Lennusadama angaaride teemaõhtu 18. augustil kell 18 võtab vaatluse alla unikaalse arhitektuurilise lahendusega ning hetkel rekonstrueerimisjärgus olevad vesilennukite angaarid, mis on märkimisväärsed nii ehitustehnilises kui –teaduslikus mõttes.
Lennusadama angaaride teemaõhtul vaadeldakse vesilennukite angaaride ajalugu, rekonstrueerimistöid ning tulevikuvisiooni – sellest kõigest on rääkima kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger ning KOKO arhitekt Andrus Kõresaar.
Lisaks rännakule läbi angaaride arhitektuuriajaloo pääsevad huvilised uudistama ka angaaride alla.
Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas on tasuta!
“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama suviste teemaõhtute sari, mis tutvustab Lennusadama ekspositsiooni ning kutsub üheskoos muuseumi looma. Juba toimunud ja lähiajal toimuvate Lennusadama suvesündmustega saab tutvuda siin.
Eestis esmakordselt korraldab MTÜ Inkotuba 10. septembril 2011 aiandusteraapia õppepäeva, mida juhib tunnustatud Soome spetsialist Tarja Takala-Hotti ning aianduskeskusesse Hortes, kus üritus toimub, oodatakse osalema omastehooldajaid, lähedase kaotanuid, lapsevanemaid, sotsiaal- ja tervishoitutöötajaid ning teisi roheluse huvilisi.
Kuigi Eesti inimesed on roheluse ja aiandusega aastasadu seotud olnud, hakatakse aiandusega tegelemise positiivsele mõjule nii inimese vaimsele kui füüsilisele tervisele alles nüüd rohkem tähelepanu pöörama. Olgu tegu suure aia või kasvõi pisikese toataimega aknalaual, rohelusega tegelemine aitab üle saada nii lähedase kaotusest, kiirendada läbielatud õnnetusest paranemise protsessi, toetab laste keelelist arengut ja õpetab neile käitumist ja palju muud.
Foto: MTÜ Inkotuba
Roheteraapia eripäraks võrreldes teiste teraapiavormidega on selle ajaliselt pikem mõju. See toimib ka siis, kui teistest teraapia vormidest ei ole abi ning see ei eelda midagi (näiteks psühholoogiliste teraapiate puhul on toimimise eelduseks inimese enda tahe). Esmakordselt Eestis toimuvat aiandusteraapia õppepäeva “Ole roheline” juhib Soome aednik-õpetaja, aiandusteraapia kursuste korraldaja Tarja Takala-Hotti. Käesoleva pilootürituse kaudu soovitakse tuua osalejateni üldisem teadmine roheteraapiast, kuid katsetada selle teraapia võtteid ka enda ja oma lähedaste heaolu suurendamiseks. Lisaks luuakse aiandusteraapia huviliste võrgustik, kes aitab kaasa selle teraapiavormi edasisele populariseerimisele Eestis.
Ürituse toimumise aeg: 10. september 2011, kell 11-16.
Ürituse toimumise koht: aianduskeskus Hortes. Seljaku 4b, Laagri, Harjumaa.
Osalemistasu: EUR 5/inimene (tasuda peale registreerimist või kohapeal)
Päevakava:
11.00-12.30 Sissejuhatus aiandusteraapiasse;
12.30-12.50 Kohvipaus;
12.50-14.20 Taimede-lillede teraapiline mõju tervisele — meetodid ja nende kasutamine;
14.20-14.40 Kohvipaus;
14.40-16.10 Suurepärane elukoht ja oma lemmikpaik, toonust ja rõõmu taimedest – kuidas seda saavutada.
Õppepäeval saab osaleda 30 inimest. Kuna loeng toimub soome keeles, siis tõlgitakse kogu koolitus kohapeal eesti keelde.
Foto: MTÜ Inkotuba
Õppepäevale on oodatud registreerima kõik rohelusest huvituvad omastehooldajad, laste ja noorte vanemad ning nendega tegelevad spetsialistid, eakad, masendunud ja stressis inimesed ja nende lähedased, floristid, puuetega inimesed ning nendega tegelevad spetsialistid, sotsiaal- ja tervishoiuala töötajad, pedagoogid ja psühholoogid, kes soovivad kasutada aiandusteraapiat enda ja oma lähedaste või teiste huviliste aitamiseks.
Õppepäevale saab registreerida elektronposti teel aadressil pirjo@inkotuba.ee või helistades telefonil +372 5550 0290 (Pirjo Vaarmaa, Inkotoa projektijuht). Registreerimisel palume ära tuua järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-posti aadress, maakond, millisesse ülalkirjeldatud sihtgruppi kuulute (omastehooldaja, florist, jne). Registreerimise lõpptähtaeg on 6. september. Õppepäeva korraldab MTÜ Inkotuba koostöös aianduskeskusega Hortes, ürituse toimumist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Nissi valla noortekeskus kuulutab välja koomiksivõistluse teemal „Seadus nõuab” seatempude vähendamiseks alaealiste hulgas.
Võistlusel osalemiseks tuleb joonistada õpetliku moraaliga koomiks mõnel allpool nimetatud teemal ehk püüda oma loominguga selgitada, miks on targem ja kasulikum käituda nii, nagu seadus sätestab.
Enne joonistamist võiks seadused siiski läbi lugeda. Teemadeks on Nissi valla alaealiste poolt sagedamini rikutud seaduste esinelik:
20. augustil algusega kell 11 oodatakse kõiki Jõelähtme Passaarile kirikumõisa peoplatsil.
Tegusat ja toimekat rahvast tuleb kokku kõikidest küladest üle kogu kihelkonna. Kaubeldakse aiasaaduste ja käsitööga, meisterdatakse, mängitakse pilli, lauldakse ja tantsitakse.
Hea ja paremaga kostitavad Kostivere, Rebala ja Ruu külaselts. Jõelähtme golfiklubi pakub laadasuppi ja tutvustab golfimängu algtõdesid. Lastele teeb lõbusõitu poni, esindatud on kennel Ribessita huvitavate koertega Parasmäelt.
Esinevad Saha küla ansambel, Loo Pihlakobar, Neeme Nogia ja paljud teised. Töötab päevapiltnik, toimub loterii ja leidub muudki huvitavat.
Endisesse Jõelähtme koolimaja klassituppa on oodatud vilistlased ja õpetajad mälestusi vestma. Väljanäitusel on vanu õpikuid ja pilte. Paneme välja fotonäituse, kuhu on oodatud kõikide kohalike harrastuspiltnike tabatud hetked; siinsed inimesed, loomad, maastik, unustuse hõlma jäänud töötegemisvõtted või esemed. Valime välja parimad tööd ja tublimaid ootavad auhinnad.
Näitame arheoloog Vello Lõugase lühifilme „Inimene mäletab maad” ja „Maa mäletab inimest”, mis on tehtud Rebala aladel sel ajal, kui fosforiidikarjäärid ähvardasid laieneda ja alla neelata mitu küla.
Lisainfot saab www.rebala.ee või triin 448@gmail.com.
20. – 23. augustini toimub Eestis juba viiendat korda rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus”, mille sündmused leiavad aset nii pealinnas kui ka Peipsimaal – Mustvees ja Kallastel. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.
Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.
Festivalil kõlavad palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses. Vilniuse vanausuliste koguduse koori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandini ulatuvast traditsioonist. Hilisema aja autorite vaimulikke värsse Kallaste kontserdil laulab Kallaste vanausuliste naiskoor.
Traditsiooniliselt tutvustab festival ka vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on Eesti publik saanud tutvuda vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Venemaa Krasnodari krais säilinud pulmakombestikuga. Tänavused külalised Komimaalt Pešora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse suurimat rahvapidu ringtantsude ja lauludega. Festivali galal saab kuulda vägilaslaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.
Tallinna kinomajas linastuvad visuaalse antropoloogia ja dokumentaalfilmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalist osa võtvad mainekad teadlased, kes peavad avatud loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, vaimsest maailmast, laulutraditsioonist.
Töötubades tutvustavad meistrid vanausuliste traditsioonlist rahvakunsti ja käsitööd. Ürituste ajal on avatud fotonäitus ja Ust-Tsilma meistrite käsitöönäitus.
Festivali korraldab MTÜ Peipus, e-post: zemfira7777@gmail.com, tel 5598 5044.
Laupäeval, 20. augustil 2011 toimub Harjumaal Anija vallas Voose külas Kodukandipäev.
Programm:
Kell 13 algab rahvamajas osalejate registreerimine ja sündmuse avamine, tehakse jalutuskäik Saia ausamba juurde, avatud on ka fotonäitus.
Kell 15 esinevad Triinu Taul ja Tiinamai Keskpaik. Külaplatsil on lastele batuut ja lõbusad mängud, täiskasvanutel on võimalus mängida jalggolfi, esineb Alavere RM naisrahvatantsurühm, avatud käsitöö näitus-müük ja talutoodangu laat. Toimub ka tordioksjon.
Õhtul simmanilood ansamblilt Vana Kallim ning vaheajal esineb Anija valla segarahvatantsurühm.
Einelauas toimetab “Roseus”. Sissepääs kõigile tasuta!
Info tel: +372 523 4627 – Anna
Voose küla Kodukandipäeva korraldamist toetavad Anija vald, MTÜ Voose Külaselts, Kohaliku Omaalgatuse programm.
Reedel, 12. augustil 2011 esietendub Suure Munamäe vabaõhulaval Viktor Siilatsi muusikaline fantaasia „Valge laev“. Autor on kandnud seda materjali endaga juba viimased viis aastat, mis nüüd IN Teatri eestvadamisel lavavalgust näeb. „Valge laev“ kõneleb soovide täitumisest ja luhtumisest läbi Eesti lähiajaloo. Lavastus on pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäevale.
Valge Laev on vabaduse sümbol – Eesti rahva lootus, soov vabana oma uut elu alustada. Aga kui enam ei ole Vene impeeriumi ega ka sakste orjust, kas sellist Eestit me ootasimegi? Kas väljarändamise asemel oleks igaühel võimalus ka kodus oma elu paremaks muuta või peabki jääma Valget Laeva ootama ja kas valge laeva lastiks on kaua oodatud õnn või midagi muud?
Etendused 12. ja 14. augustil kell 20 Suurel Munamäel,
19. ja 21. augustil kell 19 Tallinnas Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suurel laval.
Peaosades Rosanna Lints ja Sepo Seeman. Kaasa teevad Maria Soomets, Kaire Vilgats, Katrin Valkna, Päär Pärenson, Lauri Kink, Tarvo Krall, Sten Karpov, Mait Trink jt. Autor Viktor Siilats, aranžeerija ja muusikajuht Andrus Rannaääre, lavastaja Priit Valkna, kunstnik Mae Kiviloo, liikumine Janek Savolainen, video Laura Romanova (RGB Baltic), konsultant Villu Kangur, muusikat teevad ansambel KALA, The Blinking Lights ja segakoor Anu Lõhmuse (Meero Muusik) juhtimisel.
Tallinnas jätkub uue tsirkuse festival “Tsirkusepuu”, mille raames astuvad üles noored tsirkusetrupid paljudest riikidest üle Euroopa. Teiste seas esitleb oma värskeimat loomingut kodumaine noortetsirkus.
„Tsirkusepuu“ tutvustab Euroopa noorte tsirkuse hetkeseisu ja toob kokku üle 100 tsirkuseartisti Belgiast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Soomest, Hollandist, Venemaalt ja Eestist. Tsirkus on tänapäeval kogu maailmas arenenud meelelahutuslikust trikkide näitamise paigast äärmiselt innovaatiliseks uudseks kunstivormiks. Festivali programmi saab jälgid telgis ja Kumus, toimuvad ka mitmed vabaõhuüritused.
Pühapäeval kell 14 alustatakse Tsirkuse alleel töötoaga Tsirkusepeenar, kus igaühel on võimalus külvata oma tsirkuseseeme. Piknikuplatsil toimetavad ehk suunavad ja juhendavad aednikud Piip ja Tuut ning nende abilised.
Toimuvad ka monorattaralli ning trummiorkestrite „Dynamo“ (Belgia) ja TRUMM-IT etteasted.
Kose valla külade päev toimub 6. augustil algusega kell 12 Karla külas.
Kavas:
Retk läbi Karla küla (soovitatavalt jalgratastel või autodega) algusega kell 12.
Külade ja alevike esindustele: mõõduvõtmised osavust (ka näpuosavust), täpsust, jõudu, taiplikkust ja mõtteerksust ning võistlusõnne nõudvates tegevustes algusega kell 14 külaplatsil. Võistlus ka küla – ja alevikuvanematele.
Ekskursioon Roogoja aiandustalus.
Alates kella 20st simman ansambliga Rahvastepall. Avatud puhvet. Kõik on oodatud võistlejatele kaasa elama, Karla külaga tutvuma, simmanil pidutsema.
Neljapäeval, 4. augustil kell 18.00 toimub Lennusadamas tasuta pereüritus „Kapteni A&O – kompassi kasutamine ja sõlmekool”. Sel korral on Lennusadama teemaõhtu keskmes merel navigeerimine ning tutvuda saab nii kompasside kui merekaartidega.
Pereürituse teine pool on praktilisemat laadi. Õppida saab meremeeste sõlmede tegemist ning kõik suured ja väikesed huvilised saavad proovida köiepunumist. Meremeeste elu Suure Tõllu pardal teeb magusamaks Kalev. Teemaõhtu on tasuta.
Enne iga üritust kell 17.00 toimuvad eelregistreerimisega ekskursioonid aurik-jäämurdjal Suur Tõll. Täiskasvanute pilet maksab 3,20 eurot ja laste pilet 1,60 eurot. Suure Tõllu kapten Toivo ekskursioonile registreerimiseks tuleb kirjutada aadressil lonny@lennusadam.eu.
MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team korraldab 6.-7. augustil 2011. a Eesti seni kõige pikema jooksu- ja käimisürituse – Laulasmaa Ultra. 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisast – Keila-Joale – Türisallu- Vääna- Jõesuusse, tagasi Helikülasse ja Meremõisasse. Rada on kokku avatud 26 tundi, mille vältel saab joosta/ käia alates ühest ringist (21,1 km) kuni kaheksa ringini ehk kuni 168,8 km (4 maratoni).
Ürituse eesmärk on propageerida looduses liikumist ja tervislikke eluviise, pakkuda osalejatele võimalust n-ö kombata oma piire, teha isiklikke rekordeid ja end ületada. Ülipikamaajooksu harrastatakse eelkõige just kordumatute emotsioonide, hea seltskonna, positiivse atmosfääri, elamuse saamise ning eneseületamise pärast. Ettevõtmisega toetatakse põlvkondade vahelist sidusust (osalevad nii noored kui vanad), eneseusku (suudame rohkem, kui arvame) ja luuakse eeldused õnnelikuks olemiseks.
Praeguse seisuga on Laulasmaa Ultrale registreerunud 35 osalejat ja 21 vabatahtlikku. Aga üritusel osalejate arv võib veel suureneda.
Lähemalt saab Laulasmaa Ultra kohta lugeda: www.estonian-ultrarunners.com
Allikas: MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team
Kirtanilaulja David Newman.6.-7. augustil toimub Lilleoru keskuses Harjumaal põnev kursus, kus käsitletakse bhakti jooga ja kirtani laulmise olemust, lauldavate mantrate tähendust ning nende seost tšakrate ehk inimese energiakeskustega. Kirtani laulmise kaudu toimub selle üksikasjalikum tundmaõppimine.
Kursuse viivad läbi maailmamainega kirtani lauljad ja muusikud David Newman, Mira ja Philippo Franchini, kes esinevad Tallinnas ka kontserdiga „Love Peace Chant”, 12. ja 14. augustil Rotermanni kvartali Nisu-Rukkijahu Veskis. Loe lähemalt siit. Eestis on varem vaid korra toimunud kirtani kontsert ja kursus 2006. aastal.
Kirtan, üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas, pärineb tuhandete aastate tagusest Indiast. Iidsete mantrate abil aitab kirtan kutsuda esile võnkeid, mis teenivad vaikust mõtetest, kõrvaldavad takistusi ja toovad tähelepanu tagasi meie olemuse keskmesse. Ja kui see juhtub – hakkavad imelised asjad ilmnema: rahu, rõõm, inspiratsioon, ühendatuse tunne kõiksusega…
Idee on saata aluseid mineviku stiilis linnast maale. Selle teekonna jooksul saadavad aluseid sadamast ära käilakujud, et sõitjatele tagada õnnelik maabumine.
Viimsis toimuva Rannarahva festivali raames toimub täna uhke paatide karneval, kuhu oodatakse osalema meresõitjaid-paadiomanikke ja pealtvaatajaid, kes saavad ennast laevadele registreerudes või ka kaldal olles põnevat vaatemängu jälgida.
31. juuli on Rannarahva festivali viimane päev, mida alustati Viimsi Püha Jaakobi kirikus jumalateenistusega, kus süüdatakse küünlad merel hukkunute mälestuseks.
Paatide karnevali esimene vaatus algab kell 11 Tallinna Vanasadama Jahisadamas, Admiraliteedi basseinis, kuhu kogunevad karnevalis osalevad laevad. Toimub laevade teelesaatmise pidulik tseremoonia. Idee on saata alused mineviku stiilis linnast maale.
Kell 13 oodatakse publikut Pirita TOPi vastaskalda tribüünile jälgimaks sürrealistlikku veesõidukite paraadi. Dekoreeritud veesõidukid, tantsijad ning sportlased liiguvad mööda jõge allavoolu tribüünide eest läbi.
Karnevali teekonna jooksul toimub ka tantsuetendus Miiduranna kail, mis on jälgitav ainult merelt. Etendus on inspireeritud kultuuripealinna-aasta teemast „Mereäärsed lood“.
Aluste saabumine Viimsi Vabaõhumuuseumi randa on planeeritud umbes kell 14.40. Maal ootab merelttulijaid rannaküla rahvas ja koos peetakse maha lõbus simman Audru Jõelaevanduse Pundi saatel, mis ühtlasi lõpetab selleaastase Rannarahva Festivali.
Paatide karneval on jälgitav Admiraliteedi basseini juures, Pirita teel, Pirita Jahisadama juures, Pirita rannas Meriväljal, Miidurannas, Haabneeme rannas ja Viimsi Vabaõhumuuseumi juures.
Kuni septembri keskpaigani saab Harjumaa muuseumis tutvuda näitusega „Rehielamused”.
Väljapanekus vaadeldakse rehemaja mitme nurga alt. Koostajate peamine eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga ehk saab mõni majaomanik ka praktilist kasu.
Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võib rääkida ka rehemajade statistikast.
Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsivad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodus mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb.
Tuletatakse meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii nagu inimesed mõjutavad oma keskkonda, jätab ka putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka oma maja üle.
Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitme kunstniku teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.
Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.
28. juulil kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kaasa lüüa Lennusadama muuseumi esimese atraktsiooni loomisel. Neljapäeval toimuva teemaõhtu keskmes on vesilennundus ja paberlennukite meisterdamise mäng.
Huvilised saavad voltida oma unikaalse paberlennuki või teha lennuki juhendite järgi ning iga lennuk osaleb täpsusviske võistlusel. Uue muuseumi mängunurka pääseb paberlennukite täpsusviskes selgunud “võitja-lennuk”, mis kõikidele külastajatele tulevases meremuuseumis eeskujuks saab.
Lennukimeisterdamise kõrvale saab kuulata lõbusaid ja märkimisväärseid lugusid vesilennukite angaaridest, Eestis maandunud kuulsatest pilootidest ning Eesti vesilennunduse ajaloost.
Tulevase meremuuseumi jaoks on oluline märksõna unikaalse ja silmapaistva ekspositsiooni kõrval ka interaktiivsus. Selle tarbeks on meremuuseumisse planeeritud erinevaid muuseumikülastust rikastavaid atraktsioone ja mänge.
„Teeme koos muuseumi!“ on Lennusadama kuuest teemaõhtust koosnev suveürituste sari, mis tutvustab unikaalse meremuuseumi eksposisiooni ning annab võimaluse muuseumi loomisel kaasa lüüa.
21. juulil kell 18.00 kutsub Lennusadam kõiki Noblessneri sadamasse, et oma silmaga näha Eesti üht vanimat puulaeva. Maasilinna laev on 16. sajandist pärit unikaalne leid ning üks vanimatest senileitud Eesti laevadest, mis renoveeritud kuues Lennusadama muuseumis oma koha leiab.
Puulaevadest räägivad Herkki Haldre Eesti Ajalooliste Laevade seltsist ning merenduse edendaja Jaanus Tamme. Oma silmaga saab näha ajaloolise Maasilinna puulaeva restaureerimisprotsessi ning saab ka ise käed restaureerimisprotsessi külge lüüa! Lisaks Maasilinna laevale saab näha hulgaliselt muid ajaloolisi ja tänapäevaseid puusõidukeid.
Üritus on tasuta!
Noblessneri sadam asub aadressil Tööstuse tn 48. Noblessneri sadamale saab läheneda Tallinna kesklinnast bussiga nr 3. Bussist välja astuda “Kungla” peatuses (ja kõndida natukene edasi) või “Volta” peatuses (ja kõndida natukene tagasi). Tõkkepuudest pääsevad läbi ürituse külalised. Jalgsi tulijail on võimalik koguneda Lennusadama piletikassa ees (Küti 15a/17) 15 minutit enne ürituse algust, kust mööda ranna äärt jalutatakse ürituse toimumispaika.
“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama ürituste sari, mis toob suvetäie põnevust varsti avatava meremuuseumi ajaloolisele õuele. Üritustest saab osa 21. juulist 1. septembrini kuuel korral neljapäeviti. Vaata lisa siin.
MStudio otsib inimest, kes pole kordagi käinud Tallinnas ja oleks üle 20 aasta vana. Koostöös telekanaliga Kanal 2 tahetakse valmis teha telesaade, mis viib inimese, kes pole pealinna sattunud, sinna kohale. Telesaate idee sündis faktist, et Tallinn on 2011. aasta kultuuripealinn.
Inimestel, kes pole Tallinnas käinud, palutakse ühendust võtta aadressil siim@mstudio.ee
Keskkonnaamet ja Eesti Vabaõhumuuseum korraldavad ühiselt „Kiviaia ladumise meistrikursuse“ 30.-31. juulil 2011 Muuksi ja Uuri külas Lahemaal. Kursust juhendab Marike Laht, Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator. Kursus on mõeldud kuni 20-le inimesele ning vajalik on eelnev registreerimine. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Gustav Vilbaste. Uuri küla. ERM fotokogu
Koolituse eesmärgiks on anda väike ajalooline ülevaade erinevat tüüpi kiviaedadest kui paikkondlikust eripärast: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi.
Koolituse käigus õpitakse selgeks paikkonnale traditsiooniline „suurte paeplaatidega“ või „pikendustega“ paekiviaia ladumine. Paestel aladel on iseloomulikeks piireteks paekiviaiad. Kahala järve ümbruses on neid kümneid kilomeetreid. Siin on olnud kasutuses nii segaaedu kui paekiviaedu kui paeplaatidega paekiviaedu. Koolituse käigus taastatakse Muuksi külas riigimaal ühte kaunimat ja keerukamat aiatüüpi – paeplaatidega paekiviaeda Gustav Vilbaste poolt sellest kandist tehtud ajalooliste fotode põhjal.
* Sassi-Jaani talus esineb igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 Rahvakunstiselts Leigarid.
17. juulil meisterdatakse paelu ja vöösid. Iga päev on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus ja vanade aia- ja põllukultuuride näidisaed.
* Köstriaseme talus näeb laupäeviti ja pühapäeviti kella 10-18 kangakudumist.
9. ja 23. juulil värvitakse taimedega lõnga.
* Härjapea-Kutsari talus jätkuvad laupäeviti kella 10-18 käsitööpäevad, mille raames näeb erinevaid käsitöötehnikaid ning saab nõu rahvariiete osas. Pühapäeviti kella 11-15 toimuvad toidupäevad, kus valmistatakse toite 1920.-1930. aastate retseptide järgi.
* 9. ja 30. juulil näeb Kuie koolis raamatuköitmist. Kolga talus kootakse neljapäeviti ja laupäeviti võrku. Sepatööd tehakse Sepa talus nädalavahetustel kella 11-18. Pulga talus tehakse kolmapäeviti ja pühapäeviti villatöid, kuu viimasel neljapäeval köetakse aga sauna.
* Koduloomad muuseumis: Köstriaseme talus toimetab omasoodu kanapere, Pulga talus seapõrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Hobused Ulaan ja Virge teevad sõitu kõigile soovijatele, kohtumispaik kõrtsi ees! Kohata võib kass Hannot. Muuseumi territooriumil liigub ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.
* Näitused: Pulga talu rehealuses on juulis Mari Kariste käsitööringi näitus „Me ise ilutegijad“, Kolu kõrtsi tallis kestab septembrini lillevaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“. Muuseumi territooriumil näeb näitust „Leib keelel“.
* Suvehooajal saab muuseumis mängida toredat orienteerumismängu peredele, mis aitab Eesti külaelu tundma õppida! Mängu reeglid ning ülesanded saab kätte muuseumi kassast, kõige kindlam viis ülesaannete lahendamiseks on muuseumitalude külastamine. Täidetud mänguleht tuleb jätta muuseumi kassamajas olevasse loosikasti, iga kuu esimesel esmaspäeval loositakse õigesti vastanute vahel toredaid auhindu.
* Avatud on looduse õpperada, mida saab läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!
* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid temaatilisi kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.
Kuuendat korda toimuva Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli selleaastaseks teemaks on hirmu tähendusväli. Hirmu tähendusväljaga on seotud nii suvekooli peakursus „Fear: Poeticks and practises“, kui ka mitmed teised selleaastased kursused.
Peakursuse esinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning uurib, kuidas modernses ühiskonnas on omavahel seotud hirm, usaldus ja abitus. Vaatluse alla võetakse ka hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit.
Lisaks peakursusele saab selleaastases suvekoolis osaleda kursusel, kus uuritakse, kuidas on turundusvõtteid kasutades võimalik ühiskonnas õhutada või leevendada hirmu võõra ees ning kohtuda mitmeid auhindu võitnud kriminaaljuttude autori kanadalase Peter Robinsoniga.
Esimest korda õpetatakse suvekoolis algajatele hiina keelt. Õppida on võimalik ka fotograafia põhitõdesid ning ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalistele kursustele.
Rahvusvaheline suvekool stardib 11. juulil ja kestab 29. juulini. Täpsemat infot suvekooli kohta võib leida siin.
Eestis leiutatud mängu – JALGGOLFI uusima variandi esmaesitlus toimub Lilli külas Anija vallas 16. Juulil algusega kell 16.00 Lilli külapäeva raames www.lillikyla.ee . Jalggolf on loodusesse või tehismaastikule paigaldatud spetsiaalsetest pesadest rada, mis läbitakse nendesse võimalikult väheste löökidega palli jalaga lüües. Lüüakse kordamööda, üks löök korraga. Igal mängijal on teistest erinev pall. Tabamuseks on palli maandumine ja jäämine pessa. Tabatud pesast tehakse järgmine korraline või preemialöök uue pesa suunas maksimaalselt ühe meetri kauguselt. Võitjaks on kogu raja läbinud ja esimesena palli üle lõpujoone toimetanud mängija. Jalggolf on mängitav kõikjal – rannas, staadionil, aasal, saalis, asfaldil, lumes. Pesad asetatakse üksteisest sobivale kaugusele rea, ringi või kujundina, vastavalt võimalustele, soovidele ja pinnasele. Rada on olematute kuludega kiirelt paigaldatav. Osalejate arv sõltub vaid seltskonna suurusest, kuid korraga ühel ringil on siiski parim 3-5 mängijat. Jalggolf ei nõua erilisi oskusi ega füüsilist jõudu, tempo valib iga mängija ise. Veetke vaid aega lõbusa ja vigastustevaba sportliku liikumisega ning nautige loodust ja kaaslasi. Mängu kaasakiskuvus ja selle emotsionaalsed momendid (kaasmängija palli pesa lähedalt eemalelöömine, võidulöögi eufooriast möödapõrutamine, preemialöögid jne.) panevad unustama mured ja aja.
Lugupidamisega,Kätlin Jäger
Lilli Küla Arendamise Selts
MTÜToominga talu, Lilli küla,
Anija vald 74414, Harjumaa,
ESTONIATel: +372 520 6817
E-mail: info@lillikyla.ee
http://www.lillikyla.ee
Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.
Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).
06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava
Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!
9.-10. juulil 2011 toimuvad Harjumaal Kõue vallas Kirivalla külas Imuti talus Rosmakori Roosiaias juba IX roosisõprade päevad. Roosiaed on avatud mõlemal päeval kell 10-19. Tegemist on TASUTA sissepääsuga üritusega, kus tutvustatakse roosikasvatust ja roosikultuuri. Roosipäevad on kogu pere üritus kõigile roosisõpradele ja loodushuvilistele.
Roosipäevade programm:
Laupäeval, 9. juulil
Kell 12 toimub sündmuse ametlik avamine.
Kell 12.30 kontsert roosisõpradele. Kultuurilist külakosti toovad:
Noor viiuldaja Lisanna Kadarik Juurust
Rahvusooper Estonia mezzosopran Triin Ella esitab oma õpilaste Ingrit Malleuse ja Susanna Paabumetsaga roosilaulude programmi, mille muusika autoriteks on heliloojad B.Kõrver, B.Britten, R. Franz, F. Spielmann, C. Millöcker ja A. Piazzolla. Elektriklaveril saadab Katrin Peitre Tallinna muusikakeskkoolist.
Roosiaias on avatud näitus huvitavatest roosidest.
Kell 14-19 toimub rooside vaatlemine, hindamine ja konsultatsioonid kõigis roosikasvatuse küsimustes.
Pühapäeval, 10.juulil
Roosiaed on avatud alates kell 10. Toimuvad lühiekskursioonid, konsultatsioonid ja rooside hindamine. Avatud on näitus. Personaalsed konsultatsioonid roosiaia kujunduse ja roosihaiguste teemadel. Pikniku võimalus. Uute rooside tutvustus.
Mõlemal roosipäeval on võimalus osta garantiiga roosiistikuid ja Eesti uudisaretisi. Roosiaed asub Ülemiste lennujaamast 25 min autosõidu kaugusel ja sõidulegendi leiate Rosmakori kodulehelt.
Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:
Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut
E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu
Algused 20.00
Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!
Täna kl 19 algab Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm. Väravad avatakse publikule kell 18. Kuna sel aastal toimub laulu- ja tantsupidu ühel territooriumil ning tantsijad liiguvad ka publiku sektorite vahekäikudes, siis paluvad korraldajad publikul etenduse ajal oma kohalt mitte lahkuda.
Avamisel osalevad ühendkoorid (v a mudilaskoorid ja poistekoorid) ning tantsijad. Lauljate esituses kõlab viis laulu. Avatseremoonia kestab ligi pool tundi, tuletornis süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli ning EV president Toomas Hendrik Ilves peab peo avakõne. Avamisele järgneb kohe tantsupeo esimene etendus.
Pileteid jätkub
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA annab teada, et huvilised saavad veel rahulikult ka pileteid osta ehkki paremad kohad tantsupeole müüdi jua ammu. Peo avamisürituse ning esimese tantsupeo pileteid saab osta Piletimaailma, Piletilevi ning Ticketpro müügipunktidest ning e- poodidest. Mere sektori ning Oru C sektori pileteid ning laulupeo A, B, C sektori pileteid müüb ainult Piletilevi.
Pileteid müüakse ka koha peal Mere, Oru ning Lasnamäe sissepääsude juures olevates kassades, kuid seda ainult sularahas ning kassadest saab osta ainult sama päeva etenduse/kontserdi pileteid.
Lauluväljaku kassad on avatud:
Reede, 1. juuli – al kella 14.00st
Laupäev, 2. juuli – al kella 16.00st
Pühapäev, 3. juuli – al kella 10.00st
Piletihinnad ja muu lisainfo leiab siit. Loe edasi: Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu