, et enne taasiseseisvumist pumbati küla heitvesi Vardja suurfarmi juurde, kus tollal oli biopuhasti. Et pumpamine oli väga energiamahukas ja kallis, lõpetati see 1990. aastatel.

Äsja avatud kolmeosalises biopuhastis saab reovee koostise ja saastatuse järgi puhastusaineid täpselt doseerida.

Ettevõtmine läks maksma 2,4 miljoni krooni.

Üle Halliste jõe viib uus jalakäijate sild

Oktoobris sai valmis Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe, kirjutab ajaleht Lõuna-Mulgimaa.

Indu jalakäijate sild asub kavandataval Halliste kiriku ja Abja mõisa vahelisel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega.

Sild valmis Halliste vallas koostatud turismiprojekti esimese osana. Lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua ümbruskonna unustusse vajunud vaatamisväärsused.

Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus kavas parandada Hallistest Indu silla juurde viivat teed, samuti paigaldada infotahvlid matkaraja piirkonnas olevate häärberite ja Pornuse mõisa tutvustuseks.

Järgmise sammuna paigaldatakse viidad ja infotahvlid Halliste valla kõigisse küladesse. Materjali kogumine ja infotahvlite kujundamine juba käib.

Abjas tuleb laupäeval maarahva pidu

Laupäeval, 6. novembril kell 19 peetakse Abja kultuurimajas maarahva pidu. Peol osalevad külalised ajalooliselt Mulgimaalt ja tantsuks mängib ansambel Restart.

Piletihinna sisse kuulub ka õhtusöök, kuid seda vaid nende jaoks, kes lunastavad pileti eelmüügist. Eeregistreerimine Abja kultuurimajas tööpäeviti kell 11-18.

Lisainfo: Annika Veidenberg, tel 5691843.