Tiigrihüppe Sihtasutus ja Kiili Gümnaasium korraldavad 21. jaanuaril 2011 seminari, mis üritab luua selgust erinevate e-keskkondade osas, mida täna koolitöö organiseerimiseks pakutakse – alates lapsevanematele suunatud e-koolist ja lõpetades Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt nõutud EHISE ja soovitatud eKIS-iga.
Koolidepoolne huvi teema vastu on võrdlemisi suur, hetkel on juba registreerunud üle 160 osaleja üle Eesti, aga kuna kool ja omavalitsus on tihedalt seotud, seda eeskätt dokumendihalduse poole pealt, siis ootame väga ka linna- ja vallavalitsuste esindajaid.
Esmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.
23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.
Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele
Ajal, mil enamik lambakasvatajaid näeb villa kui lambapidamise tülikat kõrvalprodukti, on mõned taluperenaised võtnud kvaliteetse villa tootmise oma südameasjaks. Nende kasvatatavate lammaste villadest ongi kokku pandud Harjumaa Muuseumis Hea Villa näitus. Näitusel tutvustatakse erinevate lambatõugude (eesti maalammas, ahvenamaa lammas, gotlandi lammas ja rootsi peenvillalammas) villa ja nende villast käsitsi kedratud lõngasid. Villad on väga erinevates toonides – lumivalgest süsimustani ja nii pehmed kui karmid. Näitusel saab näha ka villatöötlusvahendeid.
Kahel laupäeval, 12. veebruaril ja 12. märtsil, toimuvad muuseumis töötoad, kus MTÜ Hea Villa Selts liikmed õpetavad tänapäevaste villatöötlusvahenditega villa kraasima, kammima ja käsitsi lõnga ketrama.
Tegemist on kolmanda Hea Villa näitusega. Kaks esimest toimusid 2009. aastal Tallinnas Eesti Käsitöö Maja galeriis ja 2010. aastal Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi majas.
Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. märtsini.
MTÜ Hea Villa Selts ühendab lambakasvatajaid ja käsitöölisi, kes hindavad kvaliteetset kodumaist lambavilla. Seltsi peamisteks eesmärkideks on väärtustada ja tutvustada villaga seotud traditsioonilist käsitööd, juhtida lambakasvatajate tähelepanu villa parendamise vajalikkusele, uurida villatöötlemisalast pärimust ja traditsioone ning korraldada villalambakasvatuse ja käsitööga seotud nõustamisi, koolitusi ja kursusi
19. jaanuaril kell 18 on kõik huvilised teretulnud Keila waldorfkooli Läte (Kruusa 23, Keila) vestlusringi “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla”, kus arutletakse lapsevanemaks olemise ja kogukonna rolli üle laste kasvamisel.
Vestlusringi vedur Martin Tiidelepp on tegutsenud Aruküla waldorfkogukonnas seitse aastat. Elukutselt juhtimise ja koostöö koolitaja, nelja lapse isa ja 2009. a ilmunud raamatu “Eluülesanded” kaasautor.
2008. aastal asutas haridus- ja kultuuriselts Läte uue waldorfpedagoogikal tegutseva kooli Keilasse. Loe kooli kohta lisa: www.erakoollate.ee
Vestlusring “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla” on osa seltsi projektist “Müüdimurdjad”, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Erinevate kultuuride väelaule esitav muusikaline grupp Tane Mahuta lubab 16.jaanuaril kogu Tallinna Kirjanike Maja saali laulma panna.
Tane Mahuta (maoori keeles elupuu) nimeline koosseis noori ja andekaid Eesti muusikuid annab esimese avaliku kontserdi, kus tulevad esitusele aafrika, skandinaavia, india, iisraeli, põlisameerika ja eesti ürgsed väelaulud. Improvisatsioonilist ja kergesti kaasalauldavat muusikat tšellol, torupillil, harmooniumil, viiulil, ocariinil ja šhamaanitrummil nimetavad noored ise urban-folgiks.
Erikülalisena lööb kaasa üks Soome parimaid noori tuva-stiili kõrilauljaid Kosmo Hölmönen, kes mängib ka kosmilist trummi nimega “hang”.
“Tane Mahuta esimene kontsert Matkamajas oli minu jaoks 2010. aasta üks suurimaid muusikaelamusi. Pole varem olnud juhust viibida kontserdil, kus esimesest loost alates kuni viimaseni välja oleksin kaasa laulnud. Ja seda olukorras, kus ise tegelikult üldse laulda ei oska,” kirjeldab Tane Mahuta esimest mitteavalikku kontserti Viru Folgi peakorraldaja Peep
Veedla.
Kontsert toimub pühapäeval, 16. jaanuaril kell 19 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis. Piletid Baraka poest (Pärnu mnt 4) ja kohapeal.
Sel aastal 90. juubeliaastat tähistav Eesti Ornitoloogiaühing avab juubeliaasta esmaspäeval, 10. jaanuaril Tallinnas Rahvusraamatukogus.
Kell 18 algaval juubeliaasta esimesel üritusel räägib ühingu auliige Fred Jüssi oma mõtetest, Tarvo Valker Loode-Eesti lindudest ning Andres Kalamees ühingu ajaloost. Aasta linnust suitsupääsukesest räägib ja näitab pilte Mati Kose. Lisaks tutvustab Riho Kinks uut EOÜ raamatut “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”. Õhtut saadab klaveril ühingu nõukogu esimees Peep Lassmann. Õhtu toimub koostöös Looduse Omnibussiga.
Täna kell 12 algab Tallinna Raekoja platsil Euroopa kultuuripealinna aasta unikaalse projekti TeateTants 2011 avaüritus, mille käigus läbib üle kahesaja tantsija kilomeetri tantsusammul Tallinna talviseid vanalinna tänavaid. tantsusammul. TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. TeateTantsu idee autori, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul soovitakse projektiga tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõikidele soovijatele.
Avaüritusega algab registreerimine suvisele TeateTantsule. Registreeruda saab internetis aadressil www.teatetants.ee Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa teid. Tantsusammul läbime lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Eestimaa looduslik ja kultuuriline rikkus on allikas, mis muudab iga maakonna eriliseks. TeateTants toob esile maakondade omanäolisuse. Ettevõtmises saavad osaleda tantsurühmad, koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad. TeateTants – Tants ühendab! Rohkem informatsiooni: www.teatetants.ee.
Eesti teatripilti lisandus senise A.H.Tammsaare teatri huviringi põhjal moodustunud ja sellest ajaloolisest harrastusteatrist välja kasvanud MTÜ Tammsaare Teater.
Nii nagu aasta sai 1. jaanuaril sisse oma hoo, nii alustab ka üks Tallinna vanimaid teatritruppe oma märkimisväärselt pika eluea juures uut hingamist. Aastakümneid Tallinna Toomklubi huviringina tegutsenud A. H. Tammsaare nimeline teater alustab iseseisvat elu nime all MTÜ Tammsaare Teater. Praegune loominguline ja elav näitetrupp ei saa päädida pelga huviringi staatusega. Jõudu ja tahet iseseisvaks tegutsemiseks trupil jätkub. Eesti teatrielu on seda väärt, et tegusad ja tarmukad noored inimesed saaksid vabalt oma tegemisi seada. Loe edasi: Tegevust alustab Tammsaare Teater
Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 12, Tallinnas Raekoja platsil TeateTantsu avapauk. Kohal on enam kui 200 tantsijat, kes tantsivad vahetuste kaupa läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile.
Sellega avatakse ühtlasi registreerumine suvisele TeateTantsule 2011, mis toimub 20.-28. augustini. Selle käigus läbitakse tantsides tuhat kilomeetrit Eestimaa maanteid. Teatetantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. Eeldatavalt osaleb selles üle 3000 tantsupaari ja muusiku üle Eesti. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Teatetants on ERRSi suurprojektina osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustest.
TeateTantsu korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Aasta viimane päev värskes õhus. Vasakult: Kristina Vennikas, Anastasia Andrejeva, Lembit Õunlo ja Jaan Vehlmann keha kinnitamas ja jooksumuljeid vahetamas. Foto: Henri Vennikas31. detsembril 2010 toimus Laulasmaal Meremõisa metsas jooksu- ja käimisüritus Viimase Öö Unistus. Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team korraldas esmakordselt Eestis 12-tunnise non-stop ürituse. Selle eripäraks on see, et iga osaleja võib ajavahemikus 12.00-24.00 alustada, millal soovib ning käia või joosta nii palju kui tahab.
Üritus õnnestus suurepäraselt. Joosti kilomeetrisel lumisel metsarajal, mis oli küünaldega valgustatud. Ilmataat soosis üritust mõõduka pakase (-7 kraadi) ja tuulevaikse ilmaga. Korraldajad pakkusid kehakinnituseks lõkkel keedetud suppi, pastat ja putru ning joogiks kuuma spordijooki, mahla, kakod, teed, glögi jm. Meeleolu hoidsid üleval Elujooksu võistkond oma lustakate lauludega, jooksuklubi Hermese võistkond oma abivalmidusega, Kaitseväe Logistikakeskuse võistkond oma innukusega jt osalejad oma naeratavate nägudega.
Värsket õhku ja looduse ilu tulid nautima 25 jooksusõpra, kes läbisid aasta viimasel päeval ühtekokku 826,3 km. Vanim osaleja oli 69-aastane Lembit Õunlo, noorim 18-aastane Kristina Vennikas. Kõige rohkem kilomeetreid kogus Heleen Vennikas (86 km). Meestest jooksis enim kilomeetreid Mart Maasikrand (62 km). Naiskond Lumejänesed silkasid kolme peale kokku 169 km, segavõistkond Kaitseväe Logistikakeskus 142 km ja meeskond Hermes 78,2 km.
Uude aastasse jooksnud kuus vaprat osalejat ja korraldajad tervitasid 2011. aastat Meremõisa rannas tähistaeva all ilutulestikku nautides. Järgmine Viimase Öö Unistus toimub 31. detsembril 2011.
Kaheksas Presidendimatk toimub 26. veebruaril. Taas on võimalus matkata Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale, kus kõiki matkajaid ootab Musta Täku Talli lahke pere sooja supiga. Kellel päevasest matkast rammu üle jääb, siis samal õhtul kell 20 algab Musta Täku Tallis simman-tantsuõhtu, mille kulminatsiooniks on ansambli Meie Mees esinemine.
MTÜ Spordiklubi Presidendirada asutati 2004. aasta novembris eesmärgiga piirkonna liikumisradade arendamiseks ja nendel ürituste korraldamiseks. Hoidke end kursis Presidendimatk 2011 tegemistega, teavet saate veebilehelt www.presidendirada.ee, telefonil 51982723 ja e-maililt: kadritoomingas@gmail.com
Täna ja homme on Tartus ja Tallinnas tudengite filmiõhtud, kus esilinastuvad neli tudengite maailma eri paigus tehtud lühidokumentaalfilmi.
Filmiprogrammi kuuluvad järgmised filmid:
“Telegrammid Burjaatiast” (Režissöör Mirjam Matiisen/ 30 min/ 2010). Dokumentaalfilmi peategelane on laama Karam Dorzh, ilmaliku nimega Igor Nikolajevitsh Ardujev, kes teenib oma igapäevast leiba Burjaatia vabariigi väikese külakese Kõreni budismitemplis.
“Rahu ja armastust otsimas” (Režissöör Kätlin Palm/ 15 min/2010). Lugu Londonis elavast kodutust mehest, kes püüab teenida elatist oma luuletuste müümisega.
“Üles, alla” ( Režissöör Toomas Järvet/ 26 min / 2008). Dokumentaalfilm kolmest barselonalasest, kes püüavad leida oma elus kuldset keskteed ja tasakaalu soovide ja kohustuste vahel
“Särav Unistus” (Režissöör Brett Orloff/ 27 min/2010). Film jutustab loo kahest noorest naisest, kes jagavad unistust saada Itaalia burlesquelavade uuteks staarideks.
Filme saab vaadata täna Tartus Genialistide klubis algusega kell 20 ja homme Tallinna Kinomajas kell 19.
Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF) lõpetab oma viienda Tallinna talvefestivali ”Tõsta pilk ja ava süda” suurejoonelise galakontserdiga, mille raames tehtud annetustest toetatakse erivajadustega individuaalõppijaid ja päevakeskuses (MTÜ Nirk) õppivaid hariduslike erivajadustega lapsi.
Keskuses õpib 16 Tallinna ja Harjumaa põhikooli õpilast, kellel ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik oma kodukoolis ja tavaklassis õppida. Lapsi transporditakse minibussiga ning kõige suurem mure on koolibussi finantseerimine, mis maksab päevas 900 krooni.
Heategevuslik galakontsert toimub teisipäeval, 28. detsembril kell 17.30 Tallinnas Kaarli kirikus. Esinevad: Pille Lill (sopran), Maria Veretenina (sopran), Piia Paemurru (klaver), Erika Jefimova (orel), EMTA Kammerorkester, Credo-Allika kammerkoor, Kehra Kunstidekooli plaatpilli ansambel Xilofono, juhendaja Ülle Raud, dirigent Eivin Toodo. Õhtut juhivad Meelis Kompus ja Pille Lill.
Corelli Music kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ on terve kuu pakkunud imelisi muusikaelamusi. Kontserdid toimuvad aasta viimaste päevadeni välja.
Festivali avakontsertidel esitas kaunist orelimuusikat Peter Frisée Austriast. Mõisates ja salongides pakkusid põnevate kõladega jõulukava löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Lõppkontsertide kavas „Dixit Dominus“ kõlavad kirikuvõlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed luksuslikus koosseisus: kontserdil
Dirigent Daniel Reuss.
esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss. Kirikuvõlvide all kõlavad barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kavas on Händel ”Dixit Dominus”, Corelli ”Jõulukontsert”, J.S.Bach ”Singet dem Herrn”. Aastalõpukontserditega tervitatakse ühtlasi kultuuripealinna-aasta saabumist Tallinna.
28. detsembril kell 19 on kontsert Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinnas Jaani kirikus.
Kausthub Desikachar. Foto: Tallinna JoogaühingViimsi vallas Haabneemes algab täna neli päeva kestev kogemuslik seminar helide maailma. Juhendajaks Kausthub Desikachar Indiast. Viimsi keskkoolis toimuv seminar on mõeldud kõigile joogaharrastajatele ja neile, kes huvitatud helide ja meditatsiooni kasutamisest.
Neljapäevase seminari eesmärk on pakkuda osalejatele palverännakut helide maailma ning kogeda ja praktiseerida mantrate laulmist ja meditatsiooni, et kasutada neid oma vaimse ümberkujunemise teel.
Jooga filosoofia ja teised traditsioonilised India õpetused usuvad kindlalt, et heli on looduses loova ilu esmane ja põhiline mõõde. Sama põhimõte leidub ka teistest riikidest pärinevates vaimsetes õpetustes üle kogu maailma. Meie suhe helidesse nende erinevates vormides väljendub muusikas, ülistuslauludes ja kõnes ning on oluline osa meie elust.
Joogas on helide kasutamine tõusnud tähelepanu keskmesse tänu mantratele. Mantratel on loomupärane omadus mõjutada inimese sügavamaid tasandeid. Koos iidse meditatsioonipraktikaga peetakse mantrate laulmist kõige tähtsamaks ja peenekoelisemaks joogapraktikaks. Neid praktikaid pole kasutatud üksnes mõistmaks alateadvuse väljendusi ja mustreid, vaid ka nende mõjutamiseks ja muutmiseks positiivses suunas. Loe edasi: Viimsis algab täna põnev rännak helide maailma
Jooksu- ja käimisüritus Viimase Öö Unistus on mõeldud neile, kes tahavad enda vana-aasta õhtut ebatraditsioonilisel moel tähistada ning uude aastasse joosta/käia või lihtsalt aasta viimasel päeval värsket õhku, looduse ilu ning head seltskonda nautida. Ürituse eesmärk on propageerida liikumist ja tervislikke eluviise ning pakkuda koos tegemise rõõmu.
Viimase Öö Unistus toimub Keila vallas Meremõïsa telkimisalal 31.detsembril. Rada on avatud kella 12.-24. Võistlus toimub non-stopi põhimõttel umbes 1 km pikkusel ringil. See tähendab, et iga osaleja võib startida omale sobival kellaajal ja joosta/käia nii pika maa, kui soovib ja sellise tempoga, nagu talle sobib.
Ka puhkepauside aja ja arvu valib iga osaleja ise ning võistluspaigast võib ära käia ja kui soovi on, siis omale sobival ajal rajale tagasi tulla ja distantsi jätkata. Pimedal ajal on rada tähistatud õueküünaldega. Minimaalne distants, mis tuleb läbida, et tulemust kirja saada, on 10 km.
Täna, 19. detsembril viib Tallinnast Balti jaamast kell 8.42 teekonda alustav Eesti Raudtee jõulurong jõulurõõmu Tartu- ja Valgamaa inimestele.
Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase teatel sõidutab jõulurong Eesti Raudtee töötajaid ja nende pereliikmeid, kes astuvad astuvad üles jõuluteemalistes rollides, et viia jõulurõõmu ja meeleolu Eestimaa eri paikadesse.
Jõulurongile vastu tulnud inimesi tervitab Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, esinevad Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor, rahvale toob jõulurõõmu jõuluvana ja publiku hulgas sagivad päkapikud jagavad komme.
Jõulurong peatub pühapäeval kell 11.54 Nõos; 12.31 Elvas; 13.09 Paluperas; 13.45 Pukas, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Igas jaamas peatub rong 25ks minutiks.
Täna õhtul kukub tähtaeg pakkumiste tegemiseks oksjonikeskkonnas osta.ee müüki pandud lumehangele. Müüdav lumehang asub Tallinna külje all Harjumaal, 15 minuti autosõidu kaugusel kesklinnast.
Kaupa on vaadatud juba ligi 186 000 korda, pakkumisi on tehtud 46 korda. Praeguseks on lumehange eest pakutud 375 krooni. Kui hind tõuseb üle 1000 krooni, lubab müüja anda kaubaga kaasa ka ajaloohõngulise sissetöötatud lumelabida.
Kuulutuse järgi on lumehange kõrgus on ca 1,5 m, laius 1,5 m ja pikkus 10 m. Müüja info kohaselt sisaldab hang suures koguses eluks vajalikku keemilist ühendit H2O, samuti väiksemas koguses ühendeid NaCL ja CaCl2 ning veelgi väiksemas koguses muid aineid.
Lumehange täpsem mass ja tihendus on teadmata, kuna müüjal puuduvad vahendid selle mõõtmiseks.
Erametsaomanikud pakuvad kõigile võimalust tuua omale jõulukuusk erametsast. Jõulupuude pakkujad asuvad erinevates piirkondades üle Eesti. Eesti Metsaselts kogub andmeid nende metsaomanike kohta, kes pakuvad jõulupuid, allolev nimekiri on pidevalt täienev. Loe edasi: Jõulukuuse saab tuua ka erametsast
Foto: www.terviklik.eeHarjumaal Liiva külas Tervikliku Enesearendamise Laagriplatsil toimub homme, 18. detsembril talvise pööripäeva higitelgi rituaal Tõnu Talimaa läbiviimisel.
Higitelk on iseendaga ja maailmaga rituaalse suhtlemise koht. Seda on labi aastatuhandete tehtud enne millegi uue alustamist või mingite sündmuste lõpetamiseks – lahtilaskmiseks. Samuti tehakse seda enese, lähedaste või maailma tervendamiseks.
Higitelgi rituaal algab orienteeruvalt kell 13, tule süütamine juba kell 11.00, rituaal lõpeb orienteeruvalt kell 18.00-19.00.
Kohale tulla soovitatakse juba varem, enne tulesüütamist, et saaks osaleda higitelgi katete paigaldamises ning jääks aega iseendaga olemiseks.
Endal peaks kaasas olemai lamamismatt, mille peal saab istuda või lamada, kui higitelgist vahepeal valjas käiakse, suur saunalina ümber ja peale võtmiseks, samuti saunaplätud, et ei peaks paljajalu maapeal kõndima. Lisaks natuke midagi värsket ühissöömise jaoks.
Osavõtjate arv on piiratud (max 20 inimest), vajalik registreerumine e-posti aadressil terviklik1@terviklik.ee. Osalemine tasuline. Loe lähemalt siit.
MTÜ VEDA ehk Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsatsiooni eestvedamisel toimub Viimsis Harmoonikumis sel laupäeval, 18. detsembril suur õpitubade ning seminaride päev, kus saab kaasa lüüa jõuluaja söögi-joogi valmistamisel – tehakse verivorsti, jõululeiba ja jõulukooki. Lisaks meistardatakse ning kuulatakse tähetarga pajatusi järgmiseks aastaks.
Iga soovija saab ise vorsti toppida ja oma perele koju kaasa viia. Õpitubades valmistatav söögipoolis on vaba igasugusest keemiast ning loengud tulevad lõbusad ja õpetlikud. Tuppa tuuakse ka õled ja jagatakse vihkudena soovijatele, ikka koos tarvitamisõpetusega.
Indigolaste Tom. Foto: Kadri ValsbergKogukondlik mootor, maailmarändur ja ansambli Indigolapsed laulukirjutaja Tom Valsberg naasis Indiast palverännakult, annab Eestis paar kontserti ja põrutab edasi läbi Lõuna-Ameerika Argentiinasse Rainbow hipikogunemisele, et saada inspiratsiooni uute laulude kirjutamiseks.
Äsja viieaastaseks saanud südamlik ansambel Indigolapsed ootab muusikalistele koosviibimistele etno-folki kuulama ja Tommi rännumemuaare nautima inimesi igas vanuses kogu perega.
Alla 8-aastastele põnnidele ja üle 70-aastastele memmedele-taatidele on kontsert tasuta, teised peavad ikka pileti ka lunastama.
Täna astub Tom koos Indigolastega üles kell 19.30 Tallinnas Matkamajas (Raekoja plats).
Foto: piparkoogimaania.eeNeljapäeval kell 18.00 avab Tallinnas Disaini-ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”, millist pole olemas mitte kusagil mujal maailmas. Kõik asjad selles poes on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab.
Võlupoe autoriteks on 125 Eesti kunstnikku, disainerit ja kujundajat, kelle loodud jõulukingitus on vaatajatele näha vaid mõne nädala. Võlupoest võib leida maagiliste omadusetega aparaate, imelikke esemeid, ajamasinat, kristallkuuli, kust tulevik välja voolab, kõikide soovide täitumise templit ja muid uskumatuid asju.
See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse- ja unistustemaailmast. PiparkoogiMaanial on 5. sünnipäev. Et keegi ei jääks piparkoogimaagiast ilma, kutsutakse kõiki osalema üle-eestilisel PiparkoogiMaania internetivõistlusel, kuhu oodatakse piparkoogitöid teemal “Võlupood”! Loe edasi: Täna avab uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”
Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks, mida ühiselt tehakse või ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused jõuluajal on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Nii on lugu ka külaseltsidega. Meie külaseltsi eesmärgiks on Laulasmaa küla harmooniline arendamine ning atraktiivse elu- ja külastuskeskonna tagamine omanäolise ja elujõulise Laulasmaa nimel.
Tänapäeval, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on nulg või hoopis kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud. Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad on maitseküsimus. Nii ehivad ning eesmärgistavad oma tegevust vastutust jagavad vabatahtlikud oma põhikirjades.
Keegi ei tea täpselt, millal hakati jõuluvanale või päkapikkudele kirju saatma. Lapsed kirjutasid vargsi teadeande, et on oldud hea laps ja et jõuluvana võiks olla nii kena ja tuua kingituseks need ja teised vajalikud asjad. Mõnikord oli kirjas pikk loetelu ja teinekord paluti tuua kinke veel emale ja isale ning õdedele-vendadele – ikka nii, nagu kirjutaja tundis vajaliku olevat. Sellise kirja kirjutamine oli ikka ja alati eriline saladus, mida toimetati vaikselt omaette salajas. Veel ei ole hilja kirjutada. Loe edasi: Jõululäkitus Laulasmaalt
