Tavapäraselt on huumoripreemia üleandmine aset leidnud aprillis, ent tänavu lükkus tähtis toiming eriolukorra tõttu edasi ja Lutsu preemia pälvinud Tallinna Linnateatri näitleja Argo Aadli saab selle kätte Palamuse laululaval 5. juulil kell 14.00.
Loe edasi: OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA ANTAKSE ÜLE PALAMUSE LAULULAVAL
Jõgeva võiks saada atraktiivse linnasüdame ja ringpromenaadi
Loe edasi: ELVA JA TÕRVA EESKUJUD JÕGEVALE
Põltsamaa kui esimese sinimustvalge õmblemispaik kutsub kõiki täna-homme looma ja pildistama põnevaid versioone oma Eesti lipust.
Loe edasi: PÕLTSAMAA KUTSUB EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAKS LOOMA OMA LIPPU
Eelmisest nädalast äratab Põltsamaal Kuningamäe kardiraja peavärava juures keskaegse vasallriigi – Liivimaa kuningriigi – kuninga hertsog Magnuse puukuju.
Loe edasi: KUNINGAS ON KUNINGAMÄEL TAGASI
Möödunud nädalal tunnustas Jõgeva vallavalitsus spordikeskuse Virtus kohvikus vabatahtlikke, kes olid eriolukorras abiks inimeste juhendamisel mobiilse koroonaproovide võtmise telgi juures.
Loe edasi: JÕGEVA VALD TUNNUSTAS KOROONA PROOVIDE TELGI JUURES ABISTANUD VABATAHTLIKKE
Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil „III Peipsi Toidu Tänav 175 km”. 22.-23. augustil avavad oma uksed pop-up restoranid, mis pakuvad ainult ja ainult Peipsi Toitu.
Loe edasi: SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES
Palamuse muuseumi vanaaegse koolihoone teisel korrusel avatud näitusel “120 aastat vabatahtlikust tuletõrjest Palamusel” eksponeeritakse erinevatel aegadel kasutatud päästetehnikat, pritsimeeste rõivastust, autasusid, tunnustuskirju ja ajaloolisi dokumente.
Loe edasi: PALAMUSE VABATAHTLIKU TULETÕRJE JUUBELIT TÄHISTATAKSE PÕNEVA NÄITUSEGA
21. mail toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil valiti Põltsamaa vallavanemaks senine vallavolikogu esimees Andres Vään, kes peab oluliseks edendada nii paikkonna ajaloo- ja kultuuriloolisi traditsioone arvestades, kui ka uusi ideid ellu rakendades.
Loe edasi: PÕLTSAMAA VALLAVANEMAKS SAI TALLINNA AUKODANIK ANDRES VÄÄN
„Administratiivhoone üldehitus on viimistlusfaasis: nii suur ringkaabel kui ka väiksem 2.0 on paigaldatud. Hetkel käivad ettevalmistustööd rajaelementide paigutamiseks,” selgitab Pärle. Esimesed hooajapiletid tulid müügile juba eelmise nädala lõpus.
Kui kevad on tegevuste mõttes justkui vahele jäänud, siis seda suuremalt panustatakse suvele. Et lapsed, kes kui vangis elanud ja pole ammu murul käinud, saaksid lõpuks “haljale aasale kepsutama” ja Wparki batuutidest veelinnakusse hullama. Kesk-Eesti esimese veelauapargina elavdab Wpark oluliselt siinset külastatavust ja veespordiskenet. Lisaks loob pargi avamine mitmeid uusi töökohti administraatorite, operaatorite, koolitajate, vetelpäästjate ja Wpargis asuva kohviku personali näol.
Mitmeid koomilisi rolle teatris ja filmides mänginud Argo Aadli valiti tänavuseks Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu lükkub preemia üleandmine mõistagi edasi. Põhjusel, et ka näitlejatel praegu tööd napib – teatrid ju suletud – otsustas Aadli tulla Palamusele hoopis appi politseinikuna.
Näitleja arvab, et korrakaitsetööks on ta saanud piisavalt kogemusi teleseriaalides „Eesti NSV” ja „EnsV” – vastavalt siis miilitsat ja politseiniku Jüri Kessnerit mängides.
Tänavusel Torma kevadekeskuse avapidustustel oli plaanis korraldada murutraktorite paraad. Koroonapandeemia ja eriolukord sundisid paraku sündmuse ära jätmata. Kevadekeskuse avapidu toimus Torma Facebooki lehe vahendusel, kus esinenud ansambel Mister Ai saatel sai ka kodus jalga keerutada.
Kuna veebruari lõpus esitas toonane volikogu esimees Raivo Meitus kohast loobumise avalduse, tekkis uue esimehe valimise vajadus. Vastavalt koalitsioonilepingule esitas kandidaadi Reformierakond.
Värskelt valitud volikogu esimees sõnas, et volikogu töös on võtmesõna konstruktiivne koostöö. „Praeguses eriolukorras peab volikogu töö toimima ning selleks vajame mõistlikku ja tihedat koostööd,“ lausus ta. Margus Kask on osalenud omavalitsuspoliitikas mitmeid aastaid.
Jõgeva vallavolikogu istung toimus täna erandkorras Jõgeva kultuurikeskuses, et volinikud saaksid töötada võimalikult hajutatult. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga ja avalike ürituste keeluga kuulutas volikogu istungi viiruse leviku tõkestamiseks kinniseks. Seoses viirusega on istungid kinnised kuni eriolukorra lõppemiseni. Istungi läbiviimiseks ei kasutatud tarkvaralahendust VOLIS, sest ilma volikogu liikmete füüsilise kogunemiseta ei ole võimalik nõuetekohaselt salajast isikuvalimist läbi viia.
KU päevatoimetaja
Sadala külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt märkis, et Georg Otsa vaarisa Tõnu Ots (1811–1873) töötas aastatel 1833–1871 õpetajana Reastvere külakoolis. Reastvere kuulus alates aastast 1891 Laius-Tähkvere valda, alates 1939 Sadala ja kuni 2017. aastani Torma valda. Pärast haldusreformi asub see paik aga Jõgeva vallas.
[pullquote]Tema sõnul õpitakse tantsutoas erinevate rahvuste ja rahvakildude tantse, näiteks läti ja vene, aga ka mitmeid kihnu tantse.[/pullquote]Pärimustantsude tantsutoa projekti algatas Põltsamaa kultuurikeskus, kus toimuvad tavaliselt ka tantsutunnid. Maia Lepiste otsustas aga minna pärimustantse õpetama ka Pajusi rahvamajja, et selleski piirkonnas inimesed tolle rahvakultuuri osaga tuttavaks saaksid. “Pärimustantsude repertuaar on väga avar. Avavalsiks on õppimisel alati olnud Aleksandra valss. Tantsutoas on võimalik tantsud selgeks saada ka siis, kui neid varem ei osatud. Algul tutvustan samme, harjutame neid veidi, seejärel algab juba tantsimine ansambli esitaud muusika saatel,” rääkis Lepiste. Tema sõnul õpitakse tantsutoas erinevate rahvuste ja rahvakildude tantse, näiteks läti ja vene, aga ka mitmeid kihnu tantse.
“Lisaks erinevatele Põltsamaa valla paikadele käiakse tantsimas mujaltki Jõgevamaalt, näiteks Järvamaalt. Leidub neid, kes osalenud igas tantsutunnis,” ütles Lepiste.
[pullquote]Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi. Ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi. Aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid[/pullquote]Ta on loonud rohkesti sisukaid lavarolle nii koduteatris kui ka väljaspool seda, ent huumorisõpru on ta rõõmustanud eelkõige miilitsamees Jüri Kessnerina teleseriaalis „ENSV“ ning Kokaviidika küla rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vinguna, kes algselt figureeris Kanal 2 „Suures komöödiaõhtus“, nüüd aga raadiojaama Retro FM hommikuprogrammis.
Argo Aadli (39) on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal 20. lennu koosseisus Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli. Samast aastast on ta Tallinna Linnateatri näitleja. Tema loodud lavarollide galerii on külluslik ja mitmepalgeline. Huvitav on märkida, et loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses „Nõiutud kevade“, kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.
Loe edasi: TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI
Segakoori Sõbrahing lauldud Eesti Vabariigi hümni saatel heiskas riigi lipu Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt, Euroopa Liidu lipu Sadala külade teatri lastetrupi näitlejad Trevor Nork ja Markus Kuslap, Jõgeva valla lipu, muusikaõpetaja ja koorijuht Mare Talve, Jõgevamaa lipu Sadala külade teatri trupijuht Valdi Reinas ja Sadala Külade Seltsi lipu külade seltsi juhatuse liikmed Vilja- Mari Luhalaid ja Ludmilla Ofart. Aastapäeva tähistamise tseremoonial meenutati seoseid paikonna kaugema ja lähema minevikuga. Räägiti tänase aasta tegemisest ja tuletati meelde kuulsate Eestimaa inimeste mõttetarasid.
Sadala kogukonna eestvedaja Pille Tutt meenutas oma kõnes seoseid möödaniku ja kaasaja vahel. “2019.a suvel möödus meie kodukandi kolme küla – Kantküla, Sadala ja Ookatku – esmamainimisest 600 aastat. Nendest küladest läks läbi XXVII Laulu- ja XX Tantsupeo tuleteekond. Tähistasime Sadala I Laulupäeva 85. aastapäeva, Sadalas tegutsenud Laius-Tähkvere Lauluseltsi etenduse 135. aastapäeva ja Laius-Tähkvere Põllumeeste Seltsi 120. aastapäeva.” Tuti sõnul tõestavad kogukonna edumeelsust ka faktid, et Sadala Külade Selts kannab Jõgevamaa 2018 Aasta Küla tiitlit, juulis Põlvamaal Eesti Külaliikumise Kodukant XIII Maapäeval Eesti Aasta küla 2019 tunnustamisel omistati seltsile Maaeluministeeriumi eriauhind Innovaatilise ja kogukonda haarava tegutsemise eest. Sadala Külade Selts tähistas kevadel 15. aastapäeva.
Loe edasi: SADALAS TSITEERITI EESTI SÜNNIPÄEVAL KUULSATE INIMESTE MÕTTETERASID
Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud Jõgeva valla pidulikul vastuvõtul andis vallavolikogu esimees Raivo Meituse, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Vaike Lapi Fondi eestvedaja, ettevõtja ja Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustuskirja Lea Isotammele stipendiumi saamiks.
Vaike Lapi Fondi stipendiumi laureaat 2019 Lea Isotamm on Palamusel olnud rahvakunstiõhtute korraldajaks alates aastast 1981. Samal ajal tantsis Lea ka Palamuse Kultuurimaja rahvatantsurühmas ja juhendas koolis õpilaste rühmasid. Osa võeti tantsupidudest nii Jõgeva maakonnas kui Tallinnas. 1995. aastal aitas Lea organiseerida Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ kokkutulekut Palamusel. Järgnevatel aastatel korraldas ta suviseid käsitööpäevi näituste ja töötubadega. Lea Isotamm on käinud kohalikku kultuuri esindamas Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes, Soomes, kus korraldas tikkimiskursust. Koos rahvatantsurühmaga on ta käinud esinemas lisaks Eestile ka Lätis. Memmede rahvatantsurühma „Paunvere Maalid“ juhendajaks sai Lea 2017.a. sügisel. Loe edasi: PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE
Möödunud reedel, 24. jaanuaril, Mustvee kultuurikeskuses toimunud elutööpreemia kandidaatide väljakuulutamise ajal tõusid saalis viibinud nende auks püsti. „Mina pole selle preemia laureaat üksinda. Oleme siin koos abikaasa Ehaga koos töötanud viiskümmend aastat. Alates 1963 aastast, kui mind siia saadeti, olen teid õppinud armastama. Me kanname koos abikaasaga iga päev maad ja rahvast jumala palge ette. Alles siis ja ainult siis kui Eesti rahvas pöördub tagasi Jumala juurde, on meil tulevikku,” ütles EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.
Elutööpreemia pälvinud teenekas Mustvee koolijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, spordielu edendaja ja omavalitsusjuht Jaan Rahuküla märkis, et kõikide tema saavutuste taga on inimesed Mustveest ja kogu Jõgevamaalt. Heade koostööpartneritena märkis ta taasiseseisvumise-aegset esimest Mustvee linnapead Andres Rebast ja esimest Jõgeva maavanemat Priit Saksingut, ettevõtjat ja tänast Riigikogu liiget Aivar Kokka ja mitmeid teisi. Vooremaa küsimusele Mustvee piirkonna spordielu tulevikust vastas Rahuküla, et see sõltub ennekõike paikkonna koolide püsima jäämisest.
Loe edasi: MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD
Täna algas idamaade ajaarvamise kohaselt valge Yang metallroti aasta, mis avab uue 12-aastase tsükli. Uskumuse kohaselt soosib rotiaasta energia uusi algusi, uuenemist ja arenemist. Jõgeval avatud rotiskulptuuri autor on Leena Kuutma ning taies paigaldati kesklinna parki purskkaevu kõrvale. Skulptuuri avamisel esinesid JJ Street tantsukooli tantsijad, publikule pakuti ingverijooki ja Hiina kombe kohaselt õnneküpsiseid.
Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.
Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.
Jaan Lukas
[pullquote]Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid[/pullquote]Kamari kogukonnaelu eestvedaja Vaike Niklusel mõlkus mitu aastat meeles idee kutsuda Luule Kommissarov traditsioonilisele kolmekuninga kohvipeole. „Aasta lõpp tuleb aga alati kuidagi kiiresti ja ootamatult. Olen eelnevatel aastatel isegi Luule kontakti otsinud internetis, aga seda ei ole avalikult saada ja nii ta oli jäänudki mõtteks minu peas. Nüüd detsembris rääkisin oma mõttest õele Birgit Nisule, kes käesoleval aastal on lõpetamas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja Birgit muidugi ütles, et kes siis veel, kui mitte tema saaks mind selles aidata,” rääkis Vaike.
Kohtumisel tuli jutuks nii teater, nooruspõlv, hetketegemised, jalgpall, „Õnne 13”, kui ka näitleja viimane reis. Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid.
Loe edasi: LUULE KOMISSAROV MÕJUS KAMARI SELTSIMAJAS SAMA LAHEDALT JA VAHETULT NAGU TEATRISKI
[pullquote]Tanel Kiik märkis, et Jõgeva vald on Eesti omavalitsuste seas sotsiaalhoolekandesse panustamises esirinnas.[/pullquote]Jõgeva vallavanem Aare Olgo tõi hoone renoveerimise kirjeldamiseks paralleeli muinasjutuga „Inetu pardipoeg“. „Paar aastat tagasi oli maja räämas ja poleks uskunud, et midagi nii ilusat tuleb. Nüüd on see pardipoeg särav luik,“ tõdes ta. Vallavanem andis üle tänukirjad idee algatajatele, toetajatele, kaasamõtlejatele ja elluviijatele. Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus rõhutas, et oluline on hoida neid inimesi, kes ise seda teha ei suuda. Ta väljendas heameelt, et suure valla loomisel oli keskuse rajamine arutelulauas oluliseks teemaks. Meitus oli tänulik ka volikogule, kes on mõistnud keskuse rajamise vajalikkust ning seda toetanud.
Loe edasi: TORMA VALITSEJAMAJA AVATI KOGUKONNA ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE
Jääpurikate sulatamise võistlusel osales kümme võistkonda. Kõige kiiremini – 18 minutiga – suutis purika nööri otsast alla saada võistkond Elsa, mille moodustasid isa ja tütar, Andres ja Laura Elisabeth Ostra Sadala lähedalt Leedi külast. Isa Andres valas vett purikasulatusrenni, Laura Elisabet varustas teda aga veega.
Talvetralli kavas olid veel seltskonnatantsud, mida tantsiti folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijate juhendamisel, ning lõbusad jõuproovid. Soovijad said mängida omapärast jääkeeglit, mille puhul jääd asendas libedaks tehtud kile ning keeglikive aknapesuvedeliku kanistrid, sooritada Marumäelt suusahüppeid, lasta vastaval masinal endale külmavärinaid teha jne. Kosutuseks pakuti lõkkel küpsetatud „Jõgeva kollase“ mugulaid ja kuuma teed. Teadusteatri Kvark etendus lõppes kuuselõkke süütamisega: jõulukuuski sai kohalik rahvas kultuurikeskuse parki valmis tuua juba terve talvetralli eelse nädala jooksul.
Sulatatakse jääpurikaid
Jõgevale kui Eesti külmarekordi hoidjale pühendatud sündmusi on Jõgeval korraldatud juba 2008. aastast alates ning ikka on nende kavas olnud jääpurikavõistlus. Sooja ilma tõttu on tulnud enamasti võistelda sügavkülmikus valmistatud kunstpurikate sulatamises. Purikaid kasvatada on õnnestunud ainult paaril aastal. Purikate sulatamine on kavas nüüdki, sest ilmateade nende kasvatamiseks sobivat ilma ei luba.
„See, et ilmataat Jõgeva külmarekordi aastapäevaks meile suhteliselt sooja ilma saadab, pole tegelikult üldse halb. Siis ei hakka rahval talvetralli ajal külm,“ sõnas MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul, kes on ka sündmuse päevajuht.
Põnev tegevus Marumäel
Peale jääpurikate sulatamise on talvetrallil võimalik võistelda mitmel muul alal. Jõuproove kavandatakse nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsed saavad oma osavust proovida Marumäel. Seda teisaldatavat väikest suusahüppemäge on Jõgeval ühel varasemalgi talvetrallil nähtud.
Loe edasi: Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”
Täna kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
[pullquote]Anname märku, et oleme reaalselt olemas ning keegi ei pea üksildust tundma[/pullquote]Piiskop Joel Luhamets rääkis, et jõulurahu on eriline, sest see tuleb kusagilt väljastpoolt. „Täna me kuulutame jõulurahu, mis tuleb sündinud jõululapse, Jeesuse Kristuse kaudu – Kristus on meie rahu,“ sõnas piiskop. Ta lisas, et see on eriline rahu, mida inimene ise ei tee. Kui inimene on leidnud Jumala, leiab ta ka rahu. Kui me oma lähedastega koos oleme, siis võivad ajad olla kehvemad või paremad, aga me oleme siiski õnnelikud.
