KAJAKID SINDI KÄRESTIKUL

Sindi kärestikul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Gregoriuse kalendri kolmandal päeval võisid Sindi kärestiku kõrval jalutajad jälgida põnevat vaatemängu ja elada kaasa vetemöllus allavoolu laskuvaid kartmatuid veesportlasi.

Lõppenud aasta viimasel kuul valis Eesti Aerutamisföderatsioon järgnevaks neljaks aastaks uue juhatuse, kelle hulka arvati lisaks senisele juhatusele ka süstaslaalomi edendaja ning rahvusvaheline kohtunik Siim Peetris. Temaga sai mõne sõna juttu puhutud ja küsitud, mis täna Sindi kärestikul toimub? Hiljem ütles sõna sekka ka Tori vallavanem Lauri Luur.

Siim Peetris: Täna teevad usinad kärestikul laskujad trenni. Näitame, et trenni saab vee peal teha ka talvel, seni kuni vesi veel jääs ei ole. Siin pole küll mitte professionaalid, aga siiski pikemalt tegutsenud asjaharrastajad, kellel asi selge ja sobilik varustus olemas.

Mida arvate seniste kogemuste põhjal Sindi kärestikust?

Siim Peetris: Kärestik on kindlasti väga hea! Hakkame võrdlema kõigepealt oma naabritega. Lätlastel on olnud analoogne kärestik palju aastaid, aga nendel on pigem tasasemalt voolav vesi. Aga Sindis on ikka päris tõsine kärestik, vahutava vee ja suurte lainetega. Ka rootslastel on midagi analoogset olemas, samuti midagi samaväärset Põhja-Soomes. Ülejäänud sarnased võimalused jäävad kõik kusagile kaugemale Lõuna-Euroopasse. Poolas ja Tšehhis tuleb küll ka juba tehiskanaleid, aga Sindi kärestik on kahtlemata suurepärane ja omanäoline.

Kuidas treeninguid plaanite?

Siim Peetris: Praegused treeningud toimuvad Sindis rohkem kaootiliselt, sõltuvalt ilmastiku oludest ja muudest asjadest. Kindlasti kujutan ette, et suvesoojaga saab siin juba iga nädal aerutajaid näha. Tahaks ka ise siin käija ja hakata noortele trenni tegema.

Kuuldavasti on juba mõeldud ka võistlustele.

Siim Peetris: Tulevaks hooajaks plaanime kahte võistlust. Esimene võistlus toimub juuni keskel, nimeks Nordic Cup. Tegemist on neljas riigis toimuva võistluste sarjaga: Lätis, Eestis, Rootsis ja Soomes. Loodame, et juuni keskpaigaks on Sinti oodata ligemale paarsada atleeti, meid ümbritsevatest riikidest. Teine suurem võistlus on augusti keskel: Eesti meistrivõistlused süstaslaalomis.

Täna näeb siin ka Tori volikogu esimeest, vallavanemat ja teisi valla töötajaid. Mida ütlete vallaga tehtava koostöö kohta?

Siim Peetris: Koostöö vallaga on väga hea. Vald igati pooldab ja toetab seda, mis me siin teeme. Ma arvan, et nii see ka jätkub. Mõttes liiguvad unistused treeningbaasist. Hetkel ajame seda rida, et otsida rahastamise võimalusi. Veel ei hõiska, aga loodame sammhaaval ikkagi selleni jõuda.

Tori vallavanem Lauri Luur: Tänane päev on siin aerutajatele hea aasta avamine. Esmalt sõideti kümneses pundis matkates Tori aleviku alt Sinti. Nüüd proovitakse kärestikus erinevaid stiile. Praegu on vesi selles mõttes päris hea. Saab teha freestyle’i – suuremas laines paigalseisu. Saab seal keerutada ja erinevaid trikke teha. Mina väga ekspert ei ole, aga nii nad räägivad.

Vallavanemgi on seda meelt, et mujal Eestis sellist kärestikku ei ole.

Lauri Luur: Aidu karjääris on küll üks veespordikeskus, aga mitte Sindi kärestikuga võrreldav. Siin on suurepärane võimalus harjutada. Kohapealseid harrastaid meil ei ole, sest sellist võimalust pole kunagi varem olnud. Eks tasapisi hakkab nüüd neid ka siin kandis tekkima. See omakorda eeldab korrektse taristu väljaehitamist. Siin on näha, et osa mehi sõidab päris paljakäsi. Seepärast peaks kaldal olema soojendamise koht. Samuti riiete vahetamise ruum. Ka sooja sauna peaks saama. Muidu muutub treening liiga ebamugavaks.

Valla eesmärk ongi pikas vaates aerutamiskeskuse väljaarendamine. Arutasime aerutamisföderatsiooni juhatuse liikme Martin Ilumetsaga – kes täna samuti siin on – natuke tulevikuplaane. Rääkisime sihtasutuse moodustamisest, kes oleks iseseisvalt majandav ja paneks elu kärestikul käima. See ongi pikem vaade. Esmalt püüab vald ise teostada kalda arendamist, esmaste vajaduste rahuldamiseks. Teises järgus peaks siis kerkima spordiklubi hoone.

Kes võiksid olla mõeldavad rahastajad?

Lauri Luur: Hetkel on olemas riiklik maakondade arendamismeede. Esitatavad projektid lähevad pingeritta juba jaanuari alguses. Loodame kõigepealt valla oma projektile positiivset vastust saada. Maksimaalne toetussumma oleks praegu üle poole miljoni. Sellega ikka teeb juba midagi ära. Järgmises etapis võik seesama loodav sihtasutus ise samast voorust raha taotleda.

Mida veel?

Lauri Luur: Oleks mõistlik, kui saaks seltsimaja juurest läbi tööstusala otse läbimurde jõe äärde teha.

Urmas Saard