Rubriik: Eesti

Ajakiri Akadeemia püstitab Maa inimestele ausamba

Täna, 9. detsembril algusega kell 15 esitleb ajakiri Akadeemia Tartus klubis Atlantis oma värsket, saabuvale rahvaloendusele pühendatud erinumbrit. Esitlus rullub lahti Emajõe kaldapealsel, kus 100 000 tartlase monumendist moodustatakse üheks õhtuks ausammas Maa seitsmele miljardile elanikule.

„Sel aastal täitus planeedil Maa seitse miljardit inimest, kuid Eestis elab meid vaid miljon. Need numbrid annavad põhjust sügavamalt mõtiskleda just rahvastiku arengu teemadel,“ ütles Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. „Värske Akadeemia vaatlebki rahvastikumuutusi maailmas ja Eestis.“

Akadeemia esitlusel tutvustatakse lühidalt värske numbri artikleid. Esmakordselt avaldatakse eestikeelsena ka mitme rahvastikuteaduste klassiku esseed.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Põllumajandusmuuseum avab uue ekspositsioonihoone

Täna, 9. detsembril kell 14 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis renoveeritud ekspositsioonihoone – mõisaaegne tõllakuur.

Hoones asuvad puidu- ja metallirestaureerimise õppeklass ning uuenenud puidutöökoda. Muuseum on ka seni olnud puidu ja metalli eriala (üli)õpilastele praktikabaasiks. Nüüdisaegne õppeklass võimaldab vastu võtta rohkem õpilasi ning anda paremat koolitust. Lisaks paranevad museaalide restaureerimise tingimused.

Renoveerimise käigus uuendati ka hoones asuvat näitust „Talurahva veovahendid 19. sajandi II poolest 20. sajandi algusaastateni”.

Muuseumihoone remonti rahastati nn rohelise investeerimisskeemi kaudu, kuhu tuleb raha CO2 kvoodi müügist.

Jõud valis aasta tegijad

Erich Petrovits. Foto: kuulutaja.ee

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa Spordiliidu Jõud  koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias. Aasta tegija 2011 tiitli pälvis Erich Petrovits, kes oli 8.-10. juulini
Rakveres toimunud Eestimaa XIII suvemängude korraldaja ja peakohtunik.

Aasta tegija kategoorias järgnesid Petrovitsile Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Jõgevamaal toimuvate spordivõistluste peakorraldaja Tarmo Raudsepp.

Aasta noortetreeneriks valiti Jaan Tamm, kes tegutseb Tõstamaal kergejõustikutreenerina. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid korvpallitreener Indrek Ruut ja lasketreener Aleksandr Makarov.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa Spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohaliku omavalitsuse sporditöötaja ja piirkondlik spordisündmus.
Need tiitlid pälvisid maakonniti:
Aasta kohaliku omavalitsuse sporditöötaja 2011:

Selgusid parimad metsa joonistajad

Mets meil katab laua. Gabriella Tarkus, 10aastane

Ligikaudu 5000 last, noort ja täiskasvanut joonistasid sel sügisel arvutiga teemal “Kohtume metsas!”. Nüüd on parimad selgunud.

Kuni 10-aastaste seas võitis 10aastane Kuressaare Vanalinna Kooli õpilane Gabriella Tarkus pildiga “Mets meil katab laua” (juhendas Eha Kask). 11-13 aastaste joonistajate seas oli parim Rael Kalda Gustav Adolfi Gümnaasiumist pildiga “Ellujäämisretk rabasügavustes”.  Silvia-Sigrid Sillaots Tartu Kunstigümnaasiumist võitis Üllar Sillaotsa juhendamisel esikoha 14-18 aastaste hulgas tööga “Mets on looma kodu”. Täiskasvanutest sai esimese kohta Eve Mäeorg pildiga “Kohtume metsas!”.

Parimaks juhendajaks tunnistati Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja Aime Peever, kelle juhendamisel valmis 301 pilti, millest 35 jõudis ka lõppvõistlusele. Teise koha sai Olga Kravtšenko Tartu Vene Lütseumist (juhendas 18 lõppvõistlusele jõudnud pildi autorit) ja kolmanda Signe Lensment Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist (17 pilti lõppvõistlusel).

Arvutijoonistuste võistluse korraldasid Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Metsaselts ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kõik võidutööd ja osalenud pildid on väljas Internetis: http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/.

Tallinna Ülikool ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi allkirjastavad koostöölepingu

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo allkirjastavad homme Tallinna Ülikoolis kahe kooli vaheliste sidemete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks koostöölepingu.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska sõnul on mõlema poole peamiseks eesmärgiks parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti.  “Koostöö võimaldab kaasata Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppetöösse meie ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas,“ avaldas Reiska heameelt sõlmitava lepingu osas

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo märkis, et koostöö Tallinna Ülikooliga ühtib gümnaasiumi akadeemilisuse põhimõttega ning ühtlasi aitab õpilasi paremini ette valmistada tulevasteks kõrgkooliõpinguteks. „Usun, et meie vastastikune koostöö annab Koidula kooli õpilastele võimaluse loodussuunal kasutada Eesti kõige kaasaegsemat teadusmaja, kus õpilased saavad laborites katseid teha ja kus ülikooli õppejõud saavad õpilasi innustada loodussuunda edasi õppima minema,“ avaldas Kaldo lootust.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Pärnu Koidula Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse.   Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Misso kutsub jõululaadele

11. detsembril kell 13.00 toimub Missos jõululaat, kus muuhulgas saab jõuludeks teha kingioste ja puhata jalga kohvikunurgas.

Lisaks on võimalik teha väike heategu, tuues kingituse valla vähekindlustatud lastele, eakatele või paljulapselisele perele.  Avatud on vanakraami nurk, kuhu saab ära anda oma vanad asjad ning leida teiste toodud aardeid. Lastele pakutakse tegevust lastenurgas.

Jõululaat lõpeb kell 16:00 tulede süütamisega valla jõulukuusel.

Korraldajad ootavad laadale müüma nii käsitöölisi kui ka toidukaupade pakkujaid. Eelregistreerida saab veel täna e-posti aadressil rahvamaja@misso.ee.

Hädas last tuleb aidata!

Lastel ja lastevanematel on võimalus saada tasuta nõu helistades lasteabi nõuandetelefoni numbril 116111, Skype kaudu (lasteabi_116111), MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).

Portaalile Koolielu.ee antud usutluses märkis nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, et Lasteabi nõuandetelefonile  tehakse umbes 300 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajatest enam-vähem pooled on lapsed ja pooled täiskasvanud.

Peamiselt on murekõned seotud kooliga. Näiteks uuritakse, mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne, antakse märku eakaaslastest, kes ei ela helistaja arvates just kõige turvalisemat elu ja räägitakse ka suhteprobleemidest.

Kõnede vastuvõtjad on valdavalt  pikaajalise töökogemusega sotsiaal- ja noorsootöötajad või psühholoogid, kes on läbinud ka vastavad koolitused. Nende peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse – toimugu see koolis, kooliteel või internetis – peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Kõned nõuandetelefonile näitavad, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“

Helistaja nime ei küsita ja samuti ei pea helistaja mõtlema  sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. “Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus,” märkis Friedemann portaalile Koolielu. Telefonikõned küll salvestatakse, kuid seda parema klienditeeninduse eesmärgil. Loe edasi: Hädas last tuleb aidata!

Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõudude ühistööna on ilmunud esimene eestikeelne põhjalik poliitika ja valitsemise aluseid tutvustav kõrgkooliõpik, mis katab riigiteadusi Lääne õpikutes tavaks saanud viisil ja mõisteraamistikus. Õpiku esitlus toimub reedel, 9. detsembril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Mare õppehoone aatriumis (Uus-Sadama 5, III korrus).

Äsja raamatupoodidesse jõudunud „Poliitika ja valitsemise alused“ annab esmakordselt tervikliku ja tänapäevase ülevaate poliitika ja valitsemise võtmeteemadest ning tutvustab valdkonna üldmõisteid. Lisaks riigiteadustele sobib õpikut kasutada ka ülejäänud sotsiaalteadustes (sotsioloogia, õigus, majandus, kommunikatsioon jt) ning teistel erialadel, kus õppekavad sisaldavad poliitika ning valitsemise kursusi. See on hea käsiraamat õpetajatele, poliitikutele, juhtidele ja poliitikahuvilistele.

„Poliitika ja valitsemise aluste“ toimetajateks on Leif Kalev ja Anu Toots, autoriteks: Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik. Õpik ilmus riikliku eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi raames. Loe edasi: Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Narvas alustasid õpilased uue mänguflmi võtteid

Mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskuse õpilased alustasid uue 30-minutilise mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ võtteid. Tegemist on näidend-filmiga, mille tegevustik paigutub keskaegsesse Narvasse, eelkõige Narva Hermanni ja Ivangorodi kindlustesse. Kõiki filmiga seotud töid teostavad õpilased ise.

Filmi loomisega on seotud terve hulk Narva Kutseõppekeskuse õpilasi, eelkõige multimeedia õppesuuna õpilased ja kooli õpilasteatri liikmed. Neljale multimeedia õpilasele saab filmi teostamine ka eriala lõputööks.

„Taoliste filmide oma jõududega tegemine näitab ilmekalt, millised võimalused on enese arendamiseks tänaste kutseõppurite käsutuses,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Oleme oma koolis püüdnud
õpilaste initsiatiive igati toetada,“ lisas Ojaots.

Näidendfilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev toimus Narva Hermanni kindluses 2. detsembril. Filmi võtted loodetakse lõpetada veebruariks 2012. Filmi eesti- ja venekeelsed originaalid peaksid kavade kohaselt valmima 2012. aasta märtsis. Loe edasi: Narvas alustasid õpilased uue mänguflmi võtteid

“Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Viinis, Austria parlamendis toimuval Euroopa Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee keskkonna- ja veemajanduskomitee istungil on kesksel kohal Eestist alguse saanud “Teeme ära” kampaania viimine Euroopa- ja Vahemere piirkonna riikidesse.

Komitee otsustas menetlusse võtta ühisraporti “Let’s do it”, kui Euroopa Vahemere Liidu 2012. aasta prioriteet keskkonna puhastamiseks, prügimajanduse stiimuliks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Raportöörideks valiti komisjoni esimees, Austria parlamendi liige Stefan Schennach ja Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär. Lõunariikidest panustavad raporti koostamisse Iisraeli ja Palestiina esindajad.

Sooäär rõhutas oma ettekandes, et Rainer Nõlvaku eestvedamisel Eestis alguse saanud initsiatiiv “Teeme ära” liitis ürituse sünnimaal kümneid tuhandeid inimesi, millel on suur potentsiaal kasvada globaalseks ettevõtmiseks, aidates kõikjal kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele. Loe edasi: “Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Eesti parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Ksenia Vinogradova

Ksenia Vinogradova (vasakul), tema õpetaja Olga Vereštšagina (keskel) ja samal võistlusel 4. koha pälvinud Anna Kostjukevitš. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) puhastusteeninduse õpilane Ksenia Vinogradova võitis esikoha noorte üleriigilistel kutsemeistrivõistlustel „Noor Meister 2011“, kui parim puhastusteenindaja. Multimeedia õpilane Elmar Juzar võitis kolmanda koha samas toimunud graafilise disaini võistlustel.

Narva KÕK-i õpilased osalesid aktiivselt Tallinnas, 1.-3. detsembrini toimunud noorte infomessil Teeviit, mille raames viidi kolmandat korda läbi üleriigilised noorte kutsemeistrivõistlused „Noor Meister 2011“. Kokku osalesid võistlustel kaheksa Narva KÕK-i õpilast – ehitusviimistlejate, graafilise disaini, mehhatroonika, plaatijate, puhastusteenindajate ja rätsepate kutsevõistlustel.

„Noore Meistri kutsevõistlused on kooli spetsialistidele ja nende juhendatavatele õpilastele aasta oodatuimad suurvõistlused,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Meie õpilaste edukas osalemine võistlusel on märk õpetamise kõrgest tasemest, mis paraneb aastast aastasse,“ lisas Sile.

Noorte puhastusteenindajate võistlustel osales kokku seitsme kutseõppeasutuse 14 õpilast. Parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Narva KÕK-i õpilane Ksenia Vinogradova. Samal võistlusel sai 4. koha Narva KÕK-i õpilane Anna Kostjukevitš. Mõlema õpilase juhendajaks on õpetaja Olga Vereštšagina. Loe edasi: Eesti parimaks nooreks puhastusteenindajaks tunnistati Ksenia Vinogradova

Toidupank korraldab Rakveres toidukogumise kampaania

10.-11. detsembril ja 17.-18. detsembril toimub Rakvere Põhjakeskuse RIMI kaupluses toidukogumise kampaania, mille käigus saavad inimesed annetada Toidupangale toiduaineid toimetulekuraskustes lastega peredele.

Eelmistel taolistel kampaaniatel 2010. aasta detsembris koguti erinevaid toiduaineid 1900 ühikut ja 2011. aasta septembris 814 ühikut.

10.-11. detsembril ja 17.-18. detsembril kell 12.00-18.00 toimuva toidukogumiskampaania korraldab Eesti Toidupank RIMI kauplustes üle Eesti. Oodatakse nii toiduannetusi, kui vabatahtlikke kampaaniat läbi viima, et Toidupank saaks veelgi paremini aidata toita tühja kõhtu. Igal abistaval kätepaaril on hindamatu väärtus vähekindlustatud perede jõululaua katmisel.

Rakvere Toidupanga tegevus on jõudsalt kasvanud ja suureks väljakutseks on toiduainete hankimine kõigi abivajajate toetamiseks. Loe edasi: Toidupank korraldab Rakveres toidukogumise kampaania

XX Viljandi pärimusmuusika festival sai rokkiva logo

Viljandi pärimusmuusika festival toimub tuleval suvel juba 20. korda. Äsja lõppes folgi juubeliaasta tunnuskujunduse stipendiumikonkurss, mille võitis tallinlanna Helene Vetik. Kuna 2012. aasta festival kannab nime “Mehe laul”, kannab ka Helene kujundatud logo ürgset ja mehelikku vaimu.

“Viljandi folgi “Mehe laulu” visuaalis saavad kokku üleilma tuntud mehelikkuse sümbolid: vuntsid, rollingud, kannel, keel, helivõim, maaema värvid, käsitöö, ja mis ülitähtis – meeste laulu esmatekitaja – suu,” kirjeldab Helene oma loomingut.

Tunnuskujunduse stipendiumifondi suurus on 1000 eurot. Konkursile saadeti 26 võistlustööd.
XX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 26.-29. juulil.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

National Geographic Society andis teada, et käivitas uue ülemaailmse uuringufondi Global Exploration Fund, mille eesmärgiks on rahastada teadustöö-, loodushoiu- ja avastusprojekte läbi regionaalkeskuste üle maailma. Uue fondi stipendiumitele saavad kandideerida ka Eesti teadlased ja loodusuurijad.

Esimene National Geographic’u regionaalne fond alustab tegutsemist Stockholmis, toetamaks Põhja-Euroopa nii algajaid kui nimekaid teadlasi, kelle teadus- ja uurimustöö toob ühel või teisel viisil kasu meie planeedile.

„Paljud usuvad, et uurimuste ja avastuste kuldaeg on möödas. Vastupidiselt sellele arvan ma aga, et täna seisame alles suurte avastusteajastu lävepakul,“ ütles Terry Garcia, National Geographic’u missiooniprogrammide juhtiv asepresident. „Meie planeedil on veel nii palju sellist, mis vajab alles avastamist.“ Fondi Global Exploration Fund loomisel võeti eeskujuks National Geographic’u sajandipikkune eesmärk toetada teadustöid ning looduskaitse- ja avastusprojekte läbi kindlate stipendiumprogrammide.

Vastloodud fondi stipendiumeid saavad taotleda 14 riigi elanikud. Lisaks Eestile kuuluvad sellesse nimekirja ka Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rootsi ja Inglismaa. Teaduslik nõuandekogu, mis analüüsib kõikide stipendiumikandidaatide projekte, koosneb juhtivatest teadlastest üle kogu regiooni. Loe edasi: Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

Võrumaa muuseum tähistab neljapäeval 45. sünnipäeva

1961.a. moodustati Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juurde Võru kodulooline fond, millest 23. novembril 1966.a. sai Kreutzwaldi muuseumi filiaal Võru Koduloomuuseum. Peagi ei mahtunud täienenud koduloolised fondid enam memoriaalmuuseumi hoidlasse. Muuseumirahva eesmärgiks oli luua Võrru uus, maakonna ajalugu tutvustav muuseum. 1973.a. saadi luba alustada muuseumi ehitamisega kunagise Krümmeri kooli, rahvasuus „tondilossi“, pargipoolsele vundamendiosale, toona Kreutzwaldi ja Gorki tänava nurgale. Mõni aeg varem oli  ehitatud Krümmeri koolimaja Kreutzwaldi ja Tartu tänava poolsele osale spordikool.

1975.a. hilissügisel asuti lammutama vana “tondilossi” viimast osa. Seitse aastat kestnud ehitustööd lõppesid 10. veebruaril 1983.a. Võru Koduloomuuseumi maja piduliku avamisega. Püsiekspositsioon valmis 1984.a.  Aegade muutudes sai ümber tehtud püsinäituse 20. sajandi I poole osa, mis tehti omal ajal toonaste ideoloogide valvsa silma all. Vanem ekspositsiooniosa pärineb veel 1984. aastast. Muuseumi püsinäitus on sisult põhjalik, annab hea ülevaate meie maakonna ajaloost, kujunduselt peaks ta kindlasti olema atraktiivsem. Kuni avaneb võimalus uue püsinäituse tegemiseks, teenib ajaloohuvilist hästi ka praegune.

Muuseumil on aktiivne näitusetegevus ning haridustöö, seda võimaldavad  meie suured näitusesaalid ning suured kogud. Koostöös käsitööhuviliste, kunstnike, teiste muuseumide ning haridusasutustega  oleme pakkunud huvitavat igale eale ja maitsele. Mitmete näituste juures on töötanud õpitoad. Käesoleval aastal alustasime näitustesarjaga “Väikemuuseum näitab”, oma kollektsioone on tutvustanud juba 3 vallamuuseumi. Traditsioonilisteks üritusteks on muuseumi rahvamuusikapäevad, tänavu toimus juba 12. lõõtsapäev ja 11. kandlepäev. Põnevaid hetki ja uusi teadmisi on pakkunud meie muuseumitunnid algklasside õpilastele ja lasteaedade lastele.

Muuseum tähistab oma 45. sünnipäeva neljapäeval,  8. detsembril! Olete oodatud meie majja Võrus, Katariina allee 11.

Kell 11 avame tulmenäituse  “Viie aasta varasalv”, kus on eksponeeritud üle saja  viimastel aastatel kogutud museaali. Sellele järgneb töine arupidamine. Tahame koos kolleegidega, meie maakonna omavalitsuste esindajatega ja mitmete koostööpartneritega kõnelda meie edasistest arengutest, võimalikust koostööst. Kui  tahad meiega kaasa mõelda, kui sul on häid ideid meie tegevuse huvitavamaks ja sulle kasulikumaks  muutmisel, siis tule muuseumi!  Muuseum jääb  ootama häid näituste ja ürituste ideid. Tulge kohale, kirjutage või helistage!

Kella 13–15 ootame võistujoonistamisele 2.-5. klasside õpilasi. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt ühest muuseumi näitustel väljapandud esemest. Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel endal kaasa võtta. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve. Joonistusalused ja paberi tagab muuseum. Võitjaid ootavad auhinnad! Kõik, kes tahavad nõu küsida meie peavarahoidjalt Arthur Ruusmaalt, saavad temaga  kohtuda pärast kella 14.

Muuseum on kõikidele kella 10–17 avatud tasuta! Kohtumiseni 8. detsembril!

Võrumaa Muuseum

ELF tänas vabatahtlikke loodushoidjaid

Harivesilike talgud sel kevadel

Eestimaa Looduse Fond tänas vabatahtlikke. Heaks traditsiooniks kujunenud tänuüritusel tehti kokkuvõtteid lõppeva aasta tegemistest, vaadati loodusfilmi, nauditi mõnusat seltskonda ja head muusikat.

 
Seekordsel tänuõhtul vaadati Matsalu loodusfilmide festivali tänavust võidutööd, Saksamaa režissööri  Oliver Götzli filmi “Skandinaavia loodus – Soome”. Auhinnatud filmis on palju suurepäraseid kaadreid, sealhulgas erakordset materjali ELFi vapiloomast lendoravast. Kokkuvõtteid tehti ELFi vabatahtlike tegemistest nii talguprojekti kui naftaprojetki raames. Lõppev aasta oli ühtlasi ELFi 20. juubeli aasta ning üle-euroopaline vabatahtliku tegevuse aasta.

ELF kaasab oma tegemistesse vabatahtlikke juba alates tegevuse algusaastatest. Kõige suuremat rolli kannavad vabatahtlikud ELFi talgute ja naftaprojekti juures. ELFi naftaprojekti vabatahtlikud on löönud kaasa mitme reostuse tõrjes alates 2006. aasta Loode-Eesti naftareostusest, kus oli abiks üle 300 vabatahtliku. Järgnevate aastate jooksul on ELF koostöös Päästeametiga koolitanud päästetöödeks üle 500 vabatahtliku, kokku on andmebaasiga liitunud üle 1000 vabatahtliku. ELFi talgutel lööb igal aastal kaasa pool tuhat vabatahtlikku. Tänavu toimus ELFi korraldusel ja vabatahtlike abiga 40 talgut.

2011. aasta jooksul plaanis ELF taastada ja hooldada Natura 2000 aladel vähemalt 35 hektarit poollooduslikke kooslusi ja elupaiku vastavalt kaitsealade ja liikide kaitsekorralduskavadele. Kokku korraldatakse kahekümned 3-6päevased talgud erinevatel kaitsealadel üle Eesti.

Talgute korraldamisega on ELF järjepidevalt tegelenud alates 2000. aastast, tuues looduskaitse juurde aastas keksmiselt ligi 400 inimest 3000 töötunniga. Vabatahtliku tööjõu looduskaitselistesse töödesse kaasamine on olnud kasvavalt populaarne ning looduskaitses tulemuslik.

Eesti koolilapsed on kogunud taaskasutuseks ligi 20 000 tühja mahlapaki

 Eesti koolides juba oktoobri algusest aktiivselt käivitunud ning eelkõige hariva sotsiaalse kampaania Tetra Pak mahlapaki kogumismängu  on Eesti koolilapsed kogunud taaskasutuseks juba ligi 20 000 tühja mahlapakki.

 Tetra Pak mahlapaki kogumismäng toimub koolilaste hulgas üle Baltikumi. Iga riigi võistkonnad konkureerivad omavahel eesmärgil koguda võimalikult palju tühje mahlapakke, et ehitada neist kõrgeim virtuaalne “pakitorn”. KOlmes riigis on kokku kogutud üle 123 000 paki, mille kõrguseks on rohkem kui 26 kilomeetrit.

 Üle kogu Eesti võtab Tetra Pak mahlapaki kogumismängust osa juba pea 6000 last 87 koolist üle Eesti. Neid on erinevates vanustes, alates lasteaialastest kui abiturientideni välja. Kogutakse nii suurtes linnakoolides kui väikestes maakoolides. Viimastel andmetel on Tetra Pak mahlapaki kogumismängu liidrid Jõgeva Gümnaasiumi 7. klass, kelle  kogutud pakenditest ehitatud virtuaalse torni kõrgus on 494,75 m ja Tallinna Laagna Lasteaed Põhikooli 1.-3. klass (462,82) 26,74 m. 

Kõigi tiimide virtuaalse “torni” kõrguseid ja kogutud pakkide koguseid saab jälgida ka onlines kampaania kodulehel www.parismahl.ee.

Võistlus kestab 11. detsembrini, siis tulevad „Ligatne“ paberivabriku esindajad koolidesse kogutud Tetra Pak pakenditele järele. Kõik kokkukogutud pakendid viiakse paberivabrikusse ümbertöötlemiseks ja neist tehakse uus paber.

President Ilves tunnustas Eesti silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtlikkuse edendajaid

Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avaldas täna Kadriorus tänu kümnele vabatahtlikule, kahele silmapaistvale vabatahtlike juhile ning töötajate vabatahtlikkust soodustanud organisatsioonile.

Aasta vabatahtliku tiitli said: Rauno Avel, Jarmo Idavain, Maite-Margit Kotta, Kuldar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Margus Press, Aino Suviste ja Ina Tepp.

Lisaks tunnustati vabatahtlike juhendajaid Piret Ehavaldi ja Svetlana Varjunit. Loe edasi: President Ilves tunnustas Eesti silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtlikkuse edendajaid

Keskkonnaministeerium kuulutas välja selle aasta keskkonnateo

Konkursile laekus 9 keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kandidaati. Keskkonnateo ja -teokese tiitlitele võis kandidaate esitada igaüks, lubatud oli ka enda kandidatuuri ülesseadmine. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte esiletõstmiseks sai ettepaneku teha kas ettevõte ise või erialaliit.

“Aasta keskkonnategu on hea näide sellest, kuidas ühendada nutikas idee, innovatsioon ja vana ning väärtusliku eest hoolitsemine,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. Ta lisas, et Aasta keskkonnateo tiitli välja andmisel soovitakse esile tõsta neid, kes on rakendanud uudseid lahendusi ja kes on heaks eeskujuks, kuidas majanduse arendamisel arvesse võtta ka looduse hoidmise vajadust. Loe edasi: Keskkonnaministeerium kuulutas välja selle aasta keskkonnateo

Ligi sada ettevõtjat peavad oma pakendiaruandluse andmed üle kontrollima

Käesoleva aasta algusest alustasid Maksu- ja Tolliamet ning

Keskkonnainspektsioon koostööd eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse ja pakendiaktsiisi seaduse täitmine. Aprillis saadeti esimene ühine märgukiri 119 pakendiettevõtjale. Tagasiside tookordsele märgukirjale oli väga hea. 63 ettevõtte poolt järgnesid reaalsed sammud: firmad esitasid aruande ja deklaratsioone ning hakkasid taaskasutamisega tegelema kas iseseisvalt või siis taaskasutusorganisatsiooni abiga. Loe edasi: Ligi sada ettevõtjat peavad oma pakendiaruandluse andmed üle kontrollima

Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikupäevale pühendatud esseekonkursile „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ laekus kokku 203 esseed ligi 60 koolist üle Eesti.

Kahes vanusegrupis toimunud konkursi eesmärgiks oli koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas. Auhinnati 11 õpilast ning edukamaiks osutusid 9. klasside õpilased. Loe edasi: Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Sänna Kultuurimõisas esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt

Sänna Kultuurimõis annab teada:
*9. detsembril kell 19 on kirjandusklubi avaõhtu. Esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt. Fookuses maailma loomine.
Kirjandusklubi läheb sujuvalt üle filmiklubiks. Sel korral rezhissöör Darren Aronofsky “Allikas” (The Fountain”).
Soovituslik annetus 2 EUR. Toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
*17. detsembril kell 13 on kangastelgede õpituba. Juhendab Lya Veski. Tasuta. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
*8. detsembril ei toimu 5 rütmi tantsu, see toimub laupäeval, 10. detsembril kell 21.
*13. detsembril ei toimu joogaõhtut, kuna leiab aset draamaringi viimane kohtumine.
Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Jõulumees Ärni kutsub kõiki lapsi päkapikkude rongkäiku

Tuntud jõuluvana Ärni on juba kaks aastat Paide Jõulukroonil koos jõuluvanade konverentsiga osalenud. Tänavu on tal Jõulukroonil aga täita ülitähtis päeva juhi roll. Mullu jättis Ärnile kõige sügavama mulje suur päkapikkude rongkäik.

Seesugune saab teoks ka tänavu. Kohe laadapäeva alguses kell 10 saab rongkäik Paide kultuurikeskuse väljakult alguse ja suundub pikas punases rivis keskväljakule. Rongkäigus osalevad ligi 200 maakonna mudilaskooride laulupäkapikku. Samas on päkapikumarsile oodatud kõik Paide ja Järvamaa lapsed, kel soov jõulumees Ärnile ja laadapublikule heameelt teha.

Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi koostöös sisustatakse 3. detsembril ürituse "Jõulukroon" raames laste vaba aegerinevate ennetuslike tegevustega.

Päkapikumütsides ja võimaluse korral ka punastes jopedes lapsi mudilastest teismeliseni oodatakse 3. detsembril kell 9.45 kultuurikeskuse juurde, kus algab rongkäiguks rivistumine. Keskväljakul võtab Ärni punamütsid rõõmuhõisetega vastu. Kell 13 esitab keskväljakul päkapikkude ühendkoor koos superstaarisaate Rosanna Litsiga vahvaid lastelaule Osalevad mudilaskoorid Retlast, Kabalast, Türilt, Vodjalt, Peetrist, Laupalt ja Paidest. Jõulumees Ärnil on aga tegemist palju: laada- ja lobajutud, mängud ja vigurid.

Täna kell 10 avatakse Paide keskväljakul jõululaat.

Harjumaa muuseumis saab näha elu Kehra tehase korstna all

Pühapäeval, 11. detsembril avatakse Harjumaa muuseumis näitus ”Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast.  Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.

Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Ida-Harju Vallaleht