Rubriik: Eesti

Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas

Möödunud esmaspäeval pääses 99 usinat rakverelast AQVA sauna- ja veekeskusesse tasuta. Põhjuseks sarja „Terve Rakvere Liigub” preemiasüsteem, mis tunnustab priipääsmetega neid, kes läbinud kõik veekeskuse etapile eelnevad liikumisüritused.

Täna, 21. npvembril toimuval liikumisaktsioonil pannakse aga koostöös Maanteeameti ja Põhjakeskusega rõhku hoopis liikumisturvalisusele. Maanteeamet kirjeldab enam kui sajale regulaarliikujale olulisemaid ohukohti, mis pimedas ja hämaras liikumisega tekkida võivad. Omapoolse panuse turvalisuse tagamiseks õhtustel jooksu- ja kõnniradadel annab Põhjakeskus, kes jagab liikumishuvilistele korraldajate läbi sadakond helkurit.

Kuidas suhtute liikumissarja toimumisse õhtusel ja pimedal ajal? Vastab Diana Okas, Maanteeameti Ida regiooni liiklusohutuse osakonna peaspetsialist

Suhtume väga positiivselt kui inimesed endast hoolivad ja end nähtavaks muudavad. Musti tonte liikluses, kes ohustavad ennast ja teisi, ei poolda. Kiidame tublisid, kes annavad head eeskuju.

„Teadsin juba eelmisel aastal sellest, aga käima sain ennast alles sellest hooajast. Oleme elukaaslasega väga rahul. Eestvedajad on toredad, kaaslased sõbralikud ja rõõmsad ning pidevalt rõhutatakse vajadust kanda liikudes helkureid ja veste. Sellist hoolt on hea tunda. Toetajate kohalt meeldib meile eriti Rakvere Teatri liitumine sarjaga ning mulle kui terviseteadlikkule inimesele laienevad soodustused” võtab liikumissarjas osalev Riina Ignatov sarja iseloomu kokku. Loe edasi: Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas

Suurenev laevaliiklus saastab Läänemerd lämmastikoksiididega

Läänemeremaade koostöökoda HELCOM ei suutnud sel nädalal kokku leppida ajakava kogu merd katva lämmastikoksiidide heite piiramise ala (NECA) loomiseks, kirjutab Eestimaa Looduse Fond.

Suurim pikaajaline oht Läänemere keskkonnale on eutrofeerumine, mille peamiseks
põhjustajaks liigne lämmastikku sissekanne. Üheks saastekanaliks on õhu kaudu
veekeskkonda sattuv lämmastik, mis pärineb laevaliikluse heitgaasidest. Laevaliiklus ise aga kasvab võrreldes aastaga 2000 aastaks 2020 tõenäoliselt umbes 50%.

Eelmisel aastal leppisid HELCOM-i maad kokku, et NECA loomine täpsustatakse aastal 2011.

Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3
Täna õhtul selgub muusikasaate „Laulupealinn“ võitja, kellele kuulub ihaldusväärne tiitel ja 20 000 eurot kohalikuks heategevuseks. Finaalis madistavad esikoha pärast Kärdla ja Kohtla-Järve.

Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.

Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Loe edasi: Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Aasta lapsesõbraks valiti Peeter Kreitzberg ja Toidupank

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil “101 Last Toompeale” valiti 2011. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Peeter Kreitzberg, kes seisis selle eest, et kõik noored saaksid haritud sõltumata nende elukohast ja majanduslikust seisust. Samuti on Peeter Kreitzberg aastaid aidanud ja toetanud 101 Last Toompeale noortefoorumi toimumist.

„Kreitzbergi jaoks olid kõik lapsed ühtemoodi olulised ning ta ei pidanud paljuks noori alati kuulata ja kaasata sõltumata teemade keerukusest,“ ütles lõppfoorumi peakorraldaja Maris Sild.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Toidupank. Noortefoorumi delegaadid põhjendasid oma valikut sellega, et Toidupank kaasab suurel hulgal vabatahtlikke, kelle abiga viiakse kogutud toit abivajavate pere ja lasteni.

Noortefoorum “101 Last Toompeal” toimus käesoleval aastal 20. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Toidupank jätkab täna ja homme oma tööd

Täna ja homme korraldab Toidupank koostöös Prisma Peremarketi kõigi kauplustega toidukogumispäevi. Seitsmes Prisma kaupluses üle Eesti on võimalik annetada toidukaupa vähekindlustatud perede heaks. Kõikidest kauplustest leiab Toidupanga märgistusega kaubakärusid, kuhu poe külastajad saavad annetusena panna omapoolse toetuse vähekindlustatud peredele. Kogutud toit – kuivained, konservid, maiustused jms – toimetatakse  edasi puudustkannatavatele peredele.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn on rõõmus selle üle, et seniste sarnaste kampaaniate käigus on Eesti inimesed näidanud üles hoolivust ja soovi aidata.  “Eestis on jätkuvalt liiga palju lapsi, kes ei saa kodus korralikult kõhtu täis süüa, ning liiga palju vanemaid, kes ots otsaga kokku ei tule,” nendib Boerefijn kurvalt.

Seekordne toidukogumine toimub seitsmes Prisma Peremarketi kaupluses. Neist viis asuvad Tallinnas (Kristiine, Sikupilli, Mustamäe, Rocca al Mare ja Lasnamäe Prisma), üks Tartus ja üks Narvas. Toidukaupa on võimalik annetada kõikides kauplustes keskpäevast kuni kella 18ni. 

Annetuskampaania raames on nädalavahetuseks appi oodatud nii senised abilised kui uued tegusad vabatahtlikud. Huvilistel on võimalus end registreerida Toidupanga veebilehel www.toidupank.ee.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toiduabipunkti (üheksa toidupanka ja Maardu harukontor), mille kaudu edastakse regulaarselt toitu allpool vaesuspiiri elavatele inimestele. Iganädalaselt jõuab toiduabi enam kui 1000 pereni.

Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toitu neile, kel on sellest puudu.

Toidupank asutati mullu märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab  Avatud Eesti Fond.

 

Paides koguneb päkapikkude ühendkoor

3. detsembril Paides toimuv Järva jõulufolk ja päkapikkude ühtelaulmine ootavad koore ja tantsurühmi osalema.

 Mudilaskooride lauljatest koosnev päkapikkude ühendkoor võtab koos noore andeka laulja Rosanna Lintsiga laulud üles kell 13.

Tund hiljem  on samas uhke tantsupidu koos tantsurühmaga Koidupuna. Ei ole oluline, et kõik tantsud oleks kindlasti eelnevalt ära õpitud. Kes ei jõua tantse kodus läbi tantsida, saavad need peopaigas selgeks õppida.

 Kell 15 kutsutakse Paide Põha Risti kirikusse koore Jõulufolgi kontsertile laulma.

Kooride kirjapanek osalemiseks nii päkapikkude ühendkooris kui  jõulufolgil toimub  e-posti teel: sirje.grauberg@gmail.com.  Registreerunud saavad e-posti posti teel laulude noodid.

Ida-Virumaa noored õppisid prokuröriametit tundma

Projekti „Vene noorte võimalused Eestis“ kolmanda väljasõiduga külastasid 30 Ida-Virumaa vene koolide õpilased prokuröri Dmitri Teplõhhi.  Sõidu teemaks oli „Autoriõiguste kaitsmine ja internet“.

„ Just praegu on populaarseks saanud arvamus, et autoriõiguste rikkumine internetis ei ole karistatav,” rääkis kohaletulnuile prokurör. “Sellel teemal ma palusin osalejail arutleda ja seletasin, kuidas seadused seda vastutusala reguleerivad ning
miks ühiskond peab austama ja kaitsma intellektuaalomandi õigust,“ selgitas Teplõhh.

Prokurör tutvustas lähemalt ka oma ametit. Õpilased tundsid huvi nii isiklike küsimuste vastu nagu spordisaavutuste
mõju karjäärile ning miks Teplõhh just sellise eriala valis kui ka rohkem erialaste teemade vastu, nagu millistele kriteeriumidele põhinedes prokurörid valivad endale toimikud ning mis haridus peab prokuröril olema.

Projektiga „Vene noorte võimalused Eestis“  tutvustatakse osalejaile kõrghariduse saamise võimalusi Eestis, aidatakse teha valikuid oma tulevase eriala osas ning õpetatakse teadlikult tulevikku planeerima. Selleks külastavad 80 õpilast erinevatest
Ida-Virumaa koolidest aasta jooksul noori ja edukaid venekeelseid spetsialiste erinevatest valdkondadest, esitavad küsimusi, osalevad diskussioonides ning õpivad oma arvamust kaitsma. Projekti veab Eesti Väitlusselts.

Katerina Danilova

Suidsusannapääväl kõnõldas aastagatsõõrin tettüst

Savvusann. Toomas Kalve foto

Puulpäävä, märdikuu 19. (19.11.2011) peetäs vanal Võromaal savvusannapäiv, kon kõnõldas aastaga joosul savvusanna kombõ püsümise hääs tettüst.

Inne lõunat kell 10-13 om Urvastõ Seldsimajan seminär, kon kõnõldas tinavaastadsõl sannaperimüse kogomisõl teedä saadust. Päält lõunat kell 14-18 lätt päiv edesi Põlvamaa Talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs ” Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist.

Pikembält tulõ juttu sannaperimüsest, sannu eihtüsest ja seosuvitsist vallalisi sannu päivist. Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa päävä lõpõtusõs sannan kävvü.

Savvusann ja sannakombõ omma vanal Võromaal täämbäseni alalõ, a tuujaos, et ka edespidi niiviisi kittä saanu, tulõ savvusannu asjuga kõge hoolõn olla. Suurõmba huuga naati savvusannu püsümise hääs tüüd tegemä 2010 aastagal, ku paigapäälitsõ tegusa inemise võti asja ütenkuun aija. Ütes tsihis om vana Võromaa savvusannakombõ viiä UNESCO vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja – tuu and inämb tähelepandmist ja avitas kombõl edesi püssü.

Savvusanna-asjust om kõnõld joba mitman tsõõrikalavvan, viimäte oll laemb arotus minevaasta märdikuun Väimelän savvusanna konvõrentsil. Savvusannapääväle om oodet kõiki savvusanna-huvilisi. Päävä kava ja kutsõ lövvat savvusanna kodolehe päält www.savvusann.ee: miä sünnüs.

Aasta Puitehitiseks valiti väliköök Padise vallas

Eile, 17. novembril kuulutati V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ raames välja konkursi Eesti Parim Puitehitis 2011 võitjad. Aasta Puitehitis 2011 auhinna andis eile KUMU suures saalis üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ avas keskkonnaminister Keit Pentus, kes ütles: „Kui me räägime puidust ja ehitamisest, kerkib paljudel endiselt silme ette armas palkmajake metsaveerel. Kuid puidus on peidus palju rohkem võimalusi. Eesti linnade puitmajade rajoonid on täna oma õdusa atmosfääriga meie kõigi uhkus, mida turistid kadedalt vaatamas käivad. Ja maailmas ringi vaadates näeme, et puit sobib ka moodsate korrusmajade ning isegi kontserdisaalide ja spordihallide jaoks. Ma loodan, et tänane konverents inspireerib meid kõiki puitu Eestis rohkem, uuenduslikumalt, efektiivsemalt ja ilusamalt kasutama.“

Puitehituse senistest kogemustest ja tulevikusuundumustest rääkisid konverentsil Soome arhitekt Anssi Lassila, Hollandi arhitekt Pieter Weijnen, Växjö linnavalitsuse esindaja Hans Andren, Norra ettevõtja Age Holmestad ja Austria arhitekt Andreas Cukrowicz.

Eesti Parima Puitehitise konkursile laekus tänavu 23 avaldust ehitiste kohta, mis vastasid konkursi tingimustele. Nende seast valis žürii välja 10 ehitist, mille seast omakorda valiti aasta parimaid. 2011. aastat võiks iseloomustada installatsioonide aastaks. Ehitised esindasid laialdast arhitektuurset vahemikku. Esitatud olid nii väiksemad vormid, eramud, avalikkusele mõeldud hooned, spordisaalid kui ka suuremad ühiskondlikud objektid.

Eesti Parimaks Puitehitiseks valis žürii üksmeelselt Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevormi Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu tema arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda. Kuigi tegemist on “kõigest” väliköögiga, kõnetas hoone lihtsa elegantsuse, avaruse ja loogilise praktilisusega.

Lisaks parimale otsustas žürii ära märkida Rene Valneri projekteeritud passiivmaja Võru linnas. Žürii üllatuseks osutus maja tellijaks pensioniikka jõudnud paar. Maja paiknes lõunasse pööratud mäenõlval ja koosnes kolmest tehases valmistatud moodulist, mille ehitamisel oli ühena esimestest kasutatud ristkihtpuitu. Õige paigutus ilmakaarte suhtes ja suurepärane õhutihedus peaks tagama maja energiasäästlikkuse.

Andres Siimu ja Kristel Ausingu (AB Siim ja Kreis) projekteeritud Tamme Staadion Tartus hinnati tänavu parima liimpuidu kasutamise eriauhinna saajaks, kuna lahendus oli lihtne ja otstarbekas, samas aga elegantne.

Parima fassaadilahenduse kategoorias osutus auhinna saajaks Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri projekteeritud ajutine suvelava Rakveres. Kuigi tänaseks on ehitis juba maha lammutatud, arvas žürii, et tegemist oli ülimalt väljapaistva lahendusega, mis jättis kõigile, kes seda oma silmaga nägid, väga positiivse elamuse. Ehitise on jäädvustanud Ott Kadariku tehtud kunstipärased fotod.

Parima vineerikasutuse eripreemia läks ühehäälselt Reet ja Liisa Põimele Keila Muusikakooli (arhitekt Andres Põime) kontserdisaali sisekujunduse eest. Kujunduse kohta võib öelda „õige asi õiges kohas“; lisaks on saal kahtlemata väga kõrgetasemeline maailma kontserdisaalide akustikapildis. Akustilise lahenduse väljatöötamisel oli abiks Linda Madalik.

Konkurssi korraldab Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Žüriisse kuulus kuus liiget, kelleks olid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajad.

Konkursi žüriisse kuulusid:
Peeter Pere (arhitekt) – Eesti Arhitektide Liit, Urmas Elmik (arhitekt) – Eesti Projektbüroode Liit, Targo Kalamees (insener/professor) – Tallinna Tehnikaülikool, Karin Paulus (teadlane) – Eesti Kunstiakadeemia,
Indrek Peterson – Eesti Ehitusettevõtjate Liit,
Märt Riistop (insener) – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Seminar „Mets, puit ja majandus“ keskendus metsa- ja puidutööstuse tulevikule

Eile, 17. novembril toimus KUMUs Puupäeva raames seminar “Mets, puit ja majandus”. Paneeldiskussioonil arutlesid metsa- ja puidusektori tuleviku teemadel Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Andres Taukar, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Diskussiooni moderaator oli Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Paneeldiskussioonil keskenduti teemadele, kuidas tõsta metsa- ja puidusektori poolt ühiskonnale loodavat lisandväärtust ning kuidas rakendub ellu metsanduse arengukava. Arutati, kuidas mõjutab puidu üha aktiivsem kasutamine energeetikas metsa- ja puidutööstuse käekäiku ja puidu hinda.

Energiatootjate, metsa- ja puidutööstuse ning erametsasektori huvid on mitmel viisil seotud. Metsaomanike jaoks on oluline stabiilne puidu nõudlus, tööstusele ja energiatootjatele on omakorda tarvis stabiilset tarnebaasi. Maksimaalne lisandväärtus sektoris saavutatakse juhul, kui puidukasutus on sortimenditi tasakaalustatud. „Kui puidu kasutamine energia tootmisel annab puidu lisandväärtuseks alla 50 euro tihumeetri kohta, siis lisab selle kasutamine tööstuslikuks otstarbeks väärtust alates 100 eurost kuni 1000 euroni,“ tõi EMPLi tegevjuht Ott Otsmann välja võrdluse. „See annab toormele ka loogilise jaotuse: tööstus tarbib kõrgema ümbertöötlemispotentsiaaliga tooret ning energiasektor omakorda madalama kvaliteediga materjali. Samuti on oluline, et energiasektor tarbib tööstuste kõrvaltoodangut: haket, saepuru, koort, höövlilaastu ja muud sellist.“

Paneeldiskussioonil osalejad arvasid üksmeelselt, et on igati tervitatav, kui ka madalamakvaliteedilisele materjalile tekib suurem nõudlus. Energiasektori esindajad ja metsa-ja puidutööstuse esindajad teineteises olulist konkurenti täna ei näe, pigem on mõjutajaks eksportturud.

Ehkki madalakvaliteedilise puidu osatähtsuse tõus energeetikas mõjutab madalama kvaliteediga toorme hindu tõusvalt, ei saa hinnatõus olla lõputu – piirid paneb paika teiste kütuste hind.

Ühiselt leiti, et oleks vaja jälgida toetuste süsteemi mõju metsa- ja puidusektorile, et see ei moonutaks turgu, vaid soosiks mõistlike otsuste tegemist. Metsa- ja puidu- ning energeetikasektori esindajad tõdesid, et selle nimel tuleks mõlemal sektoril senisest palju enam ühte jalga käia.

17. novembri Puupäeva raames toimusid seminar „Mets, puit ja majandus“ ning rahvusvaheline konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“. Viimase lõpus kuulutati välja Aasta Puitehitis 2011 võitja. Puupäeva üldkorraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit saab tänavu sügisel 15aastaseks.

Lisainfo:
Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel +372 656 7643, mob +372 503 2552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Meeskoor Rakvere sattus USA reisiteemalisse veebiajakirja

Meeskoor Rakvere on nüüd teadaolevalt esmakordselt mainitud ookeanitaguses väljaandes. Koor esines Eesti vabaduse taastamise juubelipeol Saaremaal Kaarmas, kus viibis ka oma veebiajakirja pidav USA vabakutseline reisiajakirjanik Meg Pier.

http://www.viewfromthepier.com/compass-rose/estonia-part-2/

Koori laulja Jaanus Nurmoja sõnul äratasid mustades ülikondades laulumehed ajakirjaniku tähelepanu. Reisikirja “Estonia: the Journey of Freedom” teises, Saaremaale pühendatud osas on mainitud, et 30 lauljaga kooris on lauljad vanuses 44-85 ning et Saaremaa reis võeti ette Kaarma ürituse korraldajate kutsel ja maavalitsuse toel.
“Mõistagi tekkis ajakirjanikul kontakt eelkõige minuga, kuna valdan kooris teistest paremini inglise keelt,” märkis Nurmoja. “Enamik intervjuust jätkus hiljem aktiivse meilivahetuse teel. Nüüd avaldatud osa keskendub eelkõige tagasivaatele Nõukogude aega. Samas sain aru, et midagi võib edaspidigi ilmuda.”
Reisikirja esimene osa kõneles Muhumaast, teine Saaremaast. Kolmandas osas peaks eelreklaami järgi tulema juttu Pärnust ja Tartust ning muu hulgas laulupeomuuseumist. Eesti-teemalistest materjalidest on selles veebiajakirjas veel intervjuu Maria Michelsoniga SA-st Kihnu Kultuuriruum ning arvukalt fotosid galeriis “Visions of Estonia”.

Valgamaa tunnustab turismivaldkonna parimaid

Valgamaa valib  esimest korda turismivaldkonna parimaid. Eesmärk on märgata neid, kes millegagi suurepäraselt hakkama saanud, tõsta valdkonnas toimetavate inimeste motivatsiooni ning teadvustada turismi olulisust.

Parimad valitakse kolmes kategoorias: Parim sündmus 2011, Parim turismitöötaja 2011 ja Parim meeskond 2011.

Konkursi korraldaja Sille Roometsa sõnul meeldib kõigile reisida, aga alati me ei teadvusta, et meeldivate reisielamuste taga on kellegi suured pingutused. “Peamine põhjus selle konkursi korraldamiseks on soov märgata neid, kes on oma tegemistes suurepärased, tõsta turismivaldkonnas toimetavate inimeste motivatsiooni ning teadvustada turismi olulisust.“ märgib Roomets.

Kevadel toimunud turismiasjaliste ümarlaual kogutud ideede alusel valiti kategooriad:

Parim sündmus 2011- 2011. aastal Valgamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu ja külastajaid toonud sündmus.

Parim meeskond 2011– 2011. aastal silma paistnud märgatava koostöövõimega, meeskondliku või koostöös tegevuse tulemusega meeskond, piirkond, projekt, grupp vms. Eesmärk tunnustada koostööd ja panust ühistegevusse.

Parim turismitöötaja 2011 – 2011. aastal silmapaistnud töötajaid (klienditeenindajaid, hotelliteenindajaid, ettekandjaid, kelnereid, giide, bussijuhte, kokkasid jne). Eesmärk on tunnustada neid tublisid töötegijaid, kellest meie külaliste külastuselamus otseselt või kaudselt sõltub. Loe edasi: Valgamaa tunnustab turismivaldkonna parimaid

Esseekonkurss sotsiaalse ettevõtluse teemadel

Heateo Sihtasutus kutsub osalema sotsiaalse ettevõtluse teabe- ja kommunikatsiooniprojekti raames osalema esseekonkursil “Mida minu jaoks tähendab sotsiaalne ettevõtlus?”

Konkursil ootame osalema nii sotsiaalseid ettevõtjaid kui ka antud valdkonna huvilisi jagama oma mõtteid sotsiaalse ettevõtluse teemal. Eelkõige ootame mõtisklusi isikliku kogemuse ja tundmuse põhjal.

Konkursi tähtaeg on 5. detsember 2011, selleks ajaks saada oma essee koos isikuandmetega Margarita Sokolovala (margarita@heategu.ee). Essee pikkuseks peaks olema 3000 – 3600 tähemärki koos tühikutega.

Parimad esseed avaldame sotsiaalse ettevõtluse erinumbris Head Uudised veel sellel aastal.
Ole osa muutusest ja jaga oma mõtteid!

Rohkem infot sotsiaalse ettevõtluse kohta aadressil http://maailmamuutjad.wordpress.com/

Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Fotomeenutus möödunud aasta Uma Pido rongikäigust.

18. novembri õhtul kell 17 tänatakse Võru kultuurimajas Kannel võrukeelsete koorilaulude ja koorilauluseadete konkursist osavõtjaid ja antakse üle konkursi preemiad.
Autasustamissündmusel esinevad lühikavaga Võru Linnateatri näitlejad ja solistide poolt lauldakse ette paar auhinnatavat lastelaulu. „Tahami tennädä’ kõiki, kiä Võromaa ja võro keele pääle süämest mõtli’. Tuuperäst saadami egä konkursist osavõtja Võrolt kodo ehtsä savvusannaliha ja taloleeväga,” selgitas žüriis olnud koorijuht Silja Otsar.
Konkursi preemiad:
Evelin Seppar – peapreemia (700 eurot) segakoorilaulu „Vend veehädas” (sõnad ja muusika Rõuge khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Esä taivan” (sõnad Artur Adson) muusika ja seade eest.
Piret Rips-Laul – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Rannitsakandja” (sõnad Contra) muusika ja seade eest.
Alo Ritsing – auhind (200 eurot) „Hää sääde miihikuurõlõ” meeskoorilaulu „Tillokõnõ naanõ” (sõnad ja muusika Põlva khk) seade eest.
Erki Meister – auhind (118 eurot) originaalsusõ preemiä naisikoorilaulu „Protõstiirmise laul” (sõnad Aapo Ilves) muusika ja seade eest.
Kadri Laanes – auhind (118 eurot) Noorõ luuja härgütüse preemiä segakoorilaulu „Kari koju” (sõnad ja muusika Hargla khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (100 eurot) hää loomingulisõ mõttõ preemiä segakoorilaulu „Kiil kõnõlas” (sõnad Evar Saar) muusika ja seade eest.
Siim Laine – äramärkimine -põnnõv muusikalinõ idee ja tekst- segakoorilaulu „Vihma laul” eest.
Erki Meister ja Aivar Piirisild – äramärkimine -muusika ja teksti illos kuunmõjo- meeskoorilaulu „Taha su mano” (sõnad Ilmar Vananurm) eest.
Alo Ritsing – äramärkimine -Laulupidoligus tett laul- ühendkoorilaulu „Sa olõt illos, Võromaa” (sõnad Tauno Parisson, muusika Koit Kirber) seade eest. Loe edasi: Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Rõuge kool ootab täna perepäevale

Rõuge kool kutsub külla kõiki endisi, tänaseid ja tulevasi õpilasi oma peredega, et osa saada kooli perepäevast, mille korraldavad üheskoos kooliga Rõuge valla erinevad asutused. Perepäev toimub 17. novembril kell 18.
Perepäeva käiku tutvustavad direktor, hoolekogu esimees ja huvijuht.
Avatud on töötoad: rahatuba, toimub rahateemaliste veebilehtede ja arvutimängude tutvustus, viktoriin rahast (küsimused on koostatud koridori seintel oleva info põhjal).
Multikultuurituba pakub nuputamist, avastamist ja unistusi. Õpitakse gruusia tähestikku ja erinevate riikide tantse, õpitakse küpsetama pirukaid jne.
Folkloorituba pakub võrukeelset mõistatamise, tutvustatakse kandle- ja kitarrimängu, õpitakse plokkflööti.
Loomulikult on avatud hea teo ja meisterdamise tuba – kunstiklass ja käsitööklass, kus valmistatakse toredaid asju heategevuslikuks jõululaadaks.
Võimla on avatud erinevateks sportmängudeks. Kasutada on lauatennis, koroonalaud ja erinevaid palle.
Mängutuppa tule koos sõbra ja perega tutvuma ja mängima häid tuttavaid mänge ja lisaks on võimalus õppida uusi mänge.
Keskkonnatoas saame teada, kuidas hoida meid ümbritsevat keskkonda. Näpunäiteid jagavad valdkonna asjatundjad.
Energiatoas tutvustatakse erinevaid praktilisi energiasäästu nippe.
Kell 20 tantsime võimlas tuntuid seltskonnatantse-mänge.
Päeva lõpetame sööklas, kringlisöömisega.

Adamson-Ericu muuseumis saab peagi tutvuda muinasaegsete ehetega

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Eesti Kunstimuuseumi ühistöö viljana avatakse reedel, 18. novembril Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3, Tallinn) näitus, mis kannab pealkirja „Ilu ahelad”. Näitusel tutvustatakse läbi aegade üht soosituimat eheteliiki – käevõrusid.
Ekspositsioon koosneb kahest osast – esimeses antakse ülevaade arheoloogilistest käevõrudest, kus vanimad näited on pärit enam kui 20 000 aasta tagusest vanemast kiviajast ja nooremad 13. sajandist. Muinasaegsete ehete väljapaneku keskmes on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus säilitatavad erinevatest materjalidest valmistatud ning väga mitmesuguste tehniliste võtetega teostatud käevõrud.
Näituse teine osa on pühendatud 20. ja 21. sajandi Eesti silmapaistvatele ehtekunstnikele, kellest paljud on saanud oma loominguks inspiratsiooni varasemate aegade meistritelt.
Maiki Voore

Tallinna Botaanikaaia kaunis sügismaastik Mare Iknojani fotodel

Mare Iknojani "Kaldakivid".

Alates 17. novembrist saab Eesti Rahvusraamatukogu fuajees vaadata Mare Iknojani fotonäitust “Kaunis sügismaastik Tallinna Botaanikaaias”.
23. novembril kell 16 avatakse näitus pidulikult.
Mare Iknojan kirjutab: ”Kauni maastikuga botaanikaaias kohtuvad looduse ja aednike sihipärane töö. Meie kiires ja keerulises elus on nii oluline vahel loodusega üheks olemine. Aed annab hingetõmbeaega ja meelerahu. Isegi kui midagi jääb tegemata, peab igaüks võtma aega, et vaadata, kuidas kolletuvad lehed. Valisin näituse jaoks fotod sügisest, mil loodus on värvidega eriti helde: leekivpunased ja kuldkollased puud päikeseloojangus, varahommikused hallad päikesetõusus oma salapäraste värvidega, siidisabad maiustamas esimeste öökülmadega magusaks muutunud marjadega.”
Näitus on pühendatud Tallinna Botaanikaaia 50. juubelile.
See on Mare Iknojanil neljas fotonäitus Eesti Rahvusraamatukogus.
Näitus on avatud 3. detsembrini.
Lea Hein

Pühapäeval meenutatakse Võrus Ilmar Kukke

Ilmar Kukk.

Võrumaa Muuseumis, Katariina 11, toimub pühapäeval, 20. novembril algusega kell 12 muuseumi XI kandlepäev “Meenutades Ilmar Kukke”.
Kandlepäev on pühendatud Võrumaa pillimeistrile ja kandlemängijale Ilmar Kukele, kelle sünnist tänavu oktoobris möödus 80.aastat. Meenutame Ilmarit kui kandle- ja kontrabassimeistrit, head kandlemängijat. Avame Ilmar Kuke tegevusele pühendatud näituse ja vaatame temast lühifilmi “Kuidas metsa hõikad”. Kandlepäeva kontserdil mängitakse nii suurtel kui ka väikestel kanneldel, kuulata saab Võru- ja Tartumaa kooliõpilasi, täiskasvanud mängijaid Eestimaa erinevatest paikadest ja muidugi mängitakse ka Ilmar Kuke valmistatud kandlel.
Pilet 2.50 €, sooduspilet 1.50 õpilastele ja pensionäridele
Maimu Telk,
Võrumaa muuseumi juhataja

Marju Lauristin: noored vajavad tunnet, et nende panus on väärtustatud

Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

„Lahkumine on ikkagi seotud sobiva töö puudumisega – kui inimesed tunnevad, et nad ei saa ennast siin rakendada viisil, mis oleks loominguline ja sobiv tema erialale,“ rääkis professor Marju Lauristin eile Tartus peetud ettekandes „Kuidas vähendada noorte väljarännet?“.
Prof Lauristin pidas ettekande eile Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud väitluse “RE tudeng peaks peale lõpetamist vähemalt kolm aastat töötama kodumaal“ järel. Väitluse jaataval poolel astusid üles Riigikogu liige Tõnis Lukas ja rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Neile oponeerisid Eesti Väitlusseltsi esindajad Siim Ruul ja Liiri Oja.
Lauristin nõustus oma ettekandes mõlema osapoolega, kuid tõdes ka, et kuna lahkujate numbritest tänasel päeval veel rääkida ei saa, sest puudu on rahvaloenduse andmed, siis enne mingite meetmete rakendamist, peaks veel ühiskonnas veel probleemi üle arutlema. „Tegelikult me ei saa numbritest rääkida, sest rahvaloenduse andmed on täna veel puudu. Ja me ei saa kunagi teada selle kahju suurust, mida tekitab iga inimese äraminek. Aga meil on ajalooline kogemus – kui sõja ja okupatsiooni tulemusena lahkus 100 000 kõige visamat, ambitsioonikamat liiget. See haav on olnud valus ja pole siiani täielikult paranenud. Mina kutsuksin edasi mõtlema,“ rääkis Lauristin.
Väitluse teemaga pakutud lahendust noorte väljarände vähendamiseks prof Lauristin pigem ei pooldanud. „Kaldun nõustuma nende noortega, kes ütlevad, et kui nad tahavad minna, siis nad lähevad niikuinii. Kui inimesel on millestki puudu või miski on keelatud, siis see muutub talle väärtuseks. Sundseisu tekitamine annab äraminekule defitsiidi väärtuse,“ selgitas Marju Lauristin.
Lauristini sõnul saab palju alguse palgast. Ta tõi näiteks EMORi värske küsitluse, millega uuriti ühiskonnas valitsevaid hoiakuid. „Nende hulgast, kes mõtlevad lahkumisele, üle 60 protsendi seavad põhjuseks palganumbri. Ja see pole ainult raha küsimus, vaid küsimus staatuse ja moraali kohta. Selle kohta, et mitte ainult inimene ei tunne vastutust riigi ees, vaid ka riik tunneb vastutust inimeste ees. Inimesed peavad tundma, et nende panus loeb, et nende tehtud tööst sõltub midagi. Kui noored näevad, et nende töö ja mõtted maksavad, siis see on palju tugevam Eestis hoidja kui pelk kohustus.“
Tartus toimunud väitlus oli järjekorras viimane Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud väitlus sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”, mis on pühendatud aasta lõpus algavale rahva ja eluruumide loendusele. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Artur Zahharov

Kogukonna Vedurid vaevad noorte elukohavalikute tagamaid

17.-18. novembril korraldavad Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa Partnerluskogud Käärikul konverentsi sarjast Kogukonna Vedurid, võttes seekord aruteluks teema “Kallid noored maal!” Konverentsi eesmärk on kuulda ja arutleda selle üle, mis paneb noort valikuid tegema elamiskoha üle otsustamisel ning mis täna maale tõmbab ja tõmbaks ning millest on maal puudus.
“See teadmine aitab ka Leader programmil paremini suunata piirkonna arenguid ning investeeringute üle otsustamisel hinnata, milliste projektide toetamisele keskenduda ja kuidas elujõulisemalt maapiirkonna arengule kaasa aidata,” selgitas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Valikute ja seoste üle noore pere elamisel maa- või linnapiirkonnas räägivad konverentsil esinejatena perega Tallinnast Põlvamaale elama kolinud koolitaja Indrek Maripuu, kirjanik Roy Strider, Põlva Eksperimentaalteatri juht ja ajakirjanik Rivo Veski. Omavalitsuste vaatevinklit seab Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann ning ettevõtjate oma noor põllumees Ole Musting ja toidukontserni AS Premia Foods juht Kuldar Leis. Konverentsi modereerib Haimar Sokk ja osalejad saavad väiksemates töötubades mitmel korral ise erinevates rollides aktiivselt aktuaalsete probleemide ja võimaluste üle arutleda.
Konverents sarjast Kogukonna Vedurid toimub Kagu-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös juba neljandat korda ja see on kujunenud piirkonnas oodatud ja olulist sõnumit kandvaks sündmuseks.
Marko Avikson,
Põlvamaa Partnerluskogu projektikoordinaator

Käimas on põhjamaade raamatunädal

Saare maakonna keskraamatukogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kutsuvad kõiki huvilisi 17. novembril kell 11-13 Kuressaarde lühiseminarile ja näituse avamisele. Tuleviku raamatukogust räägib Anu Vahter Saare maakonnaraamatukogust. Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest kõneleb Põhjamaade raamatukogunädalast. Kirjanik Jan Kausi ettekande teema on “Huumor Jari Tervo näitel”.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström avab näitused ”Muinasjutuline Island” (Islandi nüüdiskirjanduse autorite portreesid) ja
”Gotlandi kiviaiad” (Göte Aski fotonäitus).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.

 

Vihula mõis sai Rohelise Võtme

EASi turismiarenduskeskus andis eileVihula mõisale üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Roheline Võti, mida omistatakse säästva majandamise põhimõtteid järgivatele majutusasutustele. Eestis on nüüd kokku 20 Rohelise Võtme märgisega majutusasutust. Rohelise Võtme programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul suurendab Roheline Võti Eesti majutusasutuste konkurentsivõimet. Rohelise Võtme saamiseks tuleb ettevõttel lisaks keskkonnasäästlikkusele, anda oma panus ka looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisel. Tarmo Mutso märkis, et Vihula mõis on olnud selles osas mitmeti eeskujulik. Vihulas restaureeriti vesiveski, mis on üks kolmest Eesti töötavast vesiveskist ning restoranis kasutatakse valdavalt kodumaist toorainet, millest suur osa pärineb mõisa enda ürdiaiast ja ökofarmist. Rohelise Võtme ökomärgise saamisel oli EASi turismiarenduskeskuse direktori sõnul määravaks ka asjaolu, et hoonete restaureerimisel on Vihulas kasutatud võimalikult palju looduslähedasi materjale.
Eesti suurima mõisahotelli Vihula mõisa müügi- ja turundusjuhi Kadi Elmeste sõnul järgitakse loodust säästvat mõtteviisi Vihula mõisa igas tegevuses. ”Kasutame maakütet ja päikeseenergiat, oleme vähendanud vee ja elektrienergia tarbimist ning palume ka oma külalistel keskkonnasõbralikult käituda ja soovitame neile puhkamiseks aktiivset liikumist looduses.” Vihula mõisa aias kasvatatakse hotelli restorani köögi ja öko-spa tarvis oma aia saadusi, peetakse öko-farmi ning avatud on öko-spaa. Vihula mõisakompleksis on Kadi Elmeste sõnul viimase nelja aasta jooksul ette võetud suuremahulised investeeringud, mille kogumaksumus on ligi 15 miljonit eurot.
Roheline Võti (Green Key) on Taanist alguse saanud rahvusvaheline keskkonnamärgis, millega liitudes saavad majutusteenust pakkuvad ettevõtted näidata oma keskkonnasõbralikku suhtumist. Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal. Rohelise Võtme välja andmist koordineerib Eestis EASi turismiarenduskeskus.

Toeta kodutuid loomi jõulukaarte saates

Sel ajal, kui inimesed jõuludel oma lahtineperedega üksteise lähedust naudivad, ootavad tuhanded neljakäpalised Eesti varjupaikades oma uut võimalust, teadmata, kas see uus võimalus neile avaneb või mitte. Ometigi väärib igaüks neist oma peret.

Tervita oma lähedasi Varjupaikade MTÜ jõulukaardiga. Jõulukaardid on saadaval kahe erineva kujundusega. Neil on kujutatud  varjupaikades elanud loomi. Kaardid on kahepoolsed.

koeragaJõulukaartide müügist saadud tulu läheb  varjupaikades elavate kodutute loomade toetamiseks. Kaardid on trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint. Loomad jäädvustasid piltidele Karoliina Kansi Viljandist ja Jüri Vlassov Pärnust.

 

Toodete tellimiseks saada e-kiri oma täpsete soovidega ja oma nime ning paki kättetoimetamisaadressiga aadressile pood@varjupaik.ee