Kaur Kasemaa videouudis meenutab Sindi gümnaasiumi ajalootundi saja aasta möödumisest Tartu rahuläbirääkimistel

Enam kui 400 kohalviibinu tähelepanu keskendus Eesti ajaloole 100 aastat tagasi, mil algasid rahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel.

4. detsembril seisis Julius Friedrich Seljamaa monumendi kõrval auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond: Rainer Aas, Merili Tambu ja Sirelin Kukk. Koolimaja esisele tseremooniaväljakule kogunes terve koolipere, õpilased esimesest kuni gümnaasiumi viimase klassini koos oma õpetajatega. Välja toodi 70 suurt kandelippu ja pisematele jagati veel 30 käsilippu, mis olid hoidmiseks jõukohasemad. Saja lipuga tähistati saja aasta möödumist rahukõneluste algusest.

Sellest saab lähemalt lugeda ja pildigaleriid vaadata sama päeva uudisloost. Täienduseks sellele valmistas Sindi gümnaasiumi 9. klassis õppiv Kaur Kasemaa spetsiaalselt Külauudistele lühikese videoklipi. Kaur Kasemaa pävis tänavu Tori valla aasta noore aunimetuse. Lisaks paljudele muudele ühiskondlikele tegevustele on ta ka Külauudiste kaasautor.

Urmas Saard

Pärnu ühisgümnaasiumi kuuendal Jõuluolümpial osaleti 16 riigi lipu all

Eile toimus Pärnu ühisgümnaasiumi jõuluaja oodatuim sündmus, Jõuluolümpia. Tegemist oli kuuendat korda toimuva meeleoluka spordisündmusega, kus klassid võistlevad nii sportlikes kui loomingulistes ülesannetes.

Esiplaanil Mehhiko lipu all võistlejad. Foto Pärnu ühisgümnaasium — Esiplaanil Mehhiko lipu all võistlejad. Foto: Pärnu ühisgümnaasium

Väike-Kuke tänaval asuvas Pärnu Spordikooli kergejõustikuhallis peetud olümpiamängudel osales kogu koolipere. Tiina Saarits, direktori asetäitja noorsootöö alal, ütles, et esmakordselt osalesid ka külalisvõistkonnad Mai koolist ning Kuninga tänava põhikoolist. Iga klass oli omale loosi teel valinud riigi, mida tutvustati ning mille lipu all võisteldi. Kohal olid Hispaania, Soome, Holland, Jamaica, USA, Itaalia, Iirimaa, Mehhiko, Hiina, Saksamaa, Kanada, Prantsusmaa, Venemaa, Brasiilia, Kreeka ja Eesti.

Loe edasi: Pärnu ühisgümnaasiumi kuuendal Jõuluolümpial osaleti 16 riigi lipu all

Sindis sündis teatriime

Kolmandale adventpühale järgneval varahommikul mängis Sindi gümnaasiumi 12. klass täies koosseisus vendade Grimmide muinasjuttu „Lumivalgeke”, sissejuhatavalt alustas üllatuslikult hoopis Lotte.

Lumivalgeke - Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 12. a klassi õpilane. Foto Urmas Saard — Lumivalgeke – Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 12. a klassi õpilane. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Imetlusväärsed olid eelkõige Lumivalgeke-Kristiina ja kuri kuninganna-Chätlyn[/pullquote]Tigeda võõrasema eest põgenev Lumivalgeke leiab tee seitsme pöialpoisi koju. Vaatamata pöialpoiste keelitustele õnnestub õelal kuningannal ikkagi Lumivalgeke mürgitada. Kuningapoeg äratab kaunitari suudlusega ellu ja muinaslugu lõpeb õnneliku pulmapeoga. Aga sünnib veel üks ime, mille gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva stsenaariumisse sisse kirjutas. Tema oligi oma klassis eestvedaja: näitemängu autor ja lavastaja. Kaasautoriks ja -lavastajaks Sindi gümnaasiumi vilistlane, kooli näiterühma endine liige, hetkel Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhiks õppiv Chätlyn Parts.

Loe edasi: Sindis sündis teatriime

Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak, mille poolt hääletas 448 pärnakat.

bty — Pärnus Hirve ja Merimetsa tänava nurgal asuv nn „Sepa plats“. Foto: Urmas Saard

Teiseks jäi avaliku liikumis- ja õppelinnaku rajamine Mai kooli õuealale, mida eelistas 360 hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks tuli discgolfipargi rajamine Loode-Pärnusse 274 häälega. Lemmikloomaparki soovis 105 pärnakat, ülejäänud ettepanekud kogusid vähem kui sada häält.

Loe edasi: Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto Urmas Saard — Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto: Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto Urmas Saard — Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.

„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”

Loe edasi: Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

Viis aastat Sindi tuleõrje ajalugu

Sindi Tuletõrje Seltsi esimese viie aasta tegemised on üksikasjaliku põhjalikkusega paberile kirja pandud, värviliste piltidega illustreeritud ja raamatuks kokku köidetud.

Piirkonnapolitseinik Piret Dreimann lehitseb huviga äsja ilmunud kogumikku Sindi Tuletõrje Selts 2013-2018. Foto Urmas Saard — Piirkonnapolitseinik Piret Dreimann lehitseb huviga äsja ilmunud kogumikku “Sindi Tuletõrje Selts 2013-2018”. Foto Urmas Saard

[pullquote]Sindi Tuletõrje Seltsi liikmed on kõik erakordselt suure südamega inimesed[/pullquote]Reedel, jõulukuu 13. päeval kogunes väike hulgake seltsi liikmeid ja nende tegevuse toetajaid Mureli ja Pohla tänava nurgal asuvasse osaliselt valminud seltsi majja, mis asub mõnekümne minuti jalutuskäigu kaugusel mõttelisest linna südamest.

Talvekuu viimasel nädalal trükitud lühikogumik “Sindi Tuletõrje Selts 2013-2018” toob esile viie aasta tegevused, statistika ja pildid. „Peame väga oluliseks meie tegevuse väärikat jäädvustamist ja just seetõttu ka selle raamatu koostasime,” rääkis seltsi liige Katariina Vaabel, raamatu peamisi koostajaid. Teabe kogumine, kirjutamine, piltide valimine ja raamatu kujundamine oli seltsi liikmete endi ühine töö. Trükikuludest võttis poole enda kanda Pajo trükikoda, 40 protsendiga toetas Tori vallavalitsus ja kümnendiku leidis selts oma vahenditest.

Loe edasi: Viis aastat Sindi tuleõrje ajalugu

Uuring: Soome turistid armastavad Pärnus puhata ja ostelda

Sel suvel ja sügisel Pärnut külastanud Soome turistidele jättis Eesti suvepealinn sedavõrd hea mulje, et lõviosa Pärnus viibinud soomlastest plaanib Pärnusse peagi naasta, selgub vastvalminud külastajauuringust.

Pärnu rand ja Tervise Paradiis. Foto Urmas Saard — Pärnu rand ja Tervise Paradiis. Foto: Urmas Saard

Soovi lähema paari aasta jooksul uuesti Pärnut väisata, kinnitas tervelt 92 protsenti uuringus „Soome turist Pärnus 2019“ osalenutest.

Mainitud uuringus osales kokku 300 Soome kodanikku, kes viibisid Pärnus tänavu juulis, augustis, septembris ja oktoobris. Suurem osa neist peatus suvepealinnas juba mitmendat korda.

Uuringu põhjal võib öelda, et suvisel ajal on põhjanaabrite meelistegevusteks Pärnus rannas puhkamine, väljas söömine ja šoppamine, sügisel enamjaolt söögikohtade külastamine ja ostlemine.

Et küsitlus toimus lisaks suvekuudele ka septembris ja oktoobris, tõi rannapuhkust, suplemist ja teisi rannategevusi välja 2/3 vastajatest. Samas juulikuus Pärnus viibinud Soome turistide puhul olid need tegevused kindlaks osaks puhkusest koguni 90 protsendil vastanuist.

Loe edasi: Uuring: Soome turistid armastavad Pärnus puhata ja ostelda

Pärnu Siinmaa park vajab uuendamist

Eesti ja viie välisriigi noored avaldasid mõtteid Siinmaa pargi ümberkujundamiseks.

Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto Urmas Saard — Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel oli pärast noorte esinemisi hämmeldunud[/pullquote]Riia maantee ja Kooli tänava vahel asuv park sai Siinmaa nime Pärnu linnavolikogu otsusega 1998. aasta novembris. Viis aastat tagasi palus Mark Soosaar tõsta käsi nendel Pärnu linnavolikogu liikmetel, kes teavad Siinmaa pargi asukohta. Vastuseks tõusis üksnes kolme rahvaesindaja käsi. Käesoleva aasta jõulukuuks on teadlikus tõusnud ja Siinmaa pärandit ning tema nimelise pargi asukohta teavad isegi Austria, Portugali, Itaalia, Sloveenia ning Prantsusmaale kuuluva Kariibidel asuva Martinique’i saarelt pärit noored.

Loe edasi: Pärnu Siinmaa park vajab uuendamist

Sindi gümnaasiumi jõululaat ilma suuremate muudatusteta

Kolmapäeval, 11. detsembril peetakse taas väga pika traditsiooniga Sindi gümnaasiumi jõululaata.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018 Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto: Urmas Saard

Laada hea kordamineku eest vastutav kooli huvijuht Merlin Raid ütles, et hetkeseisuga on müügikohti 59. „Toidukaubad asuvad peamiselt aulas ja ülejäänud müüjad proovime ära mahutada B-korpuse esimesele ja teisele korrusele. Võrreldes eelmise aastaga väga muudatusi ei ole, toimivat asja pole vajadust ümber teha,” selgitas Raid täna pärastlõunal.

Ka tänavu toimub laadakauplejate hindamine. Žüriisse kuulub Sindi noortekeskuse juhataja Angelika Sild, hoolekogu esindaja Alice Laanemaa, õpetajatest Kristi Supp ja õpilastest Hendrik Sauväli. Žürii peab välja valima parima toote, parima teeninduse, kõige ilusama müügipunkti ning lisaks parima maitse ja kõige erilisema toote. Sellel korral on auhinnad soetanud kool ise, ilma toetajate abita.

Samal ajal kui žürii otsust langetab esineb 4A klassi ansambel, 2A ja 3A klassi õpilased tantsudega, solist Kirsika Koitla, ansambel Lõõtsapoisid ja Erkki Juhansoo tantsuga.

Jõululaadal on kohal ka pannkoogikohvik.

KU päevatoimetaja

Mari Suurväli: õpilaste ettevõtlus on võimalus oma ettevõtlikkuse arendamiseks

Riigikogu liige Annely Akkermann ütles õpilaslaada “Pärnumaa jõulud 2019” avamisel, et ärikeskkond on nagu meri: mõnikord puhub purjedesse taganttuul, teinekord peksab laine vastu laeva nina. Ettevõtjad peavad taluma tegutsemist ettemääramatuse tingimustes. Iga vastutulev laine on uus.

Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto Urmas Saard — Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto Urmas Saard — Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige rohkem tunnustusi noppis Pärnu ühisgümnaasium[/pullquote]Laupäeval, 7. detsembril hõivasid Pärnu Keskuse teise ja kolmanda korruse mitmelt poolt üle riigi kohale tulnud õpilasfirmad, minifirmad ja miniminifirmat, et omandada ettevõtluse kogemusi ja loota ka kasumi teenimisele. Kogu laada läbimüük oli päeva lõpuks 2698,64 eurot. Ühtekokku kaubeldi 56 müügilaua taga või osutati mõnd teenust teisiti. Näiteks punase draakoni kehastuses Sindi gümnaasiumi õpilane Braian Kulp jalutas mööda kaubanduskeskust ringi tillukese karbiga, mille sisse võis iga anekdoodi kuulaja poetada väikese summa ulatuses münte. Braian on ka ilma draakoni rollita hästi vastutulelik ja rääkis päris naljakaid anekdoote neilegi, kellel juhtumisi rahakott tühjusest haigutas.

Keskuse kolmanda korruse estraadil esinesid meelelahutusliku kavaga Pärnu muusikakooli rütmimuusikaosakonna noored.

Loe edasi: Mari Suurväli: õpilaste ettevõtlus on võimalus oma ettevõtlikkuse arendamiseks

Kaheteistkümnes Jäärmark – aastate suurim

Eile toimus Pärnu Kaubamajakas ettevõtlike noorte poolt korraldatav õppefirmade laat Jäärmark. Igal aastal on Jäärmark olnud oma korraldajate nägu. Õpilastel on olnud võimalus korraldada seda päeva täpselt nii nagu nemad seda näevad – keda kutsuda esinejateks, kuidas korraldada, kujundada atribuutika, leida toetaid jne.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM - Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM – Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eliria Kaup, kes oli ise Jäärmarki korraldusmeeskonna juht 2015. aastal ning mentor 2016. aasta laadal[/pullquote]Kui eelnevatel aastatel on korraldajateks olnud Pärnu Ülejõe Gümnaasium (kui veel oli gümnaasium) ja edasi Pärnu Raeküla Kool, siis sel aastal olid toimkonnas erinevate koolide õpilased, moodustades ühtse ja väga hästi toimiva tiimi, kellele pani õla alla SA Pärnumaa Arenduskeskus, eesotsas pr Viivika Viljaga. Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas (Sindi Gümnaasium) hoolitsesid toetajate leidmise ning paberimajanduse eest, päeva juhtis Jonathan Petrelius (Tallinna Tehnikakõrgkool), kunstniku töö tegi Johanna Roos (Pärnu Ühisgümnaasium) ja meeskonda juhtis ning helitehniku töö tegi Sander Anderson (Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium).

Loe edasi: Kaheteistkümnes Jäärmark – aastate suurim

Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi

Täna ennelõunal keskendus enam kui 400 kuulaja tähelepanu Sindi gümnaasiumi õpilaste jutustusele sellest, kuidas täpselt sada aastat tagasi alanud Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist rahuläbirääkimist saatis veel 1919. aasta lõpuni koletu sõjamöll.

Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric ja Braian esitavad ajaloolisi fakte. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric ja Braian esitavad ajaloolisi fakte. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ajalootund jätkus viienda kuni lõpuklassi õpilastele kooli aulas[/pullquote]Määratud ajal seisis Julius Friedrich Seljamaa monumendi kõrval auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus kolm gümnasisti: Rainer Aas, Merili Tambu ja Sirelin Kukk. Koolimaja esisele tseremooniaväljakule oli kogunenud terve koolipere: õpilased esimesest kuni gümnaasiumi viimase klassini koos oma õpetajatega. Välja toodi 70 suurt kandelippu ja pisematele jagati veel 30 käsilippu, mis olid hoidmiseks jõukohasemad. Sada lippu tähistas saja aasta möödumist rahukõneluste algusest. Sadade kohalviibinute hulgas võis näha teisigi linnakodanikke.

Loe edasi: Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi

Kahekümneviiene Slavjanotška

Uudis Tori Valla Teatajast

Slavjanotška tähistas juubelit suurejoonelise kontserdiga

Slavjanotška tähistas 25. juubelisünnipäeva. Foto Sindi avatud noortekeskus — Slavjanotška tähistas 25. juubelisünnipäeva. Foto: Sindi avatud noortekeskus

26.oktoobril tähistas Sindi seltsimajas oma 25. aasta juubelit Slaavi kultuuriühingu koor Slavjanotška eesotsas koorijuhtide Tõiv Tiitsu ja Niina Mozessoviga. Kontsert toimus suures saalis ja kuulama oli tulnud üle kahesaja inimese. Kava oli täiuslik, ehe ja võluv, kestes kolm tundi. Kontsert, mis oli võrratult ilus ja kaasahaarav, koos kaunite kostüümide ja saalikaunistustega, tegi selle peo uhkeks ja eriliseks, juubeli vääriliseks.

Esinesid:

Slaavi kultuuriühingu segakoor Slavjanotska, Sindi;
tantsukoor Sudaruški, Pärnu;
vokaalansambel Russkaja Pesnja; Pärnu;
Ukraina seltsi vokaalansambel Barvinok, Pärnu;
tantsuansambel Omasoodu, Sindi;
tantsuansambel Kuu, Sindi;
Saare Vene selts, Kuressaare;
vokaalansambel Rodnõe Parevõ, Pärnu;
tantsuansambli Pärlike naisrühm Fantazia, Pärnu;
Vasil Zotovich akordionil koos külalisega Moskvast: Al-Der Sõsojev balalaikal ja kitarril;
ansambel Russkaja Radril, Vangaži Läti;
ansambel Krapiva, Tallinn.

Loe edasi: Kahekümneviiene Slavjanotška

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard — Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard — “Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

[pullquote]ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav[/pullquote]„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Loe edasi: Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Sindi automudelistid Haapsalus

30. novembril toimus Haapsalus Eesti karikasarja aasta viimane etapp automudelismi juhtrajasõidus.

Eesti automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2019. aasta viimase etapi osalejad Haapsalus. Foto Johannes Mets — Eesti automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2019. aasta viimase etapi osalejad Haapsalus. Foto: Johannes Mets

Andy Aron auhinda vastu võtmas. Foto Johannes Mets — Andy Aron auhinda vastu võtmas. Foto: Johannes Mets

Kavas oli kaks klassi: N-14 ja PR-24. Sindi klubist saavutas N-14 klassis Karin Mets 4. koha ja PR-24 klassis saavutas Karmen Mets 5. koha. Andy jäi tehniliste probleemide tõttu kaks sõitu enne lõppu pealtvaatajaks ja pidi leppima 30. kohaga.

Kokkuvõttes tulid Sinti järgmised karikad:

N-14 klassis (noored kuni 14 aastat): Karin Mets – 5. koht.
PR-24 klassis: Karin Mets – 5. koht noorte ja juunioride arvestuses.
Open-12 klassis: Karmen Mets – 3. koht ja Andy Aron – 5. koht.
F1-32 klassis: Andy Aron – 2. koht ja Karmen Mets 3. koht.
ES-32 klassis: Karmen Mets – 2. koht.

KU päevatoimetaja

Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Tartu rahulepingu läbirääkimiste algust tähistavat ajaloolist sündmust meenutatakse Sindi gümnaasiumi korraldusel kogunemisega punase koolimaja ees asuva Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures.

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto Urmas Saard — Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto: Urmas Saard

[pullquote]läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased[/pullquote]Traditsioonikohaselt asub auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus Rainer Aas (12a), Merili Tambu (11a) ja Sirelin Kukk (10a). Osaliselt tseremooniaväljakul toimuvas ajalootunnis osaleb kogu koolipere, kes tuleb välja sajakonna sinimustvalge lipuga. Saja lipuga rõhutatakse 4. detsembril algusega kell 11.15 päeva tähtsust, sest täpselt 100 aastat tagasi alustati Tartus rahulepingu läbirääkimistega. Et Eesti Vabariigi ja vaenupoole vahelist läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric Hansen ja Braian Kulp.

Läbirääkimiste kõnelustel oma panuse andnud Seljamaad meenutavad Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja kooli õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas küünla süütamise ning lillekimbu asetamisega Seljamaa monumendi jalamile. Sindi muusikakooli õpilane Kertu Kirke Hansen mängib meloodiat „Eesti lipp”.

Loe edasi: Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Ülempreester Ardalion Keskküla tuli Sinti jõulurahu sõnumiga

Täna keskpäeval tähistati Sindi Naisliidu ja Sindi seltsimaja ühisel korraldusel advendiaja algust vaimuliku sõna ja advendiküünla süütamisega. Jõulutervituse lausus Tori vallavanem Lauri Luur. Jõulutaat Janno jagas maiustusi ja tegi koos sportliku elulaadi levitaja Sirjega lastele ringmängu.

Sindi Naisliidu esinaine Juta velleste ja ülempreester Ardalion Keskküla. Foto Urmas Saard — Sindi Naisliidu esinaine Juta velleste ja ülempreester Ardalion Keskküla. Foto: Urmas Saard

Advent tule jagamine. Foto Urmas Saard — Adventtule jagamine. Foto: Urmas Saard

Tori vallavanem Lauri Luur jutustas mõne aasta tagusest jõuluõhtust, kui tedagi oli kutsutud jõuluvana tegema. „Nii kui ma oma autoga kõrvalteelt suurele teele pöörasin, nii ma kohe külglibisemises sügavale maanteekraavi pidama jäin, õnneks rataste peale. Siis ma mõtlesin, et telefon jäi koju, päris pikk maa jalgsi koju jalutada ja mitte keegi mööda ka ei sõida. Kuub seljas, valge habe ees – jõulumees, keda lapsed ootavad.” Ja siis ta otsustas uuesti autosse minna ja proovida, et äkki õnnestub omal käel välja pääseda, ikkagi nelikvedu. „Ja ratas haakus kruusa taha ja auto tuli tee peale tagasi. Jõudsin ukse taha, kus mind oodati, minutilise täpsusega. Tagasisõidul mõtlesin, et imesid juhtub. Eriti jõuluajal.”

Ilme Prenge laulis mitu kaunist laulu: „Valged jõulud”, „Jõulud mulle”, „Talve võlumaa”. Saugast saabunud reel sai hoburakendis saanisõitu teha. Samal ajal liikus jõulutaat Janno maiustuste kotiga ringi. Sindi Naisliit pakkus kuuma jooki, kringlit ja piparkooki, mille eest kohalviibinud ei pidanud midagi maksma. Seltsimaja fuajees töötas Sindi noortekeskuse kohvik Sinklased, mille leti taga teenindas Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes pälvis hiljuti Tori valla aasta noore auväärse tiitli.

Loe edasi: Ülempreester Ardalion Keskküla tuli Sinti jõulurahu sõnumiga

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard — Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut[/pullquote]Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Loe edasi: Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Kui mullu jaanuaris rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest, siis kolmapäeval tutvustas ta kaheksat enim levivat petuskeemi.

Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto Urmas Saard — Kati Voomets, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, Tervise konverentsikeskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse[/pullquote]Tegelikult on erinevate petuskeemide hulk suuremgi. Peamiselt vene keelt kõnelevad või vigases eesti keeles kirjutavad petturid on kuritegelike kavaldamistega muutunud järjest leidlikumaks ja suutnud osava petujutuga oma võrku meelitada valdavalt just neid, keda muul juhul peame täiesti arukateks inimesteks. Petmisviiside valik on lai: investeerimis-, armu-, laenupettused, samuti internetipanga, tundmatu päranduse, arve, juhi või õnnetusjuhtumiga seotud pettused.

Hea tootlikkusega investeeringut pakkudes helistatakse ja suunatakse veebilehele, kus näidatakse raha kasvama hakkamist. Soovitakse, et inimene jagaks oma arvutiekraani läbi Skype’i vestluse. Ja ära räägitud inimene teebki ülekande suuremas summas. Rohkem petised kontakti ei võta või lubavad summa tagastada juhul kui tasutakse erinevaid lisatasusid. Kõige selle tulemusena kaotab pettuse küüsi langenud inimene kogu investeeringu ja lisaks veel juurde makstud summad.

Loe edasi: Kati Voomets hoiatas petuskeemide eest

Eesti Muuseumraudtee arendamiseks tuleb jõud ühendada

22. novembril Eesti Muuseumraudtee ruumides kohtunud omavalitsuste, sihtasutuse Pärnu Muuseum ja raudteefirmade esindajad leppisid kokku, et Eesti tehnikapärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks tuleb jõud ühendada.

Lavassaare muuseumraudteel. Foto Urmas Saard — Lavassaare muuseumraudteel. Foto: Urmas Saard

Osa Eesti Muuseumraudteest asub Pärnu linna, osa Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Tehnikapärandi tähtsus on üleriigiline. Seni on muuseumi eest hoolitsenud entusiastidest koosnev mittetulundusühing.

Arutlusel on mõte ühendada Eesti Muuseumiraudtee kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna poolt asutatud sihtasutusega Pärnu Muuseum. See eeldab konkreetset arengu- ja tegevuskava, mille muuseumiraudtee lubas koostada. Pärnu linn ja erinevad raudteefirmad olid valmis muuseumi toetama, alustades kõige hädapärasematest muuseumi atraktiivsust suurendavatest ja tehnikapärandi säilitamist tagavatest töödest.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Muuseumraudtee viib tulevikku

Rännumees Ameerikast

Läinud nädala kolmapäeval rääkis Ene Eisenberg-Lindqvist oma rännuelamustest Ameerikas. Suure auditooriumi toolidel istusid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õpitoa Rännumees kuulajad. Jutustaja peatuspaikadeks olid Belize, San Pedro, Bonita saar, Fort Lauderdale Floriidas ja New York.

San Pedro laguun. Foto Ene Eisenberg-Lindqvist — San Pedro laguun. Foto: Ene Eisenberg-Lindqvist

Ene Eisenberg-Lindqvist ja Malle Erend, loengute sarja „Rännumees” korraldaja. Foto Urmas Saard — Ene Eisenberg-Lindqvist ja Malle Erend, loengute sarja „Rännumees” korraldaja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mõtlesin, et kui tahad varbad külge jätta, kobi parem paati[/pullquote]„Esmalt vaatame, mida me teame, milles kahtleme või mida usume,” alustas Ene. Iga esitatud väide jäi esmalt lõpuni selgitamata. Neid oli kokku kaheksa huvitavat teadasaamist. Nii sai kuulaja oma seniseid teadmisi meenutades otsustada või enda sisetunnet usaldades mõelda, kas öeldu on usutav või vajab korrigeerimist.

Esimene väide: „Guatemala peab Belize’id oma territooriumiks ja kaebas Belize’i rahvusvahelisse Haagi kohtusse. Kas väide on õige või väär?” Ja hetk hiljem, pärast vastuste saamist lausus Ene: „Näen siin informeeritud inimesi. See on tõsi.” Kõhklusi tekitas väide, et marihuana omamine on Belize’is täiesti legaalne tegevus. „Usute? Alles hiljuti legaliseeriti. Uimastit võib olla 10 milligrammi ja seda ei või kasutada avalikus kohas.” Kas kookospähkel on ikka maailmas suurim seeme? Selgub, et seišellipalmi seeme on 30 cm pikk ja kaalub 18 kg. Kookospähkel on sellele päris lähedal, aga ei jõua siiski järele.

Loe edasi: Rännumees Ameerikast

Seljametsal peeti kadripulma

Ülisuur pildigalerii

Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.

Kadripulm Seljametsal. Foto Urmas Saard — Kadripulm Seljametsal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi![/pullquote]Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.

Loe edasi: Seljametsal peeti kadripulma

Muuseumraudtee viib tulevikku

22. novembril tutvusid Pärnumaal Lavassaares sealse kitsarööpmelise raudtee muuseumiga Eesti raudtee-ettevõtete esindajad, samuti Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa valla ning Pärnu muuseumi juhid. Muuseumraudtee ühingu esimees Mehis Helme tutvustas lageda taeva all paiknevat ulatuslikku tehnikamälestiste kogu. Järgnes ümarlaud, mille käigus otsiti lahendusi muuseumi elushoidmiseks.

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard — Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Velliste kutsus kõiki osapooli – raudtee-ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja ka pädevaid riigiasutusi – ühendama oma jõud, et säästa ning päästa tulevikule, meie pealekasvavale põlvkonnale Lavassaares asuv haruldane tehnikapärand.[/pullquote]Lavassaare raudteemuuseum on algselt välja kasvanud omaaegsest rohujuuretasandil sündinud muinsuskaitseliikumisest. Kokkutulnuid tervitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes mõtestas muuseumi tähendust ja tähtsust laiemas ajapeeglis. Ta meenutas muinsuskaitse algtõdesid ja kirjeldas uuema aja mõtteviisi olnusse põimumist.

Lennart Meri armastas kunagi rõhutada: kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, muutub – muinsuseks. Vanade asjade hulk on alati piiratud, neid ei saa kunstlikult juurde tekitada. Nõnda on ka oksjonitel ammuloodud kunstiteosed ja antiikesemed väga hinnatud, sest nad kannavad mingit vana, asendamatut hõngu ja sõnumit.

Loe edasi: Muuseumraudtee viib tulevikku

Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Raeküla Vanakooli keskuses peeti madripidu rändteater Vaba Vanker külalisetenduse vaatamisega, hiljem tantsiti ühiselt koos Rahvuskultuuriselts Kirmase väikeste ja suurte tantsijatega. Peo kahe osa vahel loositi Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast loteriivõite.

Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto Urmas Saard — Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg selgitas, et nende keskusel on tavaks tähistada madripidu, mille tähendusest sageli päris hästi aru ei saada, sest rahvakalendrist madripäeva ei leia. Kuid Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab novembris nii mardipäeva kui kadripäeva.

Loe edasi: Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni

Raeküla Vanakooli keskusel on tavaks igal aastal tähistada madripidu. Rahvakalendrist madripäeva ei leia, aga Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab kooljakuul nii mardipäeva kui kadripäeva.

Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto Urmas Saard — Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meil on nii vabad hinged, et oleks raske kuhugile riigiteatrisse ühele kohale ennast naelutada[/pullquote]Eile õhtuks veeres Raplamaalt Raeküla rahvale külla rändteater Vaba Vanker. Lavastuses “Eestlaste muistne jõululugu” jutustasid Maili Metssalu ja Ragne Veensalu naljakalt lustlikul ja õpetlikul moel vanarahva kombeid ning tavasid. Väikseid ja suuri naerutav jant kestis hingedeajast kuni jõuluperioodi lõpuni välja. 35 minuti sisse mahtus hingedepäev (2. november), kadripäev (25. november), andresepäev (30. november), luutsinapäev (13. detsember), toomapäev (21. detsember), jõulud (25. detsember).

Loe edasi: Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni