Ida-Virumaa

Toila vald tõrjub Rootsi rauaotsijaid

Toila vallavolikogu vastas teist korda eitavalt Rootsi firma Geoforum Skandinavia Aktiebolag üldgeoloogilise uuringuloa taotlusele, mille eesmärk on otsida Toila, Jõhvi ja Vaivara vallas rauda ning sellega kaasnevaid maavarasid.

Eesti kaitseväe topograafia osakond avastas juba 1930. aastatel Jõhvi piirkonnas tugeva magnetanomaalia. Kaitseväelased oletasid ümbruskonnas rauamaagi olemasolu. Seejärel puuriti anomaalia piires kaks sügavat puurauku, vastavalt 505 ja 721 meetrit.

Maapinnast arvestades 240 meetri sügavusel avastati rauamaagi maardla, mida ka prooviti. Madalamas puuraugus ei läbitud täielikult maagikeha. Sügavamast puuraugust saadud andmestiku alusel on maagikeha kuni 400 meetrit paks, aga raua sisaldus maagis on võrdlemisi madal – vaid 25–34 protsenti. Sinnapaika see jäi, sest maailmas oli teada palju paremaid rauamaagimaardlaid. Sama maardlat uuriti ka Nõukogude ajal.

Kuigi kõik vahepealsete aastate uuringute tulemused pole säilinud, on kuni viimase ajani valitsenud üksmeel, et Jõhvi all on küll palju rauamaaki, ent see on liiga sügaval ja mujalt saab sama kraami palju odavamalt kätte. Sisuliselt paneks Rootsi firma paljutõotavale leiukohale käe peale – kui toorainehinnad kunagi tõusma peaksid, siis saavad nad Ida-Virumaal enne teisi kaevandama hakata. Sõltub see kõik aga sellest, kas raua-, vase- ja tsingimaagi hinnad tõusevad maailmaturul piisavalt kõrgele või mitte.

Jõhvi rauamaardla on metallimaardlatest Eestis kõige paljutõotavam. Kesk-Eestis Võhma kandis on tulnud ka mitmeti tõlgendatavaid andmeid plii ja tsingi varude kohta, ent nende puhul on uuringud poolikuks jäänud.

Eestimaa Looduse Fond kogub
lendoravate kaitseks annetusi

Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.

Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks, see muudab info kogumise väga oluliseks. ELF kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.

Lendoravaekspert Uudo Timm: “Tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on
paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.“

Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.

Eestis väga ohustatud lendorav on ELFi vapiloom. Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega.

Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist: „ 2011. aasta on ÜRO algatanud rahvusvahelise metsa-aasta. Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik.”

Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.

Info: http://www.elfond.ee/lendoravale
Uudo Timm, ELFi lendoravaprojekti juht, tel 513 1389

Iisaku isetegevuslased võtavad aasta kokku peoga

Iisaku rahvamajas toimub laupäeval, 18. detsembril algusega 19:00 isetegevuslaste aastalõpupidu.
Kavas on lustakad etteasted isetegevuslastelt endilt.
Tantsuks mängib Tartu ansambel “Tuulest viidud” .
Kohv ja tee ootab laual, muu suupärane tuleb endal kaasa tuua
Isetegevuslastele sissepääs prii, teistele pilet 40.-

Allikas: Iisaku valla koduleht
Foto: neumannstuudio.ee

Ida-virulased kutsuvad Tuhamägede Tantsupeole

Ida-Virumaa Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus kutsub kõiki kergejalgseid rahvatantsijaid taas 12. veebruaril 2011 Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseumi VII Talvisele Tuhamägede tantsupeole.

Kell 14.00 algab Kaevurite kaerajaani tantsimine maa-aluses Kaevandusmuuseumis, järgneb peotule süütamine kaevanduspargi kivihiies. Head loitsud lausub Mikk Sarv. Palutakse ikka kaasa tuua oma kodukoha kivi lepitusohvriks maavaimudele maapõuest kaevandatud põlevkivi asemele.

Seejärel süüdatakse „Õige suur õletulestik“, tantsupidu toimub väljas tuhamägede tantsupeo lumisel tantsuplatsil. Peo jätkuks minnakse rongkäigus tõrvikute valgel Kohtla-Nõmme Rahvamajja, kus toimub algusega kell 18.30 tantsijate simman ansambliga Folksell.

Peo korraldaja Erika Kõllo ütleb, et peole registreerumisega tasub tantsurühmadel kiirustada, sest üle 1000 tantsija peole ei mahu. „Sel aastal toimub uudisena tants lumeräätsadel, ehitatakse Ida-Viru tantsijate poolt enne valmis vahva lumelinn ja iga tantsurühm saab ka õhtusel simmanil esitada oma kava,“ räägin Kõllo.

Peo külalistel on viimast korda enne suuri ümberkorraldusi võimalus külastada maa-alust kaevandusparkmuuseumi, võtta osa maasturitega korraldatavatest retkedest, saada osa erinevatest talvemõnudest, osaleda käsitöötelkide toimetustes (kutsutakse osalema ka kõiki käsitöölisi), soovi korral saab kinnitada keha kaevurisupiga.

Registreeruda saab: Erika Kõllo, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal, erika.kollo@ivmv.ee, erika.kollo@rahvakultuur.ee, tel 3321248, 5200943.

Uute seadmete päev Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab neljapäeval, 16. detsembril Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele „Uute seadmete päeva“, tutvustamaks ettevõtlusele lähemalt viimastel aastatel õppeprotsessi kaasajastamiseks hangitud seadmeid.

Narva Kutseõppekeskuse „Uute seadmete päevale“ on kutsutud Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Masinatööstuse Liidu ja Eesti Inseneride Liidu esindajad.

Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamise“ meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ raames hangiti projektiga „Seadmed praktikabaasi uuendamiseks“ terve rida olulisi, unikaalseid ja kalleid seadmeid – kokku enam kui 15 miljoni krooni eest.

Siia hulka kuuluvad näiteks elektrijaama operaatori simulaator, elektrotehnika klassi 12 töökohta, multimeedia klassi sisustus, keevitusklassi seadmed, autoelektroonikaklassi seadmed, CNC klass (trei- ja freespingi juhtimine) jne. Loe edasi: Uute seadmete päev Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele

Konnad õpetavad paremini Emajõge tundma

Loodusemehed ja fotograafid Arne Ader ning Urmas Tartes õpetavad multimeediaprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge” abil paremini tundma Emajõe elustikku.

Õppematerjali tutvustab Peipsi Koostöö Keskus homme kell 15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse (Kompanii 10) saalis.
Valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest, uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin.
Õppeprogrammi eesmärk on mitmekesistada õppematerjalide hulka, mis aitaks lastel saada hea ülevaate Emajõe vee- ja luhaelustikust nii koolitundides kui looduskeskustes.

Autorid tutvustavad programmi järgmiselt:” Eri aegadel on Emajõel ja tema luhtadel erinev nägu. See oleneb nii aastaajast kui ka sellest, kuidas jõge vaadata: kas seista maapinnal, ronida puu otsa, laskuda kükakile või kõhuli. Ühest ja samast Emajõest saab palju põnevam paik, kui taipame teda silmata maa- ja veelähedase konnapilguga.”

Materjali on kogutud kaks aastat ja see on jaotatud ülevaate saamiseks aastaringi osadeks – algab jääminekuga, kevadisest suurveest südasuveni ning jälle saabuva talveni.

CD-kandjal multimeediaprogramm “Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning kõigile loodushariduskeskustele.

Novembris tööpuudus ei vähenenud

Novembris võttis end töötukassas töötuna arvele 7 782 inimest ja arvelolek lõpetati 7 737 töötul. Arveloleku lõpetamisi oli novembris vähem kui oktoobris ja sügiskuudel on arveloleku lõpetamiste arv olnud keskmiselt madalam kui kevad- ja suvekuudel. Kuu lõpus oli Eestis töötuna arvel 66 745 inimest ehk 10,3% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Kõrgeim oli registreeritud töötus endiselt Ida-Virumaal (16,0%) ja madalaim Jõgevamaal (6,8%).
Võrreldes märtsi lõpu seisuga, mil registreeritud töötute arv oli oma kõrgeimal tasemel, on registreeritud töötute arv siiski langenud pea kolmandiku võrra.
Novembri jooksul lisandus kokku 3 447 uut töötukassa poolt vahendatavat tööpakkumist, mis on ligikaudu sama palju kui oktoobris. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 385. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele (20%), teenindus- ja müügitöötajatele (18%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (17%).
Tööalasel koolitusel osales novembris 1 465 ja tööotsingu koolitusel 1 102 töötut, tööpraktikal ja tööharjutusel osales vastavalt 424 ja 394 töötut. Karjäärinõustamist sai 1 920 inimest ning ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 59 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus novembris tööle 946 inimest. Kokku oli novembris palgatoetusega töötamas 6 790 inimest.
Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 16 862 inimesele ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 694 krooni (300 eurot) ning hüvitise maksmiseks kulus 67 miljonit krooni (4,3 miljonit eurot). Ligikaudu 1 000 krooni (64 eurot) suurust töötutoetust sai novembris 11 723 inimest ehk 16% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Seega valdav osa töötuna arvel olevatest inimestest riigilt rahalist toetust ei saanud.

Allikas: Töötukassa

Harjumaal ja Virumaal on tuisu tõttu suured ummikud

Tuisu ja lumesaju tõttu on liiklus paljudel maanteedel katkemas. Maanteeamet palub võimalusel vältida liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. Eelkõige palutakse vältida Nehatu-Loo-Lagedi piirkonda.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud. Läbipääsmatud on paljud maanteelõigud Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Liiklus on häiritud Lääne- ja Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva maanteel Sämist Varjani ja suletud Padaorus (km 119). Inimesi päästetakse ühekaupa ja neid evakueeritakse Viru-Nigula spordihoonesse, kus neid ootab soe söök ja jook ning neil on pesemisvõimalus. Hetkel ootab evakueerimist 600 inimest. Päästjatele on abiks tulnud ka ajateenijad Kirde-Kaitseringkonnast.

Lääne-Eestis ja saartel paistab päike.

Tänasel Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse MTÜ-sid

Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.

Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.

Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.

Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Inimõiguste päeva puhul käib õiguskantsler Ida-Virumaal

Õiguskantsler Indrek Teder käib täna ja homme ringi Ida-Virumaal, kus isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse jälgimiseks teevad õiguskantsler ja tema nõunikud kontrollkäike mitmetesse asutustesse. Visiidiga soovib õiguskantsler ühtlasi avalikkuse tähelepanu juhtida 10. detsembril tähistatavale rahvusvahelisele inimõiguste päevale.

Õiguskantsler kohtub Narva Humanitaargümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega ning tutvustab õiguskantsleri tööd. Toimub õiguskantsleri usalduslik vastuvõtt isikutele, kus inimesed saavad põhiõigusi ja vabadusi puudutavates küsimustes õiguskantsleri poole pöörduda ning esitada avaldusi. Isikute põhiõiguste kaitse Ida-Virumaal on õiguskantsleri prioriteetse tähelepanu all. 9. ja 10. detsembril kontrollivad õiguskantsler ja tema nõunikud isikute põhiseaduslike õiguste tagamist Narva Haiglas, Narva Sotsiaalabi Ametis, Narva Linnavara- ja Majandusametis, Sihtasutuses Narva Linnaelamu ning mõnedes teistes asutustes. Indrek Teder külastab Narva Humanitaargümnaasiumi, kohtumisel õpilaste ja õpetajatega vahetatakse mõtteid Eesti põhiseadusliku korra, põhiseaduspatriotismi, õiguskantsleri tegevuse ja rolli üle ühiskonnas.

10. detsembril tähistab maailm rahvusvahelist inimõiguste päeva. Sel päeval 1948. aastal ÜRO Peaassamblees vastuvõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon on olnud inspiratsiooniallikaks kõikidele hiljem väljatöötatud inimõiguste konventsioonidele. Inimõiguste ülddeklaratsioon tunnistas esimest korda inimõiguste universaalsust ning kujundas seeläbi inimõiguste kaitseks ettevõetavaid tegevusi üle kogu maailma. Tinglikult võib inimõiguste päeva nimetada ka inimese õiguste päevaks, sest selle päevaga tähistatakse igaühe õigusi, mis seonduvad inimeseks olemisega. Inimõiguste ülddeklaratsiooni esimese artikli järgi sünnivad kõik inimesed oma väärikuselt ja õigustelt võrdsete ja vabadena. Alates 1991. aastast on Eesti Vabariik ühinenud paljude ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõigusalaste lepetega, mis on vastavalt põhiseadusele Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks.

Narva talvelaat toob üllatusi

Laupäeval, 11. detsembril toimub Narva linnuses traditsiooniline Narva talvelaat. Laata korraldavad Narva kutseõppekeskus ja Narva muuseum.

Talvelaadal müüvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti. Pakutakse köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, suveniire. Põhjaõue meistrite juhendusel saab valmistada esemeid vanade tehnoloogiate järgi.

Põhjaõue ehitatakse ka saun, kus huvilised saavad saunamõnusid nautida. Traditsiooniliselt toimub keskajahõnguline sööming.

Muule laadategevusele lisandub tänavu vorstifestival. Festivalil toimuvad vorsti valmistamise võistlus ja oksjon.

Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tulešõuga.

Rohkem infot: www.nvtc.ee.

Jõulunädal Kauksi looduskeskuses

RMK Kauksi Looduskeskus korraldab Kauksi looduskeskuses (Peipsi põhjaranniku puhkealal) alates 6. detsembrist jõulunädala üritused Ida-Virumaa koolidele. Jõulunädalal valmistatakse lastega koos looduslikest materjalidest jõulukaunistusi. Igas vanuses lastele pakutakse jõukohast tegevust. Üritustel pakutakse kuuma jõuluteed ja maiustamiseks koduseid piparkooke. Räägitakse jõulukommetest läbi aegade ja vahetatakse põnevaid kogemusi seoses jõuludega.

RMK

Peipsi kalavarud on tõusuteel

normal_peipsi_ahven — Peipsi ahven. Foto: www.kalastusinfo.ee

Kuigi Peipsi puhul on tegu Põhja-Euroopa kalarikkama suurjärvega, ei jätku siin kala enam kaugeltki kõigile soovijatele. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüdsid Eesti ja Vene kalurid aastas kokku kuni 11 tuhat tonni kala, siis viimastel aastatel on kahe riigi kalurite püügikogus jäänud 4–6 tuhande tonni piiresse.

Õnneks hakkab nii mõnegi kalaliigi osas langus peatuma. Seda kinnitavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste sügisesed katsepüügid. Lootust varude seisu paranemiseks lähiaastatel annab eelmise aasta suhteliselt tugev kohapõlvkond, kes kasvab püügimõõtu küll alles aastail 2012–2013. Samuti on püügivarusse lähiaastatel lisandumas 2009. aasta tugev ahvenapõlvkond. Teadlaste hinnangul liigub ülespoole ka rääbise arvukus. Varude paranemine annab tunnistust sellest, et varusid on majandatud säästlikult.

Võrreldes tänavusega suureneb Eesti kalapüügikvoot 760 tonni võrra. 2011. aastal saavad Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni.

Peipsi järvest saab püüda ka rääbist, kelle püük varude madalseisu tõttu oli 2000. aastast saadik keelatud. Järgmise aasta rääbisepüügi aeg 1. kuni 31. juulini püügikvoot kahe riigi kaluritel kokku 20 tonni. Loe edasi: Peipsi kalavarud on tõusuteel

Ilma- ja muid uudiseid Põhja-, Ida- ja Lääne-Eestist

Kristel: Ida-Eestist niipalju, et Peipsi on silmapiirini jääs. Roostiku servades on vesi veel lahti, kaugemal on näha “väikesi jäämägesid”. Külarahvast jääl ei ole, kõigi korstnad aina tossavad – kogu võhm läheb kütmisele, jääpangalt kalapüüki ei harrastata. Seega piirivalvuritel ka vähem tööd 🙂

Ekke-Kristian: Põhjas tõesti ainult sajab. Iga öö ja iga päev.

Mikk: Öösel Läänemaalt läbi Tallinna ja Rakvere kodu poole sõites vajus auto termomeeter Rakvere lähistel miinus 24-ni. Külm on tõesti krõbe!

Mikk: Läänemaa külarahvas pidas eile Üdruma külamajas aru teemal “Kiida vanu ja õhuta noori!” Kuuetunnises avatud ruumi arutelus koorus kirgas mõte alustada liikumist “Lapsed kaasa!” Tegelikult on täiesti võimalik võtta lapsi kaasa konverentsidele ja koosolekutele. Ja kui laps hakkab väga jonnima või karjuma, siis on pahatihti viga ettevõtmise õhustikus ning suhetes.

Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sillamäe linna välisõhu seireprogramm ootab ettepanekuid ja arvamusi

Sillamäe Linnavalitsus teatab, et on valminud Sillamäe linna välisõhu pidevseire programm. Käesoleva programmi eesmärgiks on selgitada välja Sillamäe linna välisõhu pidevseire vajadus, võimalikud peamised saasteained piirkonnas ja anda asukohasoovitusi võimalike seirejaamade rajamiseks ning juhiseid seire korraldamiseks. Välisõhu pidevseire programmiga on võimalik tutvuda Sillamäe Linnavalitsuse koduleheküljel www.sillamae.ee ja Sillamäe Linnavalitsuse ruumides ajavahemikul 23.11 – 07.12.2010. Programmi kohta on võimalik kuni 7. detsembrini esitada arvamusi ja ettepanekuid Sillamäe Linnavalitsusele.

Peipsist võib tuleval aastal taas rääbist püüda

Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil kooskõlastati kala püügimahtude riikidevaheline jaotus järgmiseks aastaks. Muuhulgas otsustati taas lubada pisut rääbist püüda, vahendas Postimees.

Eesti kalapüügikvoot suurenes 760 tonni võrra. Nimelt saavad Eesti kalurid 2011. aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda kokku 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni, teatas keskkonnaministeerium. Sel aastal oli ahvena kvoot 1200, latikat sai püüda 460 ja koha 546 tonni.

Üle kümne aasta saab järgmisel aastal Peipsi järvest püüda ka rääbist, kelle püük seoses varude madalseisuga on olnud alates 2000. aastast keelatud. Järgmisel aastal lubatakse rääbisepüüki ühe kuu vältel – 1.-31. juulini ja rääbise püügikvoot on 10 tonni.

2011. aastal on oodata siiavarude jätkuvat vähenemist, mis on tingitud viljakate põlvkondade puudumisest. Tindivaru Peipsi ja Pihkva järvel on endiselt madalseisus seoses röövkalade suure arvukusega ja ebasoodsate keskkonnatingimustega.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2011. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku juunis 2011 Venemaal toimuval kahepoolsetel konsultatsioonidel.

Viru maleva kaitseliitlased osalevad Põhjasõja sõjalis-ajaloolisel rekonstruktsioonil

Tänasest pühapäevani, 19.-21. novembril toimub Narvas rahvusvaheline festival “Ajalugu elustub Narvas”. Festivali raames korraldatakse Põhjasõja 1700. aasta lahingu ulatuslik sõjalis-ajalooline rekonstruktsioon, milles osalevad ka Viru maleva kaitseliitlased.

Maleva kaitseliitlase Marko Moori ütlusel on taoliste ürituste mõte taaselustada tolleaegseid lahingud ja tutvustada sõdurite elu, tehes seda siis kas autentseid või originaalile lähedasi esemeid kasutades.

Ajastu uurimise ja taaselustamise kaudu saab Moori arvates silmaringi laiendada ja suhelda erinevate inimestega.

“Rahvused ja vaated on erinevad, aga samas ajavad kõik ühte asja,” rääkis Moor.

Põhjasõjaaegse Rootsi armee eestlastest koosneva rügemendi jäljendamisega tegelemiseks on loodud asjahuvilistel mittetulundusühing Kolme Krooni Klubi, kuhu kuuluvad enamjaolt maleva kaitseliitlased. MTÜ omab sidemeid erinevate klubidega Venemaalt, Ukrainast, Lätist, Soomest, Rootsist ja ka Eestist.

Varem on klubi liikmed osalenud mitmetel ajaloofestivalidel Viiburis, Riias, Soomes, Narvas, Saaremaal, Rootsis, Lätis, kandes kuningas Karl XII aegseid Rootsi vorme ja olles põhiliselt kahurimeeskonnas.

Eestis on tuntumad Narva linnuses toimuvad ajaloofestivalid, millest üks toimus augustis ja teine tulemas sel nädalavahetusel.

Kristel Kitsing

Jõhvi linnapiiril tervitab Seaküla Simsoni hirv

Alates kadripäevast, 25. novembrist tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Statoili bensiinijaama ja surnuaia vahele jääval haljasalal Alutaguse hirve pronksist kuju.

„Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Esmalt plastiliinist modelleeritud kuju valati Tallinnas pronksi. Foto: erakogu.

hästi Jõhvit iseloomustama,“ ütles kuju looja, Jõhvist pärit skulptor Aivar Simson.

Arhitekt Andres Toome sõnul kannab Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur linna identiteeti:
„See on linna isikupära väljendamine kunsti kaudu. Inimesed, kes annetasid selle kuju heaks,

näitasid, et nad usaldavad Jõhvit ja toetavad tema sellist nägu ja arengut.“

Alutaguse hirve skulptuur on kahe ja poole meetri kõrgune, kaalub umbes 400 kilogrammi ning maksab üle poole miljoni krooni. Pool vajaminevast summast saadi annetustena, ülejäänu tuleb valla eelarvest.

„Eks hirv on Jõhvi vapiloom ja seepärast sobib ta ka hästi linnasõitjaid tervitama,” arvas Kalev Prits ja lisas, et hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada.

Kuju avamise tseremoonial esitatab Kirderanniku segakoor hirvega seotud regilaulu, mille tekst pärineb Kalev Pritsu, Lembit Pritsu ja Jaak Eelmetsa sulest. Kalev Prits tõdes, et kui vanametallist tehtud siiliskulptuuri avamisel oli lihtne saatesõnu leida, sest siil on ju literatuurne kangelane, siis hirvest kirjutamine valmistas parajat peamurdmist.

Kuju pidulik avamine toimub 25. novembril kell 14.

Täpsem info: Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits, tel 5390 2457.

Jõhvi kontserdimajas saab kodanikupäeva eel näha tasuta väärtfilmi

Jõhvi kontserdimaja, USA Eesti saatkond ja EV Kultuuriministeerium kutsub kõiki dokumentaalfilmiõhtule. Jõhvi kontserdimaja kinos “Amadeus” toimuva tasuta väärtfilmiõhtu kavas on seekord film “By the People: The Election of Barack Obama”, mis lahkab maailma ühe suurima kampaania – Ühendriikide presidendivalimiste läbiviimist. Vaataja näeb teekonda, mille läbi Ameerika sai endale esimese afroameeriklasest riigipea.

Filmi näidatakse Kodanikupäeva ürituste raames. Enne filmi esineb sõnavõtuga USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Hr. James Land.

Tasuta kinoseanss toimub kolmapäeval, 23. novembril kell 19 kinos “Amadeus”.

Film on inglise keeles ja ingliskeelsete subtiitritega!

Narvas tuleb kirbuturg deviisi all „Jäätmed – tuludesse!”

28. novembril kell 10-16 toimub Narva kultuurimajas Rugodiv kirbuturg – koht, kus inimesed müüvad ja ostavad vanu kasutatud asju. Kes soovib osaleda müüjana, sel tasuks end aegsasti kirja panna.

Narva kirbuturu moto on „Jäätmed – tuludesse!”. Kirbuturul saab müüa või osta kõige erinevamaid asju: vanaaegseid esemeid, köögiriistu, rõivaid, raamatuid. Kirbuturg on alati ettearvamatu, täis otsinguid ning leide.

Narva linnavalitsus kutsub kõiki soovijaid osalema kirbuturul müüja või ostjana. Kui otsustate müüa kirbuturul esemeid, tuleks registreeruda kuni 26. novembrini telefonidel 359 9195 begin_of_the_skype_highlighting 359 9195 end_of_the_skype_highlighting ja 359 9138 või e-posti aadressil varamajandus@narva.ee, teatades oma nime, perekonnanime ning kontakttelefoni.

Müügikoht on kultuurimajas Rugodiv, kaubaletid ja toolid antakse registreeritud müüjatele tasuta.

Avinurmes tuleb Jõulubasaar

Avinurme kogudus ja Avinurme Elulaadikeskus korraldavad esimesel advendil, 28. novembril kell 14 kirikuesisel platsil heategevusliku jõululaada – Jõulubasaari. Käsitöö ja maiustustega kauplejatele müügimaksu pole, küll aga ootavad ürituse korraldajad annetust müüjate kaubavalikust, mis läheb jõulude ajal üksikute inimeste ja suurte perede toetuseks ning meelespidamiseks.

Ürituse ühe korraldaja Küllike Pärna sõnul tekkis jõulubasaari korraldamise idee ühisest arutelust koguduse inimeste ja elulaadikeskuse vahel. Soov oli korraldada jõuludeks mingi heategevuslik üritus, mis aitaks jõulurõõmu tuua. Eelmisel aaastal oli koguduse heategevuse keskmes suured pered, sel aastal tahtis kogudus pöörata enam tähelepanu ja pakkuda jõuluröömu ka ükikutele ja vanematele inimestele.

„Teisalt on meie soov õppida tegema ja väärtustama käsitööd, ootame müüki kõike, mis oma käte, südame ja hingesoojusega loodud –. kingitustest jõulutoiduni välja,“ lisab Pärn. „Heategevuslikule üritusele ajalise mõõtme ja heategemise tahte kestvuse püsimise toonitamiseks on laada nimeks basaar, nagu sajand tagasi.“

Selliseid heategevuslikke väljamüügid, kus koguti raha koguduse tarbeks samuti seltside eestvedamisel toimuvateks ühistegemisteks olid sajand tagasi väga levinud. Basaaride toel on kogutud raha kiriku ja pritsimaja ehituseks, raamatute ostuks jne.

Basaaril esinevad lisaks muusikakollektiivid, toimuvad loteriid nagu laadal ikka. Elulaadikeskuse töötubades toimuvad ka õpitoad, kus soovijad saavad uusi oskusi omandada. Videviku saabudes süüdatakse küla jõulupuu.

Kohamaksu pole, igaühel on võimalus oma käsitööga teha annetus jõuluröömu pakkumiseks. Müüjad võiksid kaasa võtta oma müügileti ja katusealuse koos küünalde-tuledega, mis aitavad luua jõulumeeleolu. Kauplejatel palutakse end registreerida 22. novembriks: Lii Karro, 53412476.

Jõhvis avatakse nurkadeta lasteaed

Neljapäeval, 11. novembril kell 15 avatakse Jõhvis pidulikult lasteaed Pillerkaar. Lasteias on kohti 120 lapsele.

Tähelepanuväärse arhitektuurilahendusega nurkadeta lasteaiahoones on igal rühmal eraldi sissepääs ja mänguala. Rühmaruumid on avarad, peale garderoobi on neis suur mängu- ja õppimistuba ning ruumikas magamistuba.

Üldpinda on uues 120kohalises lasteaias 2000 ruutmeetrit, seda on isegi rohkem, kui normid ühe lapse kohta nõuavad. Maja saab soojaks põrandakütte abil, mis teeb rühmaruumis kõndimise mõnusaks.

film_617 — Jõhvi uus lasteaed Pillerkaar.

Sisekujunduses domineerivad heledad rohekad toonid. Rühmaruumide mööbel on heledast puidust ja õppimislauad reguleeritavate jalgadega, samuti on seal spetsiaalne riiul joonistuste kuivatamiseks. Vanemate rühmade lastele pakub tegevust legolaud.
Igas rühmaruumis on ka kööginurk, kus jagatakse lasteaia köögist toodud toitu ja pestakse kasutatud nõud nõudepesumasinaga.

Koridorides saab õppida liiklusreegleid, sest sinna on kujundatud tänav ülekäiguraja ja kõnniteedega. Muusika- ja meediaklassis on interaktiivne tahvel, millele saab õppetöö käigus arvutist olulisi asju projitseerida. Tööõpetuse klassis asub väike puutööpink ja samas ruumis on ka head võimalused joonistamiseks. Lasteaia saal täidab nii aula kui ka
spordisaali ülesannet.

Igal rühmal on oma liivakastiga õueala, mis on kaetud pehmete plaatidega. Õuel on väike jalgpalli- ja korvpalliväljak ning kaevud, millest saab sooja ilmaga vett välja pumbata. On veel liumäed, kiikede ala, takistusrajad ja rippsild. Hoov haljastatakse Jaapani aia stiilis. Lasteaia taga on tulevaste vajaduste tarbeks ruumi teiselegi lasteaiale ja kui vaja, saab selle õue olemasolevaga ühendada.

Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, kelle kavandatud on ka Jõhvi kontserdimaja ning praegu ehitusel olev kohtumaja ja Kersti Võlu koolituskeskus. Lasteaia ehitas Fund Ehitus.

Lasteaia ehituseks kulutati valla eelarvest üle viie miljoni krooni, ülejäänud 32,5 miljonit on Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetus EASi vahendusel.

Uue lasteaia avamine lahendas Jõhvis lasetaiakohtade puuduse probleemi.

Täna avatakse restaureeritud Saka mõis

Täna, 5. novembril kell 16 avatakse restaureeritud ajalooline 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja külalistele avatud.

Avamisel esineb barokkansambel Corelli Music. Kontserdile järgneb pidulik vastuvõtt ja majaga tutvumine. Tööde tellijaks oli Tõnis Kaasik sihtasutuse Saka-Ontika Pank kaudu.

Saka mõisa fassaaditööd tegi Ida-Virumaa ehitusettevõte OÜ Ferdmaster, sisetöödel oli peatöövõtjaks AS Restor. Muinsuskaitsealuse hoone arhitektideks olid Fredi Tomps ning Kalle Rõõmus ja Kristiina Renter Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroost. Sisekujunduse tegid Tiiu Lõhmus ja Kristiina Renter. Mõisa restaureerimisse andsid oma panuse ka Tartu Kunstikooli tudengid Heli Tuuksami ja Kristjan Bachmani juhendamisel.

Värskelt restaureeritud mõisahoones asuvad restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontserdite tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust.

Saka mõis, maailmakuulsa balti klindi väravas, on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui looduspärandi austajatele.

Tõnis Kaasik