Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi. Seetõttu ei osata ka ära tunda kõnealuse tegevusala mõju ja jälgi kaasaja maastikus. 16. novembril kell 16 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“.
Näitus tutvustab üht Eestis aastatuhandete jooksul kasutusel olnud maakasutusviisi. Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud ning teha tutvust alepõletuse eksperimendi kui mineviku maakasutuse uurimise viisiga. Näha saab, kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke nende ümber ning õppida märkama senini äratuntavaid objekte maastikul, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.
2007. aastast alates on Karula rahvuspargi alal korraldatud alepõllunduse eksperimente, et selle maakasutusviisi kohta rohkem teada saada. Näitusel tutvustatakse selle katse käiku ja tulemusi. Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi, Valga Muuseumi, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös.
Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond (Kultuuriteooria tippkeskus CECT), Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Valga Muuseum ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum