Põlvamaa

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Põlva Vallavolikogu kinnitas Põlva linna ja valla ühinemise lepingu

Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud.

Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.

Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.

Allikas: polvamaa.ee

Ain Raal räägib tervendavatest puudest

Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Tervendavad puud meie metsades”.

Meie metsade tervendavatest puudest räägib Ain Raal. Kuulda ja näha saab rohkesti pilte tervendavatest pühapuudest ja
hiitest. Loengu teises osas tuleb juttu puudega seotud uskumustest ja kommetest.

Ain Raal on Tartu ülikooli farmakognoosia dotsent ja on ravimtaimede uurimisega tegelenud üle kolmekümne aasta. Tema sulest on ilmunud raamatud “Seitse tervendavat puud” (2012), „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“(2010), „Farmakognoosia“ (2010), „Teekond taimede taha“ (2007), „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest“ (2005) jpm.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Kontsert “Kontrastid” kahel korral Kagu-Eestis

Muusikasõprade Selts esitleb:

KONTRASTID

Kavas:
Bartok – Kontrastid
Prokofjev – Viiulisonaat nr 2 D-duur
Brahms – Klarnetisonaat nr 1 f-moll

Pillidel:
Tõnu Kalm – klarnet
Eva-Maria Sumera – viiul
Kadri-Ann Sumera – klaver

Kontserdid toimuvad 15. veebruaril 2013

Kell 10:20 Värska Gümnaasiumis
Kell 13:00 Rogosi mõisas

Pilet 2 eurot

www.kammermuusika.ee

Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav

26.-27. aprillil 2013 Põlvamaal, Mooste mõisas toimuval XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad on selgunud. Igal kevadel Mooste mõisas toimuv eesti rahvamuusikaseadete konkurss on järjekordselt tõestanud suurt populaarsust muusikute seas.

Kevade esimesele suuremale folgipeole registreerus 27 kollektiivi nii Eestist kui ka Poolast, Venemaalt, Mordvast ja Rootsist.

Kuna võistluskontserile pääsejate arv on kontserdi pikkuse tõttu piiratud, siis valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale. Juba neljateistkümnendat korda festivali korraldavale toimkonnale oli võistlema pürgijate arv ja tase muljetavaldav. Esimest korda tuli eitav vastus anda seitsmele kollektiivile ligi 40 osalejaga.

Loe edasi: Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav

Mooste mõisa võistluskontserdile pürgijate arv ja tase olid muljetavaldavad

Selgunud on 26.-27. aprillil Mooste mõisas toimuva XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad. Folgipeole registreerus 27 kollektiivi Eestist, aga ka Poolast, Venemaalt, Mordvast, Soomest ja Rootsist. Kuna võistluskontserile pääsejate arv on piiratud, valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 kõige tugevamat nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale, milleks on 1000 eurot.
XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali läbivaks teemaks teemaks on kultuuriline mitmekülgsus Eestis, erinevate rahvuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu ning rahvamuusika järjepidevus tänapäeva muutuvas ajas, uutes vormides ja traditsioonides säilitades sideme vana ja uue vahel.

Tänavu osalevad võistluskontserdil: ansamblid Singelus (Tartu), Foron Doce (Värska), Vea (Tarvastu), Tuulepuu (Karksi-Nuia), Vedan Kolod (Venemaa), Merema (Mordva), duo Karolina Cicha ja Bart Palyga (Poola), Ersa-Moksa ansambel (Eestis elavatest vähemusrahvuslastest), Eesti Poolakate Seltsi esindus Polonia, Epifolium (Tallinn), MAV (Tallinn), Midrid (Viljandi), ARS Apta 3(Viljandi), duo Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabrana (Viljandi), duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu (Viljandi), Ebakõlar (Tartu), Wigla (Tallinn), Mälutagune (Tallinn), Krüüt (Harjumaa), Nolens Volens (Harjumaa).
„Festivali ainulaadsus põhineb loomingulisel võistluskontserdil, mis toimub laupäeval, 27 aprillil kell 18 Mooste Folgikojas ning nõuab võistlejatelt põhikomponendina eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust,“ selgitas festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Võistlejaid hindab viieliikmeline žürii.
Lisaks võistluskontserdile kuuluvad festivali programmi ühislaulmised Mooste järve ääres Uma Pido kooridega, simman TeateTantsus osalevate tantsurühmade ja festivalil osalevate muusikutega, esivanemate öine mälestamine looduslikes pühapaikades ning vabalava kontserdid Veskitetris. Festiavali peakontsert lõpeb 27 aprilli südaööl autasustamisega.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.

Pastaca pastakajoonistused MoKSi galeriis

Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.

Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.

MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.

MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18

Peipsi talimängud tulevad juba 35. korda

Sel laupäeval võistlevad kaheksa valla sportijad juba 35. korda korraldatavatel Peipsi talimängudel. Sel korral toimub mõõduvõtmine Mikitamäe vallas.

Võistluste eesmärk on jätkata Peipsi talimängude traditsiooni, aidata kaasa spordi- ja liikumisharrastuse hoogustamisele valdades ning selgitada välja sportlikumad Peipsi äärsed vallad. Talimängud avatakse Mikitamäe kooli juures kell 10. Mõõtu võetakse suusatamises, lasketeatesuusatamine, tõukekelgu teatevõistluses, males-kabes, koroonas, sõudmises sõudeergomeetril, kalapüügis, juhtkonnavõistluses ja mälumängus.

Talimänge korraldavad Mikitamäe vallavalitsus ja Põlva Maakonna spordiliit.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb Balttour 2013 messil

8.-10. veebruaril toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2013, mis on Lõuna-Eesti jaoks oluline, arvestades, et Läti on Lõuna-Eesti turismisektorile üks tähtsamatest sihtturgudest. SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Valgamaa Arenguagentuuri, MTÜ Sangaste Turismiküla, SA Põlvamaa Arenduskeskusega ning Viljandi ja Võrumaa esindajatega.

Lõuna-Eesti ühispinna suuruseks on 27 ruutmeetrit ning messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud kalja ja putru ning Põltsamaa Muuseumi poolt veini ja juustu. Tegevust pakuvad veel Vudila Mängumaa, kellel on kaasas maskott ja puidumedalite templimasin, Palamuse Muuseum õpetab kasutama tahvlit ja krihvlit ning Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomulikud autod ja tõukeratta. Samuti saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale materjale Teater Vanemuine, Aleksandri Hotell, Tartu Ülikooli Muuseumid ja Võhandu Maraton.

Messi ametlik koduleht: www.balttour.lv

Lumelauaklubi Mässer avab Põlvas lumelaua- ja freestyle-suusapargi uhke võistlusega

Lumelauaklubi Mässer ja Surfhouse avavad 9. veebruaril kell 12 suurejoonelise võistlusega “Mässeri Hype” Euroopa Liidu kodanikuharidusprogrammist Euroopa Noored rahastatava Põlva esimese lumelaua- ja freestyle-suusapargi aadressil Kesa 12.

Päev algab Keldrikaela nõlval kell 12 võistlejate registreerimise ja rajaga tutvumisega, mille järel toimub jooksvalt soojendus. Järgneb võistlus, mille formaat on slopestyle ehk pargisõit, kus võistlejal tuleb raja läbimiseks sooritada trikk mitmel erineval atraktsioonil ja hüppel. Võistlejaid hinnatakse neljas kategoorias: mehed – lumelaud, naised – lumelaud, juuniorid ja freestyle-suusk. Õhtupoolikul on planeeritud parima hüppel triki võistlus.

“Meie põhieesmärgiks on korraldada võistlus lumelaua- ja freestyle-suusahuvilistele, et tõsta esile valdkonda, sõitjaid ning pakkuda silmailu pealtvaatajatele,” selgitab võistluse peakorraldaja Henri Käo (Mässer). Tema hinnangul on klubi ja paljude kohalike ekstreemspordihuviliste rõõmuks hangitud W-Railsi uued huvitavad atraktsioonid, mille peal on võimalus arendada ja näidata oskusi nii nädalavahetusel toimuval võistlusel kui ka järgnevatel talvekuudel. “Saime raha Euroopa Noored Eesti büroost ja oleme valmis soetatud vahendeid ka teistega jagama – tulge ja sõitke. Oleme uhked, et meie varustuse kvaliteet paranes hüppeliselt,” lisas Käo.

Loe edasi: Lumelauaklubi Mässer avab Põlvas lumelaua- ja freestyle-suusapargi uhke võistlusega

Põlvamaa osaleb turismimessil Tourest 2013

Põlvamaa osaleb turismimessil Tourest 2013, mis toimub 15.-17.veebruaril Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas. Tänavu toimub Eesti suurim turismimess juba 22. korda.

Põlvamaa messistend paikneb kõrvuti Setomaa boksiga, olles eraldatud vaid mõtteliselt, nagu see on ka elus. Põlvamaa pinnal tutvustavad maakonna vaatamisväärsusi ja oma tooteid Eesti Maanteemuuseum, Mooste mõis, Eesti Fototurismi keskus, Kagureis Hotell Pesa, Musta Noole Vennaskond, Värska sanatoorium, Piusa külastuskeskus ja Hotell Räpina. Maakonna teiste turismiettevõtete ja sündmuste kohta jagab infot Põlvamaa Turismiinfokeskus.

Lisaks üldisele info jagamisele on messil plaanitud korraldada esitlusi, degusteerimisi ja külastajatemäng, mille auhindadeks on ettevõtted välja pannud toredaid puhkusepakette ja teenuseid.

Mängust teavitamine ning võitjate avalikustamine toimub Põlvamaa Turism Facebooki lehel.

Touresti ajaks valmib uus Põlvamaad üldtutvustav trükis.

Põlvamaa osalemist Tourestil koordineerivad SA Põlvamaa Arenduskeskus ning MTÜ Põlvamaa Turism. Messil osalemist toetab Põlvamaa Partnerluskogu PRIA Leader meetmest.

Tourest 2013 on avatud:
Reedel 15.02.2012 kell 10:00-14:00 spetsialistidele
Reedel 15.02.2012 kell 14:00-18:00 kõigile külastajatele
Laupäeval 16.02.2012 kell 10.00-18.00 kõigile külastajatele
Pühapäeval 17.02.2012 kell 10.00-16.00 kõigile külastajatele

Vastlapäevaga avatakse Oraval ka valla kultuuripärandi aasta

Teisipäeval, 12. veebruaril toimub Oraval meeleolukas vastlapäev, mis üksiti tähistab ka kohaliku kultuuripärandi aasta algust.

“Tegevused algavad kell 10.00 Orava koolimajas vastlapäeva kombeid tutvustavate töötubadega,” rääkis Orava põhikooli noortejuht Kai Laanemaa. “Huvilistel on võimalus osa saada vastlakuklite küpsetamisest, vurri valmistamisest, paelapunumisest, muinasjuttude kuulamisest, erinevate rahvaste vastlakommete tundmaõppimisest, kohalikust laulutraditsioonist, joonistamisest, vastlaplakati meisterdamisest ja muidugi ühisest liulaskmisest.” Tegevusi aitavad läbi viia Orava kooli lastevanemad ja õpetajad.

Kell 19.00 algab Orava kultuurimajas tantsu- ja mängutuba. Õpetusi jagab Orava segrarahvatantsurühm Tuhkapusija. Kell 20.00 liitub ja jätkab tantsutoa tegevust tantsurühm Värten ning Heino Tartes Põlvast.

Oodatakse kõiki huvilisi kaasa lööma!

Lisainfo: Kai Laanemaa, Orava põhikooli noortejuht, tel 5242 025, e-post kai@orava.ee

Metsandustöötajate talimängude edukaim meeskond oli spordiklubi Metsasõbrad

2. veebruaril Põlvamaal Mammaste tervisespordikeskuses toimunud metsandustöötajate talimängudel saavutas parima tulemuse spordiklubi Metsasõbrad. Auväärsele teisele kohale tuli Luua Metsanduskooli võistkond ja ASi Metsä Forest Eesti võistkond võttis tubli kolmanda koha.

Eesti metsaseltsi eestvõtmisel toimunud traditsioonilisel metsandustöötajate talimängudel osales ligi 100 suusasõpra. “Metsasektor” on taas suusavõistlustel ühiselt kokku saanud ja vaatamata ühele vahele jäänud aastale oli Mammastesse tulnud hulganisti suusasõpru”, ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Punktiarvestust peeti naiste ja meeste arvestuses eraldi nii klassikalises kui vabas sõiduviisis. Peale individuaaldistantse toimus ka meeskondlik teatesõit, mille parim oli OÜ Haljastuskeskus võistkond. Talimängudest võtsid osa metsanduse töötajad, metsanduslike õppeasutuste õpilased ja üliõpilased ning erametsaomanikud.

Mille võrokõisi lippu vaia om?

Kaplinski Jaan,
kirämiis

Mõni aastak tagasi ma kai, et Eestimaale om tulnu pall’o egätsugutsit lippe: bensujaamul omma lipu, kaubamaiul omma lipu, kinkäl kõigil viil. Tull’ mõte, et Eestimaa omgi nigu rohkep egätsuku äriseltse ja firmade käsih, omgi rohkep näide ku eesti rahva uma.

Rahvuslipp vai riigilipp, tuu vana hää trikoluur om illos lipp, a timä kõnelas toda, et om olemah Eesti riik ja rahvas. A tollest, et Eestih om mitut muudu rahvast, omma saarlase ja setokese, virulase ja võrokese, tuu vana hää lipp joht ei ütle. Tä om riigilipp, ei ole kodolipp, maalipp.

Tarto-Võro suurtii pääl om sildikene «Vana Võromaa». Tuust sildist sõida ma egä nätäl müüdä, ku Saberna poodih käü. Ja sis ma mõtle, et võissi Saberna poodi man ka olla üts lipp, miä kõnelesi, et olemi jo Võromaal.

Võro liinah võissi ka riigi ja liina lipu man mõnel kotsil tuu vana Võromaa lipp olla. Mu meelest piässi tuu lipp olema just vana Võromaa lipp, niida, et Põlva vai Hargla inemise ka võissiva tedä umas pitä ja üles nõsta.

Mu vanaesä om peri Eoste küläst Põlva lähkölt, a suguseltsih ei ole konagi peet hinnäst põlvakeisis, iks võrokeisis, umma kiilt võro keeles.

Mi aol om umandus (omand) küll nigu suur ja tähtsä asi, a seo tähtsä as’aga om nii, et egälütel om inäpvähäp sammamuudu umandus. Ole-i suurembat vahet, kas inemine eläs Viruh vai Võrol, Hiiumaal vai Inglismaal, as’a omma väegade üttemuudu. Samasugutse autu, ii-päädi ja aifõuni, läpäkä ja leevämassina. Sis omgi hää ja illos, ku meil om ka midägi, mis om inne mi ja ei kinkägi tõse uma. Uma kiil, uma lipp, uma nimi, uma pere…

Nii et luuta om, et ilosal suveaol joba saami Võromaal nätä inemiisi uma lipu all Umma pito pidämäh vai mõnda Võromaa seltskunda tuu lipuga kohki marsmah vai timä all laulu vai tandsu löömäh.

Uma Leht

Räpina jagas „Märka ja tunnusta 2012“
hõbedasi tänumärke

1. veebruari õhtul toimus Räpina aianduskooli saalis Räpina valla tunnustamisüritus „Märka ja tunnusta 2012”, kus meenutati möödunud aasta eredamaid sündmusi, tublimaid saavutusi, mehisemaid tegusid. Anti hõbedased tänumärgid haridus-, kultuuri-, spordi- ja ettevõtlusvaldkonna tublimatele, valla elu edendajale ja noorele tegijale. Tunnuskirjad ja Räpina valla vapiga tänuplaadid said aasta kollektiiv ja aasta teo laureaat.

Räpina valla aukirja pälvisid kaks tublit noormeest Sten Ea ja Imre Meinberg, kes 2012. aasta kevadise jäämineku ajal vapralt tegutsedes päästsid paisjärve jääpankade vahele vette sattunud koera.

Valla terviseedenduse komisjoni poolt tunnustati aktiivsemaid Räpina valla terviseedenduse üritustel kaasalööjaid: Kai Kalberg-Kukke, Eda Õunsaart, Anne Ulmi, Anu Tuvikut, Ülle Sussi. Aktiivseim tervist edendav kollektiiv oli 2012. aastal Räpina ühisgümnaasium.

Igas valdkonnas omistati hõbedased tänumärgid kahele enim hääli saanud nominendile. Nominente hindas 20liikmeline hindamismeeskond, mis on kokku pandud põhimõttel, et oleks esindatud valla erinevate külade ja ettevõtete esindajad.

Aasta kollektiiv ja aasta tegu selgitati välja reedesel tänuõhtul saalitäie rahva kaasabil sedelhääletuse teel, need tunnuskirjad andis laureaatidele üle Räpina valla aukodanik Ülo Zirnask.

Ülejäänud laureaatide nimed leiab siit: https://www.rapina.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/4073211

Põlvas peeti titepidu

http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/gallery2_img/gallery_67/magick.php/1374_DSC_0192.jpg?resize(398x600) — Väike põlvakas.

Linnapea Georg Pelisaar õnnitles teisipäeval, 29. jaanuaril 60 uut väikest põlvakat ja nende vanemaid. Just niipalju lapsi sündis Põlva linnas 2012. aastal. Nende seas oli 26 tüdrukut ja 34 poissi ning 2 paari kaksikuid.

Kõik peole palutud lapsed said kingituseks Põlva linna pildiga seinataldriku, millele on kirjutatud lapse nimi ja sünniaeg ning Põlva tunnuslausega suure ja sooja fliisteki. Sündmusele lisasid värvi kaunistatud priimulapotid. Pered jäädvustasid oma nime linna Titeraamatusse. Lastele ja nende vanematele esinesid Põlva Muusikakooli kõige väiksemad viiuldajad õpetaja Tiina-Mai Arundiga ja Mammaste Lasteaed-Algkooli laululapsed Kersti Matsoni juhendamisel. Rahvalikult sooja tervituse edastasid ka väikesed lõõtspillimängijad Kristin Semm ja Mart Kirotar.

Õnnitluste lõpuks sai tehtud ühispilt. Üritus lõppes tordilauas lõõtspillihelide saatel. Titepeo pilte saab vaadata siit.

Allikas: polva.ee

Talupoe sisekujundajale 50 aastaks tasuta kook ja kohv

Põlva linnas asuv talupood otsib oma kohvikule sisekujundajat. Tasuks pakutakse 50 aastat tasuta kohvi ja kooki.

Põlvas asuv väike-ettevõte OÜ Talutoit, kelle majandada on talupood, tuli välja omanäolise pakkumisega. Oma peagi avatavale
kohvikule otsitakse sisekujundajat, kuid ahvatlevate rahanumbrite asemel pakutakse palgaks tasuta kohvi ja kooki avatavas kohvikus ning seda 50 aastaks.

Kerge arvutus näitab, et kui pakkumine vastu võtta ning seejärel iga päev käia kooki ning kohvi nautimas, on tegu rahasse ümber arvutatult peaaegu 40 000 euro suuruse tasuga.

Praeguses on huvi üles näidanud nii profesionaalsed sisekujundajad kui ka lihtsalt arenenud ilumeele ning laia silmaringiga inimesed, noorim neist isegi 8. klassi õpilane.

Jaanuarikuuga lõpeb avatud konkurs ning siis valitakse välja parimad ning huvitavamad lahendused. Hiljemalt talupoe teiseks
sünnipäevaks 30.aprillil saab aga tulla nautima Põlva esimese kodukohviku interjööri ning menüüd.

Rohkem infot talupoe veebipesas aadressil www.talutoit.blogspot.com või Põlva talupoe Facebooki lehel.

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja Isamaalise omaloomingu konkursi, mille tähtaeg on 10. märts.

„Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on„samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,“ selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealiku kohusetäitja Janel Säkk.

Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:

-1.-4. kl õpilased (algkool)
Ülesanne: joonistada PILT

-5.-9. kl õpilased (põhikool)
Ülesanne: kirjutada LUULETUS

-10.-12. kl õpilased
(keskkool/gümnaasium).
Ülesanne: kirjutada ESSEE
(max 2 A4 lehekülge)

-üliõpilased.
Ülesanne: kirjutada ESSEE
(max 2 A4 lehekülge)

Konkursi tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.

Valminud võistlustööd palutakse toimetada hiljemalt 10. märtsiks 2013 KL Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Loe edasi: Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Tõpratohtril ikäv ei nakka

«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»

«Mul om koton varõs, köhis, avitagõ!» kuuld´ tõpratohtri Piiri Ain (49) telefonist. Miä tan iks, Ain rehkend´ tsillokõsõ rohoportsu vällä. Seo om õnnõ üts uskmalda lugu veterinaari tüüst, kiä kunagi ei tiiä, kas päiv lõpõs pini hambin vai lehmäst vask´at vällä tõmmatõn.

«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»

Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.

Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.

Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka

Uma lipu valimine käü kuu lõpuni

Vana Võromaa (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva kihlkund) inemise ja muialõ elämä lännü võrokõsõ, valimi kuun uma lipu!

Võrokõisi lipu kats kavandit olli 8.01. Uma Lehe vaihõl. Noid saa kaia ka Internetist www.voroselts.ee päält. Sääl saa ka miildüvämbä lipu puult hellü anda. Ku Internetti ei pruugi, võit kirota ka aadrõsi pääle Võro Selts VKKF, Tarto uulits 48, 65609 Võro liin vai kõlista telehvoni pääle 782 8750 (tüüpäivilde kellä 9-17). Hääletämine lõpõs 31. vahtsõaastakuu pääväl (31.01.) kell 24.

Uma Leht

Eesti Ökokogukondade Ühendus ootab talvisele kokkusaamisele

Eesti Ökokogukondade Ühendus ootab kõiki kogukondlikust eluviisist huvitatuid talvisele kokkusaamisele 25.-27. jaanuaril 2013 Rosmale, Põlvamaale. Talvine kokkusaamine kannab pealkirja „Võim, suhted ja raha kogukonnas”.

Seekordne teemadering:

Kuidas korraldada otsuste langetamist ja juhtimist teadlikes kogukondades?
Kuidas teha nii, et konfliktid saaksid lahendatud ning need ei jääks takistama kogukonna elu ja arengut?
Miks raha ning naiste ja meeste vahelised suhted on ühtaegu õrnad ja võimsad, samas varjatud teemad?
Kuidas maal kogukondlikku elu luua ja hoida?

Talvisel kokkutulekul keskendume suhetele ja suhtlemisele, otsuste langetamisele, konfliktide ennetamisele ning lahendamisele kogukondades. Oma kogemusi on lubanud tulla jagama erinevate Eesti kogukondade ning algatuste liikmed. Kavas on töötoad näiteks sellistel teemadel nagu vägivallatu suhtlemine ja kaasav juhtimine. Kindlasti loome koos ruumi ja aja jagamisteks jutusauaringides ning korraldame kogemuste vahetamist avatud ruumi meetodil. Plaanis on ka suvise rahvusvahelise ökokülade ühenduse kokkusaamise muljete kuulamine.

Laupäeva õhtul toimub ökodisko Arne Lauri eestvedamisel.
Loe edasi: Eesti Ökokogukondade Ühendus ootab talvisele kokkusaamisele

Tulemas on XXXV Peipsi talimängud

Avinurme Vallavalitsus kutsub tublisid sportijaid kaasa lööma selleaastastel Peipsi talimängudel Mikitamäel, 9. veebruaril. Kes tunneb, et tahab mängudel Avinurme lipu all kaasa lüüa siis kõik huvilised on väga oodatud. Tutvu alloleva juhendiga ning kui leiad endale sobiva ala siis teata osalemissoovist tel +372 339 7483 või +372 5626 1650 või mailiaadressil kultuur@avinurme.ee.
Osalemissoovist teata hiljemalt 28. jaanuariks!

Loe edasi: Tulemas on XXXV Peipsi talimängud

Neitsijärve Loovusait kutsub taas metsakinno

Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait kutsub laupäeval, 19. jaanuaril kell 18.00 metsakinno vaatama filmi “Eestlanna Pariisis”.

“Eestlanna Pariisis” on draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnas elaval Annel avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat. Üksildase suurilmadaami ja provintsist pärit lihtsa naise suhe muutub aga keerukaks ja peatselt ootavad neid ees sündmused, mis muudavad mõlema elu igaveseks.

Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud “Eestlanna Pariisis” maailmaesilinastus toimus augustis Šveitsis prestiižika 65. Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis, kus film võitis oikumeenilise žürii auhinna.

Eesti väikelinnades ja Pariisis üles võetud linateose peaosades mängivad eestlanna Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau, kes on tuntud François Truffaut’i, Michelangelo Antonioni, Orson Welles’i jt tipprežissööride filmidest. Lisaks teevad filmis kaasa Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson jt tuntud näitlejad.

Allikas: Neitsijärve Loovusait

Talurahvamuuseum otsib lugudega kindaid

Vilustes kuulutati välja pärandkultuuri aasta Põlvamaal, mille motoks on „Pärandita pole pärijat“; tutvustati selle vastet kohalikus keelepruugis ning kogumisaktsiooni “Kinnas kõneleb”, mille idee on algatanud Põlva Talurahvamuuseum.

„Kirikindal (erinevat värvi lõngast sissekootud mustriga kindal) on eesti rahvatraditsioonis kindel koht,“ toonitas talurahvamuuseumi direktor Reet Roop. „Kirikinnas on soe, st meie kliimas hädavajalik. Kuid kirikinnas kannab ka informatsiooni, see tähendab jutustab kohalikest mustritest ja lõngavärvimisvõimalustest. Pajatab sellest, kuidas esemeid hoiti – nõeluti ja paigati. Vanarahvas nimetas mustrit kirjaks, st et mustris võib kirjas olla sõnum. Ja oligi nii, et kirjatud ese ka kaitses selle kandjat.”

Kinnas võib kõneleda tema tegijast, kandjast, alleshoidjast, pärandajast või järeletegijast.

Muuseum ootab täiendust oma kogudele: KINNAST ja LUGU – ehedat, lihtsat ja Põlvamaale omast. KINNAS ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) paaris ega eriline. LUGU ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) kindaga seotud ega eriline.

Kinnas ja lugu jäävad muusemisse hoiule ning kasutamiseks praegustele ja tulevastele põlvedele. „Suvel paneme nad välja näitusele,“ lubab muuseumi pdeagoog Marge Luude. „Lahkeid annetajaid-osalejaid tahame omalt poolt ka tunnustada.“

Kinnas/kindad koos looga (ja annetaja andmetega) tuleb toimetada Põlva Talurahvamuuseumisse soovitavalt aprillikuu lõpuks. Lisainformatsiooni saab telefonil 797 0310, e-aadressil muuseum@polvamaa.ee või facebookist. Kogumisaktsiooni patroon on Põlva maavanem Ulla Preeden. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Allikas: Põlvamaa Infoportaal

Värska noorte minifirma jaoks on klient kuningas

Neli aktiivset Värska Gümnaasiumi neidu on loonud minifirma IdeeMagnet, mille toodanguks on käsitsi valmistatud külmkapimagnetid.

„Magnetite põhjaks on meeldivalt lõhnav ning töödeldud kadakas. Kadakale oleme lisanud veidi värvi ning seda täiustanud aforismide, mõtteterade, vanasõnade ja muu sellisega,“ kirjeldas minifirma tegevjuht Eike Koppel Põlvamaa uudisteportaalile.

Värska noorte loodud minifirma üheks oluliseks põhimõtteks on – klient on kuningas. Nii näiteks kujundatakse laatadel magnetid vastavalt kliendi soovile ning kirjutatakse sellele just temale meelepärane nimi või lausung.

MF Ideemagnetiga saab ühendust Facebooki kaudu (MF Ideemagnet).