Rubriik: Tartu linn

Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Kaheksas Maailmafilmi festival leiab aset 21.–27. märtsini 2011. Kutsume Teid veetma nädalat antropoloogihingega tehtud dokumentaalfilmide seltsis. Nädala jooksul näidatakse üle 40 filmi, lisaks Mark Soosaare filmide retrospektiiv.

Sõltuvalt sellest, kas portreteeritav teema on lähedane või kauge, igapäevane või ainukordne, tuleb juba kaheksandat korda toimuva Maailmafilmi festivali külalistel oma pilk teravustada kas luubi või teleskoobi kombel. Programmist leiab filme argielust maailma eri paikades, aga vaadeldakse ka globaalset mõõtu küsimusi.

Festivali külastaja leiab end erinevates kogukondades, märgates nende pidevat ja dünaamilist muutumist või avastab end koos filmitegijaga kultuuris, kus „surnud ei ole surnud“. Vaataja viiakse suurima Tamili hindu templi juurde Euroopas, kus väikelinna õhustikus tuleb eredalt esile kõrvuti eksisteerivate kultuuride kontrastsus. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.

Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Hummõn tulõkil näputüütarõ

Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Lillmaa Terje, kiä kõnõlõs umast vahtsõst raamatust “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits” ja oppas seto pitsi tegemist.

Üteh võttaq 0,6 – 0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja höste peenokõist katõkõrralist villast langa. Kotusõ päält saat ostaq nii langa ku Lillmaa Terje seto pitsi raamatut (7.-). Kõk näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!

Keskusõ aadrõs om Lossi 38, Tarto (Vana Anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Tulekul Udmurdi tantsude õhtu

Kolmapäeval, 16. märtsil algusega kl 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas Udmurdi tantsudele pühendatud õhtu.

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumðan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Pärimusrühma „Jumðan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Rühma koosseis on pidevalt muutunud, sest see koosneb peamiselt Tartu ülikooli tudengitest. Samas on ka osalejaid, kes on rühma koosseisus olnud algusest peale. Kõiki rühma liikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvakunsti ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on oodatud mängima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja tuju! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 55602102

Tartu tantsuklubis õpitakse udmurdi tantse

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumšan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Folklooriansambel „Jumšan gur“

Folklooriansambli „Jumšan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Ansambli koosseis on pidevalt muutunud, kuna see koosneb peamiselt Tartu Ülikooli tudengitest. Samas on ka staažikamaid osalejaid, kes on ansambli koosseisus olnud algusest peale. Kõiki ansambliliikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvuskultuuri ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on 16. märtsil kella 20:00-ks oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Asukoht: Tiigi seltsimaja (Tiigi 11, Tartu)

Tartus algab festival MAAjaILM

Reedel ja laupäeval peetakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel Tartus mailmamuusika festivali MAAjaILM. Kümnendat korda toimuva festivali peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus trupp Frikar, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetk. Laupäeva õhtul astub Frikar Vanemuise kontserdimajas vaatajate ette norra pärimusest ja akrobaatikast pakatava lavastusega “Mjølk.
Algselt festivali reedeses kavas olnud Anu Tauli ja Andre Maakeri kontsert jääb lauljanna haigestumise tõttu ära ning on asendatud multiandekate muusikute Jaak Tuksami ning Andre Maakeri ühisesinemisega. Genialistide klubis kõlavad nii autorilood, rahvalaulud kui ka instrumentaalid. Sellele kontserdile eelmüügist pääsme ostnutel on soovi korral võimalik enne kontserdi algust kohapeal oma pilet korraldajale tagasi müüa.
Avapäeva võtab Genialistide klubis kokku Põhjamaade tantsumaja, mille esimeses pooles on huvilised oodatud Frikari tantsijate poolt läbiviidavasse tantsude õpituppa. Peo teises pooles mängib Soome, Taani ja Inglismaa muusikuid ühendav ansambel Baltic Crossing.
Laupäeval astuvad publiku ette Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kes on oma muusikalistes otsingutes koondunud nimetuse Nuumen
alla. Samuti saab näha regilaule, koraale ja elektroonilist muusikat segavat ansamblit Suurõ’ pilvõ’ ning Põhja-Aafrika muusikasensatsiooniks
tituleeritud DuOud`i.

Festivali programm: http://www.folk.ee/et/MAAjaILMjaFRIKAR

Anne Noortekeskus ja Noorteraadio esitlevad: Koguperesündmus NAISED & VASTLAD

Teisipäeval, 8. märtsil kell 14.00 on taas aeg kelk kaenlasse ja naine käevangu võtta ning tulla Tartu Kassitoome orgu vastla- ja naistepäeva tähistama.

Toimub suur “Pimp my kelk” võistlus, kuhu ootame kõikvõimalikke isevalmistatud või tuunitud lumeliikureid – olgu see siis uues kuues salvokelk või lumel libisev kosmoselaev. Parimatele auhinnad!

Lisaks toimub moodne kahevõistlus, selgitame välja pikima vastlaliu ning õpime paberlilli valmistama.

Muidugi ei puudu vastlapäevale omased hernesupp ja vahukoorekuklid ning neidudele ja naistele vahvad üllatused. Tuju ja meeleolu hoiab üleval Mr Big ja Noorteraadio.

Mõnusat perepäeva toetab Tartu linn.

Saastekvoodi müügituluga renoveeritakse haridus- ja sotsiaalvaldkonna hooneid

Valitsus kiitis heaks riigi kasutamata saastekvoodi müügi Jaapani konglomeraadile Sumitomo Mitsui Banking Corporation kogumahus 0,5 miljonit AAU’d. Müügist saadav tulu suunatakse kohalike omavalitsuste hooneid energiasäästlikumaks muutvatesse investeeringutesse. Tartus määrati toetus kokku 18ne hoone renoveerimiseks.

Tegemist on neljanda peamiselt kohalike omavalitsuste hoonetele suunatud paketiga. Objektide valikul eelistati hooneid, kus CO2 heitkoguse kokkuhoid ja kasusaajate arv on investeeritava miljoni krooni kohta suurim. Selliselt tagatakse maksimaalne tulemus CO2 kokkuhoius ja võimalikult paljusid inimesi mõjutav avaliku teenuse kvaliteedi tõusus.

Kokku rahastatakse 18 Tartu linnale kuuluva hoone renoveerimist.

Lähemalt loe Tartu linna koduleheküljelt.

Vistel-pastel vastlapäev Tartus

Eesti rahvapärimuse kool korraldab 7. märtsil kell 13 ja 14.30 Tartus Pepleri 27 saalis rahvaliku teemapäeva „Vastel-pastel vastlapäev”. 

Räägitakse vastlapäevakommetest, maagiast, liulaskmisest, linast ja linaõnnest, uuriluust, vastlapudrust, rasvaleivast, seajalgadest. Lugude vahepeal on laulu liulaskmisest ja sellest, mis juhtub nendega, kes liugu laskma ei lähe. 

Üheskoos vuristatakse vurrkonti, aetakse põrsad põllule ja kada teiste sakste maile. Et jooksikute sigade ja teiste kariloomade jalad ikka kammitsas oleksid ja kevadel kiigeseppadele midagi kinkida oleks, punutakse valmis sile, sitke ja vastupidav vastlapael.

Lisaks kammitakse pead, tehakse noore kuu loitsu ja meisterdatakse nööbivurri. Kaasa tuleb igal osalejal võtta kamm, midagi kõlisevat ja peotäis riideräbalaid.


Info ja eelregistreerimine: Terje Puistaja, terjepu@gmail.com, tel 5649 2650.
Lisainfo: www.parimuskool.ee

Avastusrännak kindamustrite maailma

Kinnaste ja foto autor Kristi Jõeste.

Näitus on avatud Eesti rahva muuseumi näitusemaja fuajees 26. veebruarist kuni 20. märtsini.

Kristi Jõeste kindanäitusel „Kirjatud teekond“ on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uued omanikud. Kuna inspiratsiooni on suures osas saadud ERMi kindakogust, siis kujutab „Kirjatud teekond“ päriselt aset leidnud avastusrännakut kindamustrite maailmas.

Olugugi, et 150 aastat tagasi oli kinnastel lisaks suurele tarbeväärtusele ka kindel koht erinevates rahvapärastes rituaalides, pole autori ambitsiooniks taaselustada neid endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid juhtida tähelepanu ning panna kaasaegseid märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.

Vaata ka autori käsitööblogi: kristijoeste.blogspot.com

Lisainfo: Kristi Jõeste, Viljandi käsitöömeister, kristi.joeste@gmail.co, tel 520 0340

Reimo Rehkli

Täna on Baeri päev

Eesti maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad osa võtma Baeri päevast tänasel teadlase sünniaastapäeval, 28. veebruaril Tartus.

Esimene Baeri päev sai teoks 1877. aastal, pärast K. E. von Baeri surma. Traditsioon kestis kuni 1920. aastateni ning taastati 1976. aastal, kui Baeri maja taas uksed avas.

Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele, et asetada lilled K. E. von Baeri mälestussamba juurde. Kell 15 jätkub üritus Baeri majas Veski tn 4. Kavas on venekeelsed ettekanded “Tartu ülikooli õpetlased Venemaa loodusuurijate ja arstide kongressidel 1860-1910” (Marina Loskuto va) ja “Saksa jälg vene evolutsionismis 19. sajandil” (Eduard Koltšinski, Anastassija Fedotova).

Osale toidupatareide valmistamise töötoas

Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.

Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.

Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.

Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00

Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428

Tulekul maailmamuusikafestival MAAjaILM

Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.

Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.

Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Foto: Tartu tantsuklubi
Taas on Juha-Matti Aroneni ja tantsurühma Röntyskä juhendamisel huvilistel võimalus õppida tantse, tantsulaule ja laulumänge Ingerimaalt. Esimene kogunemine toimub 2. märtsil kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.

Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Loe edasi: Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.

Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.

24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse „20 aastat maareformist“, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.

Avatud on püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ja vahetuvad näitused „Euroopa maitsed“ ning „Kui põllud põlesid“.

Muuseum on 24.02.2011 avatud 10–-17.
Sissepääs tasuta.

Pillimänguhuvilisi kutsutakse improvisatsioonikursustele

Tulekul hääleimprovisatsiooni õpituba – 26. veebruaril kl 14.00 on huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9), kus põeva juhendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu magistrant, muusik, helilooja ja improfänn Mari Kalkun.

„Praktilise õpitoa käigus teeme erinevaid harjutusi, mis keskenduvad häälele ja heli tekitamisele hääle abil. Inimhääl on instrument, mida kanname endaga kogu aeg kaasas, mida kasutame pidevalt ja iga päev. Hääle kaudu suhestume endaga ja maailmaga. Kuna hääl saab tekkida ainult tänu hingamisele, siis pööratakse õpitoas sellele olulist tähelepanu. Lisaks on tähelepanu all hääle ja keha seosed. Proovime koos improviseerimist, meloodiate, rütmi ja helimaastiku loomist ning otsime hääle erinevaid varjundeid.“

Hääleimprovisatsiooni õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ja kogemusi laulmisest.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.
Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.
Töötoad toimuvad: 26. veebruar, 26. märts, 30. aprill, 28. mai

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, e-postil karmenikas[at]gmail.com

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. 

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

 „Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks  kultuurinähtuseks.“

 Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil  kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.

Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus

Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.

Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.

Allikas: Jaanus Viese

Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis

19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.

Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.

Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.

Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.

Metsamehed saavad kokku

Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab  Ott Otsmann

Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Eesti Rahva Muuseum ootab võistlustöid teemal „Minu auto“

autoEesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel.
Teemal „Minu auto“ oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi. Pikaaegsetelt autoomanikelt oodatakse mälestusi ja võrdlusi, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4-formaadis paberile. Kellel on arvuti kasutamise võimalus, võiksid kaastöid saata digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saatke kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefon  7350 420 või e-post tiina.tael(at)erm.ee

Tartu tantsuklubis esinevad Põhja-Eesti lõõtspillimängijad

Kolmapäeval, 16.veebruaril  saavad Tartu tantsuklubis kokku Põhja-Eestist pärit ja Põhja-Eestis tegutsevad lõõtspillimängijad. Tartu tantsuklubisse tulevad lõõtspillimängijad Harjumaalt, Tallinnast, lisaks hulk rahvamuusikuid Tartumaalt ja Tartust. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ain Lindvest, Enrik Visla, Juhan Uppin, Kaarel Kõivupuu, Martin Müller, Siim Rikker ja Tarmo Kivisilla. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Esinemine toimub Tiigi seltsimajas, aadressil Tiigi 11 kella 20-24-ni. Pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele on osalemine tasuta. 

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!