Sindi gümnaasiumi õpilaslaat innustab noori ettevõtlikkusele

Kesknädala päeva lõppedes peeti Sindi gümnaasiumis õpilaslaata, mille üheks osaks oli ka mitmekesine meelelahutuskava.

Georgina Ristoja (paremal) ja Katrin Kärg Sindi gümnaasiumi õpilaslaadal 2017 a jõulukuul Foto Urmas Saard
Georgina Ristoja (paremal) ja Katrin Kärg Sindi gümnaasiumi õpilaslaadal 2017. a jõulukuul. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimunud Sindi gümnaasiumi pika traditsiooniga jõululaat langes luutsinapäevale, millega õpilaste ettevõtluses siiski midagi ühist ei täheldatud. Ilmselt polnud seekordne väiksem osaluski seotud tolle päeva pärimuslike tavadega ja ega alati peagi rõhuma lõputult kasvavale osavõtlikkusele. Poolsada müügiseltskonda umbes saja kauplejaga oli eelmiste aastate võrdluses isegi oma suhtelise vähesuses pigem eelis kui puudus. Nii jõudis pikemalt kaubalettide ääres seistes süveneda pakutavasse, vestelda müüjatega ja vahetada muljeid ostlejatega.

Enne kellaseierite asetumist laada ametliku avamise kellaajale liikusid suurel hulgal mööda koolimaja koridore päris piraka kujuga piparkoogimajad. Nende varjus võis märgata ka jalgu ja käsi, mis majakesi justnagu võluväel jalutama tõid. Seda imet on eelmistelgi aastatel nähtud. Gümnaasiumi viimases klassis õppiv Georgina Ristoja valmistab neid ühiselt koos terve pere kaasalöömisega. Piparkoogimaju küpsetasid, ehitasid ja ehtisid lisaks Georginale ka tema ema, vanaema, tädi ja täditütar Katrin Kärg, kes tegeles samuti leti taga aktiivse müügiga. Hästi kõnekalt valitud sõnakujund „Jõuluime“ on piparkoogimajakesi valmistava firma nimetus.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi õpilaslaat innustab noori ettevõtlikkusele

Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Kuigi õpetaja Kristi Suppi kiidab ja tänab korraldajaid, abilisi ja sponsoreid, jättes ennast pidevalt tagaplaanile (nii ka tänast lugu kirjutades), on kõigi kümne aasta kestel läbiviidud Pärnu Jäärmarkid saanud võimalikuks just tema väga kasulike näpunäidete varal. 2016. a suvel andis peaminister Stenbocki majas üle aukirja aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile.

Katherin R Sisask, Milena Simane, Jane Haas Foto Kristi Suppi
Katherin R. Sisask, Milena Simane, Jane Haas. Foto: Kristi Suppi

[pullquote]Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad?[/pullquote]Kümme aastat tagasi tekkis mõte pakkuda ühe laadaga topelt kogemusi. Õpilas- ja minifirmade laatasid on toimunud aastaid, nende korraldajateks on olnud Junior Achievement Eesti SA töötajad või õpetajad, mentorid. Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad? Pakkusin mõtte välja tollase Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidele, kes olid koheselt nõus. Ka Kaubamajaka turundusjuhile mõte meeldis, Ülejõe gümnaasiumi direktor andis nõusoleku koolilaudade kasutamiseks ja kõik ülejäänu oli juba õpilaste teha. Korraldustoimkond kutsus osalejad, pidas tulijate üle arvestust, tegi reklaami, suhtles meediaga, organiseeris laudade transpordi ning osalejate hindamise, otsis sponsoreid auhindade saamiseks ja osalejate toitlustamiseks, leidis esinejaid, tegeles helitehnika pakkujate leidmisega, päeva juhtimisega jne. Inimesed, kellel on tulnud midagi organiseerida, teavad kui paljudele pisiasjadele tuleb mõelda, milliste takistustega tuleb tegeleda. Selle kogemuse said ja saavad nüüd õpilased.

Loe edasi: Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Sindi Naisliitu külastas Tõnu Taremaa

Kui läbi hilissügise vihmasaju lähenes Sindi sotsiaaltöökeskuse hoonele vihmavarju all sutaani kuivaks jäämist üritav mees, ei teadnud ruumis istuvad naised veel oodata pastor Tõnu Taremaa saabumist. See pidi olema üllatus.

Tõnu Taremaa külas Sindi Naisliidul Foto Urmas Saard
Tõnu Taremaa külas Sindi Naisliidu.l Foto: Urmas Saard

Tõnu Taremaa on Pärnu praostkonna Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja ja Sindi koguduse hooldajaõpetaja, kes paluti täna naisliidu eakate ühise jõulupeo laua vestlusringi.

„Transtsedentne absoluut on sisenenud aegruumi! Aga seda saab öelda ka palju lihtsamalt ja südamlikumalt: Jumal sai inimeseks. Soovin valgust, mis jõulusõimest paistab, et sellega minna oma elus edasi,“ ütles Taremaa ilma sissejuhatuseta kohe pärast tuppa astumist veel enne kui naised jõudsid üllatuda. Juta Velleste, Sindi Naisliidu esinaine, tavatseb sageli oma kaaslasi üllatada.

[pullquote]Väga tähtsad on algse koolihariduse levik ja lugema õpetamine.[/pullquote]Lõppev aasta on olnud luterlikule kirikule kahekordne juubeliaasta. Tänavu täitus pooltuhat aastat reformatsioonist ja Eesti rahvakirik sai saja aastaseks. Aastal 1917 kogunes hästi esinduslik Eesti kiriku kongress, kus otsustati enam mitte olla ei sakslaste ega venelaste kirik, vaid saada Eestis vabaks rahvakirikuks.

Loe edasi: Sindi Naisliitu külastas Tõnu Taremaa

Sindi gümnaasiumis peetakse jõululaata

Sindi gümnaasiumi jõululaat on üheealine möödunud laupäeval toimunud õpilaslaadaga „Pärnumaa jõulud“, kus Sindi õpilased pälvisid kiitvaid hinnanguid. Eelseisval kesknädalal kauplevad ettevõtlikud Sindi noored alates kella viiest oma koolimaja mitmel korrusel, kuhu oodatakse rohkelt ostlejaid.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2015 aastal Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2015. aastal. Foto: Urmas Saard

Lisette Kandima, Sindi Gümnaasiumi huvijuht, nimetas registreerunute arvuks 52 müügiseltskonda. Seega toimetab müügilaudade taga umbes sadakond kauplejat. Osalejad on enamjaolt oma kooli õpilased, aga leidub inimesi ka väljastpoolt kooli.

Palju on neid, kes müüvad toidukraami ja maiustusi, kuid leidub ka erinevaid käsitöötooteid, näiteks pliiatsitopsid, rinnamärgid, käsitööseebid, ehted, vaasid. Täiskasvanud müüvad endi kootud sokke, sääriseid, kindaid ja muud käsitööd.

Meelelahutuskavaga esinevad nii Sindi gümnaasiumi kui muusikakooli õpilased.
Žüriiliikmeteks on Maia Agar (käsitöö- ja kunstiõpetaja), Raido Nazarov (endine aktiivne õpilane), Toomas Kandima (kooli hoolekogu esimees). Hinnatakse kuues erinevas kategoorias: parim toode, parim teenindus, parim müügikoha kujundus, parima küpsetise eripreemia, originaalsuse eripreemia, kõige jõulusem toode.

Urmas Saard

Samal teemal:

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard

 

 

 

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Pärnu Kunstiklubi annetas maale Pärnu Y-klubile kohaliku kogukonna toetuseks

Teisel adventpühal annetasid Pärnu Kunstiklubi liikmed 13 maali Pärnu Y-klubi heategevusloterii läbiviimise toetuseks.

Pärnu Kunstiklubi 2017 a jõulupidu
Pärnu Kunstiklubi 2017. a jõulupidu

Pärnu Kunstiklubi asutati 1976 ning ühendab peamiselt maalivaid harrastuskunstnikke Pärnust ja Pärnumaalt – Tiina Niin, Tiina Erala, Ella Źuliene, Ervin Raud, Lembi Sõro, Ülle Raidma, Malle Heinonen, Ly Saat, Kadri Grishin, Marju Lorentson, Tiiu Lehiste, Selma Juurikas, Aili Mets.

Pärnu Y-klubi korraldab juba mitmendat aastat Raeküla vanakooli Keskuse sündmustel heategevusloteriid, et toetada RVK Avatud Noortekeskuses kohalikele lastele erinevate arendavate tegevuste korraldamist. Iga Raeküla Vanakooli Keskuse sündmust külastav heategevusloterii ostja võib saada ühe maali omanikuks.

Alates tänavu sügisest on Pärnu Y-klubi kogunud 392 eurot.

Pärnu Y-klubi MTÜ, rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y`s men International liige, korraldab heategevusloteriid majanduslikes raskustes perede lastele pillide soetamiseks ja huviringi õppetöö läbiviimiseks. Jõulud on andmise aeg ja igaüks meist saab oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele EE481700017001569834 (Luminor Bank AS) või osaledes heategevusloteriis, mida klubi liikmed korraldavad Vanakooli keskuses toimuvatel sündmustel.

Marina Mesipuu
Pärnu Y-klubi president
Raeküla Vanakooli Keskus

Kuninglik päeva algus Sindi gümnaasiumis

Tänane koolipäev algas Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele väikeses ajalises nihkes teise adventpüha tähistamisega. Mõnekümne minuti pikkuse eeskava koostajad ja esitajad olid sama kooli 11. klassi õpilased.

Egonilt jõululuuletus Imeline öö Foto Urmas Saard
Egonilt jõululuuletus “Imeline öö”. Foto: Urmas Saard

Esmalt tuli helikandja vahendusel kuuldavale 18. sajandil elanud Šoti päritolu muusikaõpetaja John Francis Wade loodud jõululaul, kõlades võimsa oreli helide saatel Westminsteri Püha Peetri kloostri kirikus, millest on saanud traditsiooniline asupaik Briti valitsejate kroonimiseks ja nende põrmude säilitamiseks. Kuninglikus ülevuses esitatud meloodia ja sõnad olid sissejuhatuseks järgnevale, millega gümnasistid sisustasid eelmise päeva teise adventpüha.

[pullquote]Polina ja Meelikese eeslaulmisel esitati viimaks klassikalise laulu “Talvevõlumaa”[/pullquote]Hämaras valguses sisenesid saali tagumisest uksest neiud, käes sädelevad tulukesed ja saatjaks orelihelid. Tulukesed asetati lava servale. Ekraanile kuvati pilt Taaveti tähest ja prožektori valgustav kiirte vihk pöördus Meelikesele, kes jutustas loo jõuludest ning advendist nõnda nagu piiblis seda kirjeldatakse.

Loe edasi: Kuninglik päeva algus Sindi gümnaasiumis

Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

“Pärnumaa jõulud 2017” on Port Artur 2 kaubanduskeskuses asetleidev õpilaslaat, mis toimus tänavu Junior Achievement Eesti egiidi all 16. korda.

Pärnumaa jõulud 2017 Port Arturis Foto Urmas Saard
“Pärnumaa jõulud 2017” Port Arturis. Foto: Urmas Saard

Vaevalt said külastajad kaubanduskeskuse uksest sisse, kui päkapiku mütsi kandev noorhärra suurendas kiirel käigul sammu pikkust, sirutas käe välja ja pakkus eeskujulikult pakendatult naturaalset snäkki. Ikka ostmiseks, mitte päris muidu. Kuidas tubli müügimehe nimi on? „Armin Kull,“ sain vastuseks. Pidanuks juba tundma, aga Armin jätkas enesekindla uhkustundega tutvustamist. „Õpin Sindi gümnaasiumi 5.a klassis.“ Alles hiljem sain täiendavalt teada, et tubli müügimees kuulus neljaliikmelisesse meeskonda, kes oli valinud endale paljutähendusliku ja arusaadavalt selges eesti keeles kõlava ettevõtluse nime „Ole terve“. Noorhärra asjalikkust ja julgust jälgides tekkis paratamatult kujutluspilt suurima läbimüügiga parimast müügistrateegist.

Kui varem hinnati eraldi arvestusega gümnaasiumi astmes tegutsevaid õpilasfirmasid (ÕF) ja 6.-9. klassi astmes miniõpilasfirmasid (MF), siis nüüd on lisandunud ka mini-mini firmad, kuhu kuuluvad kuni 5 klassi õpilased. „Sest on raske võrrelda algklasside õpilase tegemisi põhikooli õpilastega,“ selgitas Mari Suurväli, „Pärnumaa Jõulud“ projektijuht ja TÜ Pärnu kolledži täiendkoolituse programmijuht.

Loe edasi: Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

Helen Parmen avas Sindi linnaraamatukogus oma esimese loodusfoto näituse

Viimati võis üksikuid Heleni fotosid näha 2014. a juunis Sindis avatud Objektiivi Ordu fotonäitusel „Rabahetked“, mis liikus mööda Eestimaa erinevaid paiku ringi (Tartus, Tallinnas, Raplas, Kundas, Põltsamaal, Keilas, Jõgeval jm). Siis võis paljude ordukatega silmast silma kohtuda. Täna olid ordukad mitmest Eestimaa paigast taas Sindis, et rõõmustada koos Heleniga.

Objektiivi Ordu sõbrad Helen Parmeni esimese isiknäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard
Objektiivi Ordu sõbrad Helen Parmeni esimese isiknäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Kes veel ei tea, neile selgituseks, et Objektiivi Ordu on fotograafiaharrastajate seltskond, kelle omavaheline tutvus kujunes välja Delfi pildiportaali vahendusel. Sellesse keskkonda oma fotosid laadides arvustati ja kiideti üksteise pilte ning õpiti vastakuti õpetades. Aastal 2010 jõuti juba ühise diginäitusega Palamuse Kihelkonnakooli muuseumisse. Hiljem on ühiselt külastatud Valgejõe joaastangut, viibitud Altja neemel, pildistatud ennemuistse Litoriina mere rannikut, Pärlselja randa, Lindi looduskaitseala, Kastna kadakaid, Liivilahe Sõmeri rannikul olevaid graniitrahnusid, Norra Nord-Trøndelagi maakonna tunnuslille kuldkinga, Haimre pargi tiiki ja palju muud.

[pullquote]ka Külauudised on tänuliku meelega kasutanud uudiste illustreerimiseks Heleni fotosid[/pullquote]Nüüd tuli Helen esmakordselt vaatajate ette 15 fotost koosneva isiknäitusega. Heleni fotodest teadlik huviline on saanud siiski juba mitmeid aastaid tema imepäraseid tabamisi vaadata internetis leiduvast Heleni pildikarbist. Samuti on lugejad korduvalt märganud Pärnu Postimehe veebiväljaande lugeja fotode hulgas tema fotosid virmalistest, konnadest, talvest või lihtsalt hulle lumepilte. Aga mujalgi, näiteks Ilm.ee lehel ja ka Külauudised on tänuliku meelega kasutanud uudiste illustreerimiseks Heleni fotosid. Nii ei ole tema piltniku nimi üldsegi tundmatu.

Loe edasi: Helen Parmen avas Sindi linnaraamatukogus oma esimese loodusfoto näituse

Sindis ei hoolitud kehvast ilmast

Mida lähemale jõulutaat Vidi neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha Sindile jõudis, seda tugevamaks tuul ja vihmasadu muutus ning järjest vähemaks jäi lootust, et keegi üldsegi veel linna sotsiaaltöökeskuse juures esimest adventpüha tähistab.

Jõulutaadid Kulla ja Vidi, nende kõrval kuulab tähelepanelikult jõuluvanade juttu Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Ots Foto Urmas Saard
Jõulutaadid Kulla ja Vidi, nende kõrval kuulab tähelepanelikult jõuluvanade juttu Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Ots. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Taremaa sõnumit sidus kolm sõna, kui kutsus meie ümber olevaid inimesi märkama, hoolima ja hoidma.[/pullquote]Tegelikus osutus vastupidiselt eelarvamusele sootuks teiseks. Hulk linlasi trotsis kehva ilma ja laudki oli lageda taeva all kenasti jõulupuu kõrval kaetud. Esimese püha valge advendiküünla süütas EELK Pärnu praostkonna Sindi koguduse hooldajaõpetaja Tõnu Taremaa, kelle sõnul jõuluaega täidab hoolivus. Taremaa sõnumit sidus kolm sõna, kui kutsus meie ümber olevaid inimesi märkama, hoolima ja hoidma. Kõigil oli võimalus läita advendileegist ka oma küünal, et selle põlevana oma koju viia.

Nüüdse aja levinuima tava kohaselt liiguvad jõulude saabudes päkapikud, kes poetavad öötundidel kingitusi sokkide ja susside sisse, mida hommikuti ärkavad lapsed siis üllatudes avastavad. Aga ka jõulutaadid ja -memmed on juba aegsasti liikvel. Sindis oli tulede süütamise tunnistajana ja maiustuste jagajana kohal jõulutaat Kulla.

Loe edasi: Sindis ei hoolitud kehvast ilmast

Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad lõpetasid käesoleva õppeaasta esimese poole heategevusega ja toetasid ühiselt Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärgi püstitamiseks tehtavaid kulutusi omapoolsete annetustega.

Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna Foto Urmas Saard
Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna. Foto: Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa oli õpetaja, ajakirjanik, poliitik, diplomaat, Tartu rahu läbirääkija ning Tartu rahu ratifitseerimiskomisjoni esimees, kelle mälestuseks tegi Sindi Ajalooklubi üleskutse algatada rahakorjandus mälestusmärgi püstitamiseks tema sünnilinna.

[pullquote]Annetusi teevad ka Peterburi eestlased[/pullquote]Eelmisel kolmapäeval, 29. novembril, esines Tervise keskusesse kogunenud väärikatele välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes rääkis Jaan Poskast ja tema mõttekaaslastel peatudes nimetas korduvalt ka Seljamaad. Sellest sündiski Mari Suurväli (väärikate ülikooli projektijuht) heakskiidul mõte panustada ka TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate poolt oma maakonnast pärit suurmehe mälestuse monumentaalseks jäädvustamiseks.

Loe edasi: Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

Anu Luiga: alati on valikuid

„Pärnumaa Tori valla ja Põlvamaa Kanepi valla gümnasistid soovisid kokku viia oma piirkondade tegusad noored, et kõnelda endaealistega olulistel teemadel ning õppida nägema maailma värvilisemana,“ selgitas Sindi Noortevolikogu algatusgrupi juhatuse esimees Georgina Ristoja, kes on Sindi gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja Foto Urmas Saard
Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul ootasid algatusgrupi liikmed endale külla gümnaasiumites õppivaid Kanepi valla noori. Rõõmsate kätlemiste, kallistuste ja esimeste muljete vahetamisega võeti külalised vastu otse Sindi gümnaasiumi uksel.

[pullquote]Probleemiks on noored, kes nimetavad endid küll sõpradeks[/pullquote]Kahele päevale kavandatud kohtumine algas tutvumismänguga. Hämaras kooli aulas, mida valgustasid värviliste tuledega prožektorid, istuti hobuserauakujulisesse ringi. Kõik nimetasid enda nime ja tutvustasid ennast mõne omadussõnaga, mille esimene täht oli vastavuses nime esimese tähega. Veel mängiti medaljoni mängu, vaiba ümber keeramist, pimedate juhtimist rongis, ellujääjaid ja segadust pimedas.

Loe edasi: Anu Luiga: alati on valikuid

Kohtumine Petserimaa kirjaniku Ilmar Vananurmega

Neljapäeval, 2. novembril toimus Pärnu-Jaagupi raamatukogus kohalike kodu-uurijate ja raamatusõprade kohtumine Petserimaa kirjaniku, luuletaja ja tõlkija Ilmar Vananurmega. Üritusele eelnes hingedepäevale kohane kalmistukülastus ja vabadussambal küünla süütamine Ilmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud 94 sõduri mälestuseks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Kirjandussõbrad Pärnu-Jaagupi raamatukogu trepil, Ilmar Vananurm Petserimaa lipuga

Nende hulgast viis sõjameest hukkusid Petserimaa vabastamisel. Järgnes sõit alevis kasvava muistse hiiepuu Riinu juurde, kus mullu 11. Juunil toimus Flora kammerkoori osavõtul vabaõhuteenistus Eesti terviklikkuse ja Petserimaa ning Eesti Ingerimaa toetuseks. Mõlemal puhul tehti hingedepäeval pilte kirjanikuga ja ikka koos Petseri maakonna leelot sümboliseeriva kandlega lipuga.

[pullquote]Ka keskaegsed kastelltüüpi ristkülikukujuliselt paiknenud ringmüüriga kivilinnused olid sama põhiplaaniga.[/pullquote]Veel hiljuti oli alevi surnuaiaesise Pärnu mnt 51 maja omanikuks Ivan Lilleorg. Nende perekond oli õigeusklik ja pärit kas Seto- või Ingerimaalt. Neile perekonnanimede panemise käsiraamat „15000 uut sugunime“ (Tartu, 1921) seda perekonnanime ei sisalda, kuid see sarnaneb nende eestipärase moodustamise põhimõtetele küll. Lilleoru maja ja abihoonete paigutus järgis täpselt ajalooraamatutest loetud Petserimaa kindlustalude kirjeldust – hoonestusega piiratud kinnine siseõu ja hirmkõrge värav. Ka keskaegsed kastelltüüpi ristkülikukujuliselt paiknenud ringmüüriga kivilinnused olid sama põhiplaaniga.

Loe edasi: Kohtumine Petserimaa kirjaniku Ilmar Vananurmega

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust
Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Loe edasi: Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Tori vallavanemaks valiti Lauri Luur

Tori volikogu liikme Marko Šorini sõnul tekkis eilsel volikogu istungil pretsedenditu juhtum, kus volikogu kinnitas ametisse vallavanema ja lisaks kuueliikmelise vallavalitsuse, ilma neile töötasusid määramata.

Lauri Luur, Tori vallavanem Foto Urmas Saard
Lauri Luur, Tori vallavanem. Foto: Urmas Saard

Vaatamata volikogu liikme püüdlustele saada siiski teada kui suurt palka nimetatud ametnikud saama hakkavad, jäi oluline küsimus Ares vastuseta ja volikogu töötas kolme tunni kestel vastavalt ettevalmistatud kavale.

Tori vallavanemaks valiti Are viimane vallavolikogu esimees ja valimisliidu Uus Koduvald esinumber Lauri Luur, sest nii nägi ette valimistel kahe enim mandaate kogunud valimisliitude vaheline koalitsioonilepe. Tema poolt andis 23-liikmelises volikogus oma hääle 14 rahva esindajat, vastu oli neli. Kehtetuks osutus viis sedelit.

Luur kuulub alates 2014. a jaanuarist Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Septembrist 2015 asus ta juhtima Pärnumaa Omavalitsuste Liitu. Luur on olnud alates aastast 2011 Are vallavanem, kuid enne seda töötas neli aastat abivallavanemana. Ühtlasi on ta olnud kuni tänaseni seotud ka ettevõtlusega. Ta on õppinud Tihemetsa Tehnikumis ja lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži majandusteaduste õppekava. Huvialadena nimetab ta kalapüüki, jahindust, palkhoonete taastamist. Luur on abielus.

Loe edasi: Tori vallavanemaks valiti Lauri Luur

Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetamine Sindis

Laupäeval, 25. novembril, kogunes Sinti 30 mudelisportlast Tallinnast, Haapsalust, Äksist, Jõõprest, Sauelt ja Sindist.

Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetajad Sindis Foto Urmas Saard
Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetajad Sindis. Foto: Urmas Saard

Aktiivsemad tulid juba reede õhtul harjutama, et laupäevaks asi paremini „käpas oleks”. Nagu tavaks kujunenud, oli kavas kaks klassi: N-14 ja PR-24. Teistes klassides olid tulemused juba varem selgunud.

Laupäeval avati rada kell 8.00 treeninguks. Kell 8.45 alustas tehniline komisjon ja kell 9.00 võtsid raja ääres kohad sisse esimesed N-14 klassi võistlejad. Registreeritud oli 13 võistlejat ja osalejad jagati kahte gruppi. A grupis juba „vanad kalad” ja B grupis madalama reitinguga ja uued tulijad. Kuna kodurajal on kõige parem võimalus võistlemist üldse alustada, siis sai esimeseks tuleprooviks võistlema pandud ka Sindi gümnaasiumi õpilane Sebastian Roosaar, kes sel sügisel alustanutest on kõige tublim olnud. Väike kahtlusevärin oli küll südames, kas mitte liiga vara, kuid Sebastian tegi oma esimese võistluse väga korralikult. Esimes kahe sõidu järel oli ta isegi liider, kuid siis andis valgel ja punasel natuke tagasi ja taandus neljandaks. Keskmistel radadel suutis ta ennast teisele positsioonile trügida, kuid viimases sõidus mustal rajal tegi ta vahetult enne lõppu sõiduvea ja kaotas teise koha veerand ringiga! Lõppprotokolli 10. koht. Esimese korra kohta igati tubli sõit! Hiljem protokolli vaadates oli näha, et just valgel ja punasel rajal ära antud ringid jätsid Sebastiani finaalist välja. Puudu jäi 2 ringi!

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2017 lõpetamine Sindis

Haldusjaotuse ajaloost Eestis ja Pärnumaal

Seljametsa muuseumi ajalootunnis kõneldi 9. novembril läbi ajaloo aset leidnud halduslikest muudatustest. Seljametsa muuseumi muuseumipedagoog Laine Järvemäe peatus ülevaatlikult kihelkondadel kui vanimatel haldusüksustel.

Haldusjaotuse ajalootund Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard
Haldusjaotuse ajalootund Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus Eesti ja Läti alal. Kui Läti Hendrik 13. sajandi alguses oma kroonikat kirjutas, olid kihelkonnad Eestis juba olemas. Seega on tegemist Eesti kõige vanema ja põlisema haldusjaotusega.

Kihelkonnad on tänini Eesti piirkondliku identiteedi aluseks. Kogu meie vanem kultuurikiht (rahvalaul, rahvarõivas, keelemurre jt) jaguneb kihelkondade järgi. Kihelkond toimis haldusüksusena kuni Eesti Vabariigi algusaastateni. 700 aasta jooksul kihelkondade arv kahekordistus. Kui Lembitu aegadel oli neid poolesaja ümber, siis 16. sajandi lõpuks suurenes 83-le ja 20 sajandi alguseks kasvas veidi üle saja.

Pärnumaa muinaskihelkonnad olid Alempois, Alistekund, Korbe ja Soontagana. Piirkonnad jaotusid ka kirikukihelkonniti. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks. Pärnumaa kirikukihelkonnad olid vahemikus 13. kuni 19. sajand Karksi, Pärnu-Jaagupi, Halliste, Saarde, Audru, Pärnu, Tori, Tõstamaa, Vändra ja Häädemeeste.

Loe edasi: Haldusjaotuse ajaloost Eestis ja Pärnumaal

Aljen tõi oma isiknäituse esmakordselt suurele maale

Kunstniku nimega Aljen ja kodanikuna Margarita Afanasjeva sai Sindi kunstilembese seltskonnaga tuttavaks augustis, kui viibis Olga Belash-Karasjova isikunäituse avamisel Sindi muuseumis ja arvustas võrdlevalt iseendaga oma sõbranna töid.

Olga Belash-Karasjova tänab Aljenit kõneka näituse eest Foto Urmas Saard
Olga Belash-Karasjova tänab Aljenit kõneka näituse eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kuigi ta on olnud juba kümme aastat kunstihuvilistele nähtav, hakkas Aljen ennast päris kunstnikuna tunnetama alles kolm aastat tagasi.[/pullquote]Aljeni hästi sõnastatud võrdlused äratasid juba esmasel kohtumisel suuremat huvi ka tema enda tööde vastu. Nii leppisidki Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Aljen omavahel kokku, et mõlemale sobival ajal toob kunstnik oma maalid Sindi inimestele vaadata. Varem on Aljen korraldanud oma isiknäitust kolmel korral üksnes Kuressaare erinevatel pindadel. Käesolev isiknäitus leiab aset esmakordselt väljapool kodusaart. Ühisnäituseid koos teiste kunstnikega on olnud varem ka suurel maal: 2008 Sillamäe muuseumis, 2009 Põlva muuseumis ja tänavu ka Haapsalu linnagaleriis. Ülejäänud kuraditosinal juhul on Aljen osalenud ühisnäitustega Kuressaare kultuurikeskuses, ametikoolis, perearstikeskuses, päevakeskuses, Salme kultuurikeskuses ja raegaleriis.

Loe edasi: Aljen tõi oma isiknäituse esmakordselt suurele maale

Sindi aplodeeris Ivo Linnale, Supernovale ja Õnneli Palustele

Ivo Linna uue albumi „Suur loterii“ ja raamatu „Iff. Suur loterii“ esitluskontsert tõi Sindi seltsimaja suure saali rahvast täis, ka rõdu uksed avati publikule.

Ivo Linna Sindi seltsimaja laval Foto Urmas Saard
Ivo Linna Sindi seltsimaja lava.l Foto: Urmas Saard

Kontsert algas jätkuvalt ametis oleva Sindi linnapea Rein Ariko tervitusega, kelle selgituse kohaselt on ta juba teine viimane Sindi linnapea, sest lähipäevadel toimuvad uues Tori vallas vastavalt haldusreformile olulised struktuurimuutused. „Arvatavasti ei jää kaks kolmandata,“ usub Ariko, kelle sõnade prohvetlikku täpsust saab kunagi tulevikus rahvas hinnata.

Iff on varemgi Sindit külastanud, aga eile õhtul meenutas ta päris mitmekümne aasta tagust meelde jäävat sündmust, mis andis talle unustamatu kogemuse. „Minu sõbrad Olav Ehala, Eedo Raide, Jaan Põld ja Peeter Tooma õhutasid mind mõttele hakata väga tervislikult elama, hakkasin siis käima korvpalli trennis,“ jutustas Iff ning meenutas harjutamisi omaaegses 2. keskkoolis, mis on praegune Tallinna Reaalkool. „Käisime igal nädalal koos ja pärast trenni läksime mõnda tolleaegsesse söögikohta õlut jooma, kõik see oli väga tore.“ Siis tuli neile kutse kohtuda Sindi korvpalluritega.

Loe edasi: Sindi aplodeeris Ivo Linnale, Supernovale ja Õnneli Palustele

Sindi sotsiaalkeskuse ette toodi jõulupuu

Täna lõunapaiku võeti Sindis Pikk 33 maja ees kasvav kahe ladvaga hõbekuusk maha ja aeti püsti sotsiaalkeskuse hoone lähedale, kus esimesel adventpühal samuti jõulupuu tuled süüdatakse.

Sindis Pikal tänaval kasvanud hõbekuusk sõidab jõulupuuna sotsiaalkeskuse hoone juurde Foto Urmas Saard
Sindis Pikal tänaval kasvanud hõbekuusk sõidab jõulupuuna sotsiaalkeskuse hoone juurde. Foto: Urmas Saard

„Mul on kümme aastat sajast puudu, aga hõbekuusk on umbes 30 aastat noorem,“ rääkis vilka liikumisega maja perenaine Laine Jürimäe, kes tõttas kiirel käigul kaamera mehele vastu, raieluba näpu vahel ja otsides inimest, kellele seda esitada. Raieluba ei soovinud vaadata ka Sindi kommunaali juhataja Heli Ruus, kes oma töömeeste ja kogu vajamineva tehnikaga kohale tuli. „Oleksime vanaprouale tulnud appi puud langetama nii või teisiti, ka siis, kui linn poleks saanud seda jõulupuuna kasutada,“ selgitas Ruus. Aga nüüd sai Jürimäe tema igapäevast elu segavast puust lahti ja teha ühtlasi ka linnale kingituse.

[pullquote]Kui jõuab, siis tõttab Sinti veel üks jõuluvana, kes tuleb Kadrinas toimuvalt jõuluvanade konveretsilt esimesi uudiseid tooma[/pullquote]Kas puust kahju ei ole? „Ei ole,“ vastas Jürimäe. „Elan kassiga kahekesi, puu varjab majaesist valgust ja ajab pidevalt okkaid maha, ei jõua neid nii palju koristada. Mõned ladvaoksad viiksin Sindi kalmistul puhkavate ema ja isa haudadele.“

Loe edasi: Sindi sotsiaalkeskuse ette toodi jõulupuu

Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Läti nädal Pärnus jätkub tänasest avatud vendade Kalninšite fotonäitusega „Wondrous Latvia“, mida huvilised näevad Pärnu Kontserdimajas kuni 30. novembrini.

Vendade Kalninšite fotonäitus Wondrous Latvia Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard
Vendade Kalninšite fotonäitus “Wondrous Latvia” Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Enne fotode jõudmist kontserdimajja võis näitust näha ka Pärnu Keskraamatukogus, aga seal ei pääsenud need eriti hästi mõjule, sest päevavalgus asus tööde taga. Nüüd langeb loomulik väljast paistev valgus otse fotodele. 42 suuremõõdulist fotot kontserdimaja teise korruse fuajee kõverduval seinal loob jalutaja jaoks omamoodi põneva avastamiste jada, mille lõppu ei oska vaataja ette aimata.

„Me oleme fotografeerides töötanud selle näituse heaks umbes 15 aastat,“ ütlevad vennad Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš. Makrofotod on pildistatud Läti firma Baltic Helicopters lennumasina pardalt. Pildistatud on valget talve, õrnrohelist kevadet ja rohetavat suve. Pildistatud on Daugava ehk Väina jõge, mis on vendade sõnul üks Läti sümboleid. Piltidel näeb Läti rahvusparke. Näiteks Gauja rahvuspargi territooriumil asub Zvārte kalju, mis on üks maalilisemaid devoni liivakivipaljandeid Lätis. Samas rahvuspargis näeb ka Turaida lossi. Samuti näeb näituse fotodel Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala ja palju teisi looduskauneid pilte.

Loe edasi: Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Eile õhtul toimus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses pidulik Läti nädala lõpetamine, kus tänati selle läbiviimise abilisi, autasustati parimaid Jurmala mälumängus osalejaid ja tähistati Läti Vabariigi 99. aastapäeva ajaliselt mõõduka kontsertkavaga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga Foto Urmas Saard
Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga. Foto: Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin alustas lugupidamisest lõunanaabrite vastu lätikeelse tervitusega ja selgitas, et oli ettevalmistanud paarikümne minutilise lätikeelse sõnavõtu, aga kuna ühtegi lätlast päeva lõpuks enam publiku hulgas polnud, jätkas ta eesti keeles. Selgituseks, et kogu nädala viibis Pärnus ja maakonnas ääretult palju Läti külalisi, aga seoses tänase riigi sünnipäevaga lahkuti eilse päeva kahanedes oma kodudesse. Šorin tunnustas Raeküla vanakooli väga väikest, kuid suurte tegudega toimekat seltskonda ja eriti nende juhti Piia Karro-Selga, kes on teemanädalat väga pikalt ettevalmistanud ning nüüdseks lõppenud nädalal hästi tiheda päevakava alusel mitmesuguseid tegevusi korraldanud. Šorin nimetas mitmeid Läti nädala raames aset leidnud päevasündmusi, mis nii Pärnus kui Sindis toimusid, milles ta ise või koos oma pereliikmetega osales. Ta tõstis esile naisansambli „Latvian Voices“ kontserti ja Jurmala muusikakooli õpilaste kontserti. Ajaloohuvilisena meeldis talle väga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki loeng-vestlus Sindi ajalooklubis, kus ettekandja taaselustas eestlaste ja lätlaste ühist mälu. Lõpus tänas kultuurivaldkonna abilinnapea Pärnu linnavalitsuse poolt Piia Karro-Selga, kes on varemgi korraldanud mitmeid teiste riikide teemanädalaid (Itaalia, Jaapan, Austria, Briti jt) nelja Pärnu teemalise raamatuga, et rahvusvahelise töö käigus ka kodulinn meeles püsiks. Muidugi käis tänusõnade juurde hästi paljuõieline lillekimp.

Loe edasi: Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Läti nädala veebiviktoriini viimase päeva auhindade loosimise tulemused

Viimasena täitis fortuuna väga tähtsat ülesannet Anastasija Venska Riiast, kes asub vabatahtlikuna teenistuses Narvas, kuid on kogu Läti nädala töötanud Pärnus, saades osa võimalikult paljudest sündmustest, mis sellel nädalal toimunud ja veedab ka tänase õhtu Raeküla Vanakooli Keskuses.

Anastasija Venska Riiast Foto Marina Mesipuu
Anastasija Venska Riiast. Foto: Marina Mesipuu

→ Pastakas – Krist Suppi
→ Pastakas – Heidi Vellend
→ Käsilipp – Eve Ennok
→ Võtmehoidja – Jaan Viska
→ Latvian Voices CD – Ly Mäemurd
→ Akupank (päeva peaauhind) – Aino Edo

Palju õnne!

Auhinnad saab kätte täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.

Külauudised loosib täna kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.

Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini viimase päeva auhindade loosimise tulemused

Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak rääkis Sindi ajalooklubis sõjaajaloolise pärandi ühistest jälgedest Lätis ja Eestis.

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard
Tiina Tojak Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeva õhtul toimunud jututuba oli üks väga paljudest sündmustest, mis lõppeva Läti nädala raames Pärnumaal aset leidsid. Sisuliselt oli tegemist järjega Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) ja Läti Vennashaudade Komitee koostööprojektile “Ühist ajalugu taaselustades” (vaata ka siit ja siit, siit, siit, siit, siit), mida viidi läbi 15- kuni 20-aastastele eesti ja läti noortest koosnevas laagris aastatel 2014 ja 2015.

Hakatuseks tutvustas Tiina Tojak ESHL tegevust. Tojak ise on olnud tegevdirektor liidu asutamisest saadik. ESHL asutati Kaitseministeeriumi valitsemisalas 1993. a 21. augustil Pärnu raekojas. Asutajateks olid Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Metsavendade Liit ja paljud teised kodanikeühendused, samuti üksikisikud. Esimene ESHL president oli Ali Rza-Kulijev. Järgnevalt olid selles ametis Jaak Pihlak, Hannes Walter, Küllo Arjakas, Meelis Kivi ja alates aastast 2011 jätkab Meelis Pääbo.

Loe edasi: Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Läti nädala veebiviktoriin on lõppenud

Läinud nädala laupäevast kuni tänaseni kestnud veebiviktoriin on saanud läbi ja täna hommikul esitatud kolme viimase küsimuse vastusedki nüüdseks kättesaadavad.

Jurmala rand Foto Külli Šorin
Jurmala rand. Foto: Külli Šorin
Raudteepeatus Jurmalas Foto Urmas Saard
Raudteepeatus Jurmalas. Foto: Urmas Saard

 

19) Pärnu ja Jurmala linnade kaugus teinetesisest on mööda maanteed liikudes 224,3 km.

20) Jurmala on rikas looduslike ressursside poolest. Kermeri rahvuspargis leidub mineraalvett ja terapeutilist muda, mida kasutatakse igapäevaselt hotellides mitmesuguste raviprotseduuride tegemiseks.

21) Jurmala ja Riia vaheline raudteeühendus avati 1877. aastal

Auhindade jagamine toimub täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriin on lõppenud

Läti nädala veebiviktoriini kuuenda päeva auhindade loosimise tulemused

Sarnaselt eelmistele päevadele jätkatakse ka selle uudisnupu vahendusel vastajate kommentaaride avaldamisega. Lisaks viktoriini korraldaja vastused vastajatele.

Ratastega Jurmala rannas Foto Urmas Saard
Ratastega Jurmala rannas. Foto: Urmas Saard

Fortuunaks valiti Gerallt Rhun Walesist.

→ Pastakas – Jaan Viska
→ Pastakas – Eve Ennok
→ Käsilipp – Marko Šorin
→ Võtmehoidja – Aino Edo
→ Latvian Voices CD – Este Maidle
→ Akupank – Ly Mäemurd

Palju õnne!

Auhinnad saab kätte täna kell 18.00 algaval Läti nädala lõpetamisel Raeküla Vanakooli Keskuses, Pärnus Lembitu 1. Auhinna laua katavad Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond.

Külauudised loosib reedel kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam.

Loe edasi: Läti nädala veebiviktoriini kuuenda päeva auhindade loosimise tulemused