Tallinn

Tallinnas algab Invamess 2014

Homme, 10. aprillil kell 13 algab Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud mess „Invamess 2014″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped. Loe edasi: Tallinnas algab Invamess 2014

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Pühapäeval toimub Pääskülas 81. Rabajooks

Pühapäeval, 13. aprillil toimub Harku raba teedel 81. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1600 lõpetanut saavad vimpli.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, rahvusooper Estonia ja Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab Rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Rahvusraamatukogus 3.-5. aprillini toimuv Tallinna raamatumess tõotab kujuneda tõeliseks kevadiseks kirjanduse ja kirjastamise suursündmuseks. Messi avab kultuuriminister Urve Tiidus.

Lisaks tavapärasele kirjastuste kevadisele raamatumüügile toimub kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse raamatuid ja kohtutakse autoritega, korraldatakse põnevaid töötubasid, kus igaüks saab oma teadmisi-oskusi raamatuga seotud valdkondades täiendada.
Mess algab 3. aprillil kirjandusfoorumiga “Kas laps loeb?” , kus Põhja- ja Baltimaade lastekirjanikud, kirjandus- ja raamatukoguspetsialistid jagavad kogemusi, kuidas lastes raamatute ja lugemise vastu huvi äratada. Teiste seas esineb tuntud islandi kirjanik ja raamatuillustraator Áslaug Jónsdóttir, kelle ebamaiste tegelastega raamatud, kus tembutavad trollid ja koletised, on erakordselt populaarsed kõikjal Põhjamaades. Esinevad ka soome kirjanik ja loova kirjanduse õpetaja Seita Vuorela ja illustraator Jani Ikonen, kelle õudusromaani “Karid” on inspireerinud uskumused ja müüdid.

4. aprillil toimub Mart Andersoni juhtimisel tüpograafiaseminar “KIRJAK 2014” , kus räägitakse kirjakujundusest kui tüpograafia alustalast. Esinevad Deniss Mašarov Venemaalt, Teemu Heinilehto ja Tomi Haaparanta Soomest, Kaarel Vahtramäe ja Henri Papson Eestist. Loe edasi: Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Rahvusraamatukogus uuritakse emakeelepäeval lingvistilist metsa

Rahvusraamatukogu traditsiooniline emakeelepäev toimub reedel, 14. märtsil kella 11–15 väikeses konverentsisaalis ja kannab pealkirja “Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita “Lingvistilise metsa” ainetel”.
Emakeelepäevast toimub veebis otseülekanne, mis on järelvaadatav Rahvusraamatukogu kodulehel.

Kava
11.00-11.10 Avasõna. RRi peadirektor Janne Andresoo
11.10-11.40 Kas loodus teeb keeletuks? Vladislav Koržets, kirjanik ja looduse jälgija
11.40-12.10 Perifeerne ehk pööningukirjandus. Veronika Kivisilla, kirjanik ja pärimuskultuuri uurija
12.10-12.40 Kas oma juuri otsib ainult see, kel ladvas midagi pole? Mikitaga metsas ja merel. Marju Kõivupuu, folklorist, TLU/EHI vanemteadur
12.40-13.20 Puu-mõõga-mees. Jaan Tootsen, “Ööülikooli” üliõpilane ja Jaak Johanson, muusik
13.20-13.50 Semiootika metsade keelest. Timo Maran, kirjanik ja semiootik
13.50-14.00 Humanitaarteaduste saali näitust “Eesti kohapärimus: tekste ja uurimusi” tutvustab saali juhataja Krõõt Liivak.
14.00-14.30 Sae teritamine lingvistilise metsa veerel. Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik
14.30 Rahvusraamatukogu regilaulu esitab RRi naiskoor.

Eesti ja ukraina muusikud annavad toetuskontserdi “Ukrainale”

Sel pühapäeval, 16. märtsil kell 12 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul toetuskontsert “Ukrainale”, millega eesti ja ukraina muusikud, üliõpilased ja vabaühendused avaldavad toetust vabale ja väärikale Ukraina rahvale.

Vabaduse väljakul kell 12 algaval kontserdil “Ukrainale” esinevad Svjata Vatra koos Politsei- ja piirivalveorkestriga, Tõnis Mägi, Siiri Sisask, Sofia Rubina, Lauri Saatpalu ja Dagö, Margus Põldsepp, Johansonid, Maarja Sarv, ukraina folklooriansambel Žurba, lauluansambel Vidlunnja ja Euroopa kultuuripealinna segakoor. Sõna saavad Vira Konõk (Eesti Ukrainlaste Kongress), Sigrid Västra ja Sergei Metlev (Eesti Üliõpilaskondade Liit), Mall Hellam (Avatud Eesti Fond), Ukraina Kultuurikeskuse juhataja Bogdan Lutjuki eestvedamisel mälestatakse Kiievis Maidani väljakul toimunud rahutustes hukkunuid ehk rahvasuus Taevaseks sajakonnaks (“Небесна Сотня”) kutsutuid.

“Soovime oma kontserdiga teha ühtaegu kummarduse nii Maidanil hukkunutele ja kannatanutele kui ka kõigile neile, kes elavad Ukraina rahvale kaasa kõikjal maailmas,” ütles kontserdi üks eestvedajaid, Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi.

Ühtlasi kutsuvad vabakonna esindajad Putini režiimi üles loobuma agressioonist ning võimaldama ühtse Ukraina rahumeelne ja demokraatlik areng.

Koguperekontsert toimub Vabaduse väljakul iga ilmaga, korraldajad soovitavad võimalusel võtta kaasa Eesti ja Ukraina lipud. Üliõpilastel palutakse pähe panna teklid. Kontserdist teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling.

Toetuskontserdi korraldavad Eesti Ukrainlaste Kongress, ühendus Kultuuride ristmik, Ukraina Kultuurikeskus, Inimõiguste Instituut, Avatud Eesti Fond, Eesti Üliõpilaskondade Liit, noorteühing Avatud Vabariik ja Eesti Idapartnerluskeskus / Eesti Diplomaatide Kool. Samalaadseid toetuskontserte korraldavad Ukrainast pärit muusikud sel nädalal mitmes Euroopa linnas.

Ukraina Kultuurikeskus on alustanud ka annetuste kogumist, et tagada arstiabi kõigile Ukraina rahutustes kannatanutele. Annetusi kogutakse nii kontserdil kui ka veebilehel www.supportukraine.ee.

Toetuskontsert “Ukrainale” on kõigile tasuta, oma honoraridest loobusid ka muusikud. Jaga oma osalemist toetuskontserdil “Ukrainale” Facebookis: https://www.facebook.com/events/593914850700528/

Täna arutletakse Tallinnas Euroopa ja Eesti tuleviku üle: kõik on oodatud

Avatud Eesti Fond ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad täna, 11. märtsil kõiki avalikule arutelule Euroopa Liidu tulevikust ning esitlevad “Uue Euroopa leppe” võimalikke stsenaariume. Debati kannab üle ka Postimees.

Euroopa Liitu räsivad korraga majanduslikud, rahanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid, omavahelised erimeelsused ja süvenev euroskepsis. See kõik on sütitanud tuliseid vaidlusi liidu tuleviku üle.

Reaalse tulevikuplaani loomiseks algatasid mõjukad Euroopa fondid ja mõttekojad liikumise New Pact for Europe (“Uue Euroopa lepe”). Erinevate riikide kodanike, huvigruppide, poliitikakujundajate ja asjatundjate kaasalöömisel ehk just võimalikult paljudega soovitakse selle aasta jooksul läbi arutada võimalikud valikud, mis vormitakse üleeuroopaliseks tulevikuvisiooniks. Reformiplaaniga hakkab edasi tegelema kevadel valitav Euroopa Parlament ja uus Euroopa Komisjon.

Täna, 11. märtsil Tallinnas Euroopa Liidu majas (Rävala pst 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) kell 14.30 algaval avalik arutelul küsitakse muuhulgas, milleks meile Euroopa Liit; mis saab siis, kui praeguseid probleeme ei lahendata ning missuguseks peaks euroliit muutuma. “Uue Euroopa lepe” pakub aruteluks välja viis strateegilist tulevikuvalikut, millega saab tutvuda aadressil www.oef.org.ee/euroopa.

Võimalikke tulevikustsenaariume tutvustab üleeuroopalise liikumise üks algatajaid, Euroopa Poliitika Keskuse programmijuht Janis Emmanouilidis. Euroopa Liidu tuleviku üle arutlevad vandeadvokaat Jüri Raidla ja majandusteadlane Ivar Raig, kes väitlesid ka tänahommikuses “Terevisioonis”: http://uudised.err.ee/v/eesti/952232f3-6cf3-4282-91d8-6748292294d7.

Arutelust teeb kokkuvõtte ajakirjanik Ainar Ruussaar.

Debatist teevad oma veebis otseülekande ka Postimees ja Avatud Eesti Fond, samas on kõik oodatud väitlusele kohale tulema.

Uue Euroopa leppe arutelusid veavad Kuningas Baudouini Fond, Bertelsmann Stiftung, Allianz Kulturstiftung, Stiftung Mercator, Calouste Gulbenkiani Fond, Euroopa Kultuuri Fond, Euroopa Poliitika Keskus, “la Caixa” fond, Euroopa fondide võrgustik, Avatud Ühiskonna Instituudi Euroopa algatus, Rootsi Kultuuri Fond Soomes ja Avatud Eesti Fond.

Tallinna noortekeskused pakuvad noortele arendavat ja lõõgastavat koolivaheaja programmi

14.–23. märtsini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noortekeskused mitmekülgseid tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, ekskursioonid, harivad kohtumised ja huvitavad õpitoad. Koolivaheaja tippsündmusteks on IT-öö Kopli noortekeskuses ja rahvusvaheline trikirulluisutajate võistlus Pääsküla noortekeskuses.

Igal päeval pakuvad noortekeskused võimalust osaleda erinevates meisterdamis- ja kunstiprogrammides ning spordivõistlustel. Koolivaheaja nädalat rikastavad erinevate asutuste külastused ja kohtumised huvitavate inimestega ning lõbusad linnalaagrid Haabersti noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses.

Kopli noortekeskuses algab koolivaheag IT-ööga 14. märtsi õhtul. Kogu vaheaja nädalal saavad arvutimängu huvilised osaleda ´Dota 2` võistlusel, kus noored saavad omavahel suheldes keelepraktika eesti ja vene keeles. Samuti saab kuulata subkultuuri loengut reggaest ja rastafarist, osaleda noorte korraldatud võistlustel ning harjutada maalimist ja tarbekunsti tegemist. Loe edasi: Tallinna noortekeskused pakuvad noortele arendavat ja lõõgastavat koolivaheaja programmi

Tallinna Ülikooli kammerkoor kutsub meeleolukale naistepäevakontserdile

Naistepäevanädalal astub Tallinn Ülikooli kammerkoor Tallinnas ja Tartus üles naistepäevakontserdiga “Ära nuta neiukene”. Ette on valmistatud spetsiaalne programm, mis paneb südame tuksuma ning jala tatsuma. Esitatakse meeleolukamaid teoseid muusikalidest, filmidest, samuti laule pop-artistide repertuaarist. Kammerkoori dirigeerib Sander Tamm, klaveril saadab Rain Rämmal. Kontserdid toimuvad 6. märtsil Tallinnas, Hopneri majas algusega 19 ning 8. märtsil Tartus Ülikooli aulas algusega kell 18. Pileteid saab osta Piletilevist ning pool tundi enne algust kohapeal. Kooris, mis on võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel mainekatel konkurssidel, laulavad enam kui kümne eriala üliõpilased ning vilistlased. Laiemale publikule on Tallinna Ülikooli kammerkoor tuntud kui “Laululahingu” koor. Koori on läbi aegade dirigeerinud Merike Aarma, Paul Purga, Mikk Saar, Aarne Saluveer, Aivar Leštšinski.

Noor Meister tuleb taas

Ehituspuusepad võistlemas möödunud aastal võistlusel "Noor Meister". Foto: Tallinna Polütehnikum — Ehituspuusepad võistlemas möödunud aastal võistlusel “Noor Meister”. Foto: Tallinna Polütehnikum

Vähem kui nädal on jäänud kutsehariduse suursündmuseni Noor Meister 2014, mis toimub 7.–8. märtsil. Kaheks päevaks koondub Tallinnasse Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidus.

Noorel Meistril toimuvad kutsemeistrivõistlused 24 alal, kus mõõtu võtavad rohkem kui 300 kutseõppurit ning selgitatakse välja parimatest parimad. Esindatud on kõik Eesti maakonnad, enim võistlejaid tuleb Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt.

SA Innove kutsemeistrivõistluste valdkonna juht ja suureürituse ellukutsuja Tõnis Arvisto ütleb, et Noor Meister motiveerib paljusid kutseõppureid ning innustab ka neid noori, kes alles mõtlevad oma tuleviku ning valikute üle. Tema selgitusel oli tänavu viiendat korda toimuva Noore Meistri kutsevõistluse ajendiks muuta kutseharidus noorte hulgas populaarsemaks.

Lisaks võistlustele on suurüritusel avatud 10 töötuba, kus iga huviline saab oma käega proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid. Noored juuksurid õpetavad tegema moodsaid soenguid, tervise töötoas saab selgeks esmaabivõtted, robootika huvilised saavad uudistada kaugjuhitavaid roboteid ja autofännidel avaneb võimalus lausa auto värvimises kätt proovida!

Kutseharidusemessil osalevad 32 ametikooli üle Eesti, kelle käest saab küsida infot huvitavate erialade kohta. Lisaks hoiab tuju üleval meeleolukas lavaprogramm.

Noorele Meistrile tasub tulla kindlasti kooli lõpetajatel, aga oodatud on ka kõik teised huvilised. Sissepääs suursündmusele Noor Meister 2014 on kõigile TASUTA!

Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja tule kohale!

Liina Liiv

Noortebänd Progress esitleb debüütalbumit “Pillipuhujad”

Noor Eesti bänd Progress esitleb oma värskelt valminud debüütalbumit “Pillipuhujad” . Kontserdid toimuvad 6.03.2014 Tallinnas lokaalis Sinilind ja 12.03.2014 Tartus Genialistide Klubis algusega kell 22.

Progress on viieliikmeline vanakooli progressive-rock’i viljelev Tallinnast pärit kollektiiv. Bändi loomingut ja kõla iseloomustavad märksõnad eestikeelne lüürika, saksofon, elektriorel.

Aastal 2012 võttis Progress osa Noortebändi konkursist, kus jõuti ainsa eestikeelse bändina finaalvooru. Züriiliikme Lenna Kuurmaa sõnade kohaselt oli muusikas tunda aastatetagust hõngu. Nüüd, poolteist aastat hiljem, on valminud debüütalbum “Pillipuhujad”. Progressi soojendab Sinilinnus ansambel Wigla, esitades regilaulu tänapäevases võtmes.

Kuidas pildistada integratsiooni

Olena Kovpak, Ilona Smuškina ja Valentina Afanasjeva. Foto: etnoweb.ee

5. märtsil kell 16 avatakse Tallinnas Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Olena Kovpaki fotonäitus “Integratsioon ON piltides”.

Näitusel on eksponeeritud 30 portreefotot, mis näitavad Eestis elavate immigrantide elu. Igaüks on läbinud oma integreerimisteekonna, ületades raskusi ja rõõmustades edusammude üle, leides uusi sõpru ja luues perekonda. Iga foto on väljendusrikkalt jäädvustatud hetk immigrandi elust Eestis.

«Tahtsime jäädvustada ja näidata väga mitmekülgset Eestit. Fotodel saab näha Eestis elavaid albaanlasi ja liivlasi, aga ka ameeriklasi ja sakslasi, kes on leidnud siin oma teise kodumaa,» ütleb projekti «Integratsioon ON piltides» juht Valentina Afanasjeva.

“Töö oli väga huvitav, aga ka üsna keerukas, kuna pidi näitama inimest vaid ühel fotol – kes ta on, millised on tema mõtted ja sisemaailm. Loodan, et see mul õnnestus,» lisab fotograaf Olena Kovpak.

Näituse avab Ukraina suursaadik Viktor Kryzhanivsky ja see jääb avatuks 26. märtsini. Ukraina Noorsoo Liidu Eestis projekti «Integratsioon ON piltides» toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Koostööpartneriteks on Valgevene kultuuriühing Ljos ja ajakiri Tallinn.

Tallinnas tuleb keeleõppe arendamise teemaline konverents

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub huvilisi 5. märtsil Tallinna Tehnikaülikoli Tudengimajja eesti keele õppe arendamise teemalisele tasuta konverentsile.

Konverents keskendub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toimunud tegevuste kokkuvõtete tutvustamisele. Ühtlasi jagatakse infot käesoleval aastal korraldavate tegevuste kohta. Lisaks tutvustab Haridus- ja Teadusministeerium järgneva programmiperioodi tegevusi ja eesmärke.

“2014. aastal on ESFi-i toel tulemas mitmeid kutseharidussüsteemile suunatud tegevusi nagu näiteks kutseõppurite täiendav eesti keele õpe, kus õppevorm ja viis valitakse õppeasutuste endi ettepanekuid silmas pidades ning kus individuaalne lähenemine õppijale on võimalikult suur,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Tondi sõnul on tänavu tulemas veel ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitused, stažeerimine ja nõustamissüsteemi arendamine ning populaarse erialakeele portaali kutsekeel.ee arendamine.

Oma kogemusi eesti keele õppimise kohta jagavad programmi erinevates tegevustes osalenud inimesed.

Tasuta konveretsil osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida hiljemalt 27. veebruaril SIIN! Samalt veebiaadressilt saab lisainfot ka transpordi korralduse ning programmi kohta. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel.

Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.

Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.

Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale. Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

RMK peamajas avatakse konkursi “Aasta Puitehitis” võidutööde näitus

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi “Aasta Puitehitis” esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid võimalusi, jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Loe edasi: Tuleb turvalise interneti konverents

Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab alanud aasta märtsis 10. sünnipäeva ning alustab juubeliaastat omapärase kontserdiga “ESTER MÄGI. Lugu vanalinnast” Toompea muusikasalongis homme, 28. jaanuaril kell 19. Maestra Ester Mägi sünnikodus teeb ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega heliloojale muusikalise kummarduse ning kannab ette tema partiita “Vanalinn”.

Eesti auväärseim naishelilooja Ester Mägi (1922) on sündinud ja kasvanud Toompeal endises Stackelbergide linnapalees. Majas asub praegu Tööandjate Keskliit ning sealses kaunis saalis on Corelli Music palju kordi korraldanud Toompea muusikasalongi kontserte. Siit tekkiski mõte, et helilooja lapsepõlvest, mis möödus Toomkiriku kellahelinat ja orelimängu kuulates, inspireeritud partiita “Vanalinn” saaks ettekande just selles majas. Salongik ontserdil põimuvad iidse Tallinna südames asuvas Toompea ajaloolises hoones kaasaegne helilooming ning mälestused muusikast.

Partiita “Vanalinn” tõi 19. jaanuaril 1988 Estonia kontserdisaalis esiettekandele ansambel Barocco Revaliensis, mille koosseisu kuulusid Samuel Saulus (flööt), Lille Randma (klavessiin), Ülo Kaadu (viiul), Urmas Vulp (viiul), Andrus Järvi (vioola), Allar Kaasik (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).

28. jaanuaril 2014 esitavad teose Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (klavessiin) ja a nsambel Corelli Consort: Urmas Vulp (I viiul, külalisena), Mail Sildos (II viiul), Martti Mägi (vioola), Villu Vihermäe (tšello) ja Matti Lukk (kontrabass). Toreda järjepidevusena osalesid Urmas Vulp ja Mati Lukk ka esiettekandel. Partiitast teeb uue salvestuse Klassikaraadio. Loe edasi: Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Laupäeval, 25. jaanuaril 2014 kell 15 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontsert „Päikese poole“ ja aastapreemiate üleandmine.

2013. aasta koorivaldkonna parimad tehakse teatavaks 13 kategoorias – aasta koor, puhkpilliorkester, dirigent, orkestridirigent, noor dirigent, dirigent-muusikaõpetaja, aasta toetaja, korraldaja, aasta kooriplaat, koorihelilooja, tegu, koostööpreemia ja üksmeelepreemia. Nominente on kokku 87.

Kooriühingu esimehe ja kontserdi kunstilise juhi Raul Talmari sõnul on kultuuri võrreldud püramiidiga, mille tipu kõrgus sõltub aluse suurusest. „Kooriühingu aastakontserdil tunnustatakse neid, kes koori- ja orkestrimuusika püramiidi tipus möödunud aastal silma paistsid,“ sõnas Talmar. Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele saavad kultuuriministeeriumi tänukirjad need dirigendid, kes on aasta jooksul saavutanud kõrgeid kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti antakse üle Gustav Ernesaksa, Uno Järvela ja Heino Kaljuste fondi preemiad. Loe edasi: Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Saastekvoodi eest hangitakse lisaks 4 trammi

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.

“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.

Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.

Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.

Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.

Ellerhein kohtub Hilaroga

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop

Kolmapäeval algavad Pärnu Nüüdismuusika Päevad 2014

Seekordsete Pärnu Nüüdismuusika Päevade teemaks on PERFORMATIIVSUS. Kolmapäevast laupäevani Tallinnas ja Pärnus toimuv teaduskonverents Musical Form: Mapping the Territories toob Eestisse muusikalise vormi olulisemad uurijad kogu maailmast.

Alates neljapäevast toimuvad Pärnu keskraamatukogu saalis, Pärnu raekojas, Endla teatri KÜÜN-is ning Pärnu Vanalinna põhikoolis
kontserdid. Pärnu Nüüdismuusika Päevad lõpevad laupäeval performance-iga Tervise Paradiisi veekeskuses.

Kui kavas ei ole märgitud teisiti, on sissepääs Pärnu Nüüdismuusika Päevadele tasuta. Täpsem kava, sealhulgas ajakava, info esitatavate teoste, esinejate, loengute ja arutelude kohta leidub Eesti Arnold Schönbergi Ühingu kodulehel http://www.schoenberg.ee

Allikas: Eesti Arnold Schönbergi Ühing

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

Nõmme saab metsavahi

Järgmisel aastal luuakse Tallinna keskkonnaameti koosseisu metsavahi ametikoht.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on tegemist õige otsusega, sest sellise ametikoha vajalikkusest on linnaosavalitsuse spetsialistid juba aastaid rääkinud. “Nõmme linnaosa vanemaks saades oli Nõmme metsade ja parkide olukorrast kohe juttu ka Nõmme halduskogu liikme Rein Ratasega. Nõmme on sisuliselt ju metsalinn, meie rohealad on Tallinna kopsud,” rääkis Terik.

“Kuigi tegemist on keskkonnaameti koosseisu loodava ülelinnalise ametikohaga, on metsavahi järele puudust tundnud eelkõige Nõmme, aga ka Pirita linnaosa, kus asub suurel hulgal linnametsi, Mustamäega on meil ühine aga Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala,” lisas linnaosavanem.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi ütles, et Tallinna linna territooriumist moodustab mets üle 3100 hektari ning sõltumata omandivormist peab linn nende eest hea seisma. “Keskkonnaameti haljastuse osakonnas on selle valdkonna suurim kompetentsikeskus Tallinnas. Linnal on ju oma peaaednik, aga ka metsavahi ametikoht on vajalik,” selgitas Relo Ligi.

Metsavahi põhilisteks töökohustusteks hakkavad olema linnametsade seisukorra hindamine, hooldustegevuse planeerimine, tegevuskava koostamine, hooldustööde korraldamine ja järelevalve teostamine.

Konkurss metsavahi leidmiseks on Tallinna keskkonnaametil kavas välja kuulutada järgmise aasta jaanuaris.

Nõmme Tee Selts toob kunagise Nõmme kindlusraudtee ajaloo vanale raudteetammile, nüüdsele kergliiklusteele

Ühena viimastest ettevõtmistest tänavusel kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.

Teabetahvlite paigaldamisega tähistab Nõmme Tee Selts kultuuripärandi aastat ka Nõmmel ning ühtlasi ka 100 aasta möödumist tsaar Nikolai II ukaasist rajada ähvardava sõjaohu tõttu tohutu haardega merekindlus. Selle ehitamisega oli tegelikult alustatud juba paar aastat varem. Teabetahvlid toovad info Nõmme merekindlusega seonduva kultuuripärandi ja ajaloo kohta iga kergliiklusteel liikujani.

Nõmme kindlusraudtee kui I maailmasõja eel ja ajal ehitatud merekindlust teenindav raudtee oli osa Tallinna ümbrusesse, mitmele poole Eesti põhjarannikule ning Soome rannikule rajatud kindlustustest, mille eesmärk oli kaitsta sõjaohu korral Peterburi linna vaenlase eest. Merekindluse hooneid ja rajatisi on siiani mitmel pool säilinud ning Eesti arhitektuuriteadlaste hinnangul moodustavad need olulise osa meie maa militaararhitektuuri pärandist.

Teabetahvlite avamine algab kell 12.30 Rahumäel Pärnu maantee ja kunagise Nõmme kindlusraudtee ristumiskohal, praegusel kergliiklusteel Rahumäe raudteesilla juures. Edasi suundutakse Nõmmele Nikolai von Glehni mälestusambast üle tee asuvale parkimisplatsile, kuhu on paigaldatud teine teabetahvel. Kolmas ja neljas tahvel avatakse Hiiul endise Nõmme-Väikese jaama ja Nõmme kindlusraudtee ringdepoo juures. Tahvlite avamine toimub umbes pooletunniste vahedega.

Nõmme Tee Seltsi on ettevõtmise juures abistanud nii Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Boris Dubovik, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann kui ka Nõmme linnaosa valitsuse osakonnajuhataja Kristjan Kuusik. Nõmme Tee Seltsiga on oma kogemusi Nõmme kultuuriväärtuste taastamisel jaganud Nõmme Koduloohuviliste Koda.

Nõmme Tee Seltsi tegevuse eesmärgiks on Nõmme põliste loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse ning säilitamine, laiemalt aga inimliku linnakeskkonna kujundamine. Eesmärgi saavutamiseks on selts ise osalenud ja teisi elanikke kaasa haaranud nii Nõmme kui ka Tallinna metsade ja parkide kaitsele ning detail- ja üldplaneeringute aruteludele. Selts teeb koostööd teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonidega, samuti ametkondadega linna ja riigi tasandil.

Kadi Alatalu, Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige

Võrokesed avasid Riigikogus käsitöönäitus-müügi “Tõmbekeskusest Toompeale”

Võrumaa naised Riigikogus oma käsitööd müümas. Foto: Jaanus Mark

Esmaspäeval, 2.detsembril avati Tallinnas Riigikogu hoone vestibüülis Võrumaa valdade ühine käsitöönäitus-müük “Tõmbekeskusest Toompeale”, mis kestab 4. detsembrini.

Näituse avamisel ütlesid avasõnad Riigikogu esimees Ene Ergma ja Võrumaa omavalitsuste liidu aseesimees Juri Gotmans. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Kõigile Riigikogu liikmetele viidi külakostina kaasa piparkooke, mis olid fraktsioonide kaupa kenasti pakitud.

Traditsiooniliseks kujunenud näitus sai Rõuge valla eestvõttel ja koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga teoks juba 13. korda.

Jaanus Mark