
Septembrikuu neljal laupäeval tutvustab loomaaed okassigu ja pesukarusid.
Loe edasi: OKASSEAD JA PESUKARUD TALLINNA LOOMAAIAS
Septembrikuu neljal laupäeval tutvustab loomaaed okassigu ja pesukarusid.
Loe edasi: OKASSEAD JA PESUKARUD TALLINNA LOOMAAIAS
Läinud nädala neljapäeval toimunud alko- ja meelemürgivaba pidu Tallinna Solarise keskuse katuseaias oli neile, kes eelistavad ennast vabalt ja mõnusalt tunda täiesti kainena.
Loe edasi: Pildigalerii: EKSTAATILINE TANTS SOLARISE KATUSEAIAS JÄTKUB KERNU MÕISAS
Premia jäätisevabrik alustab koostöös emafirmaga Food Union eksporti Hongkongi, Singapuri ja Taiwani ning saadab sel aastal Aasiasse üle 36 tonni Eestis toodetud jäätist.
Loe edasi: EESTI JÄÄTIST HAKATAKSE SÖÖMA 8000 KM KAUGUSEL AASIAS
Sügisel neljaseks saav Tallinna loomaaia jääkaru Aron kolib selle aasta jooksul EAZA jääkarude paljundusprogrammi koordinaatori soovitusel Prantsusmaale La Flèche loomaaeda. Sealse loomaaia uues jääkarude elupaigas on koordinaatori poolt Aronile valitud kaaslane – Hellabrunni loomaaiast pärit emane jääkaru Quintana.
Loe edasi: TALLINNA LOOMAAED VALMISTUB ARONI LÄKITAMISEKS PRANTSUSMAALE
Nädalapäevad tagasi selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistluse tulemused ja võidutööks valiti vastakaid mõtteid tekitanud märksõna „Riigipea” all esitatud taies, mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik. Oma arvamust ja seisukohta kujundab mälestusmärgi püstitamise peamisi eestvedajaid Trivimi Velliste.
Loe edasi: MÄRGID MÄLESTUSEST
Peaminister Jüri Ratas tänas täna Tallinna botaanikaaias toimunud tänukontserdil eri elualade esindajaid, kes aitasid lahendada koroonaviirusest põhjustatud eriolukorda.
Loe edasi: PEAMINISTRI TÄNU ERIOLUKORDA LAHENDADA AIDANUD INIMESTELE
Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavuse eriolukorra tõttu Kaitseliidu paraadi ei korraldata.
Loe edasi: VÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULE TEEKOND TORIST LÄBI PÄRNU TALLINNASSE
Lähenevad nelipühad ehk suvistepühad on täis kevadist ilu. “Mis sul kodus on?”, küsis Teele Arnolt Oskar Lutsu “Kevades”. “Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste…” Sirelite õitsemise hurmavad lõhnad, õunapuude õitsemine, kõik see õidepuhkemise ilu on meie ümber vaid kord aastas.
Loe edasi: ELLU ASTUDES…
G4S Eesti kommunikatsioonijuhI teatel pidas neljapäeva õhtul turvaettevõtte patrull kinni Tallinna kesklinnas narkojoobe tunnustega mehe, kes oli koos ühe naisterahvaga linnatänaval möödakäijaid rünnanud.
Loe edasi: TALLINNA TÄNAVAL MÖÖDUJAID RÜNNANUD MEHE PIDAS KINNI G4S TURVATÖÖTAJA
Tallinna linnavolikogu muutis tänasel istungil heakorraeeskirja. Suur osa muudatusi on seotud keskkonnakaitsega. Võrreldes kehtinud heakorraeeskirjaga täpsustati linna ametiasutuste kohustusi ja heakorranõudeid.
Loe edasi: NIITMATA MURU PIKKUST ENAM EI MÕÕDETA
Tallinna linnavolikogu muutis tänasel istungil määrusi, mille kohaselt olid lapsevanemad ajutiselt vabastatud lasteaia kohatasu maksmisest, toetati eralasteasutustes käivate laste vanemaid kohatasu maksmisel ning võimaldati ka mittetallinlastel ühistranspordiga tasuta sõita.
Loe edasi: ERIOLUKORRA-AEGSED SOODUSTUSED KEHTIVAD MAI LÕPUNI
Valitsus nõustus Keskkonnaministeeriumi ettepanekuga, et kümme Tallinna parki arvatakse looduskaitse alt välja. Põhiliselt on need eraomanikele kuuluvad iluaiad, mille edasine riiklik kaitse ei ole otstarbekas.
Loe edasi: KÜMME TALLINNA KUNAGIST PARKI MINETAVAD RIIKLIKU KAITSE
19. mail toimunud Rae vallavolikogu istungil anti roheline tuli innovatsioonikomisjoni loomiseks. Komisjoni algatajad on Rae vallavolikogu esimees Tõnis Kõiv ja endine Rae vallavanem ning praegune Riigikogu liige Mart Võrklaev.
Loe edasi: RAE VALLAS UNISTATAKSE VESINIKTRAMMIST
Täna, 27. mail, erakorralise meditsiini päeval, andis Regionaalhaigla üle kõrgeima tunnustuse – Grand Man 2020 tiitli, mille pälvis tänavu anestesioloogia ja intensiivravi valdkonna tulihingeline edendaja, kauaaegne anestesioloogiakliiniku juhataja dr Valdo Toome.
Loe edasi: DR VALDO TOOME PÄLVIS GRAND MAN TIITLI
12. märtsil, mil Eesti valitsus kehtestas koroonaviiruse ehk COVID-19 tõttu riigis eriolukorra, tõttasid Regionaalhaiglale appi Eesti naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Vabatahtlikud pidasid haigla erakorralise meditsiini osakonna sissepääsu ees 24/7 valvet kuni eriolukorra lõpuni, 18. maini.
Loe edasi: REGIONAALHAIGLA TÄNAB NAISKODUKAITSJAID JA KAITSELIITLASI

Igal aastal saab esimene Tallinna päeval sündinud laps linnavolikogu esimehelt kingiks hõbelusika. Täna oli esimeseks tulijaks 3244 grammi kaaluv ja 48 sentimeetri pikkune poisslaps, kes sündis varastel hommikutundidel Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas. Vastne ilmakodanik on perele esimene laps. Linnavolikogu esimees Tiit Terik õnnitles värskeid lapsevanemaid ja soovis väikesele tallinlasele rõõmsat kasvamist targaks ja tugevaks linnakodanikuks.
Tallinna päeva esmasündinu õnnitlemise tava on aastakümneid väldanud kaunis traditsioon. Eriolukorra tõttu jõudsid hõbelusikas ja õnnesoovid pereni kontaktivabalt.
Tallinna päeva tähistatakse 15. mail. Sellega meenutatakse Tallinnale Lübecki linnaõiguste andmist 1248. aastal. Tähtpäeva eesmärk on väärtustada linna ajalugu ja tallinlaseks olemist, tutvustada pealinna tänapäeva ja minevikku nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Tallinna päeval esmasündinud. Foto: Jukko Nooni →

KU päevatoimetaja

Kell 10.10 algab lühike videotuur, kus linnavolikogu esimees Tiit Terik tutvustab volikogu hoonet, ajalugu ning seda, millised otsused istungitesaalis sünnivad. Samuti näitab ta, mida peidab volikogu esimehe kabineti seinas asuv seif. Tallinna linnavolikogu töötab vanalinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuvas omaaegses uhkes linnavillas. Kohaliku omavalitsuse volikogu on nagu kogukonna parlament, kus elanike valitud esindajate kaudu otsustatakse kohaliku elu kõiki küsimusi.
Kell 11-11.30 on veebiülekanne, mis kannab pealkirja „Jaan Pehk ja 30 aastat Tallinna linnavolikogu“. Armastatud laulja Jaan Pehk annab (mini)veebikontserdi, kus saab kindlasti kuulda laule „Korstnapühkija“ ja „Laul Tallinnast“, kuid loomulikult on Pehkil muudki varuks. Muusikalise etteaste vahepeal vestlevad volikogu esimees Tiit Terik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sellest, kuidas on Tallinn 30 aastaga muutunud. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 1989. aasta detsembris, kui valiti pärast poole sajandi pikkust pausi taas Tallinna linnavolikogu. Mäeltsemees oli aastatel 1989−1996 linnavolikogu liige ning 1992-1993 linnavolikogu esimees.
Mõlemat veebiülekannet saab vaadata tallinn.ee/tallinnapaev ja www.delfi.ee/z/tallinnapaev.
KU päevatoimetaja

Epidemioloogiline olukord Eestis näitab küll stabiliseerumise märke, kuid lähtuvalt Vabariigi Valituse poolt esitatud eriolukorrast väljumise kavast, on Eestis veel pikk tee minna, enne kui on võimalik korraldada avalikke suurüritusi. Täna on jätkuvalt meie kõigi prioriteet inimeste tervis ja ohutus ning seetõttu ei ole võimalik korraldada kevadisele messiperioodile kavandatud messe.
Kahtlemata omab messide ärajäämine suurt majanduslikku mõju nii eksponentidele, messikorraldajale, stendiehitusfirmadele, turundusfirmadele, reklaamibüroodele kui pajudele teistele ettevõtetele, kes otseselt või kaudselt on seotud messide ettevalmistuse ja toimumisega ning kes üldjuhul ei kvalifitseeru ka tänastele riiklikele kriisiabi erimeetmetele.
Eesti suurima erialamessi, ehitusmessi „Eesti ehitab“ projektijuht Epp Sultsmanni sõnul vaadatakse tulevikku siiski optimistlikult, sest juba eelmine majanduskriis näitas kohapealsete messide olulist rolli kriisist väljumisel. „Messil osalemine on tõhusaks abivahendiks, aitamaks kiiremini jalule saada just väikse- ja keskmise suurusega ettevōtetel ning tulla paremini toime turupositsioonide taastamise ja ümberjaotumisega. Eesti Näituste AS on oma messide kaudu valmis seda abi pakkuma ka käesolevast majanduskriisist väljumisel“, sõnas Sultsmann.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.

Lahendusena loodi veebikeskkond Fresh, mis võimaldab osta Eesti väiketootjate toodangut kodust lahkumata.

[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.
Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

Neljandat nädalat järjest oli inimeste huvi raamatute laenutamise vastu tavaajast märksa suurem – päevas laenutati keskmiselt 190 raamatut, tavaliselt jääb keskmine 143 juurde. Rahvusraamatukogu on üle vaatamas ka paljusid teisi teenuseid ning plaanib hakata lähiajal pakkuma pikematel teemadel nõustamist video teel ning laiendada tellimise võimalust ka pakiautomaatidesse üle Eesti.
Nädala alguses pikendas Rahvusraamatukogu laenutustähtaegu veel kuu võrra – kõik lugejad, kelle laenutähtajad muudeti eriolukorra alguses 5. maile, saavad raamatuid veel kuu aega lugeda, sest raamatukogu ootab neid tagasi alles 1. juunil. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.

[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.
Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

Tegelikult osutus seegi näiliseks, sest täna keskpäeval Pereraadio vahendusel kuulajateni jõudnud Oleviste koguduse jumalateenistuse salvestas eelnevalt pastor Heldur Kajaste juba käesoleva nädala teisipäeval kiriku Püha Maarja kabelis. „See oli peaaegu soolo-teenistus. Ma olin seal üksi: lugesin pühakirja ja jutlustasin, lisaks kasutasin varematest aegadest pärit üld- ja koorilaule – ka salvestasin üksi,” selgitas vaimulik. Lisaks kuulamisele on võimalik siin seda jutlust täies mahus ka süvenenud mõttega lugeda.
Lisaks kõigele eelenvale tähistab Heldur Kajaste täna oma kuuekümneseks saamise juubelisünnipäeva. Palju õnne! „Tema sõnavõtud ja näiterikkad jutlused baseeruvad Jumala Sõnale ja kindlatele põhimõtetele,” lausus Kajaste 50. juubeli puhul Eesti Piibliseltsi juhatuse esimees Jaan Bärenson ja sama kinnitavad juubilari kaasrändurid uuesti ka 10 aastat hiljem.
KU päevatoimetaja
» AITA ISEENNAST!
Smithfield’i asulas põlesid heledasti tuleriidad. See oli tuli, mis oli võtnud elu mitmetelt märtritelt. Üks rändaja märkas oma imestuseks aga üht poissi sealtpoolt koju suundumas. Ta küsis poisilt: “Kus sa käisid?” – “Ma käisin Smithfield’is märtrite põletamist vaatamas.” – “No mikspärast ometi sa sinna läksid?” imestas rändaja. Ja väike poiss vastas: “Ma läksin, et õppida – kuidas tuleb surra.”
Loe edasi: HELDUR KAJASTE: MITTE SEE EI OLE SUUR-REEDE SÕNUM