Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse

Foto: camorka.com

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse. Võistlusest osavõtmiseks tuleb endast teha pärimusest inspireeritud foto ja laadida see Camorka keskkonda. Võitja auhinnaks on Hiiu Folgi pass.

Etnoselfi mängu mõte kasvas välja Hiiu Folgi selleaastasest teemast “Põlvest põlve”, millega tahetakse esile tuua, kuivõrd oluline on hoida traditsioonide järjepidevust. “Etnoselfi võistlus ühendab uue aja võimalused vana aja tarkusega ja näitab, kuvõrd hästi need kaks üksteist täiendavad, kui me vaid seda soovime,” selgitas Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak Hiiumaa uudisteportaalile üleskuste tagamaid. Fotoks võib inspiratsiooni ammutada folkmuusikast, muinasjuttudest, traditsioonilisest käsitööst, rahvakalendri kombestikust jne.

Kolmele kõige lahedama pildi autorile antakse auhinnaks Hiiu Folgi pass ning lisaks saavad võitjad kaks tasuta einet Hiiu Folgi pealava juures Kassari Kiigplatsil, kuhu tulevad tervislikku ja maitsvat toitu pakkuma Vetsi tall, Hiiurand, Metsik Küük, Brgr grill, Taimetoidu restoran, Grill a la ja paljud teised.

Võistlusfotod tuleb üles laadida Camorka keskkonda, kust leiab  konkurssi täpsed reeglid ja info:  Võistlustöid oodatakse 13. juulini ning 14. juulil kuulutatakse välja võitjad.

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk peab seal aastal 17. kuni 20. juulini oma kümnendat sünnipäeva, esinema saabuvad Kõrsikud, Laura Remmel, Chalice, Jaan Tätte ja Udupasun, Ylja Islandilt jpt. Lisaks toimuvad matkad, töötoad ja palju muud. Lähemat infot leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee või Hiiu Folgi Facebooki lehelt.

Hiiumaal Reigi pastoraadis avatakse näitus “Pikk laud”

4. juuli õhtul kell 18.00 avatakse Reigi pastoraadis Hiiumaal „PIKK LAUD“, lavastustlik kujutava kunsti näitus, kus juubeliaastat tähistav kuraator Valev Sein on sümboolse pika laua äärde palunud talle senisel teekonnal mõju avaldanud tööd ja loojad.

Näitusel osalevad: Urmas Viik, Lemming Nagel, Peeter Allik, Jaan Toomik, Valev Sein, Orest Kormasov, Renee Aua, Katrin Pere, Simson Seakülast, Leo Lapin, Maria-Kristiina Ulas, Agur Kruusing, Juss Piho, Mats Õun, Resa Tiitsmaa, Margus Tiitsmaa, Andres Koort, Uko Künnap, Sergei Isupov.

Suursuguse ja salapärase, pisut räämas pastoraadihoone interjöör mängib koos kunstiga ja maja tuleb õhkkonnaloojatele oma tingimustega vastu, neid ühtaegu pakkudes ja ka esitades.

Näituse kujundaja Maret Kukkur loob vaatajale hea kunsti ja muinsuskaitse all oleva maja lavastusliku sümbioosi.

Eelmise aasta klaasikunstinäitus (unest äratatud Reigi pastoraadi aegade esimene) „Liivast oled sa võetud …“ kogus ohtralt külastajaid ja pälvis väga positiivse vastuvõtu. Sellesuvine näitus jätkab alustatut – kaasaegse kunsti ja ajaloolise maja settinud kultuurikihi suhet. Pika laua ääres vesteldakse ja tõstetakse tooste.

Näitus on avatud 5. juulist 24. augustini iga päev kell 11-18. „Pikka lauda“ toetavad Kultuurkapital, AS Liviko, OÜ Ideeklaas, Hiiu vallavalitsus. Näitust aitab korraldada MTÜ Looja Maja.

Allikas: Reigi pastoraat

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Hiiumaa rannik. Foto: Vikipeedia.

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.

Täna algas “Vereta jaht” kormoranidele

Sel nädalavahetusel, 17.-18. maini toimub Hiiumaal Tahkuna jahipiirkonnas 17. loodusfotovõistlus “Vereta jaht”, kus tänavu on küttimisobjektiks kormoranid. Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul osaleb selleaastasel võistlusel 35 fotograafi, kelle hulgas on nii iga-aastaseid osalejaid kui ka mõned uued tegijad. „Koguneme reede õhtul, hommikul poole viiest minnakse kohalike jahimeeste juhtimisel metsa varitsema ning lõpetame alles pimedas,“ kirjeldab Tiit Hunt jahiliste tööpäeva.

“Valisime tänavuseks jahilinnuks kormorani, kelle arvukus on viimasel ajal kõvasti kasvanud ja kes on inimestele teada pigem kui probleemne lind,“ räägib Tiit Hunt. „Kormoran on meil põlisliik, ent inimestes tekitab ta vastakaid tundeid, seetõttu proovime teda natuke paremini tundma õppida.“

Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja välja kuni kümme parimat. Nende seast selekteerib žürii omakorda välja umbes 60 huvitavamat fotot, millega saab tutvuda sügisesel fotonäitusel RMK Tallinna kontoris. Samal ajal kuulutatakse välja ka võidutööd. Hiiumaal kogunesid loodusfotograafid vereta jahile viimati 2003. aastal, siis oli saakloomaks hirv.

Loodusfotovõistlust „Vereta jahti“ korraldavad RMK ja Overall Eesti AS. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk ja kährik.

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

RMK ootab hiidlaste mälestusi metsaistutusest

RMK paneb tänavu Hiiumaa riigimetsadesse kasvama 290 000 puud ning kutsub metsanädala ajal kõiki hiidlasi, kes varasematel aastatel metsaistutuses kaasa on löönud, taas metsa, et oma kätetöö üle vaadata.

Kuna sel aastal möödub kümme aastat sellest, kui 10 000 laulu- ja tantsupeolist ning vabatahtlikku panid suure talgutöö käigus Eesti riigimetsa kasvama miljon puud, on RMK loonud spetsiaalse veebilehe www.rmk.ee/miljonpuud. “Ootame inimesi metsa vaatama, kui kõrgeks puud kümne aastaga kasvanud on ning milliseid metsatöid selle aja jooksul tehtud on,” selgitas veebilehe loomist RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi. “Et kümne aasta taguseid raiesmikke üles leida, oleme kaardile kandnud 200 tollast istutuskohta üle Eesti, sh 4 Hiiumaal.” Iga koha juures on toodud täpsed koordinaadid ja loetelu seal kümne aasta jooksul tehtud töödest, samuti on inimestel võimalus lisada oma foto ja meenutus aastatetagusest istutamisest.

Laekunud meenutuste ja fotode põhjal paneb RMK kokku näituse ning materjal antakse üle Eesti Rahva Muuseumile. Et kümnenditagust istutuskohta metsas hõlpsamini üles leida, on RMK paigaldanud toonastele lankidele uued sildid.

Tänavu paneb RMK Hiiumaa riigimetsades mulda 290 000 puud. Lembit Lühi sõnul moodustavad puudest enam kui poole piirkonnale kõige iseloomulikumad männid. “Mände istutame 186 000, kuuske 102 000 ja kaske 2000,” sõnas Lembit Lühi. “Tänavune istutusmaht on üle 50 tuhande taime võrra suurem kui eelmisel aastal. Varasemaga võrreldes teeme sel aastal ka rohkem noore metsa hooldamist.”

Metsahoolduse hulka kuuluvad need tööd, mis tehakse metsaistutuse järgselt – metsauuenduse hooldus pisikestele puudele ja valgustusraie noorendikuks sirgunud puudele. “Tänavu teeme noore metsa hooldust Hiiumaal 670 hektaril,” selgitas metsaülem Lembit Lühi.

Uuendusraiet küpsete metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK Hiiumaal 245 ha, mis on 1% Hiiumaa riigimetsade pindalast ja võrreldav varasemate aastatega. Umbes sama palju, 300 ha teeb RMK Hiiumaal ka harvendusraiet, millega luuakse paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele.

Hiiumaa metskonna metsade pindala on 24 613 hektarit. Hiiumaa metsade keskmine vanus on 79 aastat: männikutel 89, kuusikutel 86 ja kaasikutel 49 aastat. Eesti metsade keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Hiiumaa riigimetsadest 57% on majandatavad, 13% majanduspiirangutega ja 30% rangelt kaitstavad. Võrreldes Eesti keskmisega on Hiiumaal rangelt kaitstavat metsa rohkem ja majandatavat ning majanduspiirangutega metsa mõnevõrra vähem.

Kokku istutab RMK 2014. aastal riigimetsa ligi 18 miljonit taime. Noore metsa hooldustöid teeb RMK üle Eesti 39 500 ha, uuendusraiet 8700 ha ja harvendusraiet 10 000 ha.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning alates 2014. aastast ka Põlula kalakasvandus. RMKs töötab üle 700 inimese.

Juriidiline nõustamine jätkub

20. veebruaril ilmus pressiteade, et MTÜ Lastekaitse liit ja Eesti advokatuuri poolt ellu kutsutud tasuta juriidilise nõustamise projekt “Hea nõu lastega peredele” jätkub 2014–2015. Projekti toetab ka justiitsministeerium. Seega jätkub tasuta juriidiline nõustamine ka Hiiumaal, teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS ruumides Kärdlas Uus tn 2b iga kuu viimasel kolmapäeval. Eelnev registreerimine: lastekaitse.oigusabi@hiiumaa.ee  või  tel 524 5029. Järgmine nõustamine on 26. märtsil. Mullu märtsist kuni detsembrini sai Hiiumaal nõustamist 17 peret.
MTÜ Hiiumaa Lastekaitse ühing

Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine saab alguse laupäeval Rannapaargu lähedal asuval lõkkeplatsil.Külalisi kostitatakse ja lõbustatakse ning soovijate osavus pannakse proovile. Osavaimaile väärikad auhinnad.

Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.

Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17. Loe edasi: Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

Hiiu Hüljeste edukas sügishooaeg

Hiiu HüljesedSügishooajal on ujumisklubi Hiiu Hüljes ujujad osalenud kolmel võistlusel: Noortesarja esimene etapp ja tiba väiksematele Hüljestele Sõbrakeste esimene osavõistlus, kõige rahvarohkem oli 31. novembril ja 1. detsembril Tartus peetud rahvusvaheliste ujumisvõistluste Aura Open Cup, kus osales üle 400 osavõtja.
Kõige tähtsamad võistlused Eesti noorte ujujate seas on Noortesarja etapid, kus osalesime seekord seitsme ujujaga. Noortesarja esimesel etapil sai Roberta Mikk 50 m vabaltujumises tubli isikliku rekordiga 29,90 teise koha ja 100 m liblikujumises samuti teise koha. Häid kohti saavutasid veel Catlin Hüüdma, Karin Pisa ja Kaisa Ulla.
Sõbrakeste esimesel osavõistlusel tulid medalitele Martin Schneider, kes võitis 25 m distantsil seliliujumises esikoha ja 25 m kroolis teise koha ning Catlin Hüüdma, kes 50 m kroolis sai kolmanda koha ja 50 m seliliujumises teise koha.
Aura Open Cap võistlustel osalesime kümne ujujaga ja tegime kokku 27 starti. Paari valestardi ja valepöörde kõrval tegime ka mõned isiklikud rekordid ja saime palju kogemusi. Edukaim oli Roberta Mikk, kes saavutas endast vanemate konkurentsis nii 200 m kompleksujumise kui 50 m seliliujumises neljanda koha ning mõlemal distantsil ujus uue isikliku rekordi.
Sel aastal ootab ees veel 19.–21. detsembril osalemine Noorte Lühiraja Eesti meistrivõistlustel Tallinnas Kalevi veekeskuses.

TRIINU SCHNEIDER
ujumistreener

Pilt erakogust

Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.
Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.

Käina kooli 155. aastapäeva tähistamine

Käina kool

Käina kool tähistab oma 155. aastapäeva traditsioonilise aastapäevajooksuga, vilistlastest külalisõpetajate päevaga ning vilistlaste kokkutulekuga.

Hea vilistlane! Käina kool tähistab 155. aastapäeva 17. oktoobrist kuni -19. oktoobrini 2013.

17. okt – Traditsiooniline aastapäevajooks Käinas.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: kaia.potter@gmail.com

18. okt – „ Tagasi kooli“ – vilistlased on oodatud külalisõpetajatena koolitundidesse.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: urve@kaina.edu.ee

19. okt – Vilistlaste kokkutulek.

Loe programmi www.hiiuelu.ee

Seminar “Terve pere” Kassaris

Laupäeval, 28. septembril korraldab Hiiumaa lasterikaste perede liit Kassari puhkekeskuses pereseminari “Terve pere”, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Lasterikka pere ema Ingrid Sindi räägib lastega kooskasvamisest laste õiguste vaatenurgast. Aivar Haller Eesti lastevanemate liidust kõneleb lapsevanema hirmudest ja nendest ülesaamisest. Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus selgitab lapse olemust, käitumisprobleeme ja õpetab nendest ülesaamist. Marge Vainre koolituskeskusest Sina ja Mina räägib, kuidas toetada kodust eemal olevaid lapsi.

Seminar kestab kella 12-18. Lisainfo www.lasterikkad.eu või tel 5051 674. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleks oma osalemisest teada anda meilil hiiumaalasterikkad@gmail.com.

Kogukonna pärli tiitli pälvivad 15 peret üle Eestimaa

Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.

Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.

Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.

Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.

Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.

Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kärdla kohvikutepäev

Laupäeval,03. augustil kell 12-15 toovad Vikerraadio ja Klassikaraadio kuulajateni Hiiumaa ühe enimoodatud sündmuse – Kärdla kohvikutepäeva, teatati ERRi uudisteportaalis. Vikerraadio ja Klassikaraadio ühine otsestuudio asub sel laupäeval kell 12-15 Kärdla elektrijaama õuel (Vabrikuväljak 10).

Seitsmeaastase tegutsemiskogemusega kohvikutepäeval avatakse koduaiad, hoovid ja muud põnevad paigad kõigile kohvisõpradele, kes augusti esimesel nädalavahetusel Hiiumaale saabuvad. Kärdla linna elanikke on juba 19. sajandist kutsutud kohvilähkriteks. Nad on tõestanud, et väärivad seda nime, paistes silma oma suure kohviarmastusega.

Saatejuhid Marge-Ly Rookäär (Klassikaraadio) ja Märt Treier (Vikerraadio) uurivad kohapeal, mida külastajatele pakutakse, kes pakuvad ja kas pakutakse ka midagi hingele.

Kolmetunnisesse otsesaatesse mahuvad kohtumised kohvikukülaliste ja -pidajatega, kõneldakse kohvikukultuurist ning püütakse mõista ja kirjeldada hiidlase olemust.

http://uudised.err.ee/index.php?06284466

Hiiu folk algab juba ülehomme!

IX Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu folk toimub 18. – 21.juulil. Selle aasta Hiiu folgi motoks on „Üks olemine“ – üks olemine loodusega, saarega, muusikaga, inimestega, iseendaga… Kohal on head muusikud nii Eestist kui kaugemalt ja põnevat toitu pakuvad nii kohalikud toitlustajad kui ka toitlustajad väljastpoolt Hiiumaad. Lisaks festivalil lastepesa, laat, loodusmatkad ja palju muud!

Hiiumaa pärimusmuusikafestival alustas ühepäevase festivalina Kassari kiigeplatsil 2005. aastal ja nüüdseks on kasvanud välja neljapäevaseks festivaliks, mis on laienenud üle Hiiumaa. Omanäoliseks teeb Hiiumaa pärimusmuusikafestivali õhkkond ja peresõbralikkus.

Hiiu folk esinejad: Marko Matvere ja VLÜ, Jaagup Kreem ja sõbrad, LIADAN (Iirimaa), Trio Dhoore (Belgia), Heather and Thyme (Rootsi), Jason Carter (Suurbritannia), Triinu Taul bänd, Pantokraator, Epifolium-Pastacas-Kago, Robirohi, Svjata Vatra, Vox Clamantis, Helin-Mari Arder, Pehk ja Bonzo, Tuulelõõtsutajad, Rütmiallikal, Sandra Sillamaa ja Piret Päär, Henry Laks, Villu veski-Tiit Kalluste-Taavo Remmel jpt.

Festivali pass tagab sissepääsu kõigile festivali kontsertidele: maksumus kuni 17.juulini 35 eurot, 18.-21.juulil 45 eurot.

Neljapäeval algav Hiiu Folk lõpeb seitsme kirikukontserdiga

Foto: Enn Sutting
Foto: Enn Sutting

Neljapäeval, 18. juulil algav IX Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu Folk lõpeb pühapäeval, 21. juulil kirikukontsertide päevaga, mis kätkeb endas seitset kontserti erinevates kirikutes üle kogu saare.

„Üks Hiiu Folgi pikaajalisi traditsioone on lõpetada festival pühapäevase kirikukontsertide päevaga, mille jooksul toimub ühel päeval üle kogu saare peaaegu katkematus järjekorras rida kirikukontserte,” ütleb kirikukontsertide päeva juht Eike Vellend.

Kirikukontsertide päev saab alguse kell 11 Käina kirikuvaremetes, kus esineb ansambel Robirohi, kes teeb bluegrass-muusikat ning esitab ka
gospellaule, rahvalikke palasid ja swingihõngulist kantrit. Vihma korral on kontsert Käina huvi- ja kultuurikeskuses. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/robirohi.html

Kell 12.45 annab Kuriste kirikus kontserdi palju auhindu pälvinud Jaan Eik Tulve ja ansambel Vox Clamantis, kelle looming põhineb gregooriuse laulul. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/jaan-eik-tulve-ja-vox-clamantis.html

Kell 14 astub Emmaste kirikus üles paljudele tuttav Henry Laks, kes esitab nii uusi kui ka vanu lugusid. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/henry-laks.html

Kell 16.45 annab Reigi kirikus kontserdi Tartust pärit ansambel Keshet, kelle repertuaaris on traditsioonilised vaimulikud ja nüüdisaegsed heebreakeelsed laulud. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/keshet.html

Kell 18.30 esineb Kärdla kirikus unikaalne ja mitmel pool maailmas esinenud käsikellade ansambel Arsis, mida juhatab Aivar Mäe. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/arsis.html

Kell 20.15 saab Pühalepa kirikus kuulata jazzilauljatar Helin-Mari Arderit, kes on seekordsele kontserdile kaasa võtnud sõbrad Siim Aimla, Teet Raiki ja Marti Tärni ning lubab esitada kindlasti ka mõne Hiiumaal suvitanud onu Ott Arderi tekstile kirjutatud laulu oma värskelt plaadilt. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/helin-mari-arder-ja-sobrad.html

Kell 22 paneb tänavusele Hiiu Folgile punkti seitsmest naisest koosnev ansambel Tuli Taevast, kes viljeleb lihtsat rahvamuusikat pisut ebaharilike ja arhailiste pillidega, nagu simbel, harf, gittern, ukulele jms. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/tuli-taevast.html

Et kirikukontserdid on läbi aegade olnud festivalil väga populaarsed, tasub huvilistel arvestada, et siseruumides toimuvate kontsertide kohad on piiratud ning aegsasti tasub kohal olla.

IX pärimusmuusikafestival Hiiu Folk toimub 18.–21. juulil 2013. Kõigi esinejate ja ettevõtmiste kohta leiab rohkem infot Hiiu Folgi kodulehelt www.hiiufolk.ee, kus on väljas ka päevakavad, matkamarsruudid ning kõiksugust muud infot.

Sõru sadamas toimuvad kümnendat korda käsitööpäevad

2012. aasta kästiöö- ja kunstipäevad, esiplaanil talulaste mänguasjade meisterdamise õpituba

11. ja 12. juulil toimuvad Hiiumaal Sõru sadama paadikuuris X Sõru käsitöö- ja kunstipäevad, mida korraldab MTÜ Etnobuss. Üritusel saavad huvilised erinevates õpitubades punuda rahvuslikke paelu, vesta talulaste mänguasju, valmistada nukke, meisterdada roopilli ja teha palju muud huvitavat. Tegevust jagub nii lastele kui täiskasvanutele.

12. juulil saab kätt proovida ka sepistamises, sest kohal on noored sepad, kes sel nädalal Kärdlas suvekoolis osalevad. Sõru muuseumis aga on käsitöö- ja kunstipäevade ajal võimalik vaadata Emmaste mehe võrkvöö kudumist.

“Tundub, et meil on aastate jooksul tekkinud ka oma fännklubi, sest paljud näod on varasemast tuttavad. Õpitubade valikus oleme lähtunud sellest, et vaheldust oleks nii juhendajatel, aga ka nendel, kes igal suvel meiega koos meisterdavad. Mõned populaarsemad õpitoad – näiteks pakutrükk – on kavas olnud aastast aastasse. Samuti on juba kümnendat aastat kavas niplispits, mis on armastatud ja imetletud rohkem just täiskasvanud külastajate poolt,” rääkis Kristel Kaiv Etnobussist.

Õpitoad on mõlemal päeval avatud kella 11-17. Õpitubades osalemine on tasuline. Päevapilet maksab täiskasvanule 6 eurot, lapsele 4 eurot ning perele 10 eurot. Ainult ühe õpitoa külastus on 3 eurot. Hind sisaldab materjale, töövahendite kasutamist ja juhendamist. Pakutrükiks vajalikud tekstiilid (särgid, kotid vms) peaks igaüks ise kaasa võtma. Soovi korral saab kotitoorikuid osta ka kohapealt.

X Sõru käsitöö- ja kunstipäevade õpitoad:

  • tekstiilitoad (pakutrükitehnikas saab kaunistada puuvillaseid kotte (soovi korral võib oma eseme kaasa võtta, kuid toorikuid saab ka kohapealt osta), punuda rahvuslikke paelu, õmmelda nukumajja tekid-padjad, proovida lapimaali, saab teha niplispitsi),
  • puidutoad (saab valmistada vurri, kiviheitemasinat, vesta erinevaid loomi, võinuge, kadasid),
  • pillitoad (saab meisterdada roopilli, jauramit, kraappilli),
  • nukutoad (saab valmistada nukke, nukkudele voodit või serviisi).

Ürituse toimumist toetavad Emmaste Vallavalitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot MTÜ Etnobuss tegemiste kohta saab www.facebook.com/etnobuss või www.etnobuss.ee.

Klaasikunst vallutab pastoraadi

Kõrgessaare vallas Pihla külas asuvas Reigi pastoraadis avatakse Hiiu saarel seninägematu klaasikunsti ülevaatenäitus 25 autorilt.
Nii jõuab esimest korda ajaloos Eesti klaasikunst sellises mahus tagasi Hiiumaale, oma hälli juurde. Ülevaatenäitusega “Liivast oled sa võetud…” tähistavad klaasikunstnikud Eesti esimese, aastatel 1628–1664 tegutsenud Hüti klaasikoja 385. aastapäeva.

Kärdlas toimub iga-aastane värvikampaania

Kärdla linn koostöös ehitusmaterjalide kauplusega Faasion algatab iga-aastase värvikampaania, mille eesmärk on aidata kaasa kodude kaunimaks muutmisele ja linna välisilme parendamisele.

Kampaania kehtib kõikidele fassaadivärvidele!
Nendelt värvidelt saab 20% soodustust hinnakirja järgsest hinnast, millest linnavalitsus katab 10% ja müüja 10%.

Kampaanias võivad osaleda kinnisvara omanikud (kodanikud ja ettevõtjad), kes soovivad värvida Kärdla linnas asuva hoone, elamu ja/või abihoone fassaadi või piirdeaeda. Samuti on oodatud osalema korterühistute või mitmepereelamute esindajad tingimusel, et värvitakse kogu hoone fassaad. Värvikampaanias osalemiseks peab Linnavalitsusest võtma värvipassi, mille alusel kehtib hinnasoodustus fassaadivärvidele. Värvipassi märgitakse värvitava objekti asukoht ja orienteeruv värvitavate ruutmeetrite hulk.

Kampaania kehtib 1. juuni – 15. september 2013.
Tööd peavad olema teostatud 30. septembriks 2013.

Muud värvid on vastavalt Faasioni hinnakirjale, kus kehtivad kõik tavapärased soodustused (kliendikaart, muud kampaaniad).

Hiiumaal valmistutakse suureks käsitöö- ja omatoodangulaadaks

Omatoodangu- ja käsitööpäevHiiumaa käsitööseltsi suur käsitöö- ja omatoodangulaat toimub kuu aja pärast, kuid juba on alustatud kauplejate registreerimisega.

MTÜ Hiiumaa Käsitööselts korraldab 13. juulil järjekordse suure käsitöö- ja omatoodangulaada. See laat on oodatud suvesündmus nii hiidlastele endile, suvehiidlastele kui ka turistidele.

Eelkõige on suvelaat võimalus Hiiumaa kohalikel käsitöömeistritel müüa ja näidata oma toodangut. Laadale on oodatud müüma samuti kohalikud toidupakkujad, pagarid, talupidajad, kalamehed, aiaviljakasvatajad jt.

Laadal on traditsiooniliselt avatud töötoad: meisterdamist nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kultuurilise poole eest hoolitseb Ille Savioja kultuurimajast, esinejate valik on suur ja mitmekesine, mujalt Eestist ja ehk isegi välismaalt.

Kauplejate registreerimine on alanud. Oma kauplemissoovist andke teada meilitsi või helistage Tiia Laanejõele tel 5661 0360.

Suur omatoodangu- ja käsitöölaat on 13. juulil Vabriku väljakul avatud kella 10-16.

Doonorid toetavad vähekindlustatud Hiiumaa peresid

PERH verekeskus tähistab reedel, 14. juunil rahvusvahelist veredoonorluse päeva.
Aasta jooksul on PERH verekeskuses verd loovutanud doonoritel olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart, toetamaks vähekindlustatud peresid. Annetuskaarte on aastaga kogunenud 509 ning nende abil kingitakse 48 Hiiumaa pere igale liikmele kingikotid šokolaadide ja meepurgiga. “Meil on siiras heameel, et nii paljud doonorid soovivad lisaks vereloovutusele aidata teisi Eestimaa inimesi ka muul moel,” ütles PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Verekeskus annab kingikotid peredele üle neljapäeval kell 11.30 Käina kultuurikeskuse saalis algaval peol. Peresid tervitavad Käina vallavanem Omar Jõpiselg, Hiiumaa Memento ühingu esindaja Vilma Tikerpuu ja verekeskuse õendusjuht Heidi Saar, esinevad muusik Marek Sadam ja etleja Triin Helimets.
Enne seda, kella 8.00–11ni saavad soovijad Käina kultuurikeskuses verd loovutada. Päev varem, neljapäeval, 13. juunil on kella 13–18ni doonoripäev Kärdla kultuurikeskuses.
Vähekindlustatud perede toetamine sai alguse eelmisel aastal. Mullu toetasid doonorid 204 annetuskaardi abil 25 Kullamaa perekonda.

Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Kuulikodu-FBEi teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.

Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.

Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.

Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.

Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

Saarte laulupäev

28.-30. juunini leiab aset Hellamaa Laulupidu Hiiumaal, mille kulminatsiooniks on laupäeval, 29. juuni õhtul toimuv laulupeo kontsert Hellamaa laululaval.

„Hiiumaal on pikajaline maakondlike laulu- ja tantsupidude traditsioon, ent Hellamaal on selline laulupeo mõõtu ettevõtmine esmakordne,“ sõnas laulupeo üks eestvedajaid Aivo Pere. Ta lisas, et jutud toredatest saarte laulupidudest on liikunud paljude kooride kõrvu ja nii on ka osalema tahtjaid aasta-aastalt üha rohkem ja rohkem, kirjutab hiiuelu. Loe edasi: Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

Hollandi tudengid Kärdlas

Hollandi tudengidKümneks maikuu päevaks on Kärdla sotsiaalkeskuse lastekeskuses praktikal Hollandi Mondriaani ametikõrgkooli viis üliõpilast-tegevusjuhendajat: Saskia, Franciss, Mavis, Moniek ja Vera. Noortega on kaasas õppejõud Merion Tamelina, kes põhilise erinevusena märkis, et nende spetsialistide teadmised võimaldavad kasutada erinevaid teraapilisi sekkumisviise. “Meie kooli lõpetanud teavad ja oskavad kasutada paljusid metoodikaid, kuidas töötada vaimupuudega inimestega, Eestis aga on põhiliselt üks nägemus ja ühed oskused, kõik muu, nii keskkond, vahendid, kui kliendid on sarnased,” märkis ta.