2011. aasta septembris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1276 sünnikannet.
Septembris registreeriti 656 poisi ja 620 tüdruku sünd. Kaksikuid registreeriti 20 paari – nendest 3 paari poisse, 6 paari tüdrukuid ja 11 segapaari.
Populaarsemad poiste eesnimed olid Rasmus, Artjom, Kaspar, Martin, Maksim, Robin, Aleksandr, Erik, Jakob ja Kristofer. Tütarlastele pandi enim nimeks Maria, Sofia, Laura, Anna, Annabel, Anastasia, Darja, Eliise, Elizabeth ja Mirtel .
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna septembri statistika järgi on Tallinnas registreeritud 415 lapse sünd, Tartumaal 172, Harjumaal 159, Ida-Virumaal 116, Pärnumaal 70, Lääne-Virumaal 55, Viljandimaal 47, Raplamaal 40, Saaremaal 36, Valgamaal 33, Järvamaal 31, Võrumaal 26, Põlvamaal 24, Jõgevamaal 22, Läänemaal 20 ja Hiiumaal 10.
2011. aasta septembris sõlmiti kokku 531 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 24 ja notarite poolt 13 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti Tallinnas 8, Läänemaal 1, Pärnumaal 1, Saaremaal 1, Tartumaal 10, Valgamaa 1 ja Viljandimaal 2 abielu. Loe edasi: Septembris sündis 1276 last
Väinamere Liinide teatel läheb Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliin alates esmaspäevast, 31. oktoobrist üle talvegraafikule.
Talvehooajal, mil nõudlus on madalam, toimub nädalases graafikus 74 reisi sügisese 86 reisi asemel. Kehtib valdavalt nn neljatunnine graafik, kus ühest sadamast väljub reis iga nelja tunni järel. Kõrgema nõudlusega aegadel – neljapäeva ja reede õhtul ning pühapäeva pärastlõunal – on graafik tihedam. Samuti on tihedam hommikune väljumisplaan Heltermaalt, kui esmaspäevast laupäevani väljuvad kaks esimest reisi 6:30 ja 8:30.
Heltermaa-Rohuküla liini teenindavad kogu talvehooaja parvlaevad Hiiumaa ja Saaremaa. Saaremaa võttis teatepulga väiksemalt Ofelialt üle juba teisipäeval.
Talvegraafikus ei hakka enam toimuma eraldi ohtlike veoste reisid Rohukülast teisipäeviti kell 20:30 ja Heltermaalt kolmapäeviti kell 4:30. Uued laevad võimaldavad ohtlike veoste reisi ühendada tavareisiga, mis laiendab kõigi üle mere sõita soovijate reisiaja valikut. Tavareisijate jaoks on nüüd ohtlike veoste reis erinev ainult selle poolest, et väikesõidukid laaditakse alumisele autotekile ja laeva pardal on suitsetamine rangelt keelatud. Uued ohtlike veoste väljumisajad on Rohukülast esmaspäeviti kell 22:30 ja Heltermaalt teisipäeviti kell 6:30 – tänu sellele muudatusele sai lisada graafikusse täiendavad reisid neljapäeva õhtuks, mil nõudlus on suurem.
Algamas on Raplamaa esimene kunstivalgusnädal, mis avatakse 31. oktoobril tuntud ja alles loometee alguses olevate kunstnike ühisnäitusega Rapla kaasaaegse kunsti keskuses.
Näitusel saab näha Kaido Ole, Kadri Alesmaa, Raul Meele, Saima Randjärv-Berlokko, Meelis Luksi, Riin Palloni, Kristel Luige, Sütevka Andres, Marilyn Jeeseri ja Mauri Grossi loomingut.
Näituse “Raplamaa kunst vol.1” kuraatori, kunstnik Riin Palloni sõnul on kõik näitusel eksponeeritud kunstnikud esindatud ka äsja ilmunud Raplamaa Kunstikalendris 2012. „Raplamaa võib olla uhke nii paljude kunstnike üle, kes siin sündinud ja kasvanud on. Kalendrit koostades oli palju meeldivaid üllatusi kunstnike näol, keda ma varem Raplamaaga siduda ei osanud,“ märkis Pallon.
Korraldajate sõnul juhib kunstivalgusnädal tähelepanu kunstile kui alternatiivsele valgustusallikale, mis mõtteliselt valgustab meie elu igal ajal, mil loomulikku valgust napib.
Kuressaare Linnavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.
Taotletavad stipendiumid on:
1. üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot;
2. üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot;
3. kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot;
4. üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot;
5. üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot;
6. üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot;
7. üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.
Kandidaate stipendiumikonkursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidilised isikud. Konkursil osalemiseks tuleb esitada linnavalitsusele kirjalikult põhjendatud vabas vormis taotlus postiaadressile Kuressaare Linnavalitsus, Tallinna 10, 93819 Kuressaare, märgusõna “Stipendium” või elektrooniliselt aadressile andra.tiik(a)kuressaare.ee Loe edasi: Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid
Valga Linnavolikogu otsustas 28. oktoobri istungil muuta Valga Gümnaasiumi tegutsemisvormi. Uuest õppeaastast hakkavad koolis õppima ainult gümnasistid.
Esmaspäeval, 31. oktoobril toimub üldharidusvõrgu ümberkorraldamiseks moodustatud komisjoni koosolek, kus kavandatakse anda koolidele konkreetsed ülesanded. Koolid peavad järgmiste sammudena uuendama arengukavad ja viima need vastavusse üldharidusvõrgu korraldamise suundadega.
Samuti vajavad muutmist koolide põhimäärused ning täpsustamist ootavad koolide klasside asukohad, personaliküsimused ja pedagoogide ühiskoolitused. Koolijuhtide ülesandeks on tegeleda ka õppekavade täiustamisega põhikooli osas ja töötada välja gümnaasiumi uued õppesuunad.
Uued koolide põhimäärused ja arengukavad tuleb direktoritel valmis saada jaanuariks, mil toimub linnavolikogu korraline istung
Põlva Kunstikooli õpilase 8 aastase Joosep Miina töö
4. novembril kell 15.30 alustab Põlva Kunstikool oma kümnenda tegevusaasta täitumist tähistavat üritustesarja näituse „Kümme tõmmist kunstikoolist“ avamisega.
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse jalutusgaleriides ülespandud näitus annab läbilõike õpilaste töödest läbi aegade. Lisaks on salongis avatud näitus õpetajate loomingust.
Samal päeval kell 16.00 esitletakse Põlva kunstikooli maaliklassisjuubelitrükist, kus vaadeldakse kooli tegemisi nii õpilaste silme läbi kui ka ruumilisest tähendusest lähtuvalt.
Kõiki kunstikooli vilistlasi, sõpru, lapsevanemaid ning kindlasti Põlva linna haridus- ja kultuurielu juhtfiguure ning edendajaid odatakse osalema kooli tulevikku vaatavasse mõttekotta. Mõttekoda modereerib Ivika Nõgel. Mõttekoja lõpus tutvustab oma viimaste aastate loomingut kooli vilistlane Riho Kall. Vilistlaste jaoks jätkub kooli sünnipäev Undergroundis asetleidva Wunderpunk peoga.
2001. aastal loodud Põlva Kunstikool on varem tegutsenud Põlva Noorsookeskuse Kunstistuudio mantlipärija. Õppetöö Põlva Kunstikoolis toimub riikliku huvialakoolide kunsti-õppekava alusel neljal õppeaastal ning sisaldab joonistamise, maalimise, kompositsiooni ja vormiõpetuse baaskursusi. Loe edasi: Põlva Kunstikoolil peab juubelit
31. oktoobrist kuni 5. novembrini toimub Järvamaal maakondlik ettevõtlusnädal eesmärgiga tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada osalejate teadmisi.
Sellel aastal pühendutakse ettevõtluskultuurile, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Samuti tunnustatakse tublisid kohalikke ettevõtjaid ja väärtustatakse ettevõtlikku elustiili ning kasvatatakse ettevõtlusteadlikkust.
Esmaspäeval toimuvad gümnaasiumites ja põhikoolides ettevõtlusteemalised loengud, külastatakse ettevõtteid ning mängitakse majandusmänge.
Teisipäeval ootab Paide linnapea ettevõtjaid raekotta hommikukohvile. Ühises vestlusringis räägitakse rõõmudest ja muredest ning arutletakse linna arenguvõimaluste teemadel.
Kolmapäeval toimub Järvamaa Kutsehariduskeskuses noortele suunatud üritus nimega „12H ETTEVÕTE“. Tegemist on Junior Achivementi poolt korraldatava aktiivse koolitusega, kus 12 tunni jooksul tehakse läbi ühe ettevõtte alustamise lugu. Päeva jooksul lahendavad noored neile püstitatud ülesannet ning omandavad kiirloengute abil teadmisi tootearendusest, finantside planeerimisest, turundusest ja muudest ärivaldkondadest. Valminud äriplaane hindab žürii, kes valib välja parima.
Neljapäeval tunnustatakse Väätsa Mõisas parimaid Järvamaa ettevõtjaid.
Laupäeval peetakse Paide Kultuurikeskuses juba 16. korda Järvamaa Messi.
Täpsema info Järvamaa ettevõtlusnädala kohta leiab siit.
Mittetulundusühingu TeadusTeave eestvõtmisel ning koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga ja Teatri Puhvetiga plaanime teaduse populariseerimise ürituste sarja teadus.kabaree. See on oma olemuselt Euroopast teada-tunda teaduskohviku formaadis ettevõtmine, mis ometi on rikastatud uute elementidega.
Kavatsus on igal õhtul kokku viia teadlane ja praktik, kes siis õhtujuhi eestvõtmisel omavahel ja publikuga ühel kindlal teemal arutlevad. Vaidlusi ei ärgitata, ka hoidutakse võimalusel poliitikast. Lahutamatult kaasneb õhtuga muusika ning korraldatakse mõttemäng kõigile kohalolijatele.
Õhtu naelaks võiks kujuneda teaduskuplee, mille esitab mõni kujukas ja mõttealdis laulja, luuletaja või kestahes kunstnik. Kui asi laabub, saab väljanäitusele panna ka teadusfotosid ning igasuguseid kunstiteoseid, aga miks mitte vahel ka pakkuda luulelisi tekste või koguni lühinäidendeid. Samuti on see sobilik paik, kus saab tutvustada värskeid teadust populariseerivaid trükiseid, üritusi ja muud huvitavat, mis ideega seondub.
Erinevate kultuurivaldkondade seostamine teadusega on end ülihästi õigustanud teadus.ee suvekoolides Käsmus, mis sel aastal toimus seitsmendat korda.
Paik on kindel ning see on Tallinnas Teatri väljakul nr 3 asuv Teatri Puhvet, mis on tuntud muu hulgas ka Guido Kanguri eestvedamisel peetava Jazzsalongi poolest. Esialgu on plaanis korraldada teaduskabaree õhtuid kord kuus, võimalusel kuu viimasel neljapäeval.
Teaduskabaree ei ole teadusaasta ametliku kampaania osa, vaid kodanikualgatus. Külastage ka www.teadus.ee.
Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).
Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.
Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.
Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).
Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com
www.erm.ee
Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.
„Eesti inimesi on riigi ja rahvaga seonduv alati sügavalt puudutanud, seetõttu peetakse rahvaloendust ka vajalikuks,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile üldiselt vajalikuks. Küsimusele “Kui vajalik rahvaloendus Teie arvates Eestile on?” vastas 74% „vajalik” ja 21% „pigem vajalik”. Võrreldes septembris toimunud küsitlusega on nende vastajate hulk, kes peavad rahvaloendust Eestile vajalikuks ligi 10 protsendipunkti kasvanud.
Kõige olulisemaks peetakse Eesti tegeliku rahvaarvu väljaselgitamist (70% küsitletutest), elamistingimuste kohta andmete kogumist (37%) ja väljarännanute hulga väljaselgitamist (24%).
Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.
Võrumaal Rõuges on Valmis saanud mitmete aktiivsete noorte kauaoodatud tegevuspaik – skatepark!
See on rajatud MTÜ Rõuge Spordiklubi projekti “Spordirajatiste arendamine Rõuges” raames MAK 3.2 meetme Külade uuendamine ja arendamine toetusel.
Valminud skatepark moodustab koos noortekeskuse ja rajatavate tervisespordiradadega ühtse terviku noorte ja kohalike elanike vabaajaaliste tegevuste arendamisel.
Skatepargi avamine toimub 29. oktoobril kell 16 Rõuge alevikus aadressil Keskuse 1.
24.-30. oktoobrini korraldatakse üle Eesti “Noore vabatahtliku tegevnädalat”, mille raames viib ka Misso Avatud Noorteklubi koostöös Järvakandi Avatud Noortekeskusega homme, 29. oktoobril ellu projekti “Ühendatud jõud”. Projektitegevused leiavad aset Misso valla Tsiistre külas, Külakoja vahetus läheduses.
Projekti eesmärgiks on Misso ja Järvakandi avatud noortekeskuste noorte tutvustamine vabatahtliku tööga, üksteisega ning ühiste jõudude abil Misso valla keskkonna puhtamaks muutmine. Tihti jõuab prügi oma tee tänavale või metsa alla ka põhjusel, et läheduses pole prügikasti. Lisaks tekitab noortele kindlasti rohkem motivatsiooni visata prügi sellesse prügikasti, mida on ise ehitatud ja kaunistatud.
Kõlava nimega projekti “Ühendatud jõud”, rahastab Euroopa Komisjon ning kokku saadi projektile toetust 377 eurot. Noorte sooviks on projektiga teadvustada vabatahtliku töö olulisust ning seda, et ühiselt panustades on oluliselt rohkem võimalik kogukonna jaoks ära teha. Tähtsamateks tegevusteks on noorte poolt täiskasvanud vabatahtlike juhendamisel ehitatavad ning kaunistatavad prügikastid, mis paigutatakse hiljem valla käidavamatesse kohtadesse, kus senini prügikastid puuduvad. Prügikastide kaunistamisel saavad noored lasta oma loovusel lennata ning seetõttu on projekti lisaväärtuseks ka kunstilise eneseväljenduse võimalus.
Eile esitleti riigikogus Eesti inimarengu aruannet, oluliseks probleemiks pidas Marju Lauristin rahvastiku vähenemist.
Lauristin kõneles: “Suurim väljakutse ongi rahvuslik kestvus täiesti uues olukorras. Mitte selles, millega me sajandeid oleme harjunud, vastu panna võõrvallutajale, vaid selles uues avatud maailmas. Viimase 10 aasta jooksul on inglise keel muutunud nii eestlaste kui venelaste noore põlvkonna jaoks rohkem ühiseks ja sageli tarvitatavaks, kui seda on eesti keel, rääkimata vene keelest, mis noore põlvkonna jaoks ei ole ühiskeel. Me saame rääkida, et meil on küsimus, kas eestikeelne, kolmkeelne või ingliskeelne tuleviku-Eesti, sellepärast, et iga samm, mis tõukab meid nihkuma nii-öelda rahvuskeelelt inglise keelele, praegu on see põhiprobleem, võib olla meie tuleviku jaoks selles mõttes ohtlik, et see veelgi motiveerib ja kannustab noori inimesi otsima endale eneseteostust väljaspool Eestit. Meie prioriteediks peab olema rahvastiku vähendamise pidurdamine ja inimvara defitsiidiga toimetulek.”
Samal ajal kui riigikogus kurdeti kestlikkuse üle, avaldas ligi 60 inimest meelt, et Rapla maakonnahaigla sünnitusosakonda ei suletaks. Eile keskpäeval kinnitas haigla nõukogu esimees Kalle Toomet, et nõukogu otsustas siiski osakonna sulgeda juba järgmise aasta 1. jaanuarist.
Täna varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.
Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.
Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.
Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses. See ei toimunud küll Lindoras vaid Lepassaares, mis jääb 4 km kõrvale. Maapind oli seal madal ja porine ning seetõttu otsiti sobivamat paika. Laadapidamise kohaks sai kuiv ja liivane männik, mis asub Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohal.
Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu. Kauplemine toimus varavalgest hilisõhtuni. Sellele järgnenud päeval käisid poisikesed laadaplatsi üle vaatamas, mille käigus leiti peenraha, tühje pudeleid ja muudki huvitavat.
80-ndate keskpaiku tekkis kartus, et põline laadatraditsioon hakkab välja surema, kuid 90-ndatel on laat jällegi uue hoo sisse saanud. See laat on omamoodi nagu kodukandi kokkutulek. Tulevad kohalikud inimesed ja need, keda elu siit kaugemale kandnud on. Ja kes kord juba käinud on, see tuleb järgmisel aastal jälle.
Teeme Ära meeskonnale ulatasid oma abikäed 24 erineva kooli lapsed, kes joonistasid ühtekokku valmis 142 plakatit, mis kaunistavad 9 erineva linna JCDecaux’ bussiootepaviljone ja välimeediapindu. Kutsume üles kõiki liiklejaid, kes plakateid silmavad, seda jagama teistega, et plakatite autorid saaksid seda kõike ka oma silmaga näha. Tee pilt plakatist ja postita see Teeme Ära FB seinale või kirjuta olemasoleva pildi kommentaaride alla, mis linnas ja kus seda nägid. Igal pühapäeval muudavad plakatid oma asukohta. Täpsemad laste joonistatud plakatite asukohad saab avastada siit kaardilt: http://www.jcdecaux.ee/ee/tools/campaign/view/?xyz=a385d7d1e52d89d1a445faa37f5b5307.
Looduskirjanik Siiri Konksult on ilmunud uus noorsooromaan “Tütarlaps ja tema”. Raamatu teeb eriliseks ka see, et seekord on kirjanaine otsustanud hoiada loodust ja säilitada metsa – tegemist on e-raamatuga (paberraamatut poodidest osta ei saa).
Raamatu saab endale tellida aadressidelt:
KRISOSTOMUS http://www.kriso.ee/Tutarlaps-ja-TEMA/db/9789949301041e.html
APOLLO http://www.apollo.ee/product.php/E9789949301041
RAHVARAAMAT http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/t%C3%BCtarlaps_ja_tema/808527
E-raamatu lugemiseks on soovitav osta spetsiaalne luger (müügil raamatupoodides ja arvutipoodides). Need on puutetundliku ekraaniga ja saab mõnusasti näpuga lehti keerata. Arvutiekraanil lugemiseks saab alla laadida vabavaralise programmi http://www.adobe.com/products/digitaleditions/
Katkend raamatust: ” Mia pea käis ringi. Ta ei teadnud enam, kas õnnest või õnnetusest. Silmad olid pisaratest paistes. Tulukesed õõtsusid õdusalt üles ja alla. Tuttavad viisid kõmisesid kõrvus ning kõige selle keskel seisis TEMA, püha TEMA. Tüdruk hingas veelkord sisse TEMA hurmavat aroomi ning tundis, kuidas silmad iseenesest kinni vajusid.
Mia ärkas tugevast raputusest ja ei saanud üldse aru, kus ta on või mis temaga sünnib. Ta leidis ennast lebamas mingis suures hämaras imeilusas kirstus. Talle vaatasid otsa TEMA läbitungivad silmad ning kõrvus kõlas TEMA laul. Oli ta nüüd surnud? Kas selline ongi hauatagune elu?”
Eestis tähistatakse tänavu viiendat korda õiglase kaubanduse nädalat. 24.-30. oktoobrini toimuva nädala raames on esmakordselt mitmed kohvikud üle Eesti võtnud oma menüüsse Fairtrade tooteid – kohv, tee, suhkur, kakao. Mõned kohvikud kasutavad õiglase kaubanduse tooteid ka oma küpsetistes. See on selge märk, et ollakse valmis pakkuma klientidele võimalust teha eetilisi valikuid. Prisma Peremarketid on kõigis oma poodises teinud eraldi väljapanekud saadaolevatest Fairtrade toodetest ja pakuvad neid sel nädalal ostjatele soodushinnaga.
Samal ajal, kui Eesti tarbija vaatab kõhklevalt õiglase kaubanduse toodete poole ja jätab need sageli mõnevõrra kõrgema hinna pärast ostmata, on teiste riikide tarbijate soove arvestades kauplused üha enam oma kaubavalikus tavatooteid õiglase kaubanduse toodete vastu välja vahetamas.
Hiljuti avaldatud GlobeScan’i poolt 17 000 tarbija seas 24 riigis läbi viidud ülemaailmse uuringu tulemused näitavad, et üldsuse toetus õiglasele kaubandusele on endiselt tõusuteel kogu maailmas. Ostjad ootavad üha enam, et ettevõtted arvestaks oma tegevuses arengumaade tootjatega. Nad usuvad, et vastutustundlike ostuvalikutega on võimalik parandada põllumajandustootjate ja -tööliste elujärge arengumaades. Tarbijatel on suured ootused ettevõtetele ülemaailmse vaesuse vähenamise osas – 79 protsenti vastanutest ütlevad, et ettevõtted mängida olulist rolli vaesuse vähendamisel läbi selle, kuidas nad oma äri ajavad.
Eesti Looduseuurijate Selts kutsub 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi (Struve 2, Tartu) saalis toimuvale seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest.
Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt
enam haavatavaks?
Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine?
Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.
7.-11. novembril 2011 viib NEPCon läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) FSC
metsamajandamise resertifitseerimisauditi (kuupäevad võivad natukene muutuda). NEPCon on Rainforest Alliance´ile kuuluva SmartWood’i programmi sertifitseerimispartner Euroopas ja Venemaal.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) haldab 1 085 800 ha riigimaad, millest üle 800 000 hektarit on metsamaa. RMK koosneb 3 regionaalsest keskusest ja 17 metskonnast. RMK peakontor asub Tallinnas. SmartWood’i programm taasväljastas RMK´le viieaastase kehtivusega FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaadi 1. veebruaril 2007. Esimene FSC sertifikaat oli väljastatud 1. vebruaaril 2002.
Hindamise ulatus – metsamajandamise resertifitseerimishindamine hõlmab RMK poolt teostatavate tööde keskkonnakaitselisi, metsanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Hindamine katab kogu RMK poolt majandatavat ala.
Resertifitseerimine viiakse läbi SmartWood’i Eesti ajutise metsamajandamise standardi alusel (SW-STD-EST-2010-09, versioon 09-10, 1 sep. 2010). Nimetatud standard on avalik ja selle sisu sõltub huvigruppide seisukohtadest. Seoses sellega palume kõigil asjast huvitatud osapooltel esitada oma märkused ja ettepanekud standardi indikaatorite sisu ja/või sõnastuse osas. Standard on saadaval (nii inglise kui eesti keeles) NEPCon’i kodulehe eestikeelses sektsioonis aadressil http://www.nepcon.net . RMK-s läbi viidud varasemate auditiaruannete kokkuvõtted on avalikud ning saadaval FSC andmebaasis (http://info.fsc.org/)
Resertifitseerimise hindamise meeskond on neljaliikmeline. Juhtaudiitor on Roman Poljatšenko, kes töötab NEPCon’is tarneahela ja metsamajandamise audiitorina ja NEPCon Eesti kontori direktorina.
Teie panus – osana resertifitseerimise protsessist ootame kõigilt huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt kommentaare ja tagasisidet RMK metsamajandamise ning samuti kasutatava standardi kohta. Märkused ja kommentaarid RMK metsamajandusliku tegevuse osas on teretulnud mistahes teile sobival kujul (emailiga, postiga, telefonitsi). Soovi korral on võimalik ka personaalselt kohtuda audiitoritega, et esitada oma tähelepanekuid. Kõiki meile saadetud kommentaare käsitleb NEPCon konfidentsiaalsetena. Oleme tänulikud, kui esitate eeloleva resertifitseerimisega seotud kommentaarid võimalikult varakult enne välitööde algust, et saaksime neid arvestada resertifitseerimise läbiviimisel ning aruande koostamisel. Loomulikult on ka hiljem teretulnud kõik märkused ja ettepanekud.
Kontakt: Roman Poljatšenko, NEPCon OÜ juhataja, rp@nepcon.net, 7 380 723
EMTA pärimusmuusikud Leanne Barbo, Martin Müller, Margus Põldsepp, Meelika Hainsoo, Kadri Lepasson ja teised Rõuge rahvamajas neljapäeval 27.oktoobril kell 18.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid toovad tantsuklubi Rõugesse! Tulge tantsima ja head muusikat nautima! Tantsuõhtu algab tantsude õpetamisega kell 18-19, peale seda saab tantsida kõikvõimalikke tantse erinevate eesti muusikute pillimängu nautides. Laulud ja laulumängud vastavalt osalejate soovile. Sissepääs tasuta.
Kõik Rõuge lähema ja kaugema ümbruse pillimehed on tantsuõhtule väga teretulnud kaasa musitseerima!
Teisipäeval, 25. oktoobril kel 19 toimub Sänna Kultuurimõisas esimene kokkusaamine draamakursuse 7-osalisest sarjast. Kursust juhendab Helgur Rosenthal.
Esmakohtumine on mõeldud kursuse sissejuhatavaks osaks: saab tutvuda juhendajaga, teiste kursuslastega, kursuse programmiga ning koos otsustada, mis päeviti ja mis kell kursus toimuma võiks hakata. Võta kaasa midagi head-paremat teelauale.
Lisaks sissejuhatavale kohtumisele saadakse kokku 6 korda. Toimub emotsioonide kursus (naeru/nutu treening); välketüüdid/improvisatsiooniteater; mikrofon vs hääl/avalik esinemine; ebakindluse ja stampide vältimine; isikliku kogemuse ette kandmine vs etteantud raamatu tekst; karakteri loomine (hääl+füüsiline hoiak) jne.
Helgur Rosenthal on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi (III lend). Peale lõpetamist on vabakutselisena osalenud erinevates projektides ning mänginud Eestis paljudes teatrites nagu: MIM project – MIM goes sustainable, Võru Linnateater, Teatrilabor Tallinnas, Rakvere teater, Pärnu Endla Teater, Tartu Teatrilabor, Von Krahl.
Sänna Kultuurimõis
Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.
Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.
Geenart Nagel õpetab valmistama klaasehteid.
Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.
Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe, klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.
“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.
Carmen Küngas (vasakul taga) õpetab paeltikandit.
Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.
Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt Marika Sepp ja Maarja Vilsar.
Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.
Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.
Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.
Valgamaa aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks tunnistatud MTÜ Karukäpp alustas uut hooaega. Kaks korda kuus, teisipäeviti, hakkavad Otepää kultuurikeskuses toimuma käsitööalased õpitoad. Esimene õpiring toimus 18.oktoobril, mil huvilistele räägiti lõnga looduslikust värvimisest. Värvimisest seente ja taimedega andis ülevaate ja jagas oma kogemusi Ülenurme käsitööseltsi Nurmenukk esinaine Maire Henno.
MTÜ Karukäpp on valmis saanud sokikalendri, kust leiab sokikudumise mustrid. Karukapp tänab Kohaliku Omaalgatuse Programmi, kes on MTÜ tegemisi toetanud ja kaasa aidanud sokikalendri ilmumisele, toetuse eest tänatakse ka Kultuurkapitali ja Otepää kultuurikeskust.
Monika Otrokova
Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663 muuseum.viljandimaa.ee
2011. aasta septembris koostati siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1276 sünnikannet.
31. oktoobrist kuni 5. novembrini toimub Järvamaal maakondlik ettevõtlusnädal eesmärgiga tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada osalejate teadmisi. 
