SUIT OLVET: KODU JÄTMINE OLI ASJAOLUDE LOOMULIK JÄTK

Tänavu sügisel saab 80 aastat eestlaste suurpõgenemisest isamaalt. Põgeneti Vene vägede ja juba kord kogetud nõukogude võimu õuduste eest, isamaalt lahkus augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944 põgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et taas ähvardab Eestit ja eestlasi idast suur oht.

Tausta pildiks Puise ninal. Foto: Urmas Saard /Külauudised

Väike Suit Olvet ema ja ema sõbrannadega Pärnu rannas veel Eesti ajal. Foto erakogust

Enn Hallik

1944. aasta hilissuvel käisid Eestis Sinimägedes vihased lahingud tõrjumaks Eestisse tungivaid Vene vägesid. Rinne põhjarannikul pidas tänu Saksa armeele ja selles teeninud vapratele eesti poistele kaua vastu ning andis paljudele eestlastele aega ning võimalusi läände põgeneda.

Loe edasi: SUIT OLVET: KODU JÄTMINE OLI ASJAOLUDE LOOMULIK JÄTK

ERIC ROODUS LAHKUS SÕDURIMUNDRIS

Eric ja Tiiu Roodus oma Pärnu kodus 2020. aastal. Foto erakogust

Minna ei tahtnud, jääda ei saanud

Tänavu sügisel saab 80 aastat eestlaste suurpõgenemisest isamaalt, mistõttu Külauudiste infoveski jätkab selle teemalise artiklite avaldamist. Põgeneti Vene vägede ja juba kord kogetud nõukogude võimu õuduste eest, isamaalt lahkus augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944 põgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et taas ähvardab Eestit ja eestlasi idast suur oht.

Enn Hallik

Toronto vanema põlve eestlastele hästi tuntud Eric Roodus sündis Pärnus. Käis traagilistel aegadel nagu paljud isamaa jätma sunnitud eestlased läbi tule, vee ja vasktorude. Oli läbi elu väga energiline ja ettevõtlik mees, kes tuli toime kus iganes. Aga hing kiskus teda vanuigi juurte juurde ja nii elas ta 2004. aastast koos abikaasa Tiiuga taas Eestis Pärnus ja puhkab nüüd juba mitmendat aastat kodumaakonnas Kihlepa kalmistul.

Loe edasi: ERIC ROODUS LAHKUS SÕDURIMUNDRIS

ENDEL POOL KÄIS LÄBI TULEST JA VEEST

USA armee laskmismeister Endel Pool. Foto: Enn Hallik

Minna ei tahtnud, jääda ei saanud

Aastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.

Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!

Taustapilt paadipõgenike mälestusmärgi avamisest Läänemaal Puise rannal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Enn Hallik

Pärnumaal Vändra vallas Sikana suurtalus sündinud Endel Pool suri 2021. aastal New Jerseys Whitingis. Pika ja seiklusrikka elu elanud, sõjaväljadel võidelnud ning kõikvõimalikke relvi tundnud mees toonitas, et on eelkõige eestlane ja seda näitas ka tema elukäik.

Loe edasi: ENDEL POOL KÄIS LÄBI TULEST JA VEEST

JUTA KURMAN ÕPETAS VEEL 100-AASTASENA NEW YORGIS EESTI KEELT

Veel 100-aastasena New Yorgis eesti keelt õpetanud Juta Kurman. Foto: Enn Hallik

Minna ei tahtnud, jääda ei saanud

Aastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.

Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!

Taustapildil mälestusmärk paadipõgenikele Läänemaal Puise neemel. Foto: Urmas Saard /Külauudised

Enn Hallik

Kui Juta Kurmani 2013. aastal tema New Yorgi Queensi linnaosa kodus külastasime, oli ta juba peaaegu 101. Kuulmine hea, mälu ja energia eeskujulik, ainuke mure oli tasapisi kaduv silmavalgus. Mis tegi Jutale seda enam meelehärmi, et takistas aastate koormale vaatamata toimekal naisel üht kallist tegevust.

Loe edasi: JUTA KURMAN ÕPETAS VEEL 100-AASTASENA NEW YORGIS EESTI KEELT

Viru maleva kaitseliitlased osalevad Põhjasõja sõjalis-ajaloolisel rekonstruktsioonil

Foto: Viru malev

Tänasest pühapäevani, 19.-21. novembril toimub Narvas rahvusvaheline festival “Ajalugu elustub Narvas”. Festivali raames korraldatakse Põhjasõja 1700. aasta lahingu ulatuslik sõjalis-ajalooline rekonstruktsioon, milles osalevad ka Viru maleva kaitseliitlased.

Maleva kaitseliitlase Marko Moori ütlusel on taoliste ürituste mõte taaselustada tolleaegseid lahingud ja tutvustada sõdurite elu, tehes seda siis kas autentseid või originaalile lähedasi esemeid kasutades.

Ajastu uurimise ja taaselustamise kaudu saab Moori arvates silmaringi laiendada ja suhelda erinevate inimestega.

“Rahvused ja vaated on erinevad, aga samas ajavad kõik ühte asja,” rääkis Moor.

Põhjasõjaaegse Rootsi armee eestlastest koosneva rügemendi jäljendamisega tegelemiseks on loodud asjahuvilistel mittetulundusühing Kolme Krooni Klubi, kuhu kuuluvad enamjaolt maleva kaitseliitlased. MTÜ omab sidemeid erinevate klubidega Venemaalt, Ukrainast, Lätist, Soomest, Rootsist ja ka Eestist.

Varem on klubi liikmed osalenud mitmetel ajaloofestivalidel Viiburis, Riias, Soomes, Narvas, Saaremaal, Rootsis, Lätis, kandes kuningas Karl XII aegseid Rootsi vorme ja olles põhiliselt kahurimeeskonnas.

Eestis on tuntumad Narva linnuses toimuvad ajaloofestivalid, millest üks toimus augustis ja teine tulemas sel nädalavahetusel.

Kristel Kitsing