Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

suur_teeviitReedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
tähistab täna juubelit

kalev_jarvelaTäna, 23. novembril kell 19 tähistab aastapreemiate üleandmisega oma 25. aastapäeva Eesti suurim rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid koondav ühendus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

,,25 aastat tagasi ärkamisaja kõrgharjal sündinud seltsist on praeguseks kujunenud peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele noorte ja üldtantsupidude korraldamisel,” tõdes seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela (fotol). ,,ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele regulaarsete koolituste ja ühisürituste kaudu.”

Tallinna lennusadamas peetaval peol annab selts üle aastapreemiad 10 kategoorias. Selts tänab neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi. Tunnustuse saavad aasta kollektiiv, rahvamuusik, looja ja korraldaja. Samuti tunnustatakse aasta koolitajaid ja sponsorid. Eraldi tõstetakse esile aasta sündmus ning maakonna tantsu- või rahvamuusikapidude korraldaja. Ja loomulikult tunnustatakse ka tegijaid pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse.

Peole eelneb kell 16 rahvakultuuri keskuses algav ERRSi üldkogu, kus muu hulgas selgitatakse veel kord ajakirjanduses ebatäpselt tõlgendatud ja suurt vastukaja tekitanud teemat tantsupeole pääsemise kriteeriumide kohta.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Täna valiti 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis “101 last Toompeale” valiti täna 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti noortemeelne Riigikogu liige ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid, kes oma osalusega on toetanud ka “101 last Toompeale” projekti.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Sihtasutus Archimedes, kes Euroopa Noorte Eesti büroo kaudu on  mitteformaalset õpet propageerides mõtete ja rahastusega toetanud noorte enesearengut sadade noorteprojektide kaudu.

Eelmisel aastal pälvisid aasta laspesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid Darja Saar ja noortekonverents “Lahe koolipäev”.

Lastekaitse Liidu ja “101 last Toompeal” projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil oli hea meel näha, kui paljude organisatsioonide ja inimeste vahel tuli valida, et leida noorte arvates kõige lapsesõbralikumad. Hea meel on tõdeda, Eestis on olemas palju organisatsioone ja inimesi, kes noori innustavad ja neile heas mõttes silma jäävad. Meil on hea meel neid tutvustada.”

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus täna juba 22. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on praegu aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esiletõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Noorte kaasamisest loobudes kaotavad kohalikud võimuorganid suure hulga oma inimeste ideedest ning raiskavad ebaratsionaalselt kohapeal olevaid ressursse.

Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

27. novembrini kestab Noortebändi kodulehel www.noorteband.ee publikuhäletus, mille tulemusel selgub Noortebänd 2013 viimane finalist, kes astub 29. novembril Club Hollywoodis üles koos žürii lemmikutega: Ziggy Wild’i, Ouu, Her Memorial Discourse’i ja The Boondocks’ iga. Kõige rohkem tõid poolfinaalides saali publikut The Boondocks ja Ouu. Noortebändi kontserdi peakorraldaja Greta Roosaare sõnul on noortel muusikutel oluline mõista, et Noortebändi konkurss pakub erinevaid võimalusi ja see, kui palju nad konkursist kasu saavad, on täiesti nende enda teha. “Tahaksin eriti tunnustada The Boondocks’i, kes on läbi konkursi tegelenud enda nähtavaks tegemise ning publiku kaasamisega,” sõnab Roosalu ning lisab, et üks asi on tulla lavale ning esineda, hoopis teine aga kogu oma konkursil osalemine läbi mõelda ning kõik konkursis peituv enda jaoks tööle panna. “Minu soovitus finalistidele on: tooge kohale oma publik ja tehke finaalist enda kontsert!” Loe edasi: Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

Dokfilmiklubi Doff kutsub oma klubisse

Novembris alustab juba kolmandat hooaega dokumentaalfilmiklubi Doff. Tegemist on Tallinna Noorsootöö Keskuse poolt korraldatava filmiklubiga, kus iga kord käsitletakse erinevat maailma­hariduslikku teemat.

Seni vaadatud filmide teemad on puudutanud väga erinevaid valdkondi – on vaadatud filme nii soolisest võrdõiguslikkusest kui ka globaliseerumisest. Ka sel aastal jätkatakse põnevate teemadega, mis kõiki suuremal või vähemal määral mõjutavad. Filmid pärinevad MTÜ Mondo meediateegist ning filmide vaatamine toimub “Vaata ja muuda” projekti raames.

Igale linastusele kutsutakse filmi teemaga kursis olev külaline, kes aitab sisu lahti mõtestada. Sel pool­aastal saab Doff toimuma korra kuus, ning peale pikka suvepuhkust toimub esimene linastus 21. novembril. Vaadatakse filmi “Okupeeri oma müür” ning külla tuleb filmi režissöör Artur Talvik.

Detsembri linastuse kuupäevaks võivad kõik uued ja vanad Doff filmiklubi liikmed ära märkida 12. detsembri. Toimumise kellaaeg ja koht on endised – kell 18.oo Raekoja platsil asuvas Tudengimajas. Dofikute – Doff filmiklubi liikmete – sekka on huvilised teretulnud igal ajal!

Lisainfot järgmiste ning juba vaadatud filmide kohta on võimalik leida Tallinna Noorsootöö keskuse kodulehelt.

Harjumaa noorte kirjandusvõistlus „Mõistuse ja südamega“

Saue Haridusselts Vitalis kuulutab välja Harjumaa noorte kirjandusvõistluse „Mõistuse ja südamega“. Võistluse läbiv teema on inimese ja tema tegevuse väärtustamine igapäevaelus, milles oleks avastamisrõõm, huumor, põnevus ja reaalsustaju.  Oodatud on nii lühijutud, novellid ja lühinäidendeid (ka dramatiseeringuid).

Osavõtu tingimused:

  • Vanus 15-26-aastat
  • Kirjatöö pikkus kuni 10 000 tähemärki
  • Tööd tuleb vormistada normaalkirjas ning tähesuuruseks 12
  • Saatmise tähtaeg on 1.veebruar 2014.a.

Töid hindab kompetentne žürii ning autasustatakse kõiki valdkondi. Võistlust toetavad Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Saue Linnavalitsus, haridusselts Vitalis ja Saue Gümnaasium.

Seda, kuhu töö saata, saab lugeda juba Saue linna kodulehelt

Uus näitus ja toortoidu koolitus Tallinna Botaanikaaias

Tänasest kuni 17. novembrini on Botaanikaaias avatud näitus „Joogi – ja maitsetaimed.” Näidatakse, millest valmistatakse rummi, tarhunit, matet, benediktiini, klaretti, kalvadost ning mis on puerh, oolong, rooibos, muira puama või ayahuasca.

Täna, kella 12.00 – 15.00 võimalik osaleda Vihmavarju Kodukohviku toortoidu töötoas “Toortoit – maitseelamused ja elav maitse”. Töötoas räägitakse keha tasakaalustamisest toidu abil; toortoidule ülemineku erinevatest võimalustest ning muutustest kehas ülemineku erinevatel etappidel. Osalemine töötoas maksab 5 €

Täpsemalt saab infoga tutvuda ka Botaanikaaia kodulehel

 

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal".
Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.
Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Toidumessil selgusid Eesti parimad noored teenindajad

Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas
Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas

1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.

Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.

„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.

„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.

Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013”.

Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.

Liina Liiv

Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Rahvusraamatukogu näitusesaalid täituvad kunstiga – 5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.

Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.

„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.

Loe edasi: Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Dublinist pärit jutuvestja Clare Muireann Murphy repertuaaris on müüte, legende, folkloori, valme, isiklikke lugusid ja omaloomingut. Foto: rahvakultuur.ee
Dublinist pärit jutuvestja Clare Muireann Murphy repertuaaris on müüte, legende, folkloori, valme, isiklikke lugusid ja omaloomingut. Foto: rahvakultuur.ee

Jutupühad on liikuv püha – kohe, kui siia maile juhtub tulema mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on ka aeg jutupühadeks. Seekord on Jutupühade külaliseks iiri päritolu jutuvestja Clare Muireann Murphy, kes esineb 3. novembril kell 18 Tallinnas, Kloostri aidas toimuval jutuõhtul ja juhendab ka 4.-5. novembrini toimuvat õpituba Rahvakultuuri Keskuses.

Jutupühad on välja kasvanud Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva jutukooli tegevusest. Jutukool on üle kahekümne aasta aidanud hoida eesti jutuvestmistraditsiooni ja tutvustanud seda jõudumööda ka mujal maailmas: Šotimaal, Rootsis, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal ja mujal. Jutukooli eestvedaja Piret Pääri sõnul sündis Jutukool vajadusest tutvustada meie oma rahvapärimust. „Mitu põlvkonda on üles kasvanud koos klassikaliste muinasjuttudega, nagu „Tuhkatriinu”, „Okasroosike” ja teised. Tõdesin kurvalt, et jutustatav muinasjutupärimus tihti sellega piirdubki. Ajapikku laienes jutuaines muinasjuttudelt pere- ja kodukohapärimusele ning inimese isiklikele lugudele. Lugudele meie enda elust ja ümbritsevast,“ ütles Piret Päär. Loe edasi: Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Joel Juht. Foto: erakogu
Joel Juht. Foto: erakogu

Jõgevalt võrsunud tantsutreener Joel Juht on peakorraldajaks tänavakultuurifestivalile JJ-Street Baltic Session, mille peakontserdil Nokia kontsertimajas esineb hip-hopi etteastega ka trupp, mille liikmete vanuseks 70+. Joel Juhtile esitab küsimusi Jaan Lukas.

Alustame festivali temaatikast. On tänavakultuur ennekõike linnadele omane kultuurinähtus või tasub selle märke otsida ka maapiirkondadest?

Me ei saa kultuuri võtta linna või maa järgi, see ikka sobib kõigi jaoks ja neid samu tegevusi saab ka teha väiksemates kohtades küll, aga jah, tegijatest on puudus.

Kui palju esinejaid tuleb festivalile teistest Eestimaa piirkondadest väljaspoolt Tallinna?

Teistest Eesti piirkondadest on tulemas kuskil 500 inimest ja kõik maakonnad on esindatud.

Võib-olla on teil infot ka selle kohta, et mõnest külast või alevist tullakse bussitäie seltskonnaga festivalile kaasa elama ja miks mitte ka kaasa tantsima?

Kahjuks paljud linnad ja ka vallad ei tahtnud sellel aastal noori aidata, kuid pean ära mainima, et ainukesena aitab sellel aastal Võru ja Pärnu linn transpordiga, et noored saaksid kohale tulla 20. oktoobril Nokia kontserdimajja.

Loe edasi: Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Kishti Tomita Touré.
Kishti Tomita Touré.

Järgmisel nädalal külastab esmakordselt Eestit tuntud laulja, hääleterapeut ja tervendaja Kishti Tomita Touré, kes viib läbi kaks helisevat töötuba – ühe Tallinnas Avaja keskuses ja teise Lõuna-Eestis Sänna Kultuurimõisas.

Põneva elukäiguga Kishti Tomita Touré on kogenud hääleõpetaja, tuntud laulja ja terapeut, vaimne teejuht ja tervendaja, kes on aidanud oma professionaalsete oskustega hääletöös ning kurgu ja keele massöörina nimekaid artiste, lauljaid ja näitlejaid, aga üha enam ka kõiki teisi, kellel ei ole muusikaga otsest seost, kuid kes on isiklik arengu teel jõudnud temani. Kishti erakordsete „keeleväänamise“ oskuste tõttu tuleb tema vastuvõtule inimesi eri paigust üle maailma.

Õhtune töötuba “Vabastav häälemeditatsioon”
Reede, 25. oktoober 2013 kell 18.00-21.00 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas (Sänna küla, Rõuge vald). Osaluspanus 10 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 20 eurot (tasudes kohapeal).

Päevane töötuba “Hääl – võimas töövahend sügavama kohalolu ja armastuse kogemiseks”

Pühapäev, 27. oktoober 2013 kell 10.00-18.00 Tallinnas Avaja keskuses (Müürivahe 17). Osaluspanus 70 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 80 eurot (tasudes kohapeal). Loe edasi: Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Eesti vanim turvakodu sai 20-aastaseks

Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:

  • 14-kohaline Lilleküla turvakodu, kus saavad abi vanemliku hooleta lapsed. Turvakodusse sattumise peamisteks põhjusteks on lapse hulkurlus, kodune hoolimatus, perevägivald, vanema alkoholism või narkomaania, vaesusest tingitud kodu kaotus, vanema haigus. Tutvustav video!
  • 48-kohaline Nõmme tee keskus, kus sõltuvusvastast taastusabi saavad meelemürkide sõltlastest alaealised. Tutvustav video!

Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.

Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba

Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.

Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.

Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.

„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.

Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.

Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.

Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.

Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).

Allikas: Praxis

Laupäeval on Pirital lasteasjade kirbuturg

Pirita Ettevõtluse Koda korraldab laupäeval, 5. oktoobril kl 11-14 Pirita Vaba Aja Keskuses lasteasjade kirbuturu.

Kõiki huvilisi kutsutakse lasteasju nii ostma, annetama kui ka niisama heategevuslikku kohvikusse head-paremat sööma!

Kui Sul on vajadus lasteasjade järele, siis see on just see koht, kust võid leida põnevaid ja vajalikke asju hea hinnaga! Teise ringi asjad ei ole sugugi halvemad aga on kindlasti soodsamad. Lisandub veel taaskasutuse tänapäevane ja keskkonnasõbralik mõte. Lisaks kaupade ostule-müügile võib kirbuturul rikkamaks saada toredate uute tutvuste võrra.

Kogu kirbuka ajal töötab ka heategevuslik kohvik, mida korraldab MTÜ Charity Pirital. Pakutakse kuuma ja külma jooki, võileibu, pirukaid ja kooki. Kohvikust saadud tuluga toetab Charity Pirital puuetega laste teraapiaid.

Kui sa ka müüma ega ostma ei tule, siis annetama võid ikka tulla. Seda saab teha kirbuka toimumise ajal. Annetatavad asjad peavad olema korralikud ja puhtad. Annetused lähevad Eesti Suurperede Abistamise Seltsile, kes toimetab need otse abivajavate peredeni üle Eesti ning MTÜ-le Caritas, mis toetab teismelisi emasid ja nende lapsi. Suurpered vajaksid lisaks lasteriietele kõiksuguseid jalanõusid ning meesteriideid, samuti on väga oodatud talveriided. Caritasel oleks konkreetsed abivajajad kahele beebivoodi äärepehmendusele ning kahele suuremale beebivannile. Lisaks vajavad nende hoolealused eelkõige 1,5- 2,5-aastaste riideid. Kui te pakite asjad annetamiseks, siis oleks tore, kui te sinna peale kirjutaksite, mis seal sees on (mis suuruses asjad).

Lisainfot veel Pirita VAK kodulehel

Botaanikaaia näitus “Söödavat maa alt ja maa pealt”

Laupäeval avatakse Tallinna Botaanikaaias näitus, kus saab tutvuda nii kodumaiste kui ka kaugetelt maadelt kaasa toodud vahvate viljade, mugulate, sibulate ja seemnetega, millest paljud kõlbavad tarvitada söögiks ja jookide valmistamiseks. Näitus ise jääb avatuks  5.–13. oktoober, avanädalavahetusel on kõikidel külastajatel võimalik osta ka maitsvaid õunu.

5.oktoobril kell 2 toimub ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Ingrid Benderi loeng ‘Tomatikasvatuse rõõmud ja mured’.

Näitusest ja eksponaatidest saab täpsemalt lugeda Botaanikaaia kodulehel

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

sleeping-in-car1-300x1994. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis  Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha

Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt

Teadusajakirjanduse sõber on Tarmo Soomere

Tarmo Soomere.
Tarmo Soomere.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.

Kasside kiibistamisaktsioonid tallinnlastele

kiibi või kaota
Sel pühapäeval toimub Tallinnas järjekordne kasside kiibistamise väliaktsioon, kus kõikidel tallinnlastel on võimalik oma kass soodushinnaga kiipida.

Aktsioon leiab aset Haabersti noortekeskuse ees (Õismäe tee 88), kaasa tuleks võtta isikut tõendav dokument ja kassi vaktsineerimistunnistus.
Vastuvõtt toimub kinnises ehitussoojakus kell 11-15.

Tallinna elanikule on kiibistamise soodushind 5 € (tasumine sularahas)

Vastavalt 1.01.2014 jõustuvale uuele Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjale peavad alates 1. jaanuarist 2015 olema kõik Tallinnas peetavad kassid kiibitud ja registreeritud Lemmikloomaregister LLRis.

Järgmine kiibistamisaktsioon leiab aset 2.oktoobril Lasnamäel Kivila pargis.

Kiibitud lemmiklooma saab igaüks ka tasuta registrisse kanda Riigiportaalis

Täna hakkab Telliskivi loomelinnakus Ökomäss 2013

Ökomäss201320. – 22.09 leiab Telliskivi loomelinnakus aset Ökomäss 2013. Festivalil käsitletakse renoveerimise, restaureerimise ning kodu-ja keskkonnakujundamise erinevaid valdkondi. Osaleda saab ka erinevates õpitubades, koolitustel ning vaadata erinevaid hariduslikke ja dokumentaalfilme. Üritus on kõigile tasuta.

Programm:

Reede, 20.september
10.00 – 15.00 Ehitusala ja muinsuskaitse spetsialistide ning ehitushuviliste seminar  A-hoone 4. korruse saalis
15.00 Ökoehitus- ja restaureerimismessi avamine B-hoone rohelises saalis. Avab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
15.30 – 19.00 Mess avatud
18.00-19.00 Indiaanitelgi püstitamise õpituba välisalal (eelregistreerimine pole vajalik)
18.00-19.30 Ökoehituse Ühingu Foorum (Rohelises saalis)
20.00 Samsara linastus Rohelises saalis, filmi juhatab sisse Artur Talvik.

Laupäev, 21.september
10.00 – 18.00 Ökoehitus- ja restaureerimismess B-hoone rohelises saalis
Töötoad lastele ja täiskasvanutele. Hariduslikud ja dokumentaalfilmid.
11.00-13.00 Paneeldiskussioon „Miks ja milline vana maja vajaks kaitset?“. Modereerib Liisa-Ly Pakosta. Avatud seminarid
20.00-23.00 Ökomässu Loomepada podiseb Rohelises saalis

Pühapäev, 22. september
11.00 – 15.00 Ökoehitus- ja restaureerimismess B-hoone rohelises saalis
Töötoad lastele ja täiskasvanutele. Avatud seminarid. Hariduslikud ja dokumentaalfilmid

Rohkem infot ka Ökomäss2013 kodulehel; koolituste-õpitubadega saab tutvuda SIIT

Täna õhtul kõnnib valgus Kadriorus

Kadrioru parki on tänaseks paigaldatud üle 5000 küünla-tõrviku ja palju põnevaid valgulahendusi “Valgus kõnnib Kadriorus 2013” raames. Programm algab kell 17:00 Kadrioru kontserdiväljakul & lõppeb kell 22.30 Pillapalu platsil.
  • 17:00 Corelli kuninglik Barokkorkester (Kadrioru kontserdiväljakul). Esitatakse Kadrioru 295 juubeliaastaks loodud kava.
  • 18:30 Hedvig Hanson ja Uku Suviste (Kadrioru pargi Luigetiigil)
  • 20:00 Ansambel Külalised (Kadrioru Lilleaias)
  • 21:00 Iiri tantsutrupp Solas (Kadrioru kontserdiväljakul).
  • 22:00 Muusikaline etendus “Barokist tänapäeva”, koos üllatuste, valguse, muusika, liikumise ja ilutulestikuga.
Programm on kõikidele tasuta. Lisainfot leiab Kadrioru pargi kodulehelt

Pühapäeval selguvad Eesti
parim mahetootja ja mahetoode 2013

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein
2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

Pühapäeval, 15. septembril selguvad Tallinnas vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval 2013. aasta parim mahetoode ja -tootja Eestis. Parim mahetootja 2013 tiitlile kandideerib 7 tootjat, parim mahetoode 2013 tiitlile on esitatud 27 toodet.

“Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja aina rohkem suudetakse mahedalt toodetud toodangut ka mahedana müüa, olgu siis kohalikule või välisturgudele,” ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. “Hea meel on näha, et juba tuntud mahetöötlemisettevõtetele lisandub täiesti uusi tegijaid. Märgatavalt on paranenud ka pakendite disain ja kvaliteet.”

“Nõudlus mahetoodete järgi aina kasvab ja tarbija väärtustab aina enam tervislikku, keskkonnasõbralikult toodetud toitu,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Me loodame, et tublide tootjate ja toodete esile tõstmine aitab innustada ka teisi, et aina rohkem mahetooteid tarbijani jõuaks. Tulevikus oleks vahva märkida ära ka parim eksportmahetoode, sest meie mahetoodete potentsiaal ulatub kindlasti kaugemale kui ainult Eesti.”

Enne võitjate väljakuulutamist toimub vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu hoovis ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, toimuvad mahetoidu töötoad lastele ja publik saab valida oma lemmikmahetoote. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Loe edasi: Pühapäeval selguvad Eesti
parim mahetootja ja mahetoode 2013

Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:

Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.

Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.

Loe edasi: Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte