Sindis tähistati sinimustvalge lipu 136. sünnipäeva lühikese kõnekoosolekuga, mille valmistas ette Sindi gümnaasium koostöös Eesti lipu seltsiga. Ülevaatliku loo juurde lisatud pildigaleriis on kasutatud peamiselt Sindi gümnaasiumi õpilase Kelli Tõnisalu saadetud fotosid, lisaks mõned 2.a klassi lastevanemate saadetud fotod tänasest Sindist.
Loe edasi: PILDIGALERII EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMISEST SINDIS
Eile tööpäeva lõppedes kogunes 21 tervisesporti harrastavat naist Pärnu keskranna liivaluidete tagusele alale, et seene juurest traditsioonilisele iganädalasele kepikõnnile minna.
Loe edasi: PÄRNU KEPIKÕNDIJATEL LÄHEB KAHEKÜMNE ESIMENE AASTATänavu aprillis Kalanduse Teabekeskuse poolt välja kuulutatud aasta kalandusteo konkursiga väärtustati Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahvahääletusel selgus ka rahva lemmik.
Loe edasi: AASTA KALANDUSTEO VÄÄRILISEKS VALITI SINDI PAISU EEMALDAMINE
Täpselt nädal tagasi said Sindi lasteaia Krõllide rühma lapsed eripärases pidulikkuses lõputunnistuse, lilled ja mälestusmeened kätte. Eile jätkati tunnistuste kätte andmisega Nublude ja Midrilinnu rühma lastele enamvähem samasuguselt.
Loe edasi: PILDIGALERII: SINDI LASTEAEDA LÕPETAVATE LASTE PÄEV TEHTI HINGE LIIGUTAVALT MEELDEJÄÄVAKS
Eesti vanimas järjepidevalt tegutsevas Sindi lasteaias on tänavusel kevadel 37 lõpetajat. Arvestades käesoleval kevadel jätkuvaid piiranguid nuputas lasteaia juhtkond viisi, kuidas laste tervist ohustamata, aga siiski meeldejääva pidulikkusega kõigiga hüvasti jätta.
Loe edasi: SINDI LASTEAIA LÕPETAJATELE ANTI KÄTTE TUNNISTUSED JA LAUSUTI HÄID SÕNU
Sindi raamatukogu on küll juba mõnda aega lugejaid teenindanud uues asukohas, kuid vastavalt eriolukorra piirangute lõppemisele pääsesid külastajad sarnaselt kõigi teiste Eestimaa raamatukogudega alles täna uude majja.
Loe edasi: TÄNASEST NÄEVAD LUGEJAD SINDI RAAMATUKOGU UUT HOONET KA SEESTPOOLT
Juba jalga laiale peaukse trepile tõstes peatub pilk suurel plakatil, mida kujundab Ojaste lõuendimaal „Naine linnukesega”, valminud 2017. aastal.
Loe edasi: TIINA OJASTE MAALINÄITUS „MUUTUMISED” SINDI RAAMATUKOGUS
Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.
Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.
Urmas Saard
Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard / Külauudised →
„Nüüd juba kolmandat nädalat lastega tervisekõnnile minnes haarame kaasa ka kilekotikesed, et suuremast rämpsust möödudes see kokku koguda ja suurde prügikonteinerisse puistata,” selgitab Sirje. Päris kõike üles ei võeta, näiteks suitsukonisid või klaasikilde. Aga kilekotid, taara, tühjaks söödud pakendid, salvokelgu tükid ja muu seesugune praht võeti täna Sindi dendropargi ja Sõpruse pargi piirkonnast üles.
Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”
[pullquote]siinkandis nimetati kõiki õisi roosideks[/pullquote]Kuigi viirusnakkuse ohus suurt rahvamatka ei toimu, jalutab siiski Pärnu Y-klubi tilluke seltskond taasiseseisvumispäevadel tuttavaks jookstud raja läbi. Väikese hulgaga liikudes pole raskusi valitsuse poolt kehtestatud 2+2 reeglist kinnipidamisega. Seltskonnaga liitub ka Uulust pärit Terje Pill, kes käib maha poole teekonnast ja jutustab kõndimise kõrvalt palju huvitavat.
Eestvedamise võtsid enda peale Sindi gümnaasiumi õpilased Kristiina Anufrieva ja Kaur Kasemaa. Kaur tegi kujunduse ja kaanefoto ning mõtles välja tunnuskujundi. Logol näeb kahte suurt kirjatähte – S ja P – puna-sinistes Sindi lipu värvides.
Loe edasi: HEADE MÕTETE LINNAS SINDIS SÜNDIS UUS LEHT – SINDI PÄEV
Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.
Loe edasi: SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on õpilased, koolid ja lapsevanemad olnud väga tublid distantsõppe perioodil ning väärivad igati välja teenitud puhkust. “Distantsilt õppimine on olnud uus kõigile ning nõudnud paljudelt teistsugust ja tõsist pingutamist. Kevadine koolivaheaeg on vajalik paus, mis aitab end välja puhata, akusid laadida ja uuele vastu minna,” sõnas Vinter-Nemvalts. “Olen ääretult tänulik haridustöötajatele, õpilastele ja peredele senise pingutuse eest viiruse leviku takistamisel. Olete eeskujuks kõigile!”
Märtsi algul asus raamatukogu sisse kolima postkontoriks ehitatud hoonesse, mis pärast põhjalikku uuendamist on saanud täiesti teistsuguse sisu. Algselt linna 82. sünnipäevaks kavandatud avamine pole enam kindel.
Loe edasi: SINDI RAAMATUKOGU TEENINDAB OMA LUGEJAID OLENEMATA ERIOLUKORRA KESTVUSEST
[pullquote]Sindi linnast naabrite juurde, kuni Pärnuni välja[/pullquote]„855 meetri pikkuse kergliiklustee valmimise tulemusel on jällegi ühel lõigul turvalisem liigelda ja saab teha ka rohkem tervisesporti,” lausus Tori Vallavalitsuse kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel. „Tegemist on Sindis suurema kergteede rajamise projektiga, mis sai alguse juba mõned aastad tagasi, kuid see üks lõik jäi veel tegemata. Selle valmides saab suure projektiga ühelepoole. Viimase lõigu lõpetamine võttis aega ka seepärast, et ehitusprojekt osutus juba aegunuks ning selle järgi ehitamine polnud enam võimalik. Seda oli vaja ümber projekteerida.”
Lasteaialapsed hakkasid õue minema ja õpetaja asus ühele pisipõnnile kummikuid jalga sikutama. Ta sikutas kuidas jaksas ja ka poiss lükkas jalga ikka sügavamale. Millegipärast edenes see töö raskelt.
Lõpuks, kui nad ühise jõupingutuse tulemusena ka teise kummiku jalga said tiritud, nentis poiss oma kummikutes jalgu vaadates: “Need on vales jalas!”
Õpetaja nägi, et poisil oli õigus. Vaikselt oma tähelepanematust sajatades kiskus ta poisil kummikud jalast ja hakkas neid uuesti õigesse jalga toppima. Kui kummikud taas ühise pingutuse tulemusena jalga saadi, oli õpetajal juba pea märg. Siis aga taipas poiss öelda: “Need ei olegi minu kummikud!”
Õpetajal tulid nutt ja naer korraga peale. Ta tõmbas mõlemad kummikud kiiresti taas jalast ja küsis poisilt: “Miks sa seda kohe ei öelnud?”
Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.
Loe edasi: HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU
Esimene korralduse muudatus puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti.
Avatuks jäävad: Kambja postkontor; Elva postkontor; Lihula postkontor; Mustla postkontor; Sindi postkontor; Võhma postkontor; Kehra postkontor; Keila postkontor; Maardu postkontor; Paldiski postkontor; Jõhvi postkontor; Kohtla-Järve postkontor; Iidla postkontor; Tapa postkontor; Kunda postkontor ja Kohila postkontor.
Loe edasi: KOHALIKES KAUBANDUSKESKUSTES JÄÄVAD AVATUKS 16 POSTKONTORIT ÜLE EESTI
Pärnu jõele rajatud Euroopa suurim tehiskärestik on 150 meetri pikkune. Kärestiku ehitusmaterjaliks on kasutatud umbes 40 000 kantmeetrit maakive. Kivide vahelisi tühimikke on tihendatud killustikuga, et vesi ei pääseks nende vahele voolama.
Loe edasi: Piltuudis: EUROOPA SUURIMA TEHISKÄRESTIKU EHITUSE HETKESEISUST
Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.
Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.
Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.
Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA
[pullquote]Braian Kulp kõneles tulevikku vaadates, et tema jaoks on Eestis kõige parem elada, sest siin täituvad kõik tema unistused.[/pullquote]Kooliga ühinesid ka Sindi lasteaia suuremad lapsed, kes alles eile osalesid esimest korda iseseisvalt lasteaiasiseselt korraldatud riigi sünnipäeva tähistaval miniparaadil.
Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipu liputoimkonnas seisid auvalves õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas, õpilased Rainer Aas ja Sirelin Kukk.
Kell 9.00 toimus sümboolne lipuheiskamine raekoja tornimasti. Rituaali viis läbi spetsvarustuses Mihhail Škljar, sest veidi ekstreemsetes oludes heiskamist ei saa kõikidele lubada – kuigi austavat lipuheiskamist vääriksid teisedki aatelise vaimuga tublid inimesed. Hümni mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.
Loe edasi: SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA
[pullquote]Kõik kutsutud külalised olid sündmusest vaimustuses ja kõlas ka repliik – järgmisel aastal siis uuesti[/pullquote]Eestis „paraadide pealinnaks” pürgiv Sindi jõudis täna uude etappi, sest lisaks aastaid korraldatud iseseisvuspäeva ja lipu päeva paraadlikule tähistamisele otsustas Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed õpetaja Ülle Otsa algatusel ja eestvedamisel korraldada eelnevatega sarnase sündmuse iseseisvalt, kohati isegi uhkemalt kui kunagi varem nähtud.
Kodumaa omariikluse sünnipäeva tähistav miniparaad toimus ennelõunal Sindi lasteaia hoovis ja lähiümbruses, kestusega umbes 50 minutit. Esmalt tervitas lasteaiaperet Tori vallavanem Lauri Luur, kellele väga meeldib, et meie esiisad ja esiemad olid nii julged ja otsustasid Eestimaale tunginud vaenuvägedele vastu astuda ning sellega kaitsta 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud riigi püsimist. „Nüüd on meil võimalik elada päris oma riigis nii nagu me tahame ja ei pea õppima ka mitte näiteks hiina keelt. Ja saame iseseisvalt väga hästi hakkama.”
