Rubriik: Järvamaa

Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Paide 2014 a arvamusfesitval Foto Urmas Saard
Paide 2014. a arvamusfesitval. Foto: Urmas Saard

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht Kiira Gornischeff näeb, et see on tõsine probleemikoht. „On väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt ning veel halvem on seis hättasattunud noore ravivõimalustega. Või äkki on olukord nii hull, et peaksime hakkama hoopis noortele rohkem õpetama, kuidas ohutult tarbida. Samas on riik käivitamas uusi ja noortepärasemaid ennetusmeetodeid, millest oodatase palju.“ sõnas Gornischeff.

Nende teemade üle arutlemiseks ongi Lastekaitse Liit toonud Arvamusfestivali lavale arutelu „Laps ja narko“ koos Politsei- ja Piirivalveameti, Tervise Arengu Instituudi, noorsoo- ning turvakeskusetöötajate ning MTÜ Ravikanepi eestvedajatega. Et koos ja mitme nurga alt saaks tegelikult tabuteema lahatud.

Arutelu on Arvamusfestivali „21. sajandi pere“ teemalaval reedel kell 18:00. Loe edasi: Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Jaanilaupäeval toimub Viisu küla IV kokkutulek

Teisipäeval, 23. juunil on  kõik Viisu külaga seotud inimesed oodatud Viisu küla IV kokkutulekule, mis toimub Viisu pargis kella 12-18.

Registreerimine algab kell 11. Kavas tervituskontsert, ümarlaud, näitused jne. Lastele batuut. Töötab puhvet.

Õhtu jätkub jaanimängude- ja jaanitulega. Jaanitantsu keerutatakse ansambel Sax Expressi saatel.

Malle Maimann, Viisu Raamatukogu, tel 3869 871

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Vasakult Martin Žuravljov (III koht), Günter Kuru (I koht), Dirgis Jõemaa (II koht)
Vasakult Martin Žuravljov (III koht), Günter Kuru (I koht), Dirgis Jõemaa (II koht)

Parimaks noortalunikuks tunnistati teist aastat järjest Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru. Teise koha sai Dirgis Jõemaa, kes pälvis ka parima noore taluperenaise tiitli. Kolmandale kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Martin Žuravljov.

“Valisin põllumajanduseriala, kuna tegeleme kodus loomadega ja mulle meeldivad masinad ja traktorid. Traktorisõit oligi täna minu jaoks kõige kergem ala,” ütles Eesti parim noor taluperenaine Dirgis Jõemaa, Järvamaa Kutsehariduskeskuse esimese kursuse õpilane. “Põllumajandus on elu alus – meie teeme tööd, et teised saaksid süüa ja elada.”

Noorte sõnul andis võistlusel osalemine neile kogemusi ja enesekindlust. “Usun, et see tiitel lisab mu CV-le kaalu ja aitab saada tulevikus paremat tööd,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru,Järvamaa Kutsehariduskeskuse teise kursuse õpilane.

“Võistlus läks igati korda ning oli näha, et selle toomine Türile oli õige otsus,” ütles Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Noored olid võtnud asja tõsiselt ning võistluseks põhjalikult valmistunud. Tulemustest on näha, et põllumajanduslik kutseharidus on meil väga heal tasemel.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis kokku 27 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Põltsamaa Ametikoolist ning Eesti Maaülikoolist.

Noored panid oma teadmised, oskused ja kiiruse proovile kümnel võistlusalal : teadmiste test, veiste eluskaalu määramine, või valmistamine, traktori täpsussõit, põllutööriistade haakimine traktorile, põllu suuruse määramine sammudega, palgi saagimine käsisaega, kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, kartulite noppimine ning ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Sihtasutusega Innove.

Sotsiaalkriitiline must huumor tõi Pajusti huumori-ja satiiritrupile parima estraadikava auhinna

 

Hilje Pakkaneni fotol: "Meestehoid" trupi kodusaalis tänavusel huumoripäeval "Aadama küljeluu". Vasakult: Ülle Rajamart, Age Uustalu, Tõnu Vilu, Vilve Tombach.
Hilje Pakkaneni fotol: “Meestehoid” trupi kodusaalis tänavusel huumoripäeval “Aadama küljeluu”. Vasakult: Ülle Rajamart, Age Uustalu, Tõnu Vilu, Vilve Tombach.

Nädalavahetusel toimus Järvamaal Väätsa rahvamajas üle-eestiline rahvamajade huumoripäev “Maamees muigab”, millelt Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupp tõi kaasa kaks auhinda.

“ Maamees muigab” on pikima traditsiooniga huumoriüritus Eestis. Harrastushumoristid üle Eesti kogunesid juba 19. aastat järjest Väätsa rahvamajja saalitäie publiku ette, et osaleda huumorikonkursil anekdootide, pantomiimide, sketšide ja estraadikavadega.

“ Etteaste aeg oli reglementeeritud ja selle kestuseks võib olla maksimaalselt 15 minutit,” ütles Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupi juhendaja Ülle Rajamart. Seekord nägi publik 24 etteastet, millest valdava enamuse esitasid osalejad Tartust ja Lõuna-Eestist.

Lääne-Virumaad esindas Väätsal ainsana Vinni valla Pajusti klubi huumori- ja satiiritrupp, kes tõi taas ära ühe peaauhinnast – parima estraadikava Ülle Rajamardi loo “Meestehoid” eest.

Lääne-Virumaale toodi teinegi auhind. Parima pantomiimi tiitli pälvis Ülle Rajamardi ja Jaan Lõõniku esitatud “Nuhvlita nohik”, mis pälvis publikult tormilise aplausi. Loe edasi: Sotsiaalkriitiline must huumor tõi Pajusti huumori-ja satiiritrupile parima estraadikava auhinna

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 9.-25. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis, Paides ja Tallinnas seitse traditsioonilist muusikalikontserti – seekord kannavad need alapealkirja “Tarmo Leinatamme mälestuskontsert”.

Vanemuine alustas selle väga menukas kujunenud kontsertsarjaga üksteist aastat tagasi. “Memory” ellukutsujaks, muusikajuhiks ning dirigent – konferansjeeks oli Tarmo Leinatamm, kes koostas igal aastal köitva programmi armastatud lauludest, mis pärinesid Vanemuise teatri kavas olnud, olevatest või alles tulevatest lavastustest.

“Memory 2015” muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, konferansjee Hannes Võrno. Solistidena esinevad lauljad-näitlejad, kes on osalenud Vanemuise muusikalilavastustes, mille muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.

Mälestuskontserdil osalevad Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Pirjo Püvi, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Priit Strandberg, Simo Breede, Linda Kolde, Hedi Maaroos ja Kalle Sepp.

Praeguseks on Tartu ja Viljandi kontserdid välja müüdud, veel on võimalik osta pileteid Paide, Jõhvi ning Tallinna kontsertidele.

Vaata toimumisaegu siit!

Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks

Tunnustuse pälvib Evelin Tamm.
Tunnustuse pälvib Evelin Tamm.

Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.

Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.

Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.

Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.

Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner

Sargvere mõisa jõulumaa “Kunksmoor ja sõbrad”

kUNKSMOOR1Detsembri kahel esimesel töönädapäeval, 1.-5.ja 8.-12.detsembril saab külastada Sargvere mõisa jõulumaad “Kunksmoor ja sõbrad”.

Etendus koos õpitoaga ning teelauaga kestab ligi 1,5 tundi. Publikuks on eelkõige oodatud lasteaia- ja algkoolilapsed. Pilet 5 eurot.

Etendused toimuvad eelregistreerimise alusel telefonil 5149 619.

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Vana-Veski Puhkekeskus kutsub loodusmatkale “Veel ja maal”

Vana-Veski Puhkekeskus Paide vallas kutsub kõiki Järvamaale loodusmatkale!
Päevakava:

11.00 kogunemine Vana-Veski Puhkekeskuses
11.30 start kanuudega Simisallu
15.30 Simisalu vaatetorni külastamine ja väike piknik
16.30 start jalgsi Vana-Veski Puhkekeskusesse
18.30 õhtusöök ja kuum saun

Hind inimese kohta 20 €.

Kohtade arv on piiratud, soovijail palume registreeruda matkale hiljemalt 10. septembriks!
Lisainfo:

Erivajadusega inimesed peavad Türil laulupidu

10. septembril kell 11 kogunevad 250 lauljat Türi laululavale, et pidada maha järjekorras juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on ainulaadne, kuna tegemist on Eestis ainsa erivajadustega inimestele korraldatud laulupeoga.

Seekordsest peost võtab osa ühtekokku 16 koori. Laululava kaare alla kogunevad lauljad üle Eesti psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuvatest organisatsioonidest. Peole tullakse Erastvere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Koluvere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga Türi kiriku juurest Türi laululava juurde, misjärel süüdatakse laulupeotuli.
Peo kava saab olema mitmekesine, esitamisele tulevad nii rahvaviisid, tuntud popplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll – “Oma laulu ei leia ma üles”). Peo lõpulauluna kõlab Tõnis Mägi “Koit”.

Kauni laulu- ja tantsupeoaasta jätkuks on kõik huvilised oodatud Türi laululavale peost osa saama!

Sargvere mõisas elustub soomeugrilaste pärimus

Esmaspäeval 11. augustil algas Sargvere mõisas pühapäevani kestev soome-ugri noortele mõeldud animatsiooni töötuba, mille käigus valmivad soomeugrilaste pärimusest inspireeritud lühianimatsioonid.

Esmakordselt toimuva ürituse eesmärk on tugevdada eesti noorte kultuurisidemeid teiste soomeugrilastega ning luua isiklikke kontakte erineva kultuuritaustaga noorte vahel. Töötoas on esindatud mitmed soome-ugri rahvad – komid, marid, udmurdid, ungarlased, ingerisoomlased, ersad ja eestlased.

“Usume, et üheskoos väikese kunstiprojekti kallal töötades õpivad noored ületama kultuuri- ja keeleerinevusi ning tekib mingi uus tunnetuslik ühtsus. Põnevaid tulemusi võib anda ka vana pärimuse ümbermõtestamine animatsiooni keeles, mis on üks nooremaid ja tehnoloogilisemaid kunstiliike üldse,” kommenteeris ettevõtmist üks projekti koordinaatoritest Ave Taavet.

Nädala aja jooksul valmivad lühianimatsioonid on inspireeritud töötoas osalevate soomeugrilaste folkloorsetest lugudest. Valminud filmid esilinastuvad pühapäeval 18. augustil kell 18.00 Sargvere mõisas. Lisaks animatsioonidele toimub ka Maailmafilmi õhtu, kus näidatakse valikut Maailmafilmi festivalile saabunud filmidest (www.worldfilm.ee).

Töötuba korraldab Tartu Ülikooli etnoloogia ja folkloristika tudengeid ühendav organisatsioon Tartu Nefa Rühm.

Toetajad: Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu ja AS Leibur.

Küladeratas läheb peagi veerema

Järvamaa Küladepäev plakatLaupäeva, 2. augusti pärastlõunal kell 14 saab Roosna-Alliku vallas Viisu küla pargis meeleoluka rongkäiguga alguse Järvamaa külade päev, kogunemine ning osalejate registreerimine algab Viisus juba kella 13-st. Tegemist on järjekorras 13. külade kokkusaamise ning külaliikumise suursündmusega, mida oodatakse väga paljudes Järvamaa külades. Eelmisest, Järva-Jaani vallas Kuksemal toimunud maakondlikust külade päevast, võttis osa üle 300 inimese.

Külade esindajatele ja kõigile külalistele pakutakse sel päeval Viisus erinevaid huvipakkuvaid tegevusi, neid jagub nii parki kui ka Viisu rahvamajja. Märksõnadena olgu siinkohal nimetatud tervituskontsert, näitused, sportlikud tegevused, lasteprogramm, juturing, õpituba, külakohvikud, kohalike toitude ja käsitöö minilaat ning õhtuses osas mõnus tantsumuusika. Päevajuht on Aili Avi ning konkreetsete esinejatena on teada Tihvan Big Bänd, Helir-Valdor Seeder, Anneli Ott ja Ivar Hansen. “Päeva muudavad oma sepistöödega sisukamaks Eestimaa sepad, kes tegelikult alustavad oma tegemisi Roosna-Alliku vallas juba eelmisel päeval”, räägib Kairi Kapitonov, korraldustoimkonna üks eestvedajatest. “Külade päeval saab sepatööd vaadata, samuti antakse soovijatele võimalus ka ise kätt proovida”. Veel lisab ta, et uudse tegevusena näidatakse Viisu pargis suurelt LED ekraanilt fotosid Järvamaa küladest ja eelnevatest kokkutulekutest, töötab puhvet ning lõunaks pakutakse kõigile osalejatele ühissuppi.

Järvamaa külade päeva sümbol, küladeratas, antakse järgmisele korraldajale üle päeva ametlikul lõpetamisel.

Riina Trumm

Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Hungarian-Flag-2Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks

wabalinn_paide_logo01Paides on tavaks korraldada suvine kogukondlik pidu, mida on juba aastaid nimetatud „kreisilinnapäevaks“. Natuke on see seotud Paide linna maakonna- ehk kreisikeskuseks nimetamisega 1783. a juulis, natuke muidu kreiside ettevõtmistega wabalinn Paides.

Sel aastal toimub kreisilinnapäev jälle nii keskväljakul kui ka Väike-Aia rohealal. Kreisilinnapäeva korraldavad Paide Wabalinna maja (http://wabalinn.weissenstein.ee) ja Paide kultuurikeskus (www.paidekultuurikeskus.ee). See on pidu, mida paidelased teevad ise ja iseendale.

Väike-Aia rohealale on koondunud laupäeval, 19. juulil kella 10-15 kogukondlikud ettevõtmised:

Kirbuturule Väike-Aia tänaval on linnakodanikud oodatud müüma oma isiklikke, aga veel väärika väljanägemisega kaupu: riideid, raamatuid, mööblit, tööriistu jms. Kirbuturul ei ole platsimaksu, ent see on tõesti mõeldud ainult neile, kes tulevad müüma oma isiklikke asju või ka n-ö hobikorras valminud käsitööd. N-ö professionaalsetele kauplejatele on keskväljaku müügiplatsid.

Vabakohvikutesse valmistatakse toit ja jook kodus ja ning müüakse kreisilinnaplatsil enda poolt üles pandud kohvikus maha. Korraldajate poolt on platsikoht ning kohvikute ja lava vahel ka toolide ala. Vabakohvikutele platsimaksu ei ole, kuid toiduvaliku osas on selge põhimõte: lubatud on ainult kodune ja tervislik toit.

Loe edasi: Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste
170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Kesk-Eestis sajab laupäeval piimatarkusi

7. juunil toimub Eesti Piimandusmuuseumis suur piimapäev, kus saab kätt proovida erinevate piimatoodete valmistamises, maitsta Eesti parimaid piimatooteid, vaadata teadusteatrit ja loomi.

„Piim on läbi aegade olnud eestlase toidulaua traditsiooniline osa, millest saab valmistada väga palju erinevaid toite, näiteks suvel väga populaarset jäätist,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe Järvamaa infoportaalile. „Laupäevane piimapäev tuleb üks väga maitsev, lõbus ja huvitav päev, kus tegevust jagub kogu perele.“

Piimapäeval pakuvad oma parimaid tooteid Eesti suured ja väikesed piimatööstused ja mahetootjad, kohapeal toimetavad meisterkokk Ragne Värk ja koolikokad ning toimuvad või, sõira ja fetajuustu ning leivaküpsetamise töötoad. Lapsed saavad meisterdada piimapukke, lasta vibu, vaadata loomi jpm. Täpsemat programmi näeb siit: www.piimandusmuuseum.ee

Piimandus on Eesti põllumajanduses üks olulisemaid valdkondi, kus toodang läheneb lähiaastail 1 miljonile tonnile aastas. Eelmisel aastal oli Eestis 97 900 piimalehma, kes andsid kokku 762 300 tonni piima. Piim on ka Eesti toiduainetööstuse juhtiv haru, andes mullu ligi veerandi Eesti toiduainetööstuse kogutoodangust. Piima ja piimatoodete eksport moodustas 203,3 mln euro suuruse väärtusega eelmisel aastal 16,4% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost.

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene  töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse  Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid,  silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid,  siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self. 

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse  koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Teise Arvamusfestivali kavas on üle 150 sisuka arutelu

Tänavune Arvamusfestival toob osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi. Poliitilised liikumised ja erakonnad panevad püsti maailmavaatekohvikud, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega.

„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.

Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.
Loe edasi: Teise Arvamusfestivali kavas on üle 150 sisuka arutelu

Sargvere mõisa käsitööringi hooaja lõpetamine

Sel neljapäeval, 29. mail algusega kell 19 toimub Järvamaal Sargvere mõisas selle hooaja käsitööringi lõpetamine.

Palume võtta kaasa väike suupiste ühisele teelauale ja sellel hooajal tehtud tööd, millest saaks kokku panna näituse, mis oleks üleval kuni juuni lõpuni. Siis saavad ka teised näha, mida kaunist oleme meisterdanud!

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Pildil vasakult: parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert.
Pildil vasakult: parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert. Foto: SA Innove

Kolmapäeval Järvamaal mõõtu võtnud noortalunike seast selgitati välja parim, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru.

Teisele kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskusest õpilane Tony Jürisaar ning kolmandale sama kooli õpilane Jaan Piigert. Naiste arvestuses võitis Keidi Sadam, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Taime- ja loomakasvatus on mõlemad huvitavad ja vajalikud alad,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru. „Põllumajandus on tuleviku seisukohalt kindlasti väga hea erialavalik.”

„Võistlus oli pingeline ja oli näha, et noored on valmistunud ja kõvasti harjutanud,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Eriti rõõmustav on, et võitjad nii naiste kui meeste arvestuses on sel aastal esimese kursuse õpilased.“

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 30 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Põltsamaa Ametikoolist. Võistelda tuli kümnel alal, mh veiste eluskaalu määramises, traktori täpsussõidus, põllutööriistade traktorile haakimises ning arvuti kasutamises.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.
Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega.  Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu

Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.

Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/

Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf

Tiina Pihlak