Vihula vald

Maailma vanima Rolls-Royce´i klubi unikaalseid autosid saab näha Vihula mõisas

14. juulil võõrustab Vihula mõis maailma vanimat Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club´i” ja Virtuaalset Vanatehnikaklubi. Mõisahoovis saab näha 40 erinevate aastakäikude klassikalisi ja vanasid autosid, sealhulgas ka 18 imeilusat Rolls-Royce´i alates ikoonilisest 1913. a Rolls-Royce Silver Ghostist kuni 1930ndatest pärit Rolls-Royce Phantomini.

Vihula Mõisa juhatuse liikme Paul Taylori sõnul on 800-aastase ajalooga Vihula Mõis sobiv paik korraldamaks iga-aastast vanade ja klassikaliste autode päeva. “Sel aastal külastab mõisa Baltikumi tuuri raames maailma vanim Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club” koos endise Londoni linnapea ja klubi juhi sir John Stuttardiga ning meil on heameel ka tervitada Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmeid,” lisab Paul Taylor.

Üritus algab 18 Rolls-Royce´i näitusega laupäeval kell 11, mil kõigil on võimalik neid autosid uudistada ja autoomanikega vestelda. Kell 13 saabuvad mõisa ka Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmed erinevate aastakäikude masinatega. Ning kell 14 algab vanade ja klassikaliste autode rongkäik läbi Lahemaa rahvuspargi suunaga Palmse, Sagadi, Altja, Vihula mõis. 1,5-tunnise rongkäigu kestel tehakse peatused kõikides mõisates, et vestelda sealsete külastajatega.

Olles ka ise ühe unikaalse auto omanik, selgitab Paul Taylor, et vanad autod puudutavad hinge ning neis leidub palju enam iseloomu ning klassikalist stiilset peenust kui ühel tänapäeva autol üldse on. Seetõttu pole midagi imestamapanevat, et alles hiljaaegu müüdi oksjonil maha 100 aasta vanune Rolls-Royce Silver Ghost rekordilise 4,7 miljoni naelsterlingi (5,85 miljonit eurot) eest. Vihula mõisas ei ole võimalik küll oksjonil müüdud autot näha, kuid ikoonilist 1913. a Rolls-Royce Silver Ghosti saavad kõik mõisa külastajad laupäeval oma silmaga vaadata.

Seega juba sel laupäeval, 14. juulil on oodatud vaid tunnisõidu kaugusel Tallinnast asuvasse Vihula mõisa kõik, aga eriti autohuvilised, kuna põnevust jätkub terveks päevaks. “Lisaks autode uudistamisele saavad külalised mängida Baltimaade suurimal minigolfi väljakul, külastada öko-farmis elavaid loomi, viinamuuseumi, tuuleveskit koos vaateplatvormiga, avastada ümbrust jalgrattaga, teha paadisõitu Mustoja jõel ning osaleda mõisatuuril, mis on täis meeliköitvaid legende ja lugusid mõisa ajaloost ja inimestest,” lisab Paul Taylor.

Vanade ja klassikaliste autode päeva lõpetab kell 18.30 algav barbeque-õhtu, kus ei puudu suur lõkketuli ega rahvuslik muusika. Õhtul on võimalik vabamas õhkkonnas suhelda nende hinnaliste autode uhkete omanikega ja miks mitte saada endale samuti uus hobi.

Lisainfo:

Paul Taylor

e-post:paul@uniquestay.com

Kadi Elmeste

e-post: kadi.elmeste@vihulamanor.com

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

JÄÄÄÄR laulab Eestimaa kaunid kohad veelgi kaunimaks

Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…

Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:

E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi

Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).

JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.

Piletiinfo Piletilevist!

Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.

Vergi külas peetakse traditsioonilist kaluritepäeva

7. juulil toimub Vihula vallas Vergi külas traditsiooniline kaluritepäev. Sel aastal peetakse kaluritepäeva natuke pidulikumalt, sest kaluritepäeva jalgpalliturniiril täitub 20 aastat. Peamine peoplats on Vergi seltsimaja hoovis, kuid tegevused viivad rahva ka küla peale ja sadamasse. Plaanis on nagu ikka jalgpalliturniir, paarisvõrkpall, laat, kus pakutakse kohalikku kraami, fotograafia õpituba, lõbus fotojaht, töötoad Rannarahva Muuseumilt, kohal on purjetamiskooli lapsed oma purjekatega.. Õhtupoolikul alustame kontserdi ja tantsuga. Ajakava on nähtaval kodulehel http://vergiranna.weebly.com/ ja jooksvat infot saab ka Facebookis sündmuse “Vergi Kaluritepäev” lehel.
Vergikad ootavad teid külla!
Annika
Vergiranna Seltsist

Võidutuli saabub Lääne-Virumaale ilusa ilma korral Käsmu lahelt

Tänavune 23. juuni Võidupüha tähistamine Lääne-Virumaal toimub maakaitsepäeva nime all Võsu alevikus. Pilkupüüdvat tegevust jätkub ka ilusa ilma korral Käsmu lahele, sest sel juhul saabub võidutuli üle vee.

Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab laupäeval, 23. juunil kell 10 mälestustseremoonia ja pärgade asetamisega Ilumäe Vabadussõja mälestusmärgile.

Alates kella 11st saab Võsu alevikus vaadata kaitseliidu relvi ja varustust, pääste- ja politseitehnikat ning kaitseväe tehnikat, proovida maanteeameti pöörlevat autot.

Huvilised saavad õhupüssist ja kuulipildujast paukpadrunitega lasta. Mekkida saab ka naiskodukaitsjate poolt valmistatud sõdurisuppi.

Võsu rannaklubi juures toimub alates kella 11st laat ning tegevust jätkub seal ka lastele.

Kell 12 toimub Võsu koolimajas traditsiooniline maavanema pidulik lõuna veteranide ja jõustruktuuride juhtidega. Samal ajal on mõneks tunniks avatud ka traditsiooniline Võidupüha kohvilaud Võsu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu pritsukuuris.

Kell 12 demonstreerivad Päästeameti töötajad pinnalt päästmist ning kell 13 on uudistamiseks lahe kaldal Mereväe tuuker, kes teeb samuti demonstratsioonesinemise.

Kell 13.20 toimub Vihula valla isetegevuslaste ja külaliste kontsert välilaval. Üles astuvad Võhma segakoor, Võhma rahvatantsijad, Võsu Rannamemmed, Regilauluansambel Tink-Tingadi. Külalisesinejatest saab kuulata Rait Sohkinit ja Martin Saaremägi, kes esitavad head Eesti muusikat. Meeleolu tõstab päeva jooksul ka Väike-Maarja pasunakoor.

Kell 15.15 rivistavad end üles kaitseliitlased ja omavalitsuste esindajad, toimub Kaitseliidu paraad. Pidulikul tseremoonial annab kell 15.45 Võsu rannaklubi ees Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Lääne-Virumaa linnade ja valdade esindajatele üle Eesti Vabariigi Presidendi poolt Pärnus süüdatud võidutule. Oma kodustesse jaanilõketesse presidendi süüdatud tuld võtma on oodatud ka kõik virumaalased.

Võidupühal peame meeles Eestile vabaduse välja võidelnud mehi ja austame langenute mälestust. Samal ajal näitame, et meie maa on meil hinges ja me oleme alati valmis Eesti vabadust kaitsma.

Maakaitsepäeva korraldavad Kaitseliidu Viru Malev, Lääne-Viru Maavalitsus ja Vihula Vallavalitsus. Osalevad ka Kaitsevägi, Maanteeamet, Rakvere Ametikool, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Toitlustustamist toetavad OG Elektra AS ja Olxclub OÜ.

Lisainfo: www.virumalev.ee

Lahemaa puitpiirete meistrikursus aitab säilitada põlvedepikkust pärandit

Sel nädalavahetusel toimub Lahemaal puitpiirete meistrikursuse. Kursust juhendab Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolituse eesmärgiks on anda ajalooline ülevaade erinevat tüüpi puitaedadest: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi. Kohapeal praktiseeritakse piirkonnale omast abipostidega aiapostide vahel olevat punutud ehk pistandaeda, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Selgeks tehakse ka lattaia tegemise võtted. Oodatud on küsimused kõikide traditsiooniliste puitpiirete kohta

“Tore on tuletada meelde meie esivanemate põlvest põlve edasi antud traditsioone ja oskusi. Meie kultuurimälus on need ju sügavalt juurdunud, tagumine aeg on nad jälle kasutusele võtta. See on meie oma talupojatarkus. Kui me selliseid praktilisi oskusi ja nippe ei tea, võime hakata uuesti jalgratast leiutama ja töö ei pruugi üldse nii kergelt laabuda. Ja mis kõige tähtsam – koostegemise rõõm on kõige suurem. Tere tulemast koolitusele!” kutsub koolituse läbiviija Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolitus toimub Kaarli talus Pedassaare külas Lahemaal, taastatakse Pedassaare külas Kaarli talus olevaid ajaloolisi piirdeid ajalooliste fotode järgi.

Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, osalema on oodatud kuni 20 huvilist, vajalik on eelregistreerimine aadressil ave.paulus@keskkonnaamet.ee.

Loodusõhtu Lahemaa rahvuspargis

26. aprillil toimub Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses Palmses järjekordne loodusõhtu. Seekord on esinejaks Tallinna loomaaia ekskursioonijuht ja Jakob Westholmi gümnaasiumi bioloogia- ja keskkonnaõpetuse õpetaja Rando Kuustik.

Ettekanne “Loomult loom” on inspireeritud tema õpetaja Aleksei Turovski zoosemiootilistest loengutest ja õpetustest nii looduses
esinevate loomade kui ka loomaaias olevate loomade näitel. Vaadatakse, millest koosneb meie loodus, kuidas ta toimib ning tutvustatakse loomi kodukassist suurte kassideni ja kakkudest Aafrika elevandini.

Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on kaks tundi.

Eesti Kodukaunistamise Ühendus kogunes Vihulas

Kolmapäeval, 4. aprillil pidas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatus Vihula mõisas oma koosolekut, et kavandada käesoleva aasta tegevusi ja arutada töökorralduslikke küsimusi.

Eesti Kodukaunistamise Ühendus korraldab kodukaunistamise alaseid üritusi, propageerib kodukaunistamist, ühise elukeskkonna korrastamist ja üldilme parandamist. Konkurssi “Kaunis kodu” korraldatakse alates 1999. aastast, alates 2005. aastast nime all “Kaunis Eesti kodu”.
Lääne-Virumaa on ainuke maakond, kus heakorrakonkurssi Kaunis Eesti Kodu ei korralda maavalitsus, vaid see on usaldatud MTÜ-le Virumaa Lootus, keda toetavad Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Viru omavalitsuste liit. Eesti Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatusega käisid Vihulas kohtumas nii maavanem Einar Vallbaum kui omavalitsuste liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi.

Lahemaa looduskeskuses „Lendorav – tema minevik ja tulevik meie metsades“

Neljapäeval, 22. märtsil algusega kell 18 on Lahemaa rahvuspargi looduskeskusesse külla kutsutud Uudo Timm. Toimub järjekordne üritus sarjast Lahemaa rahvuspargi looduskeskuse loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtud.

Uudo Timm on Keskkonnateabe Keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja ja lendoravatega tegelenud juba 25 aastat.

Loodusõhtul saavad kuulajad ülevaate viimastel aastatel lendorava kohta tehtud uurimustest. Räägitakse lendorava levikust ja selle muutustest, elupaiganõudlustest ning arutletakse tema kaitse- ja tulevikuväljavaate üle.

Kord kuus toimuvate Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on 2 tundi. Loodusõhtute toimumiskohaks on Lahemaa looduskeskuse suur auditoorium, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Avalik pöördumine Käsmu meremuuseumi sõprade poole

Sellel suvel saab Käsmu meremuuseum 20aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.

Käsmu meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates.

Saan sel aastal 70aastaseks. Loomulikult paneb selline iga mind muretsema, mis saab pärast mind. Minu kindel soov ja tahtmine oleks kinkida kollektsioon eesti rahvale. Olen seda arutanud kultuuriministeeriumi ja Eesti meremuuseumi esindajatega. Nüüd tahaks seda ka teiega arutada.

Minu soov oleks, et Käsmu meremuuseum jätkaks Eesti meremuuseumi osana siinsel mereäärsel maalapil, mis oleks ka tulevikus kõigile avatud.

Suunan oma pöördumise ka neile, kellest sõltub muuseumi tulevik ja edasine käekäik.

Aarne Vaik

Kirjutatud 2012. aasta talvel Käsmus. 09.02.2012

Vaata-kuula Ott Sandraku intervjuud Aarne Vaiguga siit.

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

Vihula mõis sai Rohelise Võtme

EASi turismiarenduskeskus andis eileVihula mõisale üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Roheline Võti, mida omistatakse säästva majandamise põhimõtteid järgivatele majutusasutustele. Eestis on nüüd kokku 20 Rohelise Võtme märgisega majutusasutust. Rohelise Võtme programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul suurendab Roheline Võti Eesti majutusasutuste konkurentsivõimet. Rohelise Võtme saamiseks tuleb ettevõttel lisaks keskkonnasäästlikkusele, anda oma panus ka looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisel. Tarmo Mutso märkis, et Vihula mõis on olnud selles osas mitmeti eeskujulik. Vihulas restaureeriti vesiveski, mis on üks kolmest Eesti töötavast vesiveskist ning restoranis kasutatakse valdavalt kodumaist toorainet, millest suur osa pärineb mõisa enda ürdiaiast ja ökofarmist. Rohelise Võtme ökomärgise saamisel oli EASi turismiarenduskeskuse direktori sõnul määravaks ka asjaolu, et hoonete restaureerimisel on Vihulas kasutatud võimalikult palju looduslähedasi materjale.
Eesti suurima mõisahotelli Vihula mõisa müügi- ja turundusjuhi Kadi Elmeste sõnul järgitakse loodust säästvat mõtteviisi Vihula mõisa igas tegevuses. ”Kasutame maakütet ja päikeseenergiat, oleme vähendanud vee ja elektrienergia tarbimist ning palume ka oma külalistel keskkonnasõbralikult käituda ja soovitame neile puhkamiseks aktiivset liikumist looduses.” Vihula mõisa aias kasvatatakse hotelli restorani köögi ja öko-spa tarvis oma aia saadusi, peetakse öko-farmi ning avatud on öko-spaa. Vihula mõisakompleksis on Kadi Elmeste sõnul viimase nelja aasta jooksul ette võetud suuremahulised investeeringud, mille kogumaksumus on ligi 15 miljonit eurot.
Roheline Võti (Green Key) on Taanist alguse saanud rahvusvaheline keskkonnamärgis, millega liitudes saavad majutusteenust pakkuvad ettevõtted näidata oma keskkonnasõbralikku suhtumist. Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal. Rohelise Võtme välja andmist koordineerib Eestis EASi turismiarenduskeskus.

Puidu biokahjustused hoonetes – tasuta koolitused

FaBBi projekti raames on tulemas uus kursustetsükkel, mis leiab aset neljas erinevas Eestimaa kohas. Aasta jooksul toimub igas paigas neli ühepäevast kursust. Kursustel saab põhjalikud teadmised nii puidu kahjustuste ülevaatuseks ja hindamiseks kui ka kasulikke viiteid puithoonete taastamiseks ja hoolduseks. Lektorid on oma valdkonna tunnustatud spetsialistid. Koolituskursustel omandatud oskuste tõendamiseks antakse pärast välja ka tunnistused.

Esimesed kursused teemal: Hoonete tehnilise seisukorra hindamine biokahjustuste seisukohast” toimuvad:
10. november – Tallinn
24. november – Kuressaare
2. detsember – Suuremõisa (Hiiumaa)
8. detsember – Käsmu (Lääne-Virumaa)

Rohkem informatsiooni ja täpse ajakava leiab veebilehelt www.ehitusala.ee. Samal aadressil toimub ka kursustele registreerimine.

Uuel aastal lisanduvad kursused ka majaomanikele ning teistele huvilistele!

Võsul õpetatakse voolima

Võsul Jaanioja käsitöötalu savikojas saab veel kahel päeval, 22. ja 23. augustil tutvuda keraamika kõrgkuumusahjuga, proovida treimist, uudistada voolimiseks ja glasuurimiseks vajalikke töövahendeid, mis on mõeldud laenutamiseks piirkonna koolidele, seltsidele, haridusasutustele ja ettevõtjatele, et luua paremaid võimalusi huvitegevuseks ja edendada ettevõtlikkust.

Õpitube juhendab keraamik Jana Zgun, projekti tutvustab Janika Saar.22. ja 23. augustil on õpituba avatud kella 15 – 18.
Õpitubade kaudu kutsutakse osalema Lahemaa rakendusliku loovuskooli projektis „Lahemaa rakendusliku loovuskooli koostöö haridusasutuste ja seltsidega ettevõtlikkuse tõstmisel arenduskoja tegevuspiirkonnas”. Projekti raames jagatakse huvitatud koolidele, seltsidele ja käsitööhuvilistele savi, et sellest voolitaks septembris-oktoobris Lahemaa lahedaid loomi. Tööd võib põletada lähimas kõrgkuumusahjus või tuua põletamiseks Jaaniojale.

Voolitud töödest pannakse sügisvaheajaks välja näitus. Parimate tööde autoritele auhinnad.

Õpitubadesse registreerimine : jaanioja@gmail.com, tel 5647 0187.

Käsmus peetakse tsirkuseteemalisi suvepäevi

Täna, homme ja ülehomme peetakse Käsmus erivajadustega inimeste suvepäevi, mille läbivaks teemaks on tsirkus.

Suvepäevade jooksul avatakse kümme töötuba, kus muuhulgas saab tutvuda tsirkuse ja teatri köögipoolega, kaunistada puutüve, maalida ja voolida, pildistada ja käia looduses, sõita poniga ja tantsida. Suvepäevade lõpuks valmivad mitu põnevat etendust ja näitust. Lisaks töötubadele jäetakse suvepäevalistele aega nautida lihtsalt olemise rõõmu Käsmu kalurikülas.

Selleaastaste suvepäevade korraldajaks on Katikodu, erivajadustega inimeste kodu Raplamaalt Kohilast. Korraldajate sõnul ootavad nad Käsmu Lainela puhkekülla üle 150 inimese, nende hulgas ka tegevusjuhendajaid. Üritust aitavad läbi viia paljud vabatahtlikud. Korraldamist toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, Kohila Vallavalitsus ja osalejad ise. Selleaastased erivajadustega inimeste suvepäevad on järjekorras seitsmendad.

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

Käsmus unistatakse ujulavast

Käsmu on ilus koht, kus tehtud folki, fotonäituseid, kontserte ja palju muud. Nüüd on Käsmus tekkinud soov ehitada veele ujuvlava. nii on kirjas meremuuseumi kodulehel www.kasmu.ee värske ide etekkelugu: “Kõige selle melu keskel hakkas Käsmu meremuuseum unistama. Sulges ühel pühapäeval silmad ja lasi oma mõtetel voolata. Alateadvus seilas sinna ja tänna, kuni lõpuks jõudis kohale. Sellest hetkest tekkis meremuuseumil unistus, et Käsmu sünniks merepealne ujuvlava.

Käsmu meremuuseumi ujulaval on potentsiaali saada üheks Eesti kaunimaks esinemispaigaks, sest lisaks maalilisele merevaatele on hindamatud emotsioonid ja kogemused, millest argipäeva rutiini eest põgenedes siit saadakse.

Muuseumi kui kultuuriasutuse ja tänavuse kultuuripealinne meeleolude taustal on kõige õigem hetk hakata mõtlema Käsmu panusele eesti kultuuriajaloos. Kontserdid, lavastused, näitemängud, festivalid on piltlikult öeldes kõigest jäämäe tipp, sest uued teed, mida ujulava avab, on lõputud. Lisaks imelisele vaatemängule saavad kogemuse võrra rikkamaks ka esinejad ja tehniline meeskond, sest kuigi tegemist ei ole haruldase kontsertpaigaga, võib seda nimetada ikkagi erakordseks.

Merepealse lava ainus murepilveks võivadki olla pilved taevas. Tehnika on emakese looduse eest kaitstud varjualusega, kuid probleemiks võib muutuda mikrofonisse puhuv tuul, mis võib heliga kurja nalja tegema hakata.

Unistamine on edasiviiv jõud, mille abil saab ületada takistusi, end täiendada ja arendada. Käsmu meremuuseumi unistust saada päris enda merepealne lava on kujundanud kõik need festivalid ja etendused, mida see armas kaptenite küla on lahelt võõrustanud. Kõike ikka selleks, et tuua rõõmu ja kultuuri igaüheni. Kõige selle lõpuks peab ütlema, et unistused on mõeldud täitumiseks ja järgmine kord kohtume juba Käsmu meremuuseumi merepealsel laval!

Loe lähemalt www.kasmu.ee

Vihula mõisas on avatud uus puhkekeskus

Unique Hotels Group avas Vihula mõisa külje all puhkeküla. Praeguseks on valminud neli objekti. Kogu küla koosneb 12 objektist ja valmib 2012. aasta kevadeks.

Külastajaid ootavad ajalooline mõisa vesiveski, mis on läbinud põhjaliku restaureerimiskuuri, ning külastuskeskus koos elegantse kohviku ja disainipoekesega. Äsja sai valmis traditsioonilist Eesti sööki pakkuv Kaval-Antsu kõrts, samuti sepikoda koos hubase hooviga, mille uus funktsioon on peo- ja saunakeskus, ja multifunktisonaalne spordiväljak paljude spordialade harrastamiseks (tennis, jalgpall, korvpall, võrkpall, uisutamine jne).

Suve jooksul valmib veel kolm projekti: harivat meelelahutust pakkuv 18rajaline seikluslik minigolf, teemaks ringreis läbi kolme Balti riigi; ökofarm, kus saab näha taluloomi, sealhulgas Aberdeen-Anguse tõugu veiseid ja hobuseid ning vabaajakeskuseks arendatav karjalaut.

Käsmus peetakse viikinglaeva sünnipäeva

Käsmu meremuuseumis tähistatakse viikinglaeva Aimar esimest sünnipäeva pidulike meresõitudega. Keskkonnaamet ja Käsmu meremuuseum korraldavad sel puhul 4. juunil seminari “Lahemaa rannalaevandus”.

Kavas:

12.15. Raimo Pullat – raamatu “Viinameri” esitlus

12.45 Jüri Vendla – raamatu “Unustatud merereisid” esitlus

13.15 Andres Ehin – raamatu “Merelaule sajast suust ja sulest” esitlus

13.45 Peeter Peetsalu – “Rannameeste keel maamehe kõrvas”

14.15 Aarne Vaik – “Rannalaevanduse ajalugu”

Vestlusring.

Paadisõidud puupaatidega. Paadiehituse töötuba. Musitseerivad Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend.

Rohkem infot: www.looduseomnibuss.ee.

Palmse mõisas toimub kultuuripärandi seminar

Reedel, 6. mail toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisas kultuuripärandi seminar. Kultuuripärandi seminar on pühendatud muinsus- ja looduskaitsekuule ja Lahemaa 40. sünnipäevale.

Seminari korraldavad Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet.
Lahemaa looduskeskuses on avatud Lahemaa rahvuspargi 40 tegevusaasta trükiste ja meenete väljapanek.
Oodatud on kõik huvilised – piirkonna elanikud, kultuuriväärtuste omanikud, seotud asutused, uurijad ja kaitsjad. Eelnevalt registreerunuile tasuta lõuna. Seminari toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaamet

Homme on Vihula mõisas kevadine perepäev

Homme, 23. aprillil alates kell 13 on Vihula mõisa oodatud kõik suured ja väikesed kevadisele perepäevale, et osa saada aardejahist, sõita hobukaarikuga ja uudistada, mis mõisas uut vaadata on.

Kell 13 – aidahoones Heino Seljamaa kohvriteatri etendus “Okasroosike”
Kell 14-15.30 – hobukaarikuga sõit mõisapargis, aardejaht
Kell 13.45-15.30 – aidahoones käsitöötoad – meisterdamine, joonistamine, näomaalingud ja multifilmituba koos pühadejänese ja mamsel Jaanikaga

7. mail kell 18 Vihula mõisas emadepäeva kontsert “Nostalgia”. Esinevad Lauri Liiv ja Vanemuise keelpillikvartett.

Vihula mõisa restoranis La Boheme on nüüd ka uus menüü.

Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Tulemas on noortelaager ja esseekonkurss “Ettevõtja vs palgatöötaja”, mille eesmärgiks on suunata kohaliku Leader tegevusgrupi MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna noori mõtlema oma tulevase elukutse peale. Millised head ja vead kaasnevad ettevõtja kui ametiga ning kuidas tavaline palgatöötaja võiks pääseda lõputuna näivast oravarattast?

Esseekonkursile oodatakse Tapa, Kadrina, Ambla, Vihula, Kuusalu valla ja Loksa linna keskkoolide ja gümnaasiumide õpilaste kirjatükke. Parimad saavad väärt auhinnad ja prii pääsu juuli alguses toimuvale ettevõtluse ja internetiturunduse noortelaagrisse.

Konkursi soovitatavaks aruteluteemaks on:
– Mis saab minust pärast keskkooli või gümnaasiumi lõpetamist?
– Kas ma hakkan tegema plaane selles suunas, et minust saab palgatööline, kes tõuseb igal hommikul üles selleks, et minna tööle ja teha seda, mida ülemus ütleb?

Kas mulle meeldiks töötada ja õppida selle nimel, et;
• saaksin ise otsustada, kuidas ma oma tööd korraldan
• võiksin ise määrata aja, millal reisin ja puhkan
• tohiksin endale ise sobiliku tasu maksta Loe edasi: Noortele korraldatakse esseekonkurss ja suvelaager

Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks

Malve ja Olavi Tooming elasid Tamsalu vallas Sääsel. See on üks koht paljudest, kus on hulkuvaid kasse, kes on hüljatud ning otsivad uut peremeest.

Kassid ootavad talvel trepikodades või varjuvad keldritesse, et olla inimeste läheduses. Lootes leida tõelist sõpra, kes süüa ja ulualust
pakub, kes mängiks ning hellitaks.
Paljud inimesed aga ei pööra neile tähelepanu.

Et päästa ning anda kaitset hüljatud kassidele, kolis abielupaar Malve ja Olavi Tooming Sääselt ära ja võtsid asulas pesitsevad hüljatud kassid endaga kaasa. Koliti Toolsele, kus on Olavi isatalu ning kuhu otsustati rajada abivajavatele kassidele varjupaik.

2009. aasta märtsis avati Toolsel kodutute lemmikloomade varjupaik. Enne varjupaiga loomist tegutseti hoiukoduna, mis andis kassidele ajutise kodu. Aastate jooksul on abi saanud üle 100 hüljatud kassi. Uue kodu on leidnud 26 kiisukest.

Eelmise aasta suvel ehitati varjupaigas talgute korras kiisudele jalutusaed. Tänavu kevadel aga valmis varjupaiga abilistele-valvuritele Mollyle ja Torryle aedik. Neile meisterdati uued kuudid. Loe edasi: Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks