Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.
Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.
“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest.
Uuringu andmeil on praeguse seisuga borrelioosi nakatunud 10 jahimeest ning viie mehe tulemused on piiripealsed. Varem on borrelioosi nakatunud olnud 86 inimest ning 13 tulemust on piiripealsed.http://www.saartehaal.ee/
“Saadud andmete analüüs ja kokkuvõtete tegemine on plaanitud augustist detsembrini 2012,” täpsustas Niitvägi. Uuring lõpeb tuleva aasta 18. jaanuariks.
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos on üks põhilisemaid puukide vahendusel levivaid haigusi Eestis. Inimesed võivad nakatuda nii täiskasvanud kui ka noorte puukide vahendusel, viimaseid kutsutakse nümfideks.
2010. aasta seisuga oli Eestis borrelioosi juhtumeid kokku 1721, neist 466 Saaremaal. 2011. a septembris oli nakatunuid juba 1536. Saaremaa on üks kõige suuremaid puugihaiguste levikualasid Eestis.
“Puugid vahendavad infektsiooni tõenäoliselt 36–48 tundi pärast inimverest toitumist, kuid minimaalseks nakatumisajaks võib olla isegi 24 tundi,” selgitas Niitvägi. Haiguse esinemist täheldatakse aprillist novembrini.
Borrelioosi sümptomid on väsimus, peavalud, liigese- ja lihasvalud, punane laik hammustuse kohal jne. Nende ilmnemisel soovitas Niitvägi pöörduda perearsti poole konsultatsioonile. Ta rõhutas, et borrelioosi diagnoosimine on üsna keeruline, sest jälgida tuleb nii laboritulemusi kui ka inimese sümptomaatikat. “Kahtluse korral võiks ikka perearsti külastada,” ütles Niitvägi.