LIPU PÄEV VILJANDIS EMILIE KALMUL JA SINDIS

Emilie Rosalie Beermanni hauakivi Viljandi Vanal kalmistul. Foto: Ain Keerup

MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed külastavad 4. juuni hommikul Viljandi Vanal kalmistul puhkavat Emilie Rosalie Beermanni ja päeva teise osana korraldavad Sindis Seljamaa monumendi kõrval asuval tseremooniaväljakul piduliku lipurivistuse, milles osalevad Sindi gümnaasiumi vilistlased – läinud kümnendi lipuviljet kujundanud Sindi noorte eliit.

Õpetaja Eneli Arusaare näiterühma õpilased valmistuvad lipu päeva etteasteks. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Lipu päeva tähistamine algab hommikul kümmekond minutit enne üheksat kogunemisega Viljandi Vanal kalmistul Emilie Rosalie Beermanni (16. detsember 1860 Pilistveres – 2. jaanuar 1896) kalmul, kus Sindi noored võtavad hoida sinimustvalged kandelipud. Mälestusminutid juhatab sisse lipu seltsi liige Ain Keerup. Sõna võtavad Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak ja Viljandi abilinnapea Janika Gedvil. Mälestuspalve peab Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Allan Praats.

Eesti esimese lipu õmbleja haua asukoht oli pikka aega unustuse varjus. Jaak Pihlakul tekkis soov viljelooliselt oluline hauaplats üles leida ja korrastada juba 2003. aasta algul. Ühiselt omaaegse Viljandi linnapea Heiki Raudlaga otsisid nad matmispaika tulutult. Uuesti võeti asi käsile Järvamaalt pärit koduloouurija Einar Hiobi õhutusel. Kuna Emilie abiellus Sürgavere mõisavalitseja Jaan Lillakuga, siis avastatigi otsitud hauakivi perekond Lillakute rahupaigast. Pihlaku sõnul leiti kummuli pööratud asendis hauakivi, mis paluti kiviraiduritel ära puhastada. Töö käigus ilmnes, et lõpuks oli jõutud Emilie viimsele puhkepaigale.

et inimesed heiskaksid tähtpäevadel lipud ning teeksid seda ka siis, kui selleks lihtsalt tuju tuleb

Mälestuskivi pidulik avamine leidis aset Eesti lipu 120. aastapäeval, 2004. aasta 4. juunil. Sama aasta 14. aprillil oli juba Riigikogu seadnud sisse Eesti lipu päeva tähistamise riikliku tähtpäevana. Muide, ka Eesti lipu selts asutati tollel aastal.

Mälestuskivi avamisel osales teiste hulgas lipu seltsi esimees Trivimi Velliste, kes selgitas toona ellukutsutud seltsi ülesandeid ja lausus muuhulgas: „Selts seisab selle eest, et inimesed heiskaksid tähtpäevadel lipud ning teeksid seda ka siis, kui selleks lihtsalt tuju tuleb.” Koos Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase Mart Laariga sõlmisid nad lahti Viljandi kunstniku Aate-Heli Õuna kujundatud kivi ümber oleva sinimustvalge lindi. Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe pühitses kivi vaimuliku talitusega.

Emilie Rosalie Beermann Lillak on mulda sängitatud perekond Lillakute rahupaigas. Foto: Ain Keerup

Emilie Rosalie Beermanni õmmeldud esimest lippu õnnistas Valga koguduse õpetaja Rudolf Kallas Otepää kiriklas 1884. aasta 4. juunil ja selle originaali säilitatakse Eesti Rahva Muuseumis kõigile huvilistele nähtaval kohal.

Lisaks eelnevale väärivad sinimustvalge lipu ajaloos märkimist veel mitmed tähtsad sündmused.

1917. aasta 26. märtsil toimus Peterburis võimas eestlaste meeleavaldus, kus Eestile autonoomia nõudmisel lehvis loendamatu hulk sinimustvalgeid lippe.

1918. aasta 23. veebruaril loeti Pärnus sinimustvalgete lippude lehvides esmakordselt avalikul kogunemisel ette Eesti Maapäeva Vanematekogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”.

1918. aasta 18. novembril heisati Eesti lipp allveelaeval Lembit.

1918. aasta 21. novembril tunnistati sinimustvalge lipp Ajutise Valitsuse määrusega Eesti riiklikuks sümboliks ja 12. detsembril heisati see Toompeal Pika Hermanni lipumasti.

Eesti rahvavägi sõdis kodumaa kaitsel ja võitis Vabadussõjas sinimustvalge lipu all ning esimene riiklik teenetemärk Vabadusrist kujundati sinisest, mustast ja valgest värvist.

1922. aasta 27. juunil omistati Riigikogus riigilipu seaduse vastuvõtmisega kolmevärvilisele rahvuslipule riigilipu staatus.

1940. aasta juunis eemaldas Nõukogude Liidu okupatsioonirežiim sinimustvalge lipu Pika Hermanni tornist. Lühiajaliselt sai Eesti lipp taas Toompeal lehvida Saksa okupatsiooni algul 1941. aasta augustis ning 1944. aasta septembris, kui kahe kuritegeliku riigi vahelises heitluses vahetusid Eesti pinnal sõdivad pooled.

1989. aasta 24. veebruaril heisati uuesti sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni.

Möödunud kümnendi õpilastest on kooli pedagoogide oskusliku kodanikukasvatuse töö tulemusena välja selekteerunud lipuviljet edasi kandvate noorte eliit

2007. aasta 4. juunil tähistati Pärnus esmakordselt lipu päeva kogunemisega tolleaegse nimetusega Rüütli platsil, kust siirduti rongkäigus ranna kõlakoja juurde tähtpäeva kontserdile. Juba siis oli Sindi gümnaasium Eneli Arusaare innukal eestvedamisel esindatud. Järgnevalt on Eesti Vabariigi sünnilinnas kõigil aastatel suurejooneliselt lipu päeva tähistatud.

2015. aasta 4. juunil asus lipu seltsi Sindi osakond Sindis lipu päeva tähistama. Läinud kümnendil on olnud lipu seltsi oluliseks partneriks Sindi gümnaasium peaasjalikult endise direktori Ain Keerupi ja tema toimekate kaastöötajate südikal vedamisel. Möödunud kümnendi õpilastest on kooli pedagoogide oskusliku kodanikukasvatuse töö tulemusena välja selekteerunud lipuviljet edasi kandvate noorte eliit, kes ei vaja enam kohalikus kogukonnas suuremat tutvustamist.

Pärimustantsu õppimisel on olnud ettevalmistavalt abiks õpetaja Malle Ormilaan

Nende samade noorte kaasalöömine on oluline eelseisval 4. juunil, kui algusega kell 14.00 toimub lipu päeva pidulik rivistus sinimustvalgete kandelippudega. Mõnekümne minuti pikkusel tseremoonial mängib Rein Vendla juhatusel Pärnu Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester vähendatud koosseisus. Emilie kalmu külastamisest räägib Ain Keerup. Olgugi, et sarnaselt varasematele aastatele tänavu Sindi gümnaasium terviklikult lipu päeval ei osale ja traditsioonilist läbi linna kulgevat rongkäiku ei toimu, esinevad siiski õpetaja Eneli Arusaare näiterühma õpilased. Pärimustantsu õppimisel on olnud ettevalmistavalt abiks õpetaja Malle Ormilaan. Samuti on esindatud Sindi lasteaia laululapsed muusikaõpetaja Ülle Otsa juhendamisel. Kõnelevad lipu seltsi esimees Jüri Trei, Tori vallavanem Lauri Luur ja Sindi gümnaasiumi direktor Karel Alliku. Helitehnika kvaliteedi eest seisab hea Asko Aru, kes juba aastaid toetab erinevate tegevustega lipu seltsi ettevõtmisi.

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga