Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Rahvusraamatukogu näitusesaalid täituvad kunstiga – 5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.

Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.

„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.

Loe edasi: Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Dublinist pärit jutuvestja Clare Muireann Murphy repertuaaris on müüte, legende, folkloori, valme, isiklikke lugusid ja omaloomingut. Foto: rahvakultuur.ee
Dublinist pärit jutuvestja Clare Muireann Murphy repertuaaris on müüte, legende, folkloori, valme, isiklikke lugusid ja omaloomingut. Foto: rahvakultuur.ee

Jutupühad on liikuv püha – kohe, kui siia maile juhtub tulema mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on ka aeg jutupühadeks. Seekord on Jutupühade külaliseks iiri päritolu jutuvestja Clare Muireann Murphy, kes esineb 3. novembril kell 18 Tallinnas, Kloostri aidas toimuval jutuõhtul ja juhendab ka 4.-5. novembrini toimuvat õpituba Rahvakultuuri Keskuses.

Jutupühad on välja kasvanud Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva jutukooli tegevusest. Jutukool on üle kahekümne aasta aidanud hoida eesti jutuvestmistraditsiooni ja tutvustanud seda jõudumööda ka mujal maailmas: Šotimaal, Rootsis, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal ja mujal. Jutukooli eestvedaja Piret Pääri sõnul sündis Jutukool vajadusest tutvustada meie oma rahvapärimust. „Mitu põlvkonda on üles kasvanud koos klassikaliste muinasjuttudega, nagu „Tuhkatriinu”, „Okasroosike” ja teised. Tõdesin kurvalt, et jutustatav muinasjutupärimus tihti sellega piirdubki. Ajapikku laienes jutuaines muinasjuttudelt pere- ja kodukohapärimusele ning inimese isiklikele lugudele. Lugudele meie enda elust ja ümbritsevast,“ ütles Piret Päär. Loe edasi: Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Joel Juht. Foto: erakogu
Joel Juht. Foto: erakogu

Jõgevalt võrsunud tantsutreener Joel Juht on peakorraldajaks tänavakultuurifestivalile JJ-Street Baltic Session, mille peakontserdil Nokia kontsertimajas esineb hip-hopi etteastega ka trupp, mille liikmete vanuseks 70+. Joel Juhtile esitab küsimusi Jaan Lukas.

Alustame festivali temaatikast. On tänavakultuur ennekõike linnadele omane kultuurinähtus või tasub selle märke otsida ka maapiirkondadest?

Me ei saa kultuuri võtta linna või maa järgi, see ikka sobib kõigi jaoks ja neid samu tegevusi saab ka teha väiksemates kohtades küll, aga jah, tegijatest on puudus.

Kui palju esinejaid tuleb festivalile teistest Eestimaa piirkondadest väljaspoolt Tallinna?

Teistest Eesti piirkondadest on tulemas kuskil 500 inimest ja kõik maakonnad on esindatud.

Võib-olla on teil infot ka selle kohta, et mõnest külast või alevist tullakse bussitäie seltskonnaga festivalile kaasa elama ja miks mitte ka kaasa tantsima?

Kahjuks paljud linnad ja ka vallad ei tahtnud sellel aastal noori aidata, kuid pean ära mainima, et ainukesena aitab sellel aastal Võru ja Pärnu linn transpordiga, et noored saaksid kohale tulla 20. oktoobril Nokia kontserdimajja.

Loe edasi: Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Kishti Tomita Touré.
Kishti Tomita Touré.

Järgmisel nädalal külastab esmakordselt Eestit tuntud laulja, hääleterapeut ja tervendaja Kishti Tomita Touré, kes viib läbi kaks helisevat töötuba – ühe Tallinnas Avaja keskuses ja teise Lõuna-Eestis Sänna Kultuurimõisas.

Põneva elukäiguga Kishti Tomita Touré on kogenud hääleõpetaja, tuntud laulja ja terapeut, vaimne teejuht ja tervendaja, kes on aidanud oma professionaalsete oskustega hääletöös ning kurgu ja keele massöörina nimekaid artiste, lauljaid ja näitlejaid, aga üha enam ka kõiki teisi, kellel ei ole muusikaga otsest seost, kuid kes on isiklik arengu teel jõudnud temani. Kishti erakordsete „keeleväänamise“ oskuste tõttu tuleb tema vastuvõtule inimesi eri paigust üle maailma.

Õhtune töötuba “Vabastav häälemeditatsioon”
Reede, 25. oktoober 2013 kell 18.00-21.00 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas (Sänna küla, Rõuge vald). Osaluspanus 10 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 20 eurot (tasudes kohapeal).

Päevane töötuba “Hääl – võimas töövahend sügavama kohalolu ja armastuse kogemiseks”

Pühapäev, 27. oktoober 2013 kell 10.00-18.00 Tallinnas Avaja keskuses (Müürivahe 17). Osaluspanus 70 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 80 eurot (tasudes kohapeal). Loe edasi: Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Eesti vanim turvakodu sai 20-aastaseks

Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:

  • 14-kohaline Lilleküla turvakodu, kus saavad abi vanemliku hooleta lapsed. Turvakodusse sattumise peamisteks põhjusteks on lapse hulkurlus, kodune hoolimatus, perevägivald, vanema alkoholism või narkomaania, vaesusest tingitud kodu kaotus, vanema haigus. Tutvustav video!
  • 48-kohaline Nõmme tee keskus, kus sõltuvusvastast taastusabi saavad meelemürkide sõltlastest alaealised. Tutvustav video!

Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.

Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba

Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.

Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.

Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.

„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.

Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.

Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.

Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.

Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).

Allikas: Praxis

Laupäeval on Pirital lasteasjade kirbuturg

Pirita Ettevõtluse Koda korraldab laupäeval, 5. oktoobril kl 11-14 Pirita Vaba Aja Keskuses lasteasjade kirbuturu.

Kõiki huvilisi kutsutakse lasteasju nii ostma, annetama kui ka niisama heategevuslikku kohvikusse head-paremat sööma!

Kui Sul on vajadus lasteasjade järele, siis see on just see koht, kust võid leida põnevaid ja vajalikke asju hea hinnaga! Teise ringi asjad ei ole sugugi halvemad aga on kindlasti soodsamad. Lisandub veel taaskasutuse tänapäevane ja keskkonnasõbralik mõte. Lisaks kaupade ostule-müügile võib kirbuturul rikkamaks saada toredate uute tutvuste võrra.

Kogu kirbuka ajal töötab ka heategevuslik kohvik, mida korraldab MTÜ Charity Pirital. Pakutakse kuuma ja külma jooki, võileibu, pirukaid ja kooki. Kohvikust saadud tuluga toetab Charity Pirital puuetega laste teraapiaid.

Kui sa ka müüma ega ostma ei tule, siis annetama võid ikka tulla. Seda saab teha kirbuka toimumise ajal. Annetatavad asjad peavad olema korralikud ja puhtad. Annetused lähevad Eesti Suurperede Abistamise Seltsile, kes toimetab need otse abivajavate peredeni üle Eesti ning MTÜ-le Caritas, mis toetab teismelisi emasid ja nende lapsi. Suurpered vajaksid lisaks lasteriietele kõiksuguseid jalanõusid ning meesteriideid, samuti on väga oodatud talveriided. Caritasel oleks konkreetsed abivajajad kahele beebivoodi äärepehmendusele ning kahele suuremale beebivannile. Lisaks vajavad nende hoolealused eelkõige 1,5- 2,5-aastaste riideid. Kui te pakite asjad annetamiseks, siis oleks tore, kui te sinna peale kirjutaksite, mis seal sees on (mis suuruses asjad).

Lisainfot veel Pirita VAK kodulehel

Botaanikaaia näitus “Söödavat maa alt ja maa pealt”

Laupäeval avatakse Tallinna Botaanikaaias näitus, kus saab tutvuda nii kodumaiste kui ka kaugetelt maadelt kaasa toodud vahvate viljade, mugulate, sibulate ja seemnetega, millest paljud kõlbavad tarvitada söögiks ja jookide valmistamiseks. Näitus ise jääb avatuks  5.–13. oktoober, avanädalavahetusel on kõikidel külastajatel võimalik osta ka maitsvaid õunu.

5.oktoobril kell 2 toimub ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Ingrid Benderi loeng ‘Tomatikasvatuse rõõmud ja mured’.

Näitusest ja eksponaatidest saab täpsemalt lugeda Botaanikaaia kodulehel

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

sleeping-in-car1-300x1994. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis  Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha

Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt

Teadusajakirjanduse sõber on Tarmo Soomere

Tarmo Soomere.
Tarmo Soomere.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.

Kasside kiibistamisaktsioonid tallinnlastele

kiibi või kaota
Sel pühapäeval toimub Tallinnas järjekordne kasside kiibistamise väliaktsioon, kus kõikidel tallinnlastel on võimalik oma kass soodushinnaga kiipida.

Aktsioon leiab aset Haabersti noortekeskuse ees (Õismäe tee 88), kaasa tuleks võtta isikut tõendav dokument ja kassi vaktsineerimistunnistus.
Vastuvõtt toimub kinnises ehitussoojakus kell 11-15.

Tallinna elanikule on kiibistamise soodushind 5 € (tasumine sularahas)

Vastavalt 1.01.2014 jõustuvale uuele Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjale peavad alates 1. jaanuarist 2015 olema kõik Tallinnas peetavad kassid kiibitud ja registreeritud Lemmikloomaregister LLRis.

Järgmine kiibistamisaktsioon leiab aset 2.oktoobril Lasnamäel Kivila pargis.

Kiibitud lemmiklooma saab igaüks ka tasuta registrisse kanda Riigiportaalis

Täna hakkab Telliskivi loomelinnakus Ökomäss 2013

Ökomäss201320. – 22.09 leiab Telliskivi loomelinnakus aset Ökomäss 2013. Festivalil käsitletakse renoveerimise, restaureerimise ning kodu-ja keskkonnakujundamise erinevaid valdkondi. Osaleda saab ka erinevates õpitubades, koolitustel ning vaadata erinevaid hariduslikke ja dokumentaalfilme. Üritus on kõigile tasuta.

Programm:

Reede, 20.september
10.00 – 15.00 Ehitusala ja muinsuskaitse spetsialistide ning ehitushuviliste seminar  A-hoone 4. korruse saalis
15.00 Ökoehitus- ja restaureerimismessi avamine B-hoone rohelises saalis. Avab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
15.30 – 19.00 Mess avatud
18.00-19.00 Indiaanitelgi püstitamise õpituba välisalal (eelregistreerimine pole vajalik)
18.00-19.30 Ökoehituse Ühingu Foorum (Rohelises saalis)
20.00 Samsara linastus Rohelises saalis, filmi juhatab sisse Artur Talvik.

Laupäev, 21.september
10.00 – 18.00 Ökoehitus- ja restaureerimismess B-hoone rohelises saalis
Töötoad lastele ja täiskasvanutele. Hariduslikud ja dokumentaalfilmid.
11.00-13.00 Paneeldiskussioon „Miks ja milline vana maja vajaks kaitset?“. Modereerib Liisa-Ly Pakosta. Avatud seminarid
20.00-23.00 Ökomässu Loomepada podiseb Rohelises saalis

Pühapäev, 22. september
11.00 – 15.00 Ökoehitus- ja restaureerimismess B-hoone rohelises saalis
Töötoad lastele ja täiskasvanutele. Avatud seminarid. Hariduslikud ja dokumentaalfilmid

Rohkem infot ka Ökomäss2013 kodulehel; koolituste-õpitubadega saab tutvuda SIIT

Täna õhtul kõnnib valgus Kadriorus

Kadrioru parki on tänaseks paigaldatud üle 5000 küünla-tõrviku ja palju põnevaid valgulahendusi “Valgus kõnnib Kadriorus 2013” raames. Programm algab kell 17:00 Kadrioru kontserdiväljakul & lõppeb kell 22.30 Pillapalu platsil.
  • 17:00 Corelli kuninglik Barokkorkester (Kadrioru kontserdiväljakul). Esitatakse Kadrioru 295 juubeliaastaks loodud kava.
  • 18:30 Hedvig Hanson ja Uku Suviste (Kadrioru pargi Luigetiigil)
  • 20:00 Ansambel Külalised (Kadrioru Lilleaias)
  • 21:00 Iiri tantsutrupp Solas (Kadrioru kontserdiväljakul).
  • 22:00 Muusikaline etendus “Barokist tänapäeva”, koos üllatuste, valguse, muusika, liikumise ja ilutulestikuga.
Programm on kõikidele tasuta. Lisainfot leiab Kadrioru pargi kodulehelt

Pühapäeval selguvad Eesti
parim mahetootja ja mahetoode 2013

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein
2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

Pühapäeval, 15. septembril selguvad Tallinnas vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval 2013. aasta parim mahetoode ja -tootja Eestis. Parim mahetootja 2013 tiitlile kandideerib 7 tootjat, parim mahetoode 2013 tiitlile on esitatud 27 toodet.

“Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja aina rohkem suudetakse mahedalt toodetud toodangut ka mahedana müüa, olgu siis kohalikule või välisturgudele,” ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. “Hea meel on näha, et juba tuntud mahetöötlemisettevõtetele lisandub täiesti uusi tegijaid. Märgatavalt on paranenud ka pakendite disain ja kvaliteet.”

“Nõudlus mahetoodete järgi aina kasvab ja tarbija väärtustab aina enam tervislikku, keskkonnasõbralikult toodetud toitu,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Me loodame, et tublide tootjate ja toodete esile tõstmine aitab innustada ka teisi, et aina rohkem mahetooteid tarbijani jõuaks. Tulevikus oleks vahva märkida ära ka parim eksportmahetoode, sest meie mahetoodete potentsiaal ulatub kindlasti kaugemale kui ainult Eesti.”

Enne võitjate väljakuulutamist toimub vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu hoovis ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, toimuvad mahetoidu töötoad lastele ja publik saab valida oma lemmikmahetoote. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Loe edasi: Pühapäeval selguvad Eesti
parim mahetootja ja mahetoode 2013

Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:

Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.

Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.

Loe edasi: Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Hiiu staadionil toimub perespordipäev

Pühapäeval, 15. septembril toimub äsja uue kunstmurukatte saanud Hiiu staadionil perespordipäev “Sportlik pere Nõmmel 2013”. Üritus toimub kell 12.00-17.30, väravad avatakse kell 11. Perespordipäeva lõpetab kell 17 algav Lenna Kuurmaa kontsert. Päeva juhib Hannes Hermaküla.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul kasutavad Hiiu staadionit nii koolid kui ka erinevad spordiklubid. “Seal viivad Nõmme koolid läbi oma kehalise kasvatuse tunde ja korraldavad spordipäevasid, lisaks toimuvad ka jalgpallitrennid. Just seetõttu on hea, et staadion taas kooliaasta alguses kasutusvalmis,” rääkis Korp.

Perespordipäeval selgitatakse välja Nõmme sportlikumad pered. Osalema on oodatud 3-liikmelised võistkonnad, kuhu võivad kuuluda emad, isad, õed, vennad, vanaemad ja vanaisad jne. Parimad võistkonnad selguvad erinevate ülesannete täitmisel, mida viivad läbi Nõmmel tegutsevad spordiklubid.

Lisaks toimuvad sel päeval staadionil Nõmme lasteaedade ja koolide teatejooksud, linnapea karika jalgpalliturniir Nõmme-Lasnamäe, sõpruskohtumises võtavad omavahel mõõtu Nõmme Kalju ja Nõmme Unitedi lapsed ja lapsevanemad jpm.

Tallinna linnavalitsus eraldas juunis Hiiu staadioni jalgpalliväljakule uue kunstmuru soetamiseks ja paigaldamiseks reservfondist 275 000 eurot. Uus kunstmurukate tagab tingimused kvaliteetseks treeninguks. Paigaldatud kunstmuru omab FIFA 2 sertifikaati, mis tähendab, et staadionil on võimalik pidada ka rahvusvahelisi võistlusi.

Täpsem ürituse ajakava!

Täna toimub heategevuslik moeshow “Koertemood 2013”

Koertemood2013Teisipäeval, 10. septembril kell 18.30 toimub Tallinnas Solarise Keskuse Aatriumis juba teist aastat heategevuslik moeshow “Koertetemood 2013”. Õhtut juhib Ženja Fokin. Ürituse peaeesmärk on meeleoluka etenduse ajal koguda raha haigete hüljatud koerakutsikate raviks.

Modellideks on 19 Chihuahua Sõprade Liidu chihuahuat ja üks taks! Näha saab Cedrelle moekat toodangut, sülekoerte kandekotte ja kaelarihmasid Ossu Lemmikloomapoelt ning eksklusiivset Bling-Bling kollektsiooni, mis on valminud Chihuahua Sõprade Liidu ja Cedrelle ühistööna.

Toimub isetehtud koerterõivaste konkursi finaal, kus kohtunikeks on Eesti disainerid, moeloojad ja moega seotud koeraomanikud. Esikolmikule on auhinnad välja pannud ajakiri Mood, Katico, Cedrelle, Piret Kartus, Coolcompany, Niilodesign ja Chihuahua Sõprade Liit.

Chihuahua Sõprade Liidu sülekoerte mängutunni koerad näitavad armsaid ja vahvaid trikke. Etenduse jooksul on kõigil võimalik tasuta nõu saada Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarstilt.

Pealtvaatajate vahel loosime välja Cedrelle lemmikupesa. Publikul on võimalik kaasa võtta ka oma lemmikloomad, et koos etendust nautida. Ürituse peakorraldajad on Chihuahua Sõprade Liit ja koerterõivaste tootja Cedrelle.

Allikas: Chihuahua Sõprade Liit

Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja
Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Avatud Eesti Fond ootab huvilisi sel neljapäeval, 12. septembril juba 18ndat korda arutlema avatud ühiskonna ees seisvate väljakutsete üle. Tänavu võtame vaatluse alla internetis lokkava vihakõne ja küsime, kas vaenamist on võimalik vähendada ka karistusseadustikku muutmata.

Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele. “Selle mõju ei ole ehk mõõdetav päevade ja nädalatega, ent pikemas perspektiivis on anonüümsus vähendanud avaliku sõna kvaliteeti, peletades meediast üha enam häid arvajaid,” kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

12. septembril Nordic Hotel Forumis toimuva foorumi peakülaline on Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutleb olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.

IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsib koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus. Loe edasi: Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Nõmmel toimub laupäeval “Rohelise aia päev”

Sel laupäeval, 7. septembril toimub kella 13-20 Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias (Väikese Illimari 12) “Rohelise aia päev”.

Nõmme Aednike ja ühenduse Loov Nõmme korraldamisel toimuva ürituse eesmärgiks on edendada Nõmme elu ja arengut läbi aiakultuuri. Toimub rohevahetus, ekskursioonid muuseumis ja esinevad lastekirjanikud.

Nõmme Aednike eestvedaja Triinu Aroni sõnul on kirjanike aed Nõmme Aednike jaoks rikkaliku pärandiga kultuuripaik, mis väärib senisest enam tähelepanu. “Näeme tulevikus kirjanike aeda kohana, kus kokku saavad inimesed, keda ühendab huvi aiakultuuri ja kirjanduse vastu. Siin saab korraldada erinevaid linna aiaruumi mõtestavaid üritusi ning regulaarseid kirjandusõhtuid, mis tutvustavad tänapäevast eesti kirjandust nii täiskasvanuile kui lastele,” rääkis Triinu Aron.

Päev algab rohevahetusega, kus saab ära anda üle jäänud taimed ja aiasaadused ning vastu võtta meelepäraseid. “Seega tehke inventuur oma peenardes ja aiasoppides. Mis üle – tooge kaasa! Mis puudu – ehk seekord leiategi!” julgustab Aron.

Lastele püstitatakse aeda lastetelk, kus on raamaturiiul, kuhu saab tuua oma laste äraloetud raamatuid ja lauamänge ning neid teiste laste raamatute ja lauamängude vastu vahetada. Külla on lubanud tulla ka lastekirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trull.

Päeva jooksul on võimalik tutvuda ka Underi-Adsoni ja Tuglaste kodumaja kultuurivaraga. Maja saab sel sügisel 80-aastaseks.

Kava on pidevalt täienemas, jooksvat infot leiab koduleheküljelt. Üritust toetab ka Nõmme linnaosa valitsus.

Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Tallinna Lastehaigla Toetusfond sai Kanadast Inna ja Aadu Randpalult päranduse, mis on ligi 584 000 eurot ning sellega Eesti kõige aegade suurim eraannetus.

Juba oma eluajal toetas lasteta vanapaar Tallinna lastehaigla toetusfondi 83 000 euroga. Randpalud said presidendilt 2009. aastal Punase Risti III järgu teenetemärgid.

“Ükski töö ei kanna vilja kohe – selleks, et midagi suurt korda saata, on vaja järjepidevalt vaeva näha pikki aastaid,” rääkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Tallinna lastehaigla on 20 aasta jooksul ühiskonnale ja annetajatele kinnitanud, kui hindamatu väärtus on toetada neid, kes ise ennast aidata ei saa. Perekond Randpalude pärandus on Eesti heategevuse ajaloo suurim eraisikute annetus. Tallinna lastehaigla toetusfondis oleme kogu aeg olnud veendunud, et me ei tee mitte tööd riigi asemel, vaid riigile lisaks ja koos riigiga. Sest riik, see olemegi meie.”

“Heategevus on tänuväärne täiendus maksumaksjate panusele ning tänu headele inimestele saame aidata rohkem ja kiiremini,” sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas. “Hiigelpärandus Kanadast näitab ka eestlaste ülemaailmse kogukonna hoolivust, et Eestis läheksid asjad ikka hästi ja isamaa on väliseestlastel endiselt südames. Päranduse jätmine lastele – homsele Eestile – on üllas.” Loe edasi: Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse

Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt

Tekst ja fotod: Liisa Aavik

Värske värvi lõhna võis tunda juba hommikul kell 11. Siin-seal kolisesid metalltalad ning kambakesi pandi kokku telke.

Kui mõnes vanalinna kohvikus maksab tükk kooki 4€, siis Uue Maailma festivalil saab sama raha eest neli korda rohkem ja paremat. Õuehoovides päikese käes peesitades proovitud koogid ja pirukad olid imehead ning imekenad. Leidlikud Kelmiküla kassijaama daamid mõtlesid ka oma kookidele välja selliseid põnevaid nimesid nagu näiteks „Lõhetätoveeringuga kass“ ja „Krämpsu kräsupea“. Loe edasi: Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt

Toimuvad puidu turustamise ja ühismüügi seminarid

SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.

Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.

Seminaril käsitletavad teemad:

*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel

Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee

Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Krautmani terviseakadeemias nüüd uus õppekava – refleksoloogia

Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia on erakool, mis pakub massaaži- ja loodusteraapiatealast kutseõpet ning täienduskoolitust. Kutseõppes on võimalik valida viie eriala vahel: klassikaline massaaž, Idamaade loodusteraapia, aroomiteraapia, eesti pärimusmeditsiin ja refleksoloogia.

Refleksoloogiat saab esmakordselt õppida kutseõppe erialana terviseakadeemias alates sellest sügisest. Nii mahuka ja tervikliku õppekava näol on tegemist esimese omalaadse õppekavaga Eestis. Õppima on oodatud kõik need, kes on huvitatud holistilisest tervisekäsitlusest ja soovivad süüvida ning pühenduda refleksoloogia saladustesse. Eriala sobib ka juba tegutsevatele terapeutidele, kes soovivad oma terapeudi tööriistakasti ühe uue ja väeka teraapiavormiga täiendada. Samuti sobib õppekava neile, kes soovivad õppida midagi uut enese arendamiseks ja maailmapildi laiendamiseks.

Refleksoloogia õppekava juhtiv õppejõud on praktik Elery Tammemägi, kes on pikka aega praktiseerinud nii refleksoloogi kui ka homöopaadina. Lisaks puutuvad õppijad kokku mitmete teiste õppejõududega, sest õppekavas on õppeaineid nii keha kui ka meele üldistest käsitlustest, nii klassikalisest Lääne kui ka iidsetest Idamaade meditsiinidistsipliinidest.

Refkelsoloogia õpe toimub kahel nädalavahetusel kuus kahe aasta jooksul, mil omandatakse põhjalikud teadmised inimese kehast kui meelest, refleksoloogiast ning terapeuditööst. Õppe lõppedes on võimalik sooritada vastav kutseeksam.

Lisainfot õppekava ülesehituse ja erialaainete kohta leiab kodulehelt http://www.terviseakadeemia.ee/et/node/356