Aasta vahele jätnud Hiiu Folk pakub festivali külalistele 15.–18. juulil taas kvaliteetseid kontserte ja rikkalikku lisaprogrammi. Nagu alati, saab osa võtta Hiiu Folgi kaubamärgiks kujunenud loodusretkedest.
Loe edasi: HIIU FOLGI LOODUSRETKED VIIVAD HEINLAIULE, KALESTESSE JA SÕRUOTSA KÜLADESSE
Festivali pressiesindaja Riina Tobiase teatel oodatakse oma publikut 16. Hiiumaa pärimusmuusika festivalile 15.–18. juulil, et aastase sunnitud pausi järel kokku saada.
Loe edasi: HIIU FOLK TOIMUB KINDLASTI PÄRAST AASTAST VAHEAEGA
Projekti “Kodud tuleohutuks” raames muudeti aastatel 2018-2020 Hiiumaal tuleohutuks seitse kodu.
Loe edasi: KOLMEL AASTAL SEITSE HIIUMAA KODU TULEOHUTUMAKS
Hiiumaa spordikeskuse esimese ehitusetapi töödeks sõlmis vallavalitsus lepingu OÜ-ga Ehitus 5ECO. Ehitus algab eeldatavalt juba juulis ja esimese etapi tööd lõpevad suvel 2021.
Loe edasi: KÄRDLAS ALGAB SPORDIKESKUSE EHITUS
Oma elukoha Hiiumaa valda registreerinute arv on jätkuvalt kasvutrendis. Nii mais kui juunis oli registrisse saabujaid 48. Lahkujaid vastavalt 20 ja 26. Rändesaldo oli mais plussis 28 ja juunis 22 elanikuga.
Loe edasi: HIIUMAA RAHVAARV KASVAS POOLE AASTAGA 100 ELANIKU VÕRRA
Tähistamaks väärikalt Eesti lipu päeva heisatakse neljapäeva varahommikul Kärdla pritsumaja torni sinimustvalge lipp.
Loe edasi: ÜHINE LIPUHEISKAMINE KÄRDLASEilsest algas Hiiumaal värvikampaania, mis kestab kuni 31. augustini.
Värvikampaania on Hiiumaa valla pikaajaline traditsioon ja mõeldud Hiiumaa kodude välisilmete kaunimaks muutmiseks. Seekord laieneb osalemise võimalus lisaks eraomanikele ka vabaühenduste küla- ja seltsimajadele ning kogudustele.
Kampaaniat korraldab Hiiumaa vald koostöös Faasion OÜ-ga ja värvitootjatega, kes kõik panustavad 10% ehk soodustus värvijale on 30%.
Täpsem teavitus valla kodulehel.
KU päevatoimetaja
„Tänavune programm sai väga põnev ja on siiralt kahju, et ei saa publikule seda pakkuda,” ütles Hiiu Folgi korraldaja Astrid Nõlvak. „Õnneks on enamik esinejaid öelnud, et tahaksid järgmise aasta festivalile laulma ja mängima tulla. Loodame, et saame suurt osa neist näha ja kuulda 2021. aasta Hiiu Folgil.”
XVI Hiiu Folgile 16.–19. juulil olid tulemas ja loodetavasti rõõmustavad publikut järgmise aasta juulis: Estonian Voices, Riffarrica, Torupilli-Jussi Trio ja Jaan Pehk, Liisi Koikson, Kõrsikud, Justament, Balkan Horo ja Tõnu Oja, Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda, Svjata Vatra koos Rute Trochynsky ja Ukraina folkansambliga Žurba, MandoTrio, Beati Mandolini, Duo Viik (Ott Kaasik ja Kadri Lepasson), Wana Wõromaa Vunkorkester, Karijärve keelpilliorkester, Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal ja Sänni Noormets Ruhnu muusika kavaga, Kaika Kuur, Celia Roose ja Ene Salumäe, Piret Päär, Shabat Quartet, Tuli Taevast ja Credo-Allika kammerkoor, Heinavanker, Robirohi, folkmuusikal „Üle vee – Leigri lugu” koos ansambliga Antsud, Tõnis Kark, Dil Mastana Indiast ja Tikkursby Soomest.
[pullquote]kuni 100 km lennukaugusega UAV[/pullquote]Täna kell 14 Heltermaa sadamast õhku tõusnud droon kuue hiidlase analüüsimaterjalidega jõudis üle mere Rohuküla sadamasse 27 minutiga, mis on oluline ajavõit võrreldes praamiga, mis läbib 12 meremiili pikkuse laevatee ühe tunni ja 15 minutiga. Õhtuks saab laborivastuse ka ühe hiidlase õhulennu teinud koroonaviiruse test.
25.-28. juulini toimuva Viljandi pärimusmuusika festivali täna avalikustatud mahukast lisaprogrammist leiab 33 õpituba igale vanusele, kuus matka ja ühe “Raadio ööülikooli” avaliku salvestuse. Peale selle toimub enne festivali kaks ETNO laagrit ja kaks festivalikursust, mille käigus saavad huvilised täiendada ja lihvida oma tantsu-, laulu- ja pillimänguoskusi.
Lisaks traditsioonilistele laulu-, tantsu- ja pillimänguõpitubadele leiab tänavuse “Hea lugu!” teemalise festivali lisaprogrammist ka jutuvestmiseteemalise töötoa ja loengu. Nii saab oma jutuvestmisoskusi lihvima hakata kohe esimese festivalipäeva, 25. juuli õhtul kell 18 koos Piret Pääri ja Valdur Mikitaga. Samal päeval kell 21 jagab Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel oma mõtteid headest lugudest kirjanik ja tõlkija Indrek Koff.
Otse festivali südames Viljandi Jaani kiriku ees vallikraavis seab end sisse regilaulu pesa “Hõimust hõimu”, kus eeslauljate vedamisel lüüakse iga päev kindlatel kellaaegadel laul lahti.
Hiiu Folk ootab juulis 15. korda muusikasõpru kogu perega nautima häid kontserte ja hubast olemist kaunil Hiiumaal.
[pullquote]Hiiu Folk on alkoholivaba juba 13. aastat, alates 3. festivalist, ning olnud sellega teenäitajaks suuremategi ürituste korraldajatele[/pullquote]Hiiu Folki võiks iseloomustada nagu Hiiumaad ennast: ta võlub külastajaid oma sooja ja turvalise õhustikuga. Hiiumaale ei tulda möödaminnes pidutsema, siia tuleb inimene, kes teab, mida otsib.
Kuigi Hiiu Folk on külastatavuse poolest väiksem kui Eesti suurimad, on ta oma programmi tiheduse poolest suuremate festivalidega täiesti võrdväärne ja mõnes asjas ehk eeskujukski. Hiiu Folk kestab 4 pikka päeva ning sisaldab kontserte, õpitube, ettekandeid, tegevusi lastele, filmiprogrammi ja loodusmatku. Hiiu Folk viib külastajad üle terve saare intiimsetele kontsertidele ja vähem tuntud paiku avastama. Oli aeg, kus Hiiu Folk oli Eesti pikim festival ning kestis kokku 7 päeva. Need olid aastad, kui Hiiu Folk tegi koostööd keskkonnaametiga ja korraldas kolmel festivalile eelneval päeval keskkonnaõhtuid, kus iga päev toimus nii ettekanne kui ka kontsert, vahel lisaks ka matk või tantsuõhtu.
Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus.
[pullquote]Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust.[/pullquote]„See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak.
Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud.
Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses.
Homme algav Hiiu Folk teeb nagu ikka kummarduse inimestele enne meid, kes on rahva meelt edasi kandnud. Tänavuse festivali lisaprogramm tutvustab nii Hiiumaa lähemat kui ka kaugemat minevikku, samuti pakub võimalust laulda koos armastatud laule ja tutvuda väliseestlaste loominguga.
[pullquote]Kassari muuseumimajas võtab järje üle suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija.[/pullquote]Salastatud Hiiumaa
Kõige esimese asjana festivalil võiks tulla neljapäeval kell 14 Hiiumaa muuseumi Pikka majja Kärdlas, kus teadur Helen Kõmmus räägib rahvaluule kogumisest salastatud Hiiumaal 1959. aastal.
Nimelt leiti Hiiumaa rahvamuusika plaadi tegemise käigus 2017. aasta kevadel rahvaluule arhiivist filmirull napi kirjaga „Hiiumaa 1959“. Selgus, et sellel on 10 minutit tummfilmikatkeid keele ja kirjanduse instituudi rahvaluuleekspeditsioonist Hiiumaale aastast 1959. Haruldastel kaadritel on mitmed Hiiumaa toonased tuntud jutustajad, rahvalaulikud ja pillimehed. Paralleelselt filmimisega tegid keele- ja rahvaluuleteadlased ka üle 4 tunni helisalvestusi. 174 pala hulgas on ehthiiumaalikke naljandeid, põnevaid jutte, tõsielulisi mälestusi, lõbusaid meremeestelaule, tögavaid külavahelugusid, kaasahaaravaid tantsulaule ja hoogsaid pilliviise.
Loe edasi: Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüli
Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk ootab juba järgmisel nädalal muusikasõpru kogu perega nautima Hiiumaa rahulikku atmosfääri ja head muusikat, samuti looduslähedust ja keskkonnasõbralikku korraldust.
[pullquote]Festivalile omistati 2016. aastal keskkonnahoidlikkuse eest Hiiumaa roheline märk.[/pullquote]14. korda toimuv Hiiu Folk on festivali algusaastatest peale pööranud tähelepanu keskkonnale ning püüdnud vähendada pakendite ja jäätmete tekitamist kontsertide ajal. Peaaegu kõik festivalil müüdav on pakendivaba, ka jäätis, kauplejad ja toidupakkujad kasutavad biolagunevaid nõusid. Samuti kasutavad mitmed toidupakkujad hiiumaist toorainet.
Kontserdipaikade kujunduses, lastepesades meisterdamise korraldamises ja mujal on au sees taaskasutus. Muidugi on platsil olemas ka konteinerid prügi liigiti sorteerimiseks. Pakendivabadusele aitab kaasa ka alkoholi puudumine kõikjal kogu festivali ajal.
Kassari kiigeplats on nagu igal aastal, nõnda nüüdki plaanis teha nii puhtaks, et lapsed saavad seal soovi korral ka paljajalu turvaliselt ringi joosta.
Juba sel reedel, 6. juulil toimub Hiiumaal Rannapaargus suur Kalurite Päev – sündmus on seda erilisem, et nii palju värske meresaagiga kohvikuid pole tihti korraga Hiiumaal avatud. Lisaks tulevad saarele tasuta kontserti andma nii legendaarne Singer Vinger kui ka Terminaator.
Kalurite Päeva eesmärk on tunnustada Eesti ja ennekõike Hiiumaa kalureid, kelle püütud saak on eestlaste toidulaual olnud aastasadu hinnatud.
“Kuna inimesed pööravad järjest enam tähelepanu tervislikule toitumisele, siis jõuab ka kala aina enam toiduvalikusse. Kala on kergesti seeditav, vähese kalorisisaldusega mineraalainete- ja valgurohke toit,” sõnas AS Hiiu Kaluri juhatuse liige Urmas Reimann, kelle sõnul eelistavad eestlased kindlasti võimalusel just kodumaist kala. “Eestlased on truud traditsioonilisele kalatoidule – nt praetud räim ja kilu on igas Eesti regioonis au sees ning nende tarbimine ei sõltu isegi mitte hooajast,” selgitas Reimann.
Hiiu Kaluri juhatuse liige rõhutas, et eestlaste kalalembust näitab kasvõi see, et suvistel kalatoitudele pühendatud ning kalurikultuuri edendavatel sündmustel käib järjest enam inimesi. “Juuli alguses Hiiumaal toimuvad kalurite päevad on aasta-aastalt suuremaks kasvanud, sest on teada, et seal on väljas vaid kohalikud kalatoitude pakkujad,” rõhutas Reimann.
Loe edasi: Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa
Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.
Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.
Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.
Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.
Vigala rahva külaskäigust Kõrgessaare päevakeskusesesse Hiiumaal kirjutab Jaan Viska.
Veidi ajaloost. Kõrgessaare päevakeskus on Lauka päevakeskuse õigusjärglane, mis alustas tegevust 1999. a. Alates septembrist 2014 seoses uue Hiiu valla tekkega koliti endise Kõrgessaare valla ruumidesse. Päevakeskuse eesmärgiks on inimeste kaasamine ühiskonnaellu ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamine.
Hiiu vald on õiged eesmärgid püstitanud, kuidas toimida väheneva ja vananeva rahvastikuga vallas. Päevakeskuses toimuvad mitmed ringid, nendest on kuu algul vallalehes ilus ülevaade. Teatati, et sotsiaalkeskuses töötab asendusteenistuja, kes on kui alternatiiv tegevteenistusele. Mandrirahvale olgu öeldud ringid: tervisevõimlemine, seeniortantsuring, juuksur, pediküür, sõit ujulasse, noorte osalemine Tori teatripäevadel 21.-22. märtsil ja kuu lõpus kokkamine koos MTÜ Vikerkaar noortega. Siia juurde võib lisada, et MTÜ Vikerkaare noored olid 2016. aastal Vana-Vigalas laagris. Erihoolekanne osutab kokkuleppel pesupesemist ja dušiteenust.
Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.
Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.
Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis
Neljapäeval ja reedel, 22. ja 23. septembril toimub Hiiumaal Kärdlas ulatuslik katastroofiõppus ja saarele on suunatakse lisaressursid mandrilt.
Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ning kuus kiirabibrigaadi harjutavad koostöös kohalike abistajatega toimimist saarel suurõnnetuse ajal. Saarele saabudes püstitab Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm Hiiumaa haigla lähedusse välihaigla ning kiirabibrigaadid hakkavad osutama kiirabiteenust. Laupäeva, 24. septembri hommikul kella 9-11 on kõik hiidlased oodatud välihaiglat külastama, et lähemalt tutvuda seal pakutavate meditsiiniabi võimalustega.
Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja, Tallinna regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul toimub õppuse stsenaariumi järgi Kärdlas suurõnnetus, kus Hiiumaa haiglas ravil olnud psüühikahäirega patsient on süüdanud haiglahoone, mis tulekahjus sedavõrd hävib, et tervishoiuteenust seal enam osutada ei saa. Patsiendid ja personal on küll evakueeritud ajutistesse ruumidesse, kuid kogu haigla sisseseade, meditsiiniaparatuur ja -vahendid on kasutuskõlbmatud. Selleks, et hiidlased ei jääks ilma vajalikust meditsiiniabist püsivamate lahenduste leidmiseni, suunatakse saarele Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma välihaigla.
“Kui me 2014. aastal Hiiumaal traumapäeva korraldasime, siis sai Hiiumaa haigla õppuse käigus harjutada suure hulga kannatanute vastuvõtmist lühikese aja jooksul,” jutustas dr Popov. “Hiiumaa puhul võtab võimaliku suurõnnetuse korral mandrilt lisajõudude saatmine teadagi aega, nt reanimobiilibrigaad jõuab helikopteriga kohale kõige varem 45 minutiga. Sellest johtuvalt on äärmiselt oluline harjutada kohalike abiandjate – päästekomandode, kiirabi, Hiiumaa haigla meedikute jt ning mandrilt tulnud lisajõudude koostööd ja ladusat toimimist, et kõigil hiidlastel oleks turvatunne, et nad ei jää abita ka kriisisituatsioonis, kui näiteks kohalik haiglahoone on hävinud, samas kannatanuid on palju.”
Loe edasi: Hiiumaal toimub nädalalõpul ulatuslik katastroofiõppus
Neljapäeval algava Hiiu Folgi kontserdid toimuvad tänavu 15 erinevas paigas üle kogu Hiiumaa. Laialdane esinemiskohtade valik annab külastajatele võimaluse lisaks pärimusmuusikale, loodusõhtutele ja -matkadele, filmiprogrammile, maitsvale toidule ja folgimelule maksimaalselt osa saada saare võludest ja mitmekesisusest.
Kui eelnevate aastate Hiiu Folgid on alguse saanud Kärdla laululavalt, siis 12. Hiiu Folgi avamine toimub hoopistükis Kärdla Villalaos. “Nagu tänavune folgi peateema “Merest mereni” juba vihjab, oleme folgi avamise toonud merele veelgi lähemale,” põhjendab Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak folgi avamise asukohta. Et folgi teema fookuses on meri, oli aga selge juba enne merekultuuriaasta avalikustamist. “See on tore kokkusattumus, mille üle on meil ainult hea meel. Kuigi hiidlased on läbinisti mererahvas, ei ole merelähedus teema, mida tasuks peljata või kohalike jaoks liiga tavaliseks pidada,” sõnab Nõlvak.
Avamine pole ainus Kärdla Villalao laval toimuv suursündmus. Nimelt astuvad peale folgi ametlikku algust samas kohas üles Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel kavaga “Mõeldes Tormisele”. Kui Tormise muusikale kummardust tegev kava on pigem rändama viiv kontserdielamus, siis sellele järgnevad esinejad Janne Suits ja Kristi Kool annavad rahvale võimaluse ka tantsu lüüa.
Täna, 1. mail avati hiigelleiva lahtilõikamisega Kärdlas Eesti Toidutee, mis ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusasutust üle Eesti.
Toidutee ettevõtted pööravad tavapärasest suuremat tähelepanu Eesti kohaliku toidu edendamisele ning kodumaise tooraine kasutamisele. MTÜ Eesti Maaturism tegevjuhi Raili Mengeli sõnul on Eesti Toidutee heaks ja praktiliseks teejuhiks meie kohalike toitude juurde. “Toidutee ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusettevõtet, mis on oma menüüdes keskendunud kodumaisele toorainele ja kohalikele maitsetele,” ütles Mengel.
Viimase aasta jooksul on kõik Eesti Toidutee ettevõtted saanud personaalset nõu nii menüü koostamise, kohalike toorainete kasutamise kui ka teeninduse parandamise kohta. Eesti Toiduteed veab Maaeluministeeriumi tellimusel maapiirkondade turismiettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Maaturism.
Eile õhtul kuulutati Suuremõisa lossis välja Hiiumaa maitsete aasta ja maaeluminister Urmas Kruuse andis Hiiu maavanemale üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli ja 1,5 meetri pikkuse rändkahvli, mis hakkab koos tiitliga liikuma mööda toidupiirkondi. Täna anti Hiiu vallavanemale üle Hiiumaa maitsete aasta lipp, mis heisatakse Kärdla keskväljakul.
Loe edasi: Hiiumaal avati hiigelleiva lahtilõikamisega Eesti Toidutee
Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatakse alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondasid. Esimeseks Eesti toidupiirkonnaks saab Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.
2016. aasta kuulutatakse Hiiumaa maitsete aastaks. Aasta jooksul võtavad saare toitlustuskohad kohaliku tooraine tugevamalt fookusesse, samuti tuuakse kohalik toit tugevamalt esile Hiiumaa suurüritustel.Hiiumaa maitsete aasta aitab hiiu toitu ja toidukultuuri ka turistidele paremini nähtavaks teha.
Hiiumaa maitsete aasta kuulutatakse välja 30. aprillil Suuremõisa lossis, kus maaeluminister annab üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli.
Hiiumaa maitsete aastat veab eest maaeluministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism, Hiiumaa turismiliiduga, Hiiu maavalitsusega, SA-ga Tuuru ja Hiiu vallaga.
Lähemalt Hiiumaa maitsete aasta kohta www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit.
Hiiumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast “ Eesti toit 2015-2020“. Varem on maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud kava raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg”, mullu suvel toimunud esimese üle-eestilise avatud talude päeva ja mullu septembris toimunud Eesti toidu kuu.
Pärimuskultuuri koolitus teemal “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“ toimub laupäeval, 10. oktoobril kella 17-19 Hiiumaal, Kõpu rahvamajas.
Kui te soovite pidada oma pere või paikkonna jaanipidu pärimuslikumalt ning teada saada, kuidas ja mida on sellel suurel pühal kasulik teha – tulge kohale! Otsime koos vastuseid, võttes appi oma pere ja paikkonna pärimusteadmise.
Koolitusele ootame pärimuse huvilisi, õpetajaid, käsitöölisi, kultuuri-, ringide, seltside juhte, eestvedajaid, külaliikumise edendajaid, maaturismi ettevõtjaid.
Rahvusvaheline pärimuspidu BALTICA 2016 toimub järgmise aasta jaanipühade ajal, 22.-24. juuni 2016. See on pidu peo ajal. Pidutseme suvise pööripäeva auks viisil, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehes kõike koos ja päriselt. Suvine pööripäev on valguse püha ja lootuse päev. Pärimuspidu Baltica soovib kaasata kõiki Eesti ajaloolis-kultuurilisi piirkondi ja seal elavaid inimesi. Läbi koolituste ja eelpidude kutsume osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning mitte unustama, et pärimuses elamine on protsess ja eluviis.
Loe edasi: Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse
Kassari ajaloost
Tuhat aastat tagasi asus Väinameres praeguse Kassari kohal kaks saart: lääne poolel Orjaku ja idas Kassari. Kõigest pooletuhande aasta eest saared ühinesid ja viimase mõnesaja aastaga kasvasid Orjaku külge ka varajasemad saared Reigi ning Puulaid. Hiiumaalt mööda tammteed Kassarile sõites jääb mulje, nagu oleks tegemist poolsaarega. Kuna Kassarile pääseb kahe roogu kasvanud tammi kaudu, siis võiks näiliselt pidada Kassarit ka Hiiumaa osaks ja Käina lahte ühe saare siseveekoguks. Taaralinna juurtega hiidlanna Angela ütles, et kinnikasvamine on hoogustunud eriti viimastel aastakümnetel, aga ametlikku kinnitust pole veel saarte ühinemise kohta saadud.
Ajaloos esmakordselt 1564. a mainitud Kassari on 19,3 km² suuruselt Eesti viies saar, mida piirab üle 56 km pikkune hästi liigestunud rannajoon. Neljas külas elab umbes kolmsada inimest. Igal sammul pakub ootamatuid üllatusi nii saare loodus kui inimesed.
Kärdla sadamas avati laupäeval 30. juulist kuni 2. augustini kestvad Hiiumaa kohvikutepäevad.
Algus Kärdla sadamas
Aegsasti enne keskpäeva lähenes Kärdla sadamale rõõmsalt käratsev arvukas seltskond inimesi, kes kandsid väga erinevate teemade ja nõudmistega plakateid. Kohale jõudes imestati, et paljud telejaamad polegi neid ootamas ja pressifotograafidki lubamatult osavõtmatud. Astusin paari valjemini hõikuva naisterahva juurde ja sain teada, et tegemist Hiiu Hipikohvik Lillevägi üliinnukate inimestega, kelle seekordne ettevõtmine kannab läheneva Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva sõnumit: „Igal lapsel oma pill“. Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks tehtava ühiskingituse eesmärgiks on koostöös riigi, erasektori ja muusikasõpradega uuendada lastele ja noortele muusikaõpet andvate õppeasutuste pilliparki. „Toetame Rudolf Tobiase nimelisele Kärdla Muusikakoolile pillide muretsemisel omaosaluse tasumiseks vajaliku raha kogumist,“ selgitas vestlust alustanud naine. Café Orientale esitles heategevuslikku hipikohvikut Kärdla elektrijaama õuel, kus võimaldati tulla vabalavale oma kitarri, trummi või muu pilliga, et toetada pillide ostmist.
Loe edasi: Esimene kogemus Hiiumaa üheksandalt kohvikute päevalt
