EESTI MEDITSIINIS TEHTI AJALUGU: HIIDLASTE PROOVID LENNUTATI MEHITAMATA LENNUMASINAL MANDRILE

Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegi koostöös tehnoloogiaettevõttega Threod Systems täna Eesti meditsiini ajalugu, kui Hiiumaa haiglas võetud analüüsimaterjal, sealhulgas koroonaviiruse testiproov lennutati saarelt mandrile esmakordselt mehitamata lennuvahendi ehk drooniga.

Droon. Foto: PERH
Droon. Foto: PERH

[pullquote]kuni 100 km lennukaugusega UAV[/pullquote]Täna kell 14 Heltermaa sadamast õhku tõusnud droon kuue hiidlase analüüsimaterjalidega jõudis üle mere Rohuküla sadamasse 27 minutiga, mis on oluline ajavõit võrreldes praamiga, mis läbib 12 meremiili pikkuse laevatee ühe tunni ja 15 minutiga. Õhtuks saab laborivastuse ka ühe hiidlase õhulennu teinud koroonaviiruse test.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglavõrgu juhi Meelis Roosimägi sõnul on just aeg meditsiinis kriitilise tähtsusega, mistõttu käib Regionaalhaiglas pidevalt töö selle nimel, et leida uusi lahendusi, kuidas jõuaks abi patsiendi või patsient arsti juurde võimalikult ruttu. “Praeguses ja tulevastes äkilistes epideemiates on oluline kiirete kliiniliste uuringute tegemine, et suunata abi sinna, kus seda kõige enam vaja on,” lausus Roosimägi. “Tervishoiu infrastruktuur on meil juba praegu päris hea, parema võimekusega laboriteni jõuab proov mandri eri nurkadest vähemalt pooleteise tunniga. Eesti erinevate saartega tekib aga probleeme – meri muudab kõik teed pikaks ja tihti sõltuvaks liinilaevade graafikust. Mitte ainult suursaarte, vaid ka väikesaartega, kus arstiabi ei ole.”

Droon. Foto: PERH
Droon. Foto: PERH

Just seetõttu otsustas Regionaalhaigla koostöös Hiiumaa haigla ja kaitse- ja julgeolekusektoris tegutseva Eesti tehnoloogiaettevõttega Threod Systems eile esmakordselt katsetada drooni laboratoorse uuringumaterjali toomiseks Hiiumaalt mandrile. “Täna me eelkõige kontrollisime uut ja innovaatilist kontseptsiooni ja kuivõrd lahendus töötas ja testid jõudsid tervelt Heltermaalt Rohuküla sadamasse ja edasi Regionaalhaigla laborisse, siis saame arendusega edasi minna,” ütles Roosimägi.

Drooni juhtimine. Foto: PERH
Drooni juhtimine. Foto: PERH

Kui tavaliste droonide lennukaugus on piiratud nende juhtimisulatusega, mille puhul seitse kilomeetrit on juba väga hea tulemus, siis sellest jääb kriisisituatsioonis või väikesaartega ühenduse pidamiseks väheks. Threod Systems tootevalikus on aga kuni 100 km lennukaugusega UAV (unmanned airial vehicle), mille kandevõime on üle ühe kilogrammi ning mis oma tehniliste omaduste poolest on sobilik mandri ja saarte vaheliseks n.ö väikekaubaveoks.

Threod Systemsi tegevjuhi asetäitja Martin Jõesaare sõnul on Threodi tootearenduse põhiline rõhk pandud info kogumise kõrgele kvaliteedile, mis tähendab tipptasemel sensorite ja sidevahendite kasutamist. “See annab meie vahenditele võimaluse lennata kõrgele ja kaugele, samas säilitades otsepildi juhtimiskeskusega. Kaugele lendamine, seal maandumine ja ka autonoomselt uuesti õhkutõusmine on aga hoopis teistmoodi ülesanne ning seega oli Regionaalhaigla poolt püstitud ülesanne meile väga huvitav väljakutse,” lausus Jõesaar.

Regionaalhaigla lennutas hiidlaste proovid esmakordselt drooniga mandrile. Foto: PERH
Regionaalhaigla lennutas hiidlaste proovid esmakordselt drooniga mandrile. Foto: PERH

Kuigi Threod Systemsi põhiline suund on eksportturul siis on nad ka varasemalt kohalike tegevusi toetanud. Ettevõte teeb koostööd nii Eesti Kaitseväe, politsei kui ka päästeüksustega. “Näiteks osalesime oma UAV-dega metsast inimeste otsimise õppusel eelmise aasta sügisel koos teiste vabatahtlikega. Võimalusi mehitamata vaatlusvahendite kasutamiseks on mitmeid ning kindlasti leiame koostöövõimalusi Eestis ka tulevikus,” lausus Jõesaar.

Andra Prems