Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

„Siit ei leia püüdlikult poliitkorrektset ega ühiskonna peavooluarvamustesse passivat nännutamist. Leiab vaid ühe reisikirjelduse, aga seegi pole tavaline turismireis. Rännak kulgeb üheaegselt nii geograafilistel kui mentaal- ja hingemaastikel. Olulised on nii teekond, kui kuhugi jõudmine,“ selgitab raamatu „Kõige pikem teekond“ autor Tauno Jürgenstein.

Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu Kõige pikem teekond esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes Foto Urmas Saard
Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu “Kõige pikem teekond” esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes. Foto: Urmas Saard

Kuhugi jõudmine seisneb aga kirjutaja arvates eelkõige transformatsioonis, mille poole püüeldakse üksnes selleks, et veelgi enam kohal olla ja nautida teekonna jätkumist. Eile, 29. märtsi õhtupoolikul kohtus Jürgenstein Pärnu Keskuse kolmandal korrusel paikneva Apollo raamatukaupluse lugejatenurka kogunenud suure hulga huvilistega. Ta ise istus kuulajate ees veidi kõrgemal poodiumil, mille kohal rippuvale ekraanile kuvati slaide raamatu tegevuspaikadest ja tegelastest. Poodiumi kõrval asuvale lauale oli laotud veidi püramiidi meenutav raamatute virn. Jürgensteini 360 leheküljelise esikraamatu on trükki toimetanud Hea Tegu Kirjastus. Raamatut toimetas Heli Hallik.

[pullquote]Kas avameelsus tekitas ka kõhklusi või mõtteid midagi välja jätta?[/pullquote]Kohtumisõhtut juhtis ja esitas küsimusi Annelie, keda Jürgenstein tutvustas lugeja, sõbra ja rännukaaslasena. Aga küsimusi võisid teisedki esitada. Juttu oli palju.

Loe edasi: Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

Pärnu külje all valmib väikeelamute rajoon

Eile, 29. märtsil tähistati Pärnumaal Tori valla Tammiste külas Linnapiiri elamurajooni sarikate alla saamist traditsioonilise sarikapeoga.

Linnapiiri elamurajooni sarikapidu Foto Liis Rotar
Linnapiiri elamurajooni sarikapidu. Foto: Liis Rotar

Tuleva aasta lõpuks valmib Linnapiiri elamurajoonis 28 ühekorruselist elamut. Ühepere majadel on pinda 124 ruutmeetrit ja need asuvad 1600 kuni 1700 ruutmeetri suurustel kruntidel. Elamud projekteeris Control AB ja ehitab Ardis Ehitus. Majad püstitatakse lintvundamentidele. Kande- ja siseseinte materjaliks kasutatakse fibot. Siseseinte ehitamiseks ka teraskarkassil kipsplaati. Energiatõhusad elamud varustatakse nüüdisaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid. Soojustuseks tarvitatakse vahtpolüstüreeni ja välisviimistlusel dryvit krohvi ning värvitud puitlaudist. Katused kaetakse profiilplekiga.

Kogu elamurajooni tervikliku väljaehitamise üldmaksumuseks kujuneb ligemale viis miljonit eurot. Elamurajooni arendab ja müüb LVM Kinnisvara. Hoonete hind jääb vahemikku 155 000-159 000 eurot.

Lisaks tavapärasele majade müügile võimaldab LVM Kinnisvara uudset koduvahetust Linnapiiri elamute soetajatele: omanikud saavad vana kodu uue elamu vastu vahetada.

Urmas Saard

Seljamaale avatakse mälestusmärk vähem kui 11 kuu pärast

Ülo Kirt valmistab Julius Friedrich Seljamaa büsti, mis avatakse Sindi gümnaasiumi esisel platsil Tartu rahu 99. aastapäevaks.

Julius Friedrich Seljamaa büsti makett, valmistaja Ülo Kirt Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa büsti makett, valmistaja Ülo Kirt. Foto: Urmas Saard

Sindi raekojas toimunud tänasel Tori vallavolikogu istungil võeti vastu 2018. aasta eelarve, mille ühel real nähakse ette ka Seljamaale büsti püstitamisega seotud kulutused.

[pullquote]Jüri Puust ütles, et koolimaja esist kaunistav ajalooline rõdu soovitakse taastada[/pullquote]Tänavu 9. märtsil toimus vallavalitsuse ja Seljamaale mälestusmärgi püstitamise algatajate esindajatega töine kohtumine, millega jätkati täpsustavalt Sindi linnavalitsuse poolset mõttearendust. Tööga edasiminekuks kaasati Ülo Kirt. Ühise arutelu tulemusel peeti paremaks varem määratletud mälestusmärgi asukoha nihutamist koolimaja esisele väljakule, mille uuendamine tahetakse käsile võtta terviklahendusena. Lõplikult kujundatakse planeering koostöös valla arhitektiga, kelleks on Kristjan Kullerkan. Üldjoones leiab büst koha taastatava koolimaja paraadukse (rõdu) keskjoonelt veidi vasemal poolel ja punasest vahtrast eespool sellise arvestusega, et mälestusmärk ei varjaks eemalt vaadet kooli sümbolpuule ja rõdule.

Loe edasi: Seljamaale avatakse mälestusmärk vähem kui 11 kuu pärast

Annika Parm: Rohelise Jõemaa Koostöökogu tänab kõiki kohvikuid ja külastajaid

Viiendat aastat toimunud kogupere päeval „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ selgitati esmakordsel hindamisel “Piirkonna Maitse 2018”, mille tulemusel osutusid üheksast kohvikust väljavalituiks “Kersti Maiused” ja “Mõisa Köök”.

Foto Annika Parm[pullquote]Tundub, et kõige külastavamateks olid kohad, kus sai vaadata loomi[/pullquote]24.märtsil ilusal päikesepaistelisel laupäeval avasid 18 ühepäeva kohvikut Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonnas uksed külalistele. Eesmärgiga, mitte ainult pakkuda erinevaid hõrgutisi ja head kohvi, vaid ka tutvustada kohalikku elu ja oma tooteid ning tegemisi.

Kas oli see ilusa ilma tõttu või ka lihtsalt uudishimust, aga külastajaid oli kohvikutes arvukalt, näiteks Seljametsa muuseumis, kus oli avatud pannkoogikohvik, pidid korraldajad mitu korda poes käima ja pannkoogitainale koostisosi juurde tooma, külastajaid oli seal umbes 100.

Võidula mõisa perenaine Lea Toom pakkus, et hinnanguliselt käis nende juurest läbi 120-130 inimest.

Loe edasi: Annika Parm: Rohelise Jõemaa Koostöökogu tänab kõiki kohvikuid ja külastajaid

Automudelismi juhtrajasõidu EM 2018 tekitas rõõmu ja pisaraid

24.-25. märtsil peeti Sindis Eesti Meistrivõistlused juhtrajasõidus. Kohale tuli võistlejaid Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Äksist, Sindist ja Jõõprest. Kokku veidi alla 40 võistleja.

ES-24 juuniorid Reimo Põhjakas, Benno Bert Põldäär, Ranno Põhjakas – lühem ja noorem tegi pikematele ja vanematele ära Foto Karmen Mets
ES-24 juuniorid Reimo Põhjakas, Benno Bert Põldäär, Ranno Põhjakas – lühem ja noorem tegi pikematele ja vanematele ära. Foto: Karmen Mets

[pullquote]Meistritiitli medalit vastu võttes ütles Kaiar, et õnnelik ta selle võidu üle seekord ei ole![/pullquote]Aktiivsemad tulid treeninguteks kohale juba reedel peale lõunat ja harjutamine kestis hiliste õhtutundideni. Laupäeval alustati juba kell 7.30, sest võistluspäev tõotas tulla väga pikk. Tavakohaselt alustasid noored N-14 klassi sõitjad. Esmalt treening, siis tehniline komisjon, kvalifikatsion ja võistlus. Meilt olid selles klassis väljas Karin Mets ja Sebastian Roosaar. Kokku osales selles klassis 12 võistlejat. Vahetult enne treeningsõidu lõppu kadus Sebastiani mudelil kiirus. Vahetasin küll kiiruga mootori harjased, mis on tavaline põhjus, kuid seekord sellest abi ei olnud ja nii pidigi Sebastian võistlema”lonkava” mudeliga. Võistlust alustas Sebastian B grupis ja Karin A grupis. Enne viimast sõitu oli Sebastiani edu lähima jälitaja ees 4 ringi ja hoidis veel kinni finaalikohast, kuid viimane sõit oli lausa õudusunenägu. Sõiduvigu tuli lausa ridamisi ja finaalikoht jäi lõpuks 7 ringi kaugusele. Karin seevastu tegi oma eelsõidu korralikult ja platseerus finaali probleemideta. Finaalis sõitsid teistelt eest ära Äksi poisid Rasmus Blitner ja Kaur Erik Tamm. Karin hoidis 4-5 positsiooni, kuid suutis end kokku võtta ja lõpuks tõusta 3. kohale. Esimene medal juhtrajasõidus! Kolm paremat:

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu EM 2018 tekitas rõõmu ja pisaraid

Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Tundmatuseni uuenenud Pärnu bussijaama prooviperiood, milleks avati uksed 14. veebruaril, on lõpule jõudnud. Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnul käib töö nagu laevaköögis: reisijad ja rentnikud tunnevad ennast koduselt, bussijaam on saanud uued tööruumid ja kõik on rahul!

Pärnu bussijaam vahetult enne sõbrapäeva Foto Urmas Saard[pullquote]pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Keche[/pullquote]„Nüüd on saabunud aeg bussijaam pidulikult avada. Tagasi vaadata, et minna edasi, rõõmu ja tänulikkust tunda,“ ütleb Kärpuk 8. aprilli kohta. Ajaloolise avamise auks toimub ajalooline klaverimaraton. Ootesaalis esitab muusikat igast maailma otsast pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek. Lauluhäälel laseb kõlada pärnakas Toomas Kuter. Bussijaama terrasil kuuleb puhkpilliorkestrit Õnn tuli õuele. Peetakse kõnesid ja pakutakse torti.

 

Pärnu bussijaam vahetult enne sõbrapäeva. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Lugejateni jõuab taas ajaleht Raeküla Sõnumid

Selts Raeküla annab pärast viie aastast pausi välja järgmise kaheksa leheküljelise trükitud ajalehe Raeküla Sõnumid. Ajaleht jõuab kõikidesse Raeküla linnaosa postkastidesse nädala jooksul.

Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest Foto Mikko Selg
Raeküla Sõnumite keeletoimetaja Inga Mänd ja lehe kujundanud Piia Karro-Selg tunnevad rõõmu trükisoojast lehest. Foto: Mikko Selg

Seekordne Raeküla Sõnumite, arvult juba viieteistkümnes, number on Pärnu Raeküla linnaosa kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Ajalehe läbiv teema on Raeküla hariduselu 105 aastapäev. Ajalehes on pikad artiklid Raeküla hariduselu ajaloost ja Raeküla kooli legendaarse õpetaja Herta Menšikovi mõtetest ning mälestustest. Ajalehes on kirjutatud Vanakooli keskuse uutest võimalustest ja rahvusvahelise koostöö positiivsest mõjust.

Lisainfot saab Raeküla Vanakooli Keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg
Infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Pärnus piirati Rüütli plats ehitustaraga

Pärnu kesklinnas asuv Rüütli plats ümbritseti täna aiaga, et alustada platsile ja selle ümbrusele uue ilme andmist. jaanipäevaks uus ilme anda. Ehitus peaks valmima jaanipäevaks.

Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud Foto Urmas Saard
Pärnu Rüütli plats on ehitustaraga piiratud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale[/pullquote]Esialgu häirib ehitusaed ainult jalakäijaid. SEB Panga ette jäeti läbikäik nii jalakäijate kui hoonet teenindavate sõidukite jaoks. Ringi tänava äärde paigaldati aedik puude juurest, et saaks kõnniteel käia. Rüütli tänava lõigul ei saa enam platsipoolsel kõnniteel käia, kuid autotee ja merepoolne kõnnitee jäid vabaks.

Rekonstrueerimistööd algavad uuringute ja ettevalmistustöödega. “Uuringutest selgub, kui palju on maapind läbi külmunud ja millal saab midagi teha,” selgitas Pärnu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse juhataja Väino Kaur. Pärast aia paigaldamist asuti kohe istepinke lahti võtma.

Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale, kus kavatsetakse autode liikumist ja parkimist piirata.

Loe edasi: Pärnus piirati Rüütli plats ehitustaraga

Pildigalerii: Pärnus süüdati küüditatute mälestuseks küünlaid

Märtsiküüditamise 69. mälestuspäeval läideti Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ühtekokku tuhandeid küünlaid.

Märtsiküüditamise 69 mälestuspäeval Pärnus Foto Urmas Saard
Märtsiküüditamise 69. mälestuspäeval Pärnus. Foto: Urmas Saard

Mälestustegevust aitavad läbi viia Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut koostöös Justiitsministeeriumiga.

Pärnus Rüütli platsil toimus küünalde süütamine erakonna Isamaa ja Res Publica Liit eestvedamisel. Korraldajate sõnul üritati süüdata umbes 2500 küünalt. Tegelikult oli soov märksa rohkem küünlaid platsile asetada, aga inimeste vähesus ja pidevad tuulehood kippusid küünlaid kustutama.

Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste rääkis Tallinnas peetud mälestuskõnes, et küünlaid süüdatakse kõikjal maailmas, kus leidub eestlaste kogukondi. Seda tehakse Siberi mulda jäänute mälestuseks ja tagasi tulnutele austuse märgiks. „Just austuse ja imetluse märgiks nende inimeste vastu, kes kõigest hoolimata suutsid jääda ellu ja jääda inimesteks. Kes esimesel võimalusel tulid tagasi, tuues endaga kaasa vabaduse iha ja viisid meelekindluse nendelt inimestelt, kes nad Siberisse saatsid,“ rõhutas Aljaste.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnus süüdati küüditatute mälestuseks küünlaid

Hästi meeldejääv oli Henry laulmine ja alpakafarm

Rohelise Jõemaa Koostöökogu eestvedamisel toimunud kuues ühepäevakohvikute päev „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ pakkus sadadele kodust väljunud inimestele meeldivat maitseelamust ja mitmekülgset meelelahutust.

Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses Foto Urmas Saard
Kersti Kullimaa, ühepäevakohviku Kersti Maiused perenaine Are Huvikeskuses. Foto: Urmas Saard

Kaunis kevadpäev, uudishimu ja soov uuteks kohtumisteks väikeste kogukondade toimekate inimestega ahvatles kohvikute ringile minema ka Tori valla kultuurinõuniku Mart Tõnismäe, kes nõustus lahkesti oma neljarattalist abilist jagama siinkirjutajaga. Pea 80 kilomeetri pikkusel ringil jõudis nelja ja poole tunniga külastada seitset ühepäeva kohvikut. Mitmel juhul pidi kohvikute headuse kõrval kogema üllatusi, mis võtsid sõnatuks.

Tõrvatilk mees

Laupäeval, 23. märtsil Sindist Tori aleviku suunas teekonda alustades tegime esimese peatuse Randivälja külas. Varajaste külalistena takseerisime Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskuse uhket peahoonet, kui äkki maja külgmisele uksele ilmus sädeleva naeratusega ja suurt helkjat nuga käes hoidev Kadi Ruumet. Kohe meenus mullusuvine kohtumine Kurgja talumuuseumis, kus sõin isukalt Kadi valmistatud torti. Kurgjal anti tublile aednikule kätte Pärnu Postimehe noore ettevõtja eripreemia.

Loe edasi: Hästi meeldejääv oli Henry laulmine ja alpakafarm

Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

Neljapäeval toimub Pärnus järjekordse raamatuesitlus. Selles teadmises pole iseenesest midagi erilist, sest lugemist ilmub praegusel ajal väga palju. „Näib nagu sooviks iga teine olla kirjanik, samas kui lugejaid kipub nappima,“ arutleb Jürgenstein enesekriitiliselt.

Tauno Jürgenstein šipibo indiaanlastega Amazonase džunglis
Tauno Jürgenstein šipibo indiaanlastega Amazonase džunglis

Igasugune muu meelelahutus nõuab häälekalt suuremat osa ajast endale. Aga kas lugemine on ikka ainult meelelahutus? Sõltub tekstist. Hiina mõttetark Konfutsius olevat juba ammu enne Kristust öelnud: “Ükskõik kui tegusaks ennast ka ei pea, pead sa leidma aega lugemiseks, või loovutama ennast sinu enda valitud ignorantsusele.” Arvatavalt ei mõelnud filosoof öelduga kriminaalromaane, mida tol ajal polnudki, vaid sügavamaid tekste, millega lugeja silmapiiri ja mõistmist avardada.

Võibolla just sellepärast esitlemisele tulev raamat pälvibki meelelahutuslikust jutust pisut enam tähelepanu, et võimaldab lugejal ühiselt peategelasega elukäänakuid kaasa tehes mõtiskleda, kus ta parajasti oma teekonnal viibib? Raamat lubab küsida: kas ma olen jäänud kinni mugavustsooni või kardan ette võtta mõnd salamisi kutsuvat muutust oma elus; kas ma elan täiel rinnal ja tõeliselt elusana või hoiab mind miski tagasi – miski, mis võibolla asub üksnes mu enda peas? Mõnelegi võib raamat pakkuda aga hoopis rõõmsat äratundmist: näe, ma olen julgenud võtta riske ja see on viinud mind elus edasi. Siin on keegi, kelle vastavat teekonda on põnev jälgida.

Loe edasi: Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

Peresaun kõige kiiremale tasuta ja „Kaks kohviringi ümber Soomaa“

Rohelise Jõemaa Koostöökogu kutsub rahvast ühepäeva kohvikuid külastama. Paarikümnest enamik, tervelt jumalatosin kohvikut, asuvad Tori vallas. Üheksa kohvikut pakuvad lisaks erakordseid maitseelamusi, millega võisteldakse piirkonna parima maitse väljaselgitamisel.

Kersti Kullimaa, OÜ Kersti Maiused omanik Foto Kersti Kullimaa
Kersti Kullimaa, OÜ Kersti Maiused omanik. Foto: Kersti Kullimaa

Rohelise Jõemaa Koostöökogu projektijuht Annika Parm selgitas, et laupäeval, 24. märtsil on tegemist kogu perele mõeldud päevasündmusega, kus igaüks leiab endale midagi meelepärast. „Kaks kohviringi ümber Soomaa“ nimetust kandev teemapäev toimub tänavu viiendat aastat ja kuuendat korda, sest ühel aastal peeti seda ettevõtmist koguni kahel korral.

Tähistamaks mais Pärnumaa maitsete aasta algust toimub lisaks tavapärasele kohviringile Jõemaa-Soomaa piirkonna maitse 2018 hindamine. Algselt kavandatud lõpuüritus jääb paraku ära, teatas Parm.

[pullquote]Uus Jõesuu külamaja avab laupäeval esmakordselt kõigile huvilistele oma uksed[/pullquote]Kohvikud on laupäeval avatud 12.00 – 16.00. Mõned hoiavad kohvikud kauemgi lahti. Näiteks Are huvikeskuse väikeses saalis hoiab OÜ Suhkur kuuluva Kersti Maiused kohviku uksed külastajatele avatud kuni viieni. Kersti Maiused kohvikus on võimalik hinnata imehead Kersti valmistatud sefiirikorvikest, mis võistleb sel päeval vapralt samuti Parima Rohelise Jõemaa Piirkonna Maitse 2018 auhinnale! Kersti Maiused omanik Kersti Kullimaa sõnul kasutatakse sefiirikorvikese valmimisel häid kohalikke toiduaineid. Jõhvikad korjati Elbu rabast ja munad on munetud Kuusiku talus.

Loe edasi: Peresaun kõige kiiremale tasuta ja „Kaks kohviringi ümber Soomaa“

Märtsiküüditamisest möödub 69 aastat

Pühapäeval, 25. märtsil möödub 69 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Küüditamise aastapäeval kell 12.00 toimub Pärnu Leinapargis mälestustalitus. Kell 18.00 süüdatakse ühiselt küünlad küüditatute mälestamiseks Rüütli platsil.

Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa Leinapargis Foto Urmas Saard
Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Mälestusüritused on pühendatud tuhandetele küüditamise ohvritele, kes kannatasid Nõukogude okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all.

Leinapargis süütavad 69 mälestusküünalt küüditamise ohvrid ja Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Pärnu Memento liikmed. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad ja leinavalves noorkotkad Eesti Lipu Seltsi lippudega.

Mälestuspäeva juhatab sisse Eliisabeti koguduse õpetaja Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ning Pärnumaa Memento esindajad asetavad kimbud küüditamises kannatanute mälestuskivile. Meenutatakse 69 aasta tagust sündmust ja elu Siberis. Mälestusüritusel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene, Taimi Laituse juhendamisel.

Loe edasi: Märtsiküüditamisest möödub 69 aastat

Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Tänasest hakkas Türi taaskordselt kandma kaubamärgina täieõigusliku kevadpealinna tiitlit. Sümboolse pealinna valitseja saua andis tänavu Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova.

Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg Foto Marko Šorin
Kevadpealinna Türit külastavad Pärnu abilinnapead Marko Šorin ja Meelis Kukk, keskel linnavolikogu liige Laura Kiviselg. Foto: Marko Šorin

Türi inimesi tulid tervitama teiste teemapealinnade esindajad. Nende hulgas ka suvepealinn Pärnu esindus: volikogu liige Laura Kiviselg ning abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin. Mujalt olid kohal nii päris pealinn Tallinn, kui talvepealinn Otepää, külmapealinn Jõgeva, sügispealinn Narva.
Teemapealinna tiitlit tähistav sau käib rituaali kohaselt korraks läbi Tallinna esindajate käte. Nii tagastas Otepää esindaja saua Zuzu Izmailova kätte, kes selle siis hetk hiljem kogu pidulikkusega Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte andis. Üheksateistkümnendat korda on sümbol kevadpealinna käsutuses kuni suve alguseni, et seejärel sau Pärnule loovutada. Traditsiooniliselt tõmmati käima ka lilleline muruniiduk, kuigi maha sadanud lumevaip oleks nõudnud pigem lumepuhuri kasutamist.

Loe edasi: Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks

Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Olenemata päeva esimese poole tihedast lumesajust saabus astronoomiline kevad täpselt määratud ajal kell 18.15 ka Pärnus asuva Tallinna värava juurde, kus Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor juba üle 30 aasta on harjunud kevadet lauludega tervitama.

Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures Foto Urmas Saard
Kevade tervitamine Pärnus Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

„Täna me nägime, et lumesajune talv ei lase kevadel nii lihtsalt tulla. Aga kevad murrab sisse meie südamesse ja kopsudesse. Asugu siis kevad eelkõige meie südames ja hinges,“ rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Kas tead, et oleme alates 1968-st aastast käinud siin peaaegu kõigil kordadel laulmas,“ küsis üks koori meestest. Kolmel korral on viibitud kontsertreisil välismaal ja neil kordadel on leitud meestele asendajad, aga kevad pole selle aja jooksul Pärnu tunnelvärava juures kordagi tervitamata jäänud. Isegi keset ööd on kohale tuldud.

Täna juhatas meeste laulmist dirigent Tiia Hermann. Traditsiooniliselt lauldi teiste laulude hulgas „Mai tuli, mai võitis ja päikese tõi, tegi südame suvele lahti.,,“

Loe edasi: Pärnusse saabus kevad Lüdigi laulumeeste saatel

Aldo Kals annab Pärnu-Jaagupi sõpradele teada meeldiva uudise

Halinga valla aukodanik Aldo Kals on koostanud ajalooraamatu „Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 1988-2018“. Trükis valmib 35 pilditahvli ja 20 CD helifailiga varustatult seltsi 30-ks aastapäevaks.

Aldo Kals Tallinna raekojas Foto Urmas Saard
Aldo Kals Tallinna raekojas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raamat on kirjalik mälestussammas jaaguplastele[/pullquote]Kals ütleb raamatut tutvustades, et selle käsikirja maht on ligi paarsada arvutilehekülge. Raamat kajastab uusärkamisaega ja sündmusi Pärnu-Jaagupis Eesti taasiseseisvumise taustal, mis leidsid aset põhiliselt aastatel 1988 kuni 1996. Tollel teguderohkel ajajärgul on kümnendiline eel- ja järellugu. Trükise ajaloomälu lisa annab aga teateid kihelkonna minevikust koguni kaheksa sajandi tagusesse aega. „Raamat on kirjalik mälestussammas jaaguplastele, kes julgesid ja suutsid omal jõul 18. juuniks 1989 taastada Vabadussamba! See oli vaid üks tahk seltsi tegevuses, sest taolisi ettevõtmisi lisandus veel kümmekond,“ selgitab eesti ajaloolane Kals, kes palub muinsuskaitse seltsi ajalooraamatust teavitada üle riigi ja ka väljapool Eestit elavaid Jaagupi sõpru.

Loe edasi: Aldo Kals annab Pärnu-Jaagupi sõpradele teada meeldiva uudise

Raeküla hariduselu tähistab 105. aastapäeva

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus korraldab seoses linnaosa hariduselu 105. aastapäevaga Raeküla vanas koolimajas tähtpäevale pühendatud ürituste sarja.

Tänane Raeküla Vanakooli Keskus Foto Mikko Selg
Tänane Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Mikko Selg

Reedel 23. märtsil kell 18 toimub vanas koolimajas linnaosa koduloopäev “Kes need jäljed siia jättis”. Projekti raames räägime inimestest, kes on mõjutanud Raeküla linnaosa oma tegevusega. Sõna sekka ütlema oodatakse kõiki Raekülaga seotud inimesi.

Laupäeval 24. märtsil kell 17 oodatakse keskusesse Raeküla vanas koolihoones õppinuid, et üheskoos tähistada vilistlaspäeva.

Pühapäeval 25. märtsil kell 12 toimub kammerorkester “Mattone” kontsert “Koorilaul külakostiks”. Dirigendi Marika Pärk´i sõnul on kavas eesti ja vene koorimuusika klassika paljudelt autoritelt sealhulgas Ernesaks, Sisask, Taneejev ja Tšaikovki.

Täiendavaid teateid saab keskuse kodulehelt  ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg,
infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit

17. märtsil toimusid Paikuse Spordikeskuses kadettide vanuseklassi (s.: 2001-2004a) Eesti meistrivõistlused naiste-, kreeka-rooma ja vabamaadluses. Erinevates maadlusviisides võistles 165 noort, kes pidasid kokku 227 maadlusmatši.

Pildil Riho Uibo, Raimond Uibo, Robyn Paulberg, Raigo Paulberg, Tiia-Triin Tomson Foto Maria Kilk
Pildil Riho Uibo, Raimond Uibo, Robyn Paulberg, Raigo Paulberg, Tiia-Triin Tomson. Foto: Maria Kilk

[pullquote]Nii palju meistritiitleid ja medali kohti maadluses pole ühel aastal Pärnumaale kunagi varem toodud[/pullquote].Pärnumaa Maadlusklubi Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit ja kolm teist kohta.

Naiste maadlusviisis saavutas teise koha Tiia-Triin Tomson -57kg.

Kreeka-rooma maadlusviisis tulid Eesti meistriteks Sander Tagu -45kg,
Raimond Uibo -51kg, Robyn Paulberg -71kg.

Vabamaadluses tulid Eesti meistriteks Sander Tagu -45kg ja Allan-Devid Ševtsov -92kg, teise koha saavutasid Raimond Uibo -51kg ja Robyn Paulberg -71kg.

Tiia-Triin Tomson, Raimond Uibo ja Robyn Paulberg elavad Sindi linnas.

Loe edasi: Leo maadlejad võitsid viis Eesti meistritiitlit

Pärnus lauldakse kevadele harjumuspärases kohtumispaigas

Teisipäeval, 20. märtsil kell 18.15 algab kevad. Kevade saabumist tähistatakse Pärnus Tallinna väravate juures.

Kevade tervitamine Tallinna väravate juures  Foto Urmas Saard
Kevade tervitamine Tallinna väravate juures. Foto: Urmas Saard

Alates 1986. aastast on Pärnus kevade saabumisel kõlanud Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori tervituslaulud. Ka sel aastal kõlab meeskoori laul Tallinna väravate juures dirigent Tiia Hermanni juhendamisel. Kevadkontsert koos linnapea tervitusega saab alguse kell 18.15. Oodatud on ka kõik linnakodanikud!

Kevade algust tähistatakse pidulikult ka Türil, kus avatakse kevadpealinna 19. hooaeg. Ametlikule osale järgneb kontsert Türi kultuurikeskuses. Suvepealinna tervitused viivad kohale abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin ning linnavolikogu liige Laura Kiviselg.

Samal teemal:

Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tervitab Pärnus Tallinna väravate all kevadet Foto Urmas Saard

 

 

 

Lüdigi mehed laulsid kevadele

Evelin Mei Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal

Kui palju seda veel mäletatakse, et kuraditosin aastat tagasi kutsus ajakirjanik Rein Sikk ellu Eesti Päevalehe rubriigi „Külauudised“, milles hakkasid ilmuma „Väikeste kohtade suured uudised“. Viis aastat hiljem sündis hea algatuse jätkuna iseseisev veebiuudiste voog Külauudised, mis kuulub Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsile.

Rein Sikk Foto Urmas Saard
Rein Sikk. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Miks mitte suur rottide ränne ja kolme peaga vasikas, tantsida oskavast kassist[/pullquote]Esimesed uudised polnud eriti pikad, piirdudes kõigest paarisaja kuni tuhande tähemärgiga. Praegu saab sellises mahus uudiseid väga edukalt levitada ka sotsiaalmeedia vahendusel, pealegi ülisuure kiiruse tõttu äärmiselt värskelt. Võib küsida, kas Facebook muudab seetõttu Külauudiste taolise veebilehe elus hoidmise mõttetuks. Vastus on lihtne: kuni jätkub toimekaid toimetajaid ja kirjasaatjaid, samuti lugejaid, püsib ka jätkamisel mõte. Seda arvamist toetab teadmine, et Külauudistele saabub pidevalt kutseid sündmuste kajastamisele rohkem kui napp vabatahtlike koosseis suudab ära teha. Mõnegi suure sündmuse igakülgseks kajastamiseks ei jätku ainult ühest inimesest.

Loe edasi: Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal

“Tori-Sindi-Are-Sauga” kabeturniiri rändkarika võitis Sauga esindus

Esmakordselt toimunud Pärnumaa nelja ajaloolise omavalitsuse vahelises kabeturniiris Are ei osalenud. Võitis Sauga, teiseks tuli Sindi ja kolmanda koha sai Tori. Sellele järgnenud individuaalse välkturniiri karika viis koju Marko Šorin.

Marko Šorin, individuaalse välkturniiri võitja Foto erakoguTäna, 17. märtsil peeti Sindi seltsimajas uueks Tori vallaks liitunud endiste omavalitsuspiirkondade kabetajate vaheline võistlus, millest loodetakse kujundada traditsiooniline kabeturniir.

Võistkonnas oli kolm meest ja kaks naist. Võistlejate hulgas oli mitmeid Pärnumaa parimaid kabetajaid, mille tõttu oli võistluste tase päris kõrge. Enim punkte kogus Sauga esindus (24 punkti), teise tulemuse mängis välja Sindi (19 punkti) ning kolmandaks tuli Tori (17 punkti). Võitja võistkond sai aastaks enda valdusesse rändkarika.

Jätkuks mängiti individuaalturniir välkkabes (mõtlemisaeg kolm minutit). Osales kümme võistlejat. Ühegi kaotuseta läbis võistluse sintlane Marko Šorin, kes pälvis 16 punktiga esimese koha. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama võistluste eestvedaja Mihail Šorin Sindist ning August Morozov Saugast.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja

 

Marko Šorin, individuaalse välkturniiri võitja. Foto: erakogu →

Fotod galeriis: Karl Hussar ja Este Maidle

Loe edasi: “Tori-Sindi-Are-Sauga” kabeturniiri rändkarika võitis Sauga esindus

Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad

Vallavanem Lauri Luur ütles reedel, 16. märtsil Sindi seltsimaja väikesesse saali kogunenud peredele, et Pärnumaa suures Tori vallas toimub lusikate üleandmine esimest korda ja senist tava püütakse jätkata selliselt, kuidas enne liitumist erinevates omavalitsustes seda on korraldatud.

Tori vallas kingitakse titelusikaid Foto Urmas Saard
Tori vallas kingitakse titelusikaid. Foto: Urmas Saard

„Laste heaolu on meie valla üks suurimaid prioriteete. Sünnitoetuse tõstsime kohe 500-le eurole. Kooli minekut toetame 100 euroga. Kolme ja enama lapsega pered on vabastatud lasteaia toiduraha tasumisest. Kindlasti tahame sellel aastal renoveerida Suigu ja Jänesselja lasteaia, aga tuleb ka teisi investeeringuid. Kõike tehakse selle nimel, et meie vallas oleks rohkem ja rohkem lapsi,“ rääkis Luur sissejuhatusesks.

[pullquote]On kasvamas kuskil üks pisike puu[/pullquote]Valla sotsiaalnõunik Kaja Rebane ütles, et vastuvõtule kutsuti 46 kingi saajat. Mõnevõrra oodatust suurem hulk oli tingitud sellest, et viimane lusikate kinkimine Sindi linna omavalitsuses jäi toimumata.

Väikese kontsertkavaga esinesid Sindi lasteaia mudilased, kes laulsid ja tantsisid. Lapsi juhendas ja saatis klaveril õpetaja Ülle Ots.

Loe edasi: Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad

Mõttetalgutel räägiti palju Sindist

Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis Foto Urmas Saard
Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis. Foto: Urmas Saard

13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.

[pullquote]sintlased soovivad Tori vallast lahkuda[/pullquote]Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.

Loe edasi: Mõttetalgutel räägiti palju Sindist

Toris kõneldi ajakirjanduse ja vallalehe tegemisest

Sauga noortekeskusesse kogunenud 30 Tori valla allasutuste töötajat said kolme ja poole tunni kestel üldharivaid teadmisi ajakirjandusest, nad püüdsid lahendada ülesandeid ja vastasid küsimustele, millest on abi eeskätt valla ajalehe tegemisel.

Rein Sikk teeb ajakirjanduslikku koolitust Tori valla inimestele Foto Urmas Saard
Rein Sikk teeb ajakirjanduslikku koolitust Tori valla inimestele. Foto: Urmas Saard

13. märtsil toimunud õppepäeva viis läbi ajakirjanik Rein Sikk, kes teinud sarnaseid koolitusi ajakirjanduse vallas juba alates käesoleva aastatuhande algusest saadik. Sikk on jaganud oma teadmisi Võrumaal toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil ja väga paljudel kordadel mujalgi. Kuna ta on toimetanud ka Kadrina vallalehte Kodukant, siis on tema teadmised hästi praktiliste kogemuste tõttu seda hinnatavamad.

[pullquote]18-leheküljeline väljaanne on Are kogukonna tõelise kodanike ühiskonna suurepärane näide[/pullquote]Seni nelja numbriga lugejate ette astunud Tori Valla Teataja asendab liitunud väiksemate omavalitsuste Sindi, Are, Sauga ja Tori kogukondade paberlehti. Uue ajalehe üks ülesandeid oleks seega erinevate kogukondade omavaheline sidumine. Ettepanekuid selle eesmärgi saavutamiseks esitati mitmeid. Näiteks persoonilood ja koduloolised artiklid.

Loe edasi: Toris kõneldi ajakirjanduse ja vallalehe tegemisest