Narvas jätkub elektroonika ja ohtlike jäätmete kogumine

Täna jätkub Narvas projekti „Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete kogumisring aiandusühistutes“ IV etapp. Projekti raames avaneb aiandusühistute liikmetel võimalus tasuta üle anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromud selleks ettenähtud peatuskohtades.

Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete vastuvõtt toimub järgmise ajakava järgi: http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/uudised/page:2998

Allikas: Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet

Nädalavahetusel saab Mikk Sarve talus väelaulu õppida

Väelaulu kursus toimub 25.-26. septembril Mustveest 3,25 km põhja pool Peipsi kaldal Vilusi külas Mikk Sarve talus. Õpetab Mikk Sarv.

Kursusel käsitletakse laulu vahendi ja väeallikana šamaanipraktikas. Kasutatakse laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Maagiline laulmine oli keskne ja kõrgelt arenenud Põhjamaade varajases šamanismis regi- ja runolauludena. Kursusel kasutatakse laulmise kui vaimustumise vanu traditsioone ning võimalust tajuda meie laulude ja hääle rituaalse kasutamise vahelist sügavat seost teiste aegade ja kultuuridega.

Väelaulmisel ei järgita meie kultuuris heakskiidetud laulmise reegleid. Laul on metsik, looduslik jõud nagu tuul, päikesepaiste ja äike ning šamaani kombel laulmine viib sageli teisenenud meeleseisundisse, kus laul ise laulab meid. Seetõttu pole üldsegi vajalik oskus “laulda” tavatähenduses.

Kursus algab kell 10. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva lõuna ajal. Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi või trumm, kui on olemas.

Söömine on ühises perelauas, magada on võimalik kursuseruumis, kaasa magamiskott ja matt küljealuseks, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele. Riietuda nii, et tunnete end mugavalt. Kursus on tasuline.

Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 55577795

Uljastel selgusid Eesti parimad spinningistid

Uljatse järve ääres peeti läinud laupäeval Eesti meistrivõistlused spinninguga kalapüügis, teatas Virumaa infoprtaal. 
Kehva ilma trotsides võeti viie tunni jooksul järvest välja hulgaliselt  kaalukaid kalu — hauge ja ahvenaid.


Võistlejaid kogunes poolsada, kohal oli kogu Eesti paremik eesotsas Erki Oppega, kes on kuulunud juba mitukümmend aastat nii Eesti kui ka Baltikumi kalasportlaste tippu.

„Soovisime kasutada ja näidata võistluste läbiviimisel eelkõige Rakvere  lähikonnas asuva Uljaste järve potentsiaali, sest selle näol on tegemist areneva kultuuri- ja looduskeskonnaga,” ütles võistluse korraldaja,  Rakvere spordikeskuse direktori asetäitja Allan Jaakus.



Meeste arvestuses saavutas esikoha Alar Ruzits, kelle saagi kogukaal küündis ühe haugi näol 2278 grammini. Talle järgnesid teisena  meisterlikult hulgaliselt ahvenaid püüdnud Erki Oppe (1372 g) ja  kolmandana Mati Banhard (1252 g).

 Naistest teenis esikoha Julia Ivanova (144 g) ja noorte arvestuses Georg Semenovski (574 g).

Narva on eilsest Eesti sügispealinn

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp andis eile Narva linnuses Narva linnapeale Tarmo Tammistele üle sügispealinna tiitli ning vastava tunnistuse.

Tiitli pidulikul üleandmisel osalesid ka talvepealinna Otepää ning kevadpealinna Türi esindajad. Tervitussõnadega pöördus kohalolijate poole Ida-Viru maavanem Riho Breivel.

Tunnistuse kohaselt kehtib Narvale antud sügispealinna tiitel astronoomilise sügise algusest (23. septembrist) kuni astronoomilise talve alguseni (21. detsembrini).

Narva saab sügispealinna tiitli juba kolmandat korda. Esimest korda kandis Narva linn sügispealinna austavat tiitlit 1999. aastal ning 2009. aastal sai Narva linn taas sügispealinnaks.

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Jõhvis peetakse pühapäeval vähemusrahvuste festivali

Pühapäeva, 26. septembril kell 11.30-19 peetakse Jõhvi kontserdimajas unikaalne VII vähemusrahvuste kultuurifestivali “Rahvuskultuuride loomepada”. Kõik külalised – nii lapsed kui ka täiskasvanud – leiavad omale huvitavat tegevust. Sissepääs on tasuta.

KAVA:

11.30 Festivali, näituste ja meistriklasside avamine.
11.30 – 19 Raamatunäitus, rahvusliku käsitöö näitus, lastejoonistuste näitus „Maa värvid“, meistriklassid “Rahvuslikud nukud” (juh Marina Tee), ”Niplispits”(juh Olga Kublitskaja), “Pärltikand” (juh Anna Võlu) jm.
12 – 14 Rahvuslikud mängud lastele.
12 – 14.30 Konverents „Lugemisaasta 2010“.
Osalevad kirjanikud Jelena Skulskaja ja Arvo Valton ning ajakirjanik Juku-Kalle Raid.
13- 15.45 Vaba lava.
Esinevad rahvuskultuuriseltside kollektiivid ja üksikesinejad.
16 Galakontsert.
Külalisena folklooriansambel „Jarõtsa“, Verhnedvinsk, Valgevene.
19 Festivali lõpetamine.

Esimest korda peeti Ulvi külalaata

Eile, 18. septembril peeti Ida-Virumaal Ulvis esmakordselt ajaloos laata. Laada korraldas Ulvi naisteühendus.

Laat toimus Ulvi rahvamaja esisel platsil. Natuke küll tibutas vihma, kuid laadalisi see ei häirinud. Müügiletid olid korraldajate poolt ette valmistatud, osa kaupa müüdi ka autokapottidelt. Oma kaupa pakkus 13 müüjat. Kaubeldi aedviljade, taimede, käsitöö, raamatute, puidutoodete, lasterõivaste ja meega. Kohapeal pakuti sooje pirukaid ja tasuta pannkooke.

Selgus, et puudu tuli kartulist ja küüslaugust. Talunikud, müüge Ulvi rahvale kartuleid! Ühel müüjal said õunadki otsa. Arvatavasti muutub Ulvi laat traditsiooniliseks ürituseks.

Ella Kraav

Nädala pärast on Mäetagusel moosi- ja pannkoogipidu

Tuleval laupäeval, 25. septembril toimub Ida-Virumaal Mäetaguse rahvamajas moosi- ja pannkoogipidu „Mäetaguse moos 2010”, kus selguvad nii tublimad moosikeetjad kui ka parimad purkide kaunistajad.

Üritusel valmib ka valla suurim pannkoogitort, pakutakse musikalist meelelahtútust ning tunnustatakse fotokonkursi „Suveaeg Mäetaguse vallas” parimaid.

Moosipurke oodatase Mäetaguse rahvamajja hiljemalt 24.septembriks. Lisainfo telefonil 3366960 või www.maetagusevv.ee.

Sillamäel on nädalavahetusel laadamelu

18.–19. septembril toimub Sillamäel Konsumi-esisel platsil kella 10–18 sügislaat.

18. septembri laadaprogrammis on linna lasteaedade, muusikakooli, huvi- ja noortekeskuse, kultuurikeskuse, Ukraina kaasmaalaskonna Vodograi, Aikido klubi Momiji Dojo esindajate ülesastumised. Külalisena esineb Sillamäe ansambel Otvetnõi Hod eelmise sajandi viimaste kümnendite tantsuhittidega.

Pakutakse muudki meelelahutust: ATVd, elektriautod, batuudid, ratsutamine. Üritusel on avatud söögi- ja joogipunktid, müügipaviljonid.

Laata korraldavad Sillamäe linnavalitsus ja noorteorganisatsioon ESN.

Ettevaatust! Pikanäpumehed tegutsevad

Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Peipsi ääres Lohusuu ja Torma vallas, teatas kylauudis.ee-le üks ärgas kodanik ja palus inimestel oma vara hoolikamalt turvata.

Lohusuu vallamajast varastati  nädal tagasi arvutid. Vilusis murti kolmapäeva öösel sisse garaaži ja viidi väikebussiga ära murutraktor ja kaks muruniitjat. Torma vallas on käidud varastamas kõrvalhoonetest autoosasid.

“Tundub nagu mingid tellitud tööd,” sõnas kodanik. “Tavaliselt algab mingi rahvaste liikumine, kui suvitajad ära lähevad. Rahvas on siin päris hirmul. Igal juhul tasuks inimestel olla valvsad.”

Järgmisel laupäeval on Konju külapäev ja Mihklilaat

Ida-Virumaal Toila vallas Konju külas toimub nädala pärast 18. septembril algusega kell 10 Konju külapäeva raames Mihklilaat.

Meelelahutust kogu perele pakutakse hilisõhtuni.

Laadal saab müüa käsitööd, talutooteid ja aiasaadusi. Kavas on käsitöönäitus, käsitöötoad, Konju näitering etteaste, Konju laulupundi esitused, sportlikud mängud kogu perele, loterii, oksjon, juurikakonkurss, laste ja noorte etteaste, seltskonnatantsud ja -laulud ning tantsuõhtu üllatusesinejaga.

Esinevad valla laulumeistrid viisikoor Päikesekillukesed ja ansambel Siuru ning rahvatantsurühmad Voka, Vokiratas ja Kiiguri.

Külapäeva ja Mihklilaata korraldab MTÜ Konju Maanaiste Selts, tel 5650 3680.

Rakveres ja Narvas esinevad Tiibeti mungad

Kaheksa Tiibeti munka esitavad täna kell 19 Rakvere eragümnaasiumis ja homme kell 19 Narva kultuurimajas Rugodiv budistlikke rituaale ja traditsioonilisi kloostripidustuste tantse.

Tiibeti munkade kontsert aitab taas ellu ärgata ajaloolisel Tsekarmo-nimelisel budistlikul kloostril Himaalajas, kust kõik esinevad mungad pärit on. Tsekarmo klooster asub Ladakhis, India põhjapiiril vastu Tiibetit. Ladakhi nimetatakse hellitavalt Väikeseks Tiibetiks.

Etenduse teises osas tulevad lavale nomaadide ja legendaarse tiibeti rahvuskangelase Gesari tantsud. Eestis elav tiibeti laama Sangyas peab väga oluliseks, et eesti publik saab osa autentsest kloostrikultuurist, mis Tiibetis on hävimisohus.

Nädalavahetusel Vilusis šamaani tee algkursused

Sel nädalavahetusel, 11. – 12. septembril toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km kaugusel Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsaskäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, s.o oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast. Kursus algab laupäeva hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on pühapäeva pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursuse kohta saab lisa lugeda osalenud ajakirjanike artiklitest:

Pärnu Postimees: Andres Adamson http://helios.kolhoos.ee/discuss/msgReader$151 (ilmunud 2001-03-21) ja Postimees: Margus Haav http://www.postimees.ee/200608/esileht/ak/335504.php (ilmunud 2008-06-07)

Kursusetasu on 1400 krooni (sisaldab käibemaksu), see tuleb kanda arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 5557 7795, maa@ilm.ee või tel 528 6357.

Lahtiste uste päevad Ida-Eesti päästekeskuses

Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.

Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.

Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.


Ida-Eesti päästekeskuse komandode nimekiri

Narvas ja Valgas tutvustatakse Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames välja kuulutatud esimese taotlusvooru infopäevad toimuvad järgmisel nädalal Narvas ja Valgas.

Infoseminarid korraldatakse 7. septembril Narvas Tartu Ülikooli Narva Kolledzis (Kerese 14) ja 8. september 2010 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (Kesk 1). Infoseminaride eesmärk on tutvustada potentsiaalsetele projektitaotluste esitajatele esimese taotlusvooru tingimusi.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 esimene taotlusvoor kuulutati avatuks 23.augustil 2010. Projektide esitamise lõpptähtaeg on 29. november 2010. Esimese taotlusvooru Euroopa Liidu poolse toetuse maht on 23 648 491 EUR.

Programm toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi piirialade regioonide konkurentsivõime tõstmiseks, kasutades olemasolevat potentsiaali ja soodsat asendit Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni ristteedel. Programmil on kolm prioriteeti: sotsiaalmajanduslik areng, ühised väljakutsed ja inimestevaheliste kontaktide edendamine.

Programmi abikõlblikeks piirkondadeks on Eestis Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ning piirnev ala on Põhja-Eesti. Lätis on sobivateks piirkondadeks Latgale, Vidzeme; piirnevad alad on Riia ja Riia regioon. Venemaalt on sobivad paigad Leningradi oblast, Pihkva oblast, Peterburi linn.

Taotlusmaterjalid, juhendid, info seminaridest ning muu asjakohase informatsiooni leiab programmi kodulehelt www.estlatrus.eu
Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument.

Infoseminaridel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti teel: info@estlatrus.eu – 3. septembriks Narva ning 6. septembriks Valga seminarile.

Narva tunnustab täna kodukaunistajaid

Üleriigilise konkursi „Kaunis Eesti kodu 2010“ raames tunnustatakse täna Narvas sealseid parimaid kodukaunistajaid ja konkursil„Kauneim kortermaja“ osalenuid.

Konkursi „Narva kaunis kodu 2010” võitjate, osalejate, peaministri tänukirja saajate ja konkursi „Kauneim kortermaja“ osalejate pidulik autasustamine leiab aset Narva linnavalitsuse saalis (Peetri plats 5, I korrus) algusega kell 16.00.

Täpsem info telefonil 359 9215 ja e-posti aadressil ljudmila.morina@narva.ee

Tudulinnas said lasteaed ja lastekodu ühe katuse alla

Ida-Virumaal Tudulinnas avati uus lasteaed ning samas majas ka mittetulundusühingu Maria ja Lapsed lastekodu. Esialgu hakkab lasteaias käima 15 last, järgmisel aastal lisandub teine sama suur rühm. Lastekodus hakkab elama 12 last, vahendas ERR.

Vallavanem Andrus Tossi sõnul kaotab uus lasteaed vallas lasteaiakohtade järjekorra. Lasteaed läks maksma veidi alla 10 miljoni krooni. Lisaks valla eelarvele tuli raha omavalitsuste investeerimistoetuste kavast ja Rotary klubilt.

Sõmerpalu rahvatantsijate muljeid Narva-Jõesuust

Eesti kagunurga rahvatantsijad kogesid Narva-Jõesuu linnapäevadel nii publiku sooja vastuvõttu kui linnaametnike leiget suhtumist Eesti kultuuri, märgati ka suvituslinna vastuolulisust.

Võrumaa Sõmerpalu valla Sulbi naisrühma Mari liikmete sõnul oli linnapäevadel hea esineda, sest tantsijad tunnetasid pealtvaatajate huvi ja poolehoidu. Esialgse plaani järgi pidid aga nii nais- kui ka segarühm esinema pealaval toimunud kontserdil ning koos rahvaga Kaerajaani tantsima, kuid korraldajad jätsid selle ära. Tantsijatele jäi tunne, et Narva-Jõesuu linnavalitsus ei soovigi kohapeal Eesti kultuuri tutvustada.

Sõmerpalulastele jättis pisut vastuolulise mulje ka Ida-Virumaa suvituslinna üldilme. Mändide all seisavad uued eramud korras õuedega, kuid kortermajade ümbruses kasvavad nõgesed.

Ligi 3100 elanikuga Narva-Jõesuu linnapäevade olulisemad üritused toimusid augusti esimeses pooles. Sõmerpalulased on esimesed, kes Võrumaalt sealsetel linnapäevadel siiani esinenud. Mullu Võrumaal käinud suvituslinna elanikele meeldisid sõmerpalulaste tantsud, kelle kutsel sinna mindigi. Eesti teisest otsast tulnud rahvatantsurühmad käisid Narva-Jõesuus esinemas oma kulu ja kirjadega.

Autor: Mari-Anne Leht

Kuremäel ja Petseris tähistati jumalaema uinumise püha

Ida-Virumaal Kuremäe ehk Pühtitsa kloostris tähistasid tuhanded inimesed eile jumalaema uinumise püha, mis on ühtlasi ka nunnakloostri nimepäev.

Kuremäe kloostrisse sõideti kokku üle Eesti. Kloostris pühast osa saada tahtjaid oli Lätist, Venemaalt, Ukrainast ja mujalt. Kohalike elanike sõnul pole nii palju rahvast Kuremäe kloostris juba ammu nähtud, edastas ERR.

Jumalaema uinumise püha tähistati suurejooneliselt ka Petseri kloostris.

Iisakul tähistati 60 aasta möödumist
mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest

Augusti keskel kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nõupäeval „60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust“, kus lisaks teemakohastele ettekannetele käidi metsas tutvumas ja esitleti uut samanimelist raamatut.

Nõupäeva korraldati tähistamaks 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest ehk ajast, mil asuti metsa päästma liigniiskuse ja veeuputuse käest masinatega. Meie kliimavööndis on parema metsakasutuse eelduseks tihtipeale niiskusrežiimi reguleerimine. Metsakuivenduse eesmärk on parandada metsade liigniiskuses tingitud seisundit ja tuleohutust. Kuivendamine aitab kaasa ka metsade paremale kasutamisele marjade ja seente korjamiseks ning jahipidamiseks.

Eestis on metsi kuivendatud juba vähemalt alates üle-eelmisest sajandist, kui leiti, et liigniiskusest tingitud soostumise pidurdamiseks on ainuke võimalus rajada kraave liigse vee ärajuhtimiseks. „Tänavu möödus 60 aastat, mil metsa asuti liigniiskuse ja veeuputuse käest päästma masinatega. Senini oli see toimunud „kraavihallide” labida ja musklirammuga, edaspidi hakkasid metsa tulema juba masinad, mis olid algul kohmakad ja nende rajatud kraave ei saanud võrrelda „kraavihallide” puhta ja kauni tööga, kuid aja möödudes muutusid nad tegusateks ja nende töö väga viljakaks,” kommenteeris nõupäeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi auliige Kaupo Ilmet.

Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on oma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist.

Kuivendatud metsad annavad täiendavalt ligikaudu miljon tihumeetrit puitu aastas, kuivendussüsteemide rajamise käigus ehitatud teedevõrgustik on muutnud puiduressursi kättesaadavamaks.

Pille Rõivas,
Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht
 
Nõupäeval osalejad tutvuvad Iisaku metsas asuva maaparandusobjektiga. Foto: Jüri Pere.

Narva suvelaat ootab Narva linnusesse

Narva kutseõppekekeskus korraldab koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga homme, 21. augustil üheksandat korda traditsioonilise Narva suvelaata.

„Meie laat on aastatega saanud Narva suveürituste väärikaks osaks, mille abil oleme tutvustanud oma kooli nii narvakatele kui linna külalistele,” ütles Narva kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots.

Eesti Barbecue Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub laadal Eesti ametikoolide kokanduserialade õpilaste võistlus. Laadal on kavas ka mitmesugused mängud, jõukatsumised, loosimised jne.