Rakveres toimus esmakordselt fotojaht “Paps ja laps”, mille võitis rakverelase Janne Laanemäe foto “Rannaromantika”. Teise koha saavutas Pärnu mehe Mart Kuke foto “Armastus on see” ja kolmas koht
läks Kundasse Merilin Prommikule foto eest “Väikesed ja suured”. Publiku lemmikuks kuulutati Jõgeva ringkonna naiskodukaitsja Tiina Veldi saadetud
foto “Sõnu polegi vaja…”, millel kajastus kuue lapse isa oma kuuenädalaste kolmikutega. Kaitseliidu Viru maleva eripreemia “Kõige isamaalisem issi” võitis Helar Heerik Tartust “Super-Eesti kasvamas” foto eest.
Kaitseliidu Viru maleva ja Põhjakeskuse esimest aastat toimunud fotojahile laekus 352 pilti Tartust, Tallinnast, Harjumaalt, Pärnumaalt, Elvast, Soomest jne.
Fotojahil võisid osaleda kõik, kes tundsid, et isa ja laps väärivad jäädvustamist. Iga autor sai konkursile esitada kokku kuni kolm fotot. Esitatud fotode puhul hinnati väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist taset ning headest pildistamise tavadest kinni pidamist.
Isadepäeva fotokonkursi korraldasid Rakvere Põhjakeskus ja Kaitseliidu Viru malev.
Tänasest kolmapäevani viibib Rakveres külas Ukraina Võshgorodi linna viieliikmeline linnavalitsuse ja ettevõtjate delegatsioon, kes kohtuvad Rakvere linnajuhtidega, tutvuvad Rakvere ettevõtete, linna allasutuste ja vaatamisväärsustega. Kohtumine Rakvere linnapea Toomas Varekiga leiab aset linnavalitsuses teisipäeval kella 9.30-10.30, kus linnapea tutvustab Rakvere linna arenguid
ning arutatakse vastastikuse koostöö üle.
Visiidi käigus külastatakse Rakvere Jumalaema Sündimise kirikut, Rakvere ametikooli, ASi OG Elektra Tootmine, ASi Jeld-Wen Eesti, ASi Rakvere Metsamajand, Rakvere linnust, Rakvere Kungla lasteaeda ja Rakvere spordikeskust. Möödunud aasta sügisel külastas Rakveret Võshgorodi linna ja arstide delegatsioon, kes tutvus tervishoiukorraldusega Rakvere haiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas.
Rakvere Linna Algkool pidas kooli sisehoovis neljapäeval, 8.novembril hingede aega ja saabuvat mardipäeva traditsioonilise varjuteatriga ehk valgusepeoga kesk sügavat sügist, seisab Linnavalitsuse pressiteates.
Sel aastal etendasid lasteaiaõpetajad Juhan Kunderi muinasjutu „Vaenelaps ja talutütar“, kus „vaene tütarlaps läks laupäeva õhtul sauna. Vihtles ja pesi vanakesi, mis eest talle mitukümmend korda aituma anti. Et ta nüüd teisi niipalju aitas, ei saanud ta ise enne lavale minna, kui kõik saunalised läinud olid. Kui ta parajasti laval vihtles, kuulis ta korraga väljas sauna läve ees kilinat ja kõlinat, nagu oleksid mitu saksa tõlda ukse ees peatanud. Tütarlaps pani ruttu särgi selga ja vaatas läbi ukseprao välja….“ algas lasteaiaõpetajate varjude- ja helidekeelne muinasjutuveste.
Et kõige pisematel pimeduse ning kasvõi kavala ja kurja muinasjututegelase Vanapagana ees liiga suurt hirmu peale ei tuleks, võis varjuteatrisse tulla koos perega.
Pärast etendust läksid lapsed koos vanematega ümber lasteaia rongkäigule, igal lapsel käes oma valgus – enda meisterdatud latern.
„Alati on nii tore, kui nad kõik pärast oma laternatega mööda pimedaid
tänavaid kodude poole liiguvad,“ ütles kooli direktor Ene Nool.
Rakvere linna haridusjuhtide delegatsioon eesotsas abilinnapea Sven Kesleriga viibib 9.-10.novembril kahepäevasel õppevisiidil Rakvere sõpruslinnas Cēsises eesmärgiga tutvuda Cēsise linna üldise hariduskorraldusega ning süvitsi alushariduse valdkonnaga. Samuti on planeeritud kohtumised ja arutelu Cēsise linnajuhtidega. Rakvere haridusjuhid annavad ülevaate munitsipaal-, era- ja erilasteaia toimimisest Rakvere linnas.
Cēsise ja Rakvere sõprus ulatub aastasse 2005, mil sõlmiti koostööleping omavalitsuse kui ka organisatsioonide ja kodanike vahel, vahendades kontakte ning püüdes leida ühiseid projekte turismi, hariduse, kultuuri, noorsootöö, spordi, sotsiaal- hoolekande, keskkonna jms vallas. Sõpruslepingut uuendati 2011. aastal Rakveres.
Naiskodukaitsjad – naised vanuses alates 15. eluaastast, täis tegutsemistahet ning kodumaa-armastust. Üle Eesti koondab Naiskodukaitse ligi 1800 naist.
Reedel, 9. novembril tähistab Naiskodukaitse Viru ringkond oma 15. aastapäeva Muuga mõisas piduliku aktuse ja sellele järgneva koosviibimisega. Sama ürituse raames tähistab Kaitseliidu Viru malev 94. aastapäeva.
Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise proua Urve Rosenbergi ja Viru maleva pealiku major Marek Laanisto kutsel osalevad aastapäevapeol tunnustatavad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad kaaslastega ning kutsutud külalised.
Taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross sõnas juubeli eel, et taasasutamise päev on tal väga selgelt meeles ja meenutas, et kogunenud seltskonnast kasvas tore sõpruskond. „Mälestustes meenub üks ere persoon, tolleaegne malevapealik hr Jaak Leipalu, kes selle mõtte pähe pani ja osavalt meie (minu ning Evelin Tammerti) sooviks voolis,“ meenutas taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross. „Istusime minu kodus, meie elutoas ja kokkutulemise põhjus sai kirja ametlikus dokumendis – Naiskodukaitse Viru ringkonna rakuke oli taasasutatud. Kuna mina oma tuttavad kokku kutsusin, siis loomulikult jätkasingi juhina.“
„Ma arvan, et 15 aastat on päris parajalt selleks, et olla ja käituda nagu organisatsioon,“ rääkis Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Algusaastate oma koha otsimise ajajärk on on möödas ning käes aeg stabiilseks arenguks,“ lisas ta.
„Mina nautisin tööd vabatahtlikuna ja tegin seda rõõmuga. Olen andnud Naiskodukaitsele palju-palju oma ajast ja saanud vastu toredaid võimalusi enesearenguks ning armsaid tuttavaid kogu eluks,“ lisas Ross ja saatis Gran Ganarialt teele Viru naistele kallistused ja soovid, et nad teeksid kõike, mis nad sellel valitud teel ette võtavad ikka rõõmu ja naudinguga.
Viru ringkond taasasutati 4. detsembril 1997.a. Asutajaliikmeteks olid Ülle Gaver, Svetlana Partonen, Valve Poom, Tiina Ross, Piia Saarepera, Tiiu Sillavee ja Maire Valtin. Ringkonna esinaiseks valiti Tiina Ross. Naiskodukaitse Viru ringkonda on juhtinud veel Aili Vakker (2003–2007), Maire Laht (2007-2009) ja alates 2009. aastat on esinaine Urve Rosenberg.
Täna toimus Rakvere koolide ühine terviseinfopäev „Terviseks“, kus enam kui 900 Rakvere koolide õpilast kuulasid terviseteemalisi loenguid tervislikest valikutest, harjumustest ja käitumisest, said küsida tervise asjatundjatelt tervisealast nõu ning võisid ise oma tervist mõõta ja kontrollida.
Rakvere koolide terviseinfopäeval “Terviseks!” keskendus kolmele terve olemise sambale: hea olemisele, liikumisele ja tervislikule toitumisele.
Loengud ja töötoad toimusid tuntud asjatundjate eestvedamisel, kus tutvustati E-aineid, räägiti toitumishäiretest, liikumisest, minapildist, vaimsest tervisest ja suitsiidist, seksuaalkasvatusest, sõltuvustest lähisuhte vägivallast, seksist ja suhetest, pornograafiast, väärtustest elus ja valikutest. Õpilased jagati vanuseklassidesse, saamaks eakohast tervisealast teavet.
Rakvere Reaalgümnaasiumi huvijuhi Maria Kingsepa sõnul oli huvi tervisemessi vastu linna koolide seas suur, mistõttu sai iga kool ühes vanuserühmas töörühma saata 20 õpilast, kes saadud teavet oma koolis teistega edaspidi jagab.
Kooli aatriumis toimunud messil olid oma materjalidega kohal Tartu Tervishoiu Kõrgkool, politsei, Maanteeamet, Rakvere ametikool jt. Maria Kingsepa sõnul olid messil osalejad kaasa toonud mitmesuguseid tervislikke harjumusi illustreerivaid näitlikke vahendeid. „Näiteks Tervishoiu Kõrgkoolil oli kaasas kaal, millega sai mõõta ka keha rasvaprotsenti. Lastele pakkusid huvi prillid, mis näitasid, kuidas näeb joobes inimene jne. Rakvere ametikool oli valmistanud tervislikke suupisteid jne. Juttude sekka tehti kehalisi harjutusi, aeroobikat,“ märkis Kingisepp
Tervisepäev toimus Rakvere Reaalgümnaasiumi eestvedamisel tänavuse linna koolide ühise teema-aasta sarjas „Terves kehas terve vaim“.
Rakvere linnavalitsus otsustas tänasel istungil eraldada 1000 eurot orkaani Sandy poolt suuri kahjustusi saanud New Yorgi linnale.
Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on Rakvere linn mitmel korral sattunud loodusõnnetuste küüsi ning rakverlased teavad omal nahal, mida tähendab looduse stiihiat tunda. “Toetussumma on küll väike, pigem sümboolse tähendusega, aga näitame oma head tahet,” sõnas Varek. „Rakvere on linna räsinud tormides saanud tuge teistelt omavalitsustelt, asutustelt, ettevõtetelt. Me teame, kui vajalik on raskel hetkel tunda teiste toetavat tuge, lähedaste kaotust ei korva miski.“
Rakvere linnavalitsus saadab raha New Yorgi linnavalitsusele USA Suursaatkonna vahendusel, lisaks saadab Rakvere linn vastavasisulise kirja ka New Yorgi linnavalitsusele.
Teisel Eesti ööjooksul oli 6264 eelregistreerunut, neile lisandusid võistluspäeval lapsed.
Homme, 1. novembril algab veebilehel www.eestimaraton.ee registreerimne kolmandale Eesti ööjooksule. Avapäeval on varajastele registreerujatele tavapärasest soodsam registreerimistasu.
„Meie üks suundi on panna ka eestlast enam ette planeerima ja võtma varakult vastu otsusi, kus ja milliseid üritusi näiteks eeloleval suvel nauditakse,“ selgitas Eesti Ööjooksu peakorraldaja Marko Torm.
„Registreerimine läheb lahti sel neljapäeval ja tunnustamaks varajasi registreerijaid on just esimesel päeval ette nähtud tavapärasest soodsam registreerumishind,“ lisas Torm.
Avapäeval on registreerimishinnad järgmised: 5 km (ajavõtuta) – 8 €; 10 km (ajavõtuta) – 14 €; 10 km (ajavõtuga) – 16 €; 21,1 km (ajavõtuga) – 24 €. 10 km osalejate põhipaketis on osavõtutasus sees ka ööjooksu T-särk (väärtus 12 €) ning 21,1 km läbijatel tehniline võistlussärk (väärtus 22 €). Kõikidele osalejatele kingib VIKING LINE ka preemiareisi Soome.
„Mõned päevad tagasi lõppesid Berliini maratoni 40 000 osaluskohta otsa esimese kolme tunniga ja üritus toimub alles järgmisel sügisel,“ selgitas Torm. „Arusaadavalt ei ole meie Berliin, kuid kaks aastat tagasi ei uskunud keegi, et võime võrrelda ennast Helsingiga: Rakvere on Helsingit ööjooksu osalejate arvult juba löönud ja see on kodumaakonna ühine pingutus,“ lisas Torm ja kinnitas, et korraldustoimkond soovib anda endast kõik, et eeskätt läänevirulased leiaksid ööjooksult endale suve mõnusaima ürituse.
Eesti kolmas ööjooks toimub 7. juunil Rakveres. Registreerimine toimub 01.11.2012-31.05.2013 internetikeskkonnas www.eestimaraton.ee, tavapärasest soodsam registreerimistasu kehtib vaid avapäeval. Registreerima on oodatud kõik kepikõnni ja käimishuvilised, kes jooksjate kannul suunduvad samale rajale. Pere pisemad spordisõbrad on oodatud osalema Mõmmi lastejooksul.
Fotol: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Aili Höövelsoo, kes koostas raamatukogu juubeliraamatu. Aili Höövelsoole antakse täna üle ka Lääne-Virumaa Aasta raamatukoguhoidja tiitel.
Eile, 26. oktoobril tähistas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma 100. tegevusaastat ettekandepäevaga „100 aastat raamatukogu Rakveres“ ja sellele järgneva peoga ühes raamatukogu ajaloolistest asupaikadest Rakvere teatriga samas majas asuvas Rakvere rahvamajas Kreutzwaldi tänaval.
Ettekandepäeval vaadati tagasi Rakvere raamatukogude ja –kaubanduse kaugemasse, vabariigi algusaegsesse minevikku, tehti põige nõukogude aega, mil raamatukogu ja raamatukoguhoidjaid kasutati nõukogude ideoloogia tööriistana ning ennustati raamatukogude tulevikku.
Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on keskraamatukogu üks Rakvere kultuuritempleid, mis on muutunud virulaste armastatud kultuuriliseks ajaveetmiskohaks. „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu käib ajaga kaasas ja tunneb võrdselt raamatuga hästi ka lugejat, tema soove ja teadmisi.“
Päevas külastab Lai 7 asuvat kollast raamatukogumaja iga kolmas-neljas linlane, et kosutada end raamatukogu rikkaliku vaimutoiduga.
„Raamatukogu rolli rahva kultuurielus adusid taasiseseisvumise järel toonased Rakvere linnajuhid, kelle üheks olulisemaks otsuseks oli lahendada aastakümneid ruumipuuduses vaevelnud raamatukogule oma maja leidmine ja kordategemine,“ ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar.
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on lisaks raamatute laenutamisele maakonna nõuandev, koolitav asutus, kes seisab hea selle eest, et raamatukoguteenus kogu Lääne-Virumaal oleks parimal tasemel. Keskraamatukogu on heaks koostööpartneriks 43 raamatukogule Lääne-Virumaal.
Esimene laenuraamatukogu Rakveres loodi 1882. aastal Juhan Kunderi poolt. Tänase Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eelkäijaks loetakse järjepidevust aluseks võttes siiski 1912. aastal Rakvere Eesti Hariduse Seltsi juurde rajatud raamatukogu.
„Rakvere Eesti Hariduse Seltsi algatusest välja kasvanud maksuta avalik raamatukogu andis linnaelanikele võimaluse lähedale pääseda eestikeelsele kirjasõnale,“ kirjutab Õie Tammissaar raamatukogu juubeliks valminud ülevaatekogumikus „100 aastat raamatukogu Rakveres“.
Saja aasta jooksul on raamatukogu kandnud erinevaid nimesid, asunud Rakveres seitsmes majas erinevates Rakvere paikades ning juhindunud oma tegevuses erinevatest seadustest ja valitsevatest ideoloogiatest.
Täna, 25. oktoobril täitus Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste päevakeskusel seitsmes tegutsemisaasta. Sünnipäevakringlit ja -torti koos ühiste mängudega olid tähistama tulnud igapäevaselt päevakeskuses käivad lapsed koos abilinnapea Sven Kesleri ja Allar Aroniga. Rakvere Sotsiaalabikeskuse direktori Mairi Etverki sõnul tegutseb lastepäevakeskus sotsiaaltöö põhimõttel, kus lisaks mängimisele, meisterdamisele ja koos vaba aja veetmisele õpetatakse lastele elus toimetulekut. Tehakse süüa, kui vaja, siis ka õpitakse, korraldatakse teemapäevi ja muid ühiseid üritusi.
„Meie aastatepikkuse tegutsemise kogemuse põhjal võime öelda, et lastele mõeldud päevakeskust on väga vaja. See on koht, kuhu lapsed saavad tulla pärast kooli ja tunda end turvaliselt sotsiaaltöötajate hoole all.“Algusest peale on laste päevakeskus tegutsenud Rakvere Sotsiaalabikeskuse majas Ed. Vilde 2a, kus päevakeskus sai pärast maja remonti uued ruumid. Igapäevaselt külastab päevakeskust 30-35 last, seitsme aasta jooksul on päevakeskusest läbi käinud kaugelt üle saja lapse. Laste päevakeskus on avatud igal tööpäeval kella ühest päeval kuni seitsmeni õhtul.
Kundas toimuval “Väikese lava” festivalil 19.-20. oktoobril osalesid kolmandat aastat järjest ka Pikakannu lapsed. Seekord juhendaja Kadi Kronbergi kirjutatud lavastusega “Ull Jaak ehk küll on häda kui pea on mäda”. Kaks päeva toimunud festivalist võtsid osa üle 20 näitetrupi kogu Eestist.
Kiita said kõik osalejad, kuid Pikakannu lapsed tõid koju 3 eripreemiat: Kristjan Leonov – Jaagu rolli eest, Gerly Reilson – Sõgesiku Aino rolli eest ja Mia Tamra – kassi rolli eest. Samuti sai eripreemia juhendaja Kadi Kronberg. “Väikse Lava” festivalil on tore ja lapsesõbralik auhindade jagamise süsteem: 3 etendust saavad Väikse Karu auhinna ja 3 eriti tublit etendust saavad Suure Karu auhinna. Pikakannu lapsed said seekord Suure Karu.
Eesti jätkusuutlikemaks ettevõtteks tunnistatud Palmse Mehaanikakoja juht Anti Puusepp usub, et edukas olemiseks tuleb ajada oma asja ning teha koostööd.
“Ega ma oskagi õieti öelda, mida see tunnustus ettevõtte jaoks tähendab,” lausus traktoritele metsaveohaagiseid ja metsatõstukeid tootva Palmse Mehaanikakoja omanik ja juht Anti Puusepp. “Kakskümmend aastat on tegutsetud, eks meie järjekindlat tegevust ole märgatud,” lisas ta.
Palmse Mehaanikakoda on alates asutamisest 1992. aastal pannud rõhku omatoodangule. “Selle mõttega sai kunagi koos isa Aaduga alustatud,” kinnitas Puusepp, kelle sõnul on eesmärgiks olnud ise tooteid välja töötada ning müüa. Loe edasi: Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse
Noorkotkad mälestamad Rakveres 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Foto: Hannes Reinomägi
Noorte Kotkaste ettevõtmisena kogutakse sel aastal mälestusi kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmete tegevusest aastatel 1989-2000.
Kui on teada, et Lääne-Virumaal elab mõni endine noorkotkas või inimene, kellel on mälestusi Viru maleva Noorte Kotkaste organisatsiooni kunagistest tegemistest, oodatakse teavet aadressil hannes.reinomagi@kaitseliit.ee või telefonil 529 3944 (Hannes Reinomägi).
Saab helistada ka Viru Noorte Kotkaste malevapealik Tarmo Mattile (520 0646), kes aitab korraldada mälestuste kogumist ja talletamist.
Teretulnud on ka sellest ajajärgust säilinud dokumendid, fotod, muu kirjalik või esemeline materjal Noorte Kotkaste tegevuse kohta. Fotode edastamisel palutakse fotode juurde märkida ka selgitused, mida ja keda on neil kujutatud. Palume lisada ka saatja kontaktandmed lisainfo või täpsustuste tarvis.
Noorte Kotkaste Viru malev kogub mälestusi oktoobri lõpuni. Kogutu toimetatakse kokku ajalooraamatusse detsembris.
MTÜ Rakvere Diakooniakeskuse Rakvere Toidupank ja Eesti Toidupank tänavad reedel, 19. oktoobril kell 15 algaval tänuüritusel Rakvere Linnavalitsuse saalis Eesti ja Rakvere Toidupanga koostööpartnereid.
Tänukirjad toidupanga toetajatele: Swedbank AS-le, AS-le Maag Grupp, AS-le Hallik, OÜ-le Äntu Mõis, AS-le Remedium, Elion Ettevõtted AS-le, Rakvere Rimi Hüper- ja Supermarketile ning Rakvere Krooni Selverile annavad üle Rakvere linnapea Toomas Varek ja Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.
„Eesti Toidupank ja MTÜ Rakvere Diakooniakeskuse Rakvere Toidupank koostöös Rakvere Linnavalitsusega soovib tänada inimesi ja ettevõtteid-asutusi, kes on toetanud abivajajaid toidupanga kaudu ja võimaldanud toiduabi jagada eelkõige meie linna toimetulekuraskustega inimestele,“ ütles Rakvere linnapea Toomas Varek. „Teie hoolivus tugevdab Rakvere linna kogukonda.“
Eesti Toidupank on igati aidanud kaasa üleeestilise toidupanga teenusevõrgustiku loomisele ning teeb seda jätkuvalt.
„Rakvere linna sotsiaalosakonna töötajad on need, kes teavad linna abivajavaid peresid kõige paremini ning toidupangal on kujunenud linnaga välja väga hea koostöö,“ ütles MTÜ Rakvere Diakooniakeskus juhataja Pille-Ruth Kukemilk.
Rakvere toidupank alustas tegevust 2011. aasta veebruaris. Algusest peale on Rakvere toidupanga tegevus tänu abivalmis koostööpartneritele jõudsalt kasvanud, millest räägivad Pille-Ruth Kukemilki sõnul kõige kõnekamalt arvud. Rakvere toidupanga asutamisest kuni tänaseni toidupank jaganud ligemale 190 000 ühikut toidu- ja tööstuskaupa, millega on toetatud enam kui 24 500 inimest, kellest kolmandik on olnud alaealised.
Rakvere toidupanga suuremaid ettevõtmisi on olnud jõulueelsed toidukogumise kampaaniad, kus koos vabatahtlikega on kogutud raskustes inimestele hulgaliselt toidu- ja tööstuskaupu.
Hetkel on Rakvere toidupangal käimas Euroopa Liidu toiduabi jagamine 1500-le Rakvere linna toimetulekuraskustes inimesele.
Raudsepp (vasakul) ja Nagel. Foto: Kristel Kitsing
Kaitseliidu Viru maleva korraldatud kahepäevasel lahingpaaride võistlusel “Paras Paar” tuli Viru maleva lahingkompanii lahingpaaril Alutaguse maleva kaitseliitlastele napilt alla jääda. Lahingpaaride võistlus “Paras Paar” toimus 13.-14. oktoobril Ida-Virumaal
Vaivara vallas. Kõigest seitsmepunktise edumaaga Hannes Kaldmaa ja Tarmo Haili ees võitsid võistluse Alutaguse maleva kaitseliitlased Aivar Raudsepp ja Robert Nagel.
„GPS lakkas töötamast ja kompassiga on seal keerukas liikuda – ei näita õieti,“ kommenteeris viimasesse kontrollpunkti ajapuuduse tõttu mittejõudmist ja üldarvestuses olulist punktikaotust Hannes Kaldmaa. „Rada oli maastiku poolest tunduvalt raskem, kui eelmisel aastal,“ lisas ta. Haili ütlusel jäi sel aastal natuke kogemusest puudu. „Vastutegevus ei lasknud läbi, oli aktiivne. Samas oli maastik väga hea – väga mitmekülgne,“ sõnas Haili. Eredalt meenutab Haili ülesandeid, kus tuli käsitseda erinevaid relvi, lõhkamise ülesannet ja miinivälja ületamist. „Õnne mäng: kiiruse ja täpsuse peale mäng,“ iseloomustas ta.
Tänavuste hõimupäevade Rakvere külaline on Komi rahvakoori Zorjuška ansambel, kes kolmapäeval, 17. oktoobril annab kontserdi Rakvere põhikoolis ja Eragümnaasiumis ning tähistab koos Tarvanpää seltsi ja Ingeri-Soome Eesti seltsiga Rakvere Rahvamajas hõimuõhtut. Esimene kontsert-kohtumine Rakvere Põhikoolis toimub kell 11.25-12.10, teine kontsert leiab aset kell 13.00-13.45 Rakvere Eragümnaasiumis. Seejärel tutvuvad komilased Rakverega, õhtul kell 19 algab koos Tarvanpää ja Ingeri-Soome Seltsi naisrühmaga Tedremari ühine hõimuõhtu Rakvere Rahvamajas.
Komi rahvakoor tegutseb Körtkerössi rajoonis Pödtõboki küla kultuurimaja juures ning on asutatud 1983. aastal. Koori repertuaaris on komi rahvalaulud, mida on käidud korjamas piirkonna külades. Peale rahvalaulude esitatakse komi mänge ja pulmakombestikku. Koor peab vajalikuks komi rahvapärandi tutvustamist tänapäeva publikule ja teatraliseerib folkloori. Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal.
1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.Hõimupäevade mõtteks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, samuti teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine.
Seoses vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitusega on 15.- 19. oktoobril suletud Rakveres Võidu tänava Jaama ja Kuke tänava vaheline lõik.
Sel ajavahemikul on ühistransport suunatud ümber Jaama tn – Kauba tn -Tallinna tn kaudu. Võidu tänava peatus on asendatud ajutise peatusega Jaama tänav 4 ees.
Rakvere linnapea Toomas Varek tunnustab täna Rakvere Kultuurikeskuses algaval pidulikul tänuüritusel kümmet imelistvanavanemat.
Imelisteks vanavanemateks on kaheksa vanaema: Marta Toiger, Liivia Armipaik, Elve Karu, Asta Unt, Annika Arumäe, Helje Loo, Hurmi Kangust, Ruti Priisalu ning kaks vanaisa: Valdu Arumäe ja Lembit Priisalu. Tunnustusega avaldatakse austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest.
Imelise vanavanema konkursiga soovib Rakvere linn tunnustada ja esile tõsta aktiivseid, ühiskonnaelus osalevaid ning avara huvidemaailmaga vanaemasid ja -isasid, kes kõige muu kõrval jõuavad olla ka hoolitsevad vanavanemad oma lapselastele.
Rakvere linnapea Toomas Varek, kes on kahe lapse isa ja viie lapse vanaisa, pälvis mullu Rakvere imelise vanaisa tiitli, olles heaks näiteks, kuidas ühendada oma elus aktiivne ühiskondlik tegevus, sportlik eluviis ja pereväärtused.
Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõllu sõnul esitasid oma imelised vanavanemad esitasid konkursile peamiselt lapsed ja lapselapsed.
Rakvere imelised vanavanemad osalevad ka Vanavanemate Fondi korraldataval üleriigilisel imelise vanavanema konkursil.
Pühapäeval, 14.oktoobril tähistab Rakvere Spordiselts Kalev 95. aastapäeva Rakvere spordikeskuses suure võimlemispeoga „Sügise sära“, kus saab näha rühmvõimlemist, daamide võimlemist, harrastusvõimlemist ja tantsulisi numbreid, mida esitavad 300 võimlejat üle Eesti – Võrust, Tartust, Pärnust, Viljandist, Keilast ja Lääne-Virumaalt. Kavas võib näha tuntud iluvõimlejate õdede Bogdanovate numbreid. Võimlemisetenduse pealavastaja on Pärnu võimlemisklubi peatreener Kai Esna.
Etendust teadustab tuntud spordikommentaator Erik Lillo, kes on ise samuti Rakverest pärit. Etendus algab kell 14.00 kestab kuni 17.30-ni ühe 10-minutilise vaheajaga. Rakvere Spordiselts Kalev tähistas viie aasta tagust 90. aastapäeva samuti suure võimlemispeoga Rakvere Teatris.
Piletid hinnaga 3 eurot täiskasvanutele ja 1 eurot õpilastele on müügil Rakvere Teatris ja Spordikeskuses, Rakvere Krooniselveris, Tapa Spordikeskuses, Kunda Linna Klubis, Tamsalu Kultuurimajas, Kadrina Rahvamajas ja tund enne algust kohapeal.
Info: Eesti Spordiliit Kalev võimlemise projektijuht Lembe Laas, tel 6154277
Rakvere Linnavalitsus on asunud tõstma koduhooldusel olevate inimeste hoolduse kvaliteeti ning soetab 15 elektroonilist ravimidosaatorit ja kaks pliidivalvurit lisaks varem soetatud 22 häirenupule.
Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul korraldas linnavalitsus riigihanke, mille tulemusena osutus parimaks pakkujaks Meditech Estonia OÜ.
„Elektrooniliste ravimidosaatorite ja pliidivalvurite ostmine on ette nähtud piiriülese koostööprojekti Innacare raames,“ rääkis abilinnapea Allar Aron. „Elektrooniline ravimidosaator tuletab inimesele meelde, millal on õige aeg ravimeid võtta, elektrooniline pliidivalvur lülitab välja sisse unustatud elektripliidi.“ Ravimidosaatorite kasutamiseks toimub ka väljaõpe. Pliidiandurid paigaldatakse Rakvere sotsiaalmajas elavate inimeste turvalisuse tõstmiseks.
Elektrooniliste abivahendite maksumus on kokku 4617 eurot, millest enamus tuleb projektirahadest, millele lisandub linna omaosalus. Abivajajate jaoks on uudsed vahendid tasuta.
Rakvere Ametikoolil on 3. -10. oktoobrini külas Comeniuse projekti partnerid Saksamaalt Kölnist ja Ungarist Debrecenist, kellele Rakvere abilinnapea Sven Kesler andis Rakvere linnavalitsuses reedel ülevaate Rakvere linna arengutest ja noorsootööst.
Projekti koordinaatori Kristel Haugase sõnul on projekti teema “Noor ja vabatahtlik”, sestap on põhirõhk vabatahtlikul tööd, mis aitab kõige paremini avardada noorte maailmapilti, arendada tolerantsi ja õppida keelt. „Näiteks aitavad ungari ja saksa noored koos meie noortega parandada ja värvida pinke, korda teha mõnd katki läinud asja, riisuda pargis lehti, käia loomade varjupaigas, korrastada Lahemaal sealseid matkaradu,“ rääkis projekti koordinaator Kristel Haugas.
Rakvere Ametikoolis toimunud projektikonverentsil tutvustasid osapooled, mida nad eelmise kohtumise järel vahepeal korda on saatnud. „Ungari kunstikool tahab meile kinkida oma maalid, mis valmivad siin,“ lisas Kristel Haugas.
Noorte nädalavahetuse sisustab kultuuriprogramm, tutvutakse Rakvere, Lahemaa ja Tallinna vaatamisväärsustega.
Rakvere Ametikooli projektipartnerid on Georg-Simon-Ohm-Berufskolleg Saksamaalt, Debreceni Egyetem Balásházy János Gyakorló Szakközépiskolája ja Medgyessy Ferenc Gimnázium és Művészeti Szakközépiskola Ungarist.
Projekti algas 2011. aastal ja lõpeb 2013. aasta suvel.
Olulisel kohal on noorte loovuse, matkatarkuste ja kodutütarde teadmiste arendamine ning testimine.
Laupäeval, 6. oktoobril toimub Rakveres vabariiklik kodutütarde matkamäng. Mööda kindlat marsruuti liikuvate neljaliikmeliste võistkondade vahel selgitatakse väge täis linnas matkamängu võitja.
Kell 9.10 toimub Viru maleva staabis matkamängu avamine ja kell 9.30 stardib esimene võistkond rajale. Matkamängu võitjate autasustamine toimub sama päeva õhtul kell 16.00.
Peale selle, et matkamängu käigus selgitatakse välja parim võistkond, on olulisel kohal noorte loovuse, matkatarkuste ja kodutütarde teadmiste arendamine ning testimine,“ sõnas Kodutütarde Viru ringkonna noorteinstruktor Aive Ott. „Ühtlasi on eesmärgiks arendada läbi matkamängu kodutütarde ja naiskodukaitsjate omavahelist koostööd,“ lisas Ott.
Neljaliikmelised võistkonnad peavad umbes kolme ja poole tunni jooksul läbima linnulennult väge täis linnas viiekilomeetrise raja. Kontrollpunktides tuleb kodutütardel lahendada Naiskodukaitse erialasid puudutavaid mängulisi ülesandeid. Näiteks pannakse noori proovile välitoitlustuse, kultuuri, avalike suhete, esmaabi, spordi, side ja staabi, formeerimise ning noortejuhtimise erialal.
Võistluse korraldaja on Kodutütarde peavanem ja läbiviija on Kodutütarde Viru ringkond koostöös Noorte Kotkaste Viru maleva, Kaitseliidu Viru maleva ning Naiskodukaitse Viru ringkonnaga. Kodutütarde Viru ringkonna eestvedada on matkamäng sel aastal esimest korda.
Rakvere koolide ühisüritusena toimus Rakvere Reaalgümnaasiumi 11.m klassi eestvedamisel sügisnäitus “Metsa ja metsa kasutamine. Näitus tipnes sügisviktoriiniga, kus klasside neljaliikmelistel võistkondadel tuli vastata näituse kohta koostatud küsimustele.
Kõige osavõturohkem oli sügisviktoriin algklasside seas – viktoriinis osales 11 võistkonda. Neil oli ka kõige ühtlasem tase – võrdse arvu punkte kogus koguni kolm võistkonda, kes jäid ka I-III kohta jagama: reaalgümnaasiumi 1.b, 2.a ja 3.b, kes kogusid võrdselt 4,5 punkti. Neile jäid napi poole punktiga alla Rakvere põhikooli 3.klass ja reaalgümnaasiumi 3.c klass, kes said samuti võrdselt 4 punkti. 4.-6. klasside arvestuses oli viie osalenud võistkonna seast parim Rakvere põhikooli võistkond 14 punktiga. Neile järgnes reaalgümnaasiumi 4.c klass 13 punkti ja sama kooli 6.b klass 10 punktiga.
7.-9. klasside võistlus kulges taas pingelisemalt, esimest-teist kohta jäi lahutama pool punkti. Esikoha saavutas reaalgümnaasiumi 8.t klass 13,5 punktiga, teiseks jäi sama kooli 7.r klass 13 punktiga. III-IV kohta jagasid 9.r klass ja 8.r klass võrdselt 12,5 punktiga. Selles vanuseastmes võistles kuus klassi. Gümnaasiumiastmes tuli sügisviktoriini kindlaks võitjas Rakvere gümnaasiumi 11. klass 18,75 punktiga teiseks jäänud Rakvere reaalgümnaasiumi 11.r klassi ees, kelle tulemuseks jäi 13,5 punkti.
Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kuulutasid välja konkursi „Lääne-Viru aasta raamatukoguhoidja 2012″.
“Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2012” konkursi eesmärgiks on tunnustada nii isikute kui meeskondade kategoorias maakonna raamatukoguhoidjaid, kes on aasta jooksul positiivselt mõjutanud paikkonna elu raamatukogunduse valdkonnas, maakonnas või Eesti raamatukogunduses. Kandidaadiks võib esitada Lääne-Virumaa küla-, valla-, linna- või kooliraamatukogudes töötava isiku või meeskonna, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma innovaatilise ja tulemusliku arendustöö või praktilise tegevusega kutsetöös, täiskasvanute või laste raamatukoguteeninduse alal. Loe edasi: Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid
4. oktoobril kell 18.00 algab Rakvere Athena koolis filmilektoorium, kus esimesel filmiõhtul tutvustab Kaarel Kuurmaa filmi“Kassimi unistus” (USA, Saksamaa 2008).
Tänavuse sügishooaja läbivaks teemaks on inimene võõras kultuuriruumis. Välismaal töötava pereisa, võõrsil pere loonud lapse, kaugele maale vabatahtlikuks läinud sugulase leiab juba igast eesti perest. Kuidas neil seal läheb? Milliseid väljakutseid esitab elu teistsuguste tavadega rahva seas? Athena selts koos filme tutvustava Kaarel Kuurmaaga kutsub kõiki huvilisi vaatama ja kaasa mõtlema.
4. oktoobril kell 18 vaadatakse Kief Davidsoni filmi „Kassimi unistus“. Aus ja ehe film on pärjatud mitmete festivaliauhindadega nii žüriilt kui publikult.
Kaarel Kuurmaa (programmikoostaja, filmikriitik) on õppinud teoloogiat, ajalugu, religiooniantropoloogiat Tartu Ülikoolis. Korraldab erinevaidnkultuuri- ja filmiüritusi, koostab vabaõhufilmifestivali “tARTuFF” programmi, teeb koostööd PÖFFiga ning koordineerib dokumentaalfilmide programmi Kumu kunstimuuseumis. Aastast 2009 on võimaldanud eesti publikul Docpointi raames osa saada Helsingi dokumentaalfilmide festivalist.
Filmiõhtud toimuvad Athena koolis (Pikk 30) neljapäeviti 4., 18. okt., 1., 15. nov., 6. dets 2012 kell 18.00. Toetavad Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapital. Tasuta filmiõhtutele on oodatud kõik huvilised.
