Rubriik: Eesti

Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust

Novembri keskpaigas sai kokku “Tähed Särama” komisjon, et valida 82 laekunud projekti seast välja kaheksa laureaati, keda Swedbank toetab kokku ligi 30 000 euroga. Toetust said nii uued algatused kui ka projektid, mis on juba mõnda aega edukalt tegutsenud.

Komisjoni esimehe, Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kiti sõnul oli seekordsete laureaatide seas juba kaks eelmise aasta finalisti. “Toetame suurima hea meelega neid noori, kelle ideed arenevad ja on kestlikud. Näiteks Tartu psühholoogiatudengite tasuta anonüümse nõustamise teenus laieneb maapiirkondade noortele ja Saku noore ettevõtlusklubi formaadist võib kasvada välja mudel, mida ka teised maakonnad saavad kasutada,“ ütles Kitt.

11 aastat toimunud konkursi finalistide hulka jõudsid nii loomeinimeste uuenduslikud algatused, erivajadustega noortele mõeldud projektid kui lauamängude arendajad. „Finaalprojektide eripalgelisus näitab, et Eestis on erinevatelt elualadel palju ettevõtlikke noori, kelle ideed väärivad toetust,“ lisas Kitt. Loe edasi: Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust

Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.

Soome-Eesti arheoloogiaseminar

1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.

Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Eesti arheoloogia päev

2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.

Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Loe edasi: Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Tark maja. Illustratsioon: Hilje Pakkanen
Rakvere linnapea Andres Jaadla osaleb täna Brüsselis Euroopa Linnapeade pakti aasta üldkogul ning sellele järgneval tarkade linnade ja kogukondade paneelarutelul, kus räägitakse investeeringutest innovatsiooni ja tehnoloogiasse.

Paneelarutelul osalevad teiste seas Malmö linnapea ja Regioonide Komitee liige ning keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) juht Ilmar Reepalu, Euroopa Rohelise Pealinna 2012, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) linnapea hr Aranzábal.

Üldkogu raames peetakse mitmeid huvitavaid diskussioone ja arutelusid Euroopa poliitikute ning linnade ja regioonide vahel, et luua viljakas dialoog Euroopa poliitikute ja selle poliitika tegelike elluviijate vahel.

Rakvere linn ühines Linnapeade paktiga ühena esimestest linnadest aastal 2009, võttes ühinemisega koos teiste Euroopa linnadega eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 20 protsendi võrra aastaks 2020. Loe edasi: Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Otepääl testitakse elektroonilist katseeksamit

Otepää Gümnaasium osaleb projektis, kus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus testib kahte eksamikeskuse koordineeritavat elektroonilist katseeksamit.

Katsetatakse kahte eksamit: 29. novembril sooritab 12. klass inglise keele riigieksami. Kui katsetused lähevad hästi, siis hakatakse sellisel kujul tulevikus riigieksameid katsetama.

9. klass sooritab elektroonselt keemia lõpueksami või tasemetöölaadse testi. Hindamine ja protokollimine, samuti hilisem tulemuste vaatamine toimub eksamiinfosüsteemis EIS. Kui testimine läheb hästi, siis toimub EISis juba 2012. aastal üks põhikooli lõpueksam.

„Elektrooniliste testide katsetamine ja hilisem kasutamine on suur samm edasi kooli heal tasemel arvutipargi ärakasutamiseks,“ rääkis Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. „Tulevikus on süsteem avatud kõigile õpetajatele ja õpilastele testide ja kontrolltööde koostamiseks-sooritamiseks.“

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Verekeskus kutsub verd annetama

Kas teadsite, et Eesti regilaulus tähistab sõna punane hoopiski kaunist? Seega punane kingitus on kaunis kingitus. Verekeskus soovib rahulikku lähenevat pühadeaega ja kutsub doonoreid tegema kaunist kingitust.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad:
– reedel, 2. detsembril kell 9.00-12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16, Tallinn);
– kolmapäeval, 14. detsembril kell 11.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
– reedel, 16. detsembril kell 10.00-14.00 Tammsaare Ärikeskuses (Tammsaare tee 47, Tallinn);
– neljapäeval, 22.detsembril kell 10.00-15.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
– reedel, 23.detsembril kell 9.30-12.30 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku);
– neljapäeval, 29. detsembril kell 9.30-14.00 Kose Spordimajas (Ujula 7, Kose);
– reedel, 30.detsembril kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra). Loe edasi: Verekeskus kutsub verd annetama

Rahvatantsijad otsivad Kalevit

O. Kallise Kalevipoeg

Järgmise aasta 17. juunil toimub Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu, kus osaleb Eestist 2400 rahvatantsijat, Soomest pisut vähem. Peo pealavastajad on Petri Kauppinen ja Kalev Järvela.

Peo kandvaks ideeks on kahe kange mehe kohtumine: “Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu.“

 Et idee ka tegelikkuseks saaks, otsib peo korraldaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kalevit! Üks õige Kalev peaks olema 25-35aastane, 190 cm pikk, mehelik eesti mees. Ta peaks olema tantsinud vähemalt viis aastat ja oskama hellalt ringi käia ning kätel kanda ka oma tantsupartnerit. Eesti Kalev valitakse välja võistutantsimise käigus. Ja eriti tore oleks, kui ka tema ees-. per- või hüüdnimi oleks Kalev.

 Kalevi kandidaatidest oodatakse märku andma kuni 8. detsembrini Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehel www.eers.ee.

Hõimuklubi võtab kokku liivi kultuuri aasta

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 30. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule „Liivlased. Neitsi ja õng“, kus teeme kokkuvõtteid tänavusest rahvusvahelisest liivi keele ja kultuuri aastast.
 
Liivi aasta puhul ilmunud koguteost „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur“ tutvustab liivi keele suurim asjatundja, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Esmakordselt näeb Tallinnas Vahur Laiapea filmi „Professor Viitso liivlased“. Hiljuti eesti keeles ilmunud Nora Ikstena liivi-teemalisest romaanist „Neitsi õpetus“ räägib Livia Viitol. Otse trükikojast jõuab esitlusele liivi luule antoloogia „Ma võtan su õnge, tursk!“, mis sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega.
 
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr Sidām) otsustasid kuulutada 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks, juhtimaks kultuuriürituste kaudu enam tähelepanu sellele väikesele soome-ugri rahvale.
 
Hoolimata sellest, et praegu on elus vaid üks liivi keelt emakeelena kõnelev inimene, on liivlased ja nende sõbrad kultuuriliselt ärksad ja tegusad. Eelmise aasta andmeil elab Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest, kellest paarkümmend räägib mõningal määral liivi keelt ning tegutseb liivi kultuuri alalhoidmise nimel.

Pühapäeval sõidab Lõuna-Eestis jõulurong

Jõulurong mullu. foto Eesti Raudtee arhiivist, fotograaf Anne-Mai Pällo

Eesti Raudtee jõulurong sõidab eeloleval pühapäeval, 4. detsembril taas Lõuna-Eestis ning viib jõulusõnumi ja kommikoti sadade raudtee ääres elavate lasteni. Nii on see toimunud ka varasemal kaheksal aastal.

Sel pühapäeval on lapsed oodatud kell 11.52 Vastse-Kuuste jaama, kell 12.20 Taevaskoja jaama, kell 12.45 Põlva jaama, kell 13.18 Veriora jaama, kell 13.48 Orava jaama ja kell 14.23 Koidula jaama. 

Esinemispaikades pakutakse lastele kommi ja lauldakse jõululaule. Igas jaamas peatub rong ligi 25 minutit.

Jõulukaunistustega ehitud rongis sõidavad koos jõuluvana ja päkapikkudega kaasa ka ettevõtte juhtkonna liikmed, Eesti Raudtee segakoor ja orkester.

AS Eesti Raudtee traditsiooniline heategevusprojekt Jõulurong liikus Eestis esimest korda 2002. aasta esimesel advendil. Sellest ajast on jõulurong liikvel olnud igal aastal.

Rahvatantsijad tunnustasid parimaid lokulaudadega

lokulaud

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) tunnustas  esmakordselt oma parimaid. Eilsel aastakontserdil anti pidulikult üle kuus nimelist lokulauda selleaastase eduka tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul.

“Kinkisime lokulauad just seetõttu, et tavaliselt jääb õpetaja esinemiste ajal varju,” ütles auhindu üle andes ERRSi juhatus eesimees Kalev Järvela. “Muidu tagasihoidlikult tagaplaanile jäävad suure töö tegijad saavad lokulauda kolistades nii oma tarmukast tegevusest enam märku anda”.

Tunnustuse pälvisid Harjumaa tantsupedagoog Maido Saar, kes tänavusuvisele noortepeole Maa ja Ilm tõi välja enim tantsurühmi. Rahvamuusikaõpetaja  Jaanus Põlderi juhtimisel mängis samal peol suurim rahvamuusikakollektiiv Virumaa Noorteorkester. Enim tantsurühmi viis I Naiste tantsupeole teenekas tantsupedagoog Ilma Adamson.  Sellesuvine 1000 kilomeetri läbitantsimise projekt TeateTants tõi kaks tunnustust:  projektijuht Eero Kiipli viis koju omanimelise lokulaua kui enim vabatahtlike kaasanu ja Saaremaa õpetaja Anne Keerd kui TeateTantsule enim rühmi toonu.  Rahvamuusik ja õpetaja Ahto Nurk viis lokulaua koju, sest tema oli sel aastal Tartus toimunud ja Euroopa suurima  folkloorifestivali Europeade nõutuim rahvamuusik.

ERRS tänas aastakontserdil ka teisi aasta jooksul enim kaasa aidanud organisatsioone ja inimesi.

 

 

 

 

Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu

Marko Pikkat on enda sõnutsi tavaline 24aastane noor, kes õpib Tallinna ülikoolis kunstiõpetajaks, käib esmaspäevast reedeni tööl ning kasvatab kaheaastast poega. Tegelikult teeb ta aga ka iga päev tööd, et ühel päeval tegeleda vaid sellega, mida ta tõesti teha tahab. Joonistamisega.

Marko Pikkat. Paremal.

Kas sinust tulebki tulevane kunstiõpetaja?

Ei oska öelda, kas ma kunstiõpetajaks saada soovin. Praegu ma tean nii palju, et ma ei suudaks elada ilma joonistamise või maalimiseta. Õpetamine nõuab aga tohutult palju energiat. Praegu on põhirõhk siiski suunatud tekstide illustreerimisele. Lasteraamatud ja muud sellist.

Kas Eestis on lihtne olla kunstnik?

Kunstnik on lihtne olla, aga ära elada sellest on väga raske. Kunstnikuks võivad paljud ennast kutsuda. Üldiselt peab Eesti kunstnik olema ka õpetaja või leidma mõne teise kindla töö. Siis palk jookseb ja maksud on makstud – kindel värk. Aga see võtab tegelikult ju tohutult palju energiat. Vaid vabakutselise kunstnikuna ära elamiseks peab olema väga hea ärivaistuga. Olen tähele pannud, et Eestis on palju selliseid “õigeid” kunstnikke, kes arvavadki, et üks kunstnik peaks olema vaene kaltsakas ja natuke nupust nikastanud, palju kannatusi näinud. Mis tähendaks, et kui kunstnik suudab ainult oma tööde müügist ära elada ja veel hästi, siis on ta tingimata ainult raha peal väljas ja pole siiras. Ei ole ju nii. Loe edasi: Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu

Yoda räsib Eestit, üle 13 000 kodu on elektrita

Eesti ilma kujundab eilsest Norra rannikult üle Lõuna-Soome itta liikuv äge tsüklon, millele Berliini Ülikoolis on nimeks pandud YODA.

ilm.ee

YODA on enda ümber koondanud korraliku koguse Atlandi niiskust, mis Eesti kohal eeloleval ööpäeval maha sajab.

Tugeva tuule tõttu elektriliinidele murdunud puud ja oksad on põhjustanud
elektrikatkestusi. Täna keskpäeval oli rikete tõttu vooluta enam kui 13 300
Jaotusvõrgu klienti. Kõige rohkem on elektrikatkestusi Harjumaal Arukülas,
Keilas, Viljandimaal, Pärnumaal ning Saare- ja Hiiumaal.

„Tegeleme täisvõimsusel elektrikatkestuste likvideerimisega, kuid tugeva
tuule jätkumise tõttu tuleb samal ajal juurde ka uusi rikkeid,“ selgitas
Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne.

Rikete likvideerimisse on Jaotusvõrk kaasanud ka oma partnerite brigaadid,
et taastada klientidele elektrivarustus esimesel võimalusel. Kokku
kõrvaldab rikkeid 114 brigaadi. Piirkondades, kus liinid on saanud mitmeid
kahjustusi, võib rikke parandamine kesta kauem. Et vooluühendust taastada, tuleb rikkebrigaadidel leida kõik rikkekohad, eemaldada liinilt puud,  püstitada mastid ja parandada või vedada uus elektriliin.

Elektrikatkestustest palub Jaotusvõrk teada anda helistades või saates  SMSi rikkenumbrile 1343. Samuti saab rikkest teada anda veebilehe www.energia.ee/katkestused kaudu. Et rikkekõnedele kiiremini vastata, on  ajutiselt katkestatud klienditelefoni 1545 teenindamine. Kui elektririkete  hulk väheneb, taastatakse ka klienditelefoni töö.

Möödunud ööpäeva jooksul käisid Põhja-Eesti Päästekeskuse päästjad kahekümne neljal  tormi põhjustatud väljakutsel. Peamiselt oli tegu teele või elektriliinidesse kukkunud puude eemaldamisega.

Lääne-Eesti Päästekeskus sai ööpäeva jooksul tormi tõttu 59 väljakutset, neist enim Pärnumaale.

 Tugeva tuule tõttu häiritud olnud laevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel taastub esmaspäeval kell 10.30, kui Heltermaalt väljub parvlaev Saaremaa ja Rohukülast parvlaev Hiiumaa.

Saartel puhanguti kuni 29 meetrit sekundis puhuv loodetuul peatas täna hommikul laevaliikluse Hiiumaaga. Ära jäid väljumised Heltermaalt kell 6.30 ja 8.30 ning Rohukülast kell 6.30, teatas Väinamere Liinid.

Triigi-Sõru liinil katkes liiklus tuule tõttu juba kolmapäeva, 23. novembri õhtul, kui Triigist ei toimunud enam kella 19-st väljumist. Üha tugevnev tuul ei ole seni lubanud liiklust taastada. Kuivastu-Virtsu liinil tuul laevaliiklust ei ole seganud.

Täna puhub loodetuul sisemaal puhanguti 15-20, rannikul 23-27 m/s. Soome lahel on tuule kiirus 15-20, puhanguti 25-29 m/s. Laine kõrgus 3-4 m. Väinamerel 15-20, puhanguti 25-27 m/s. Laine kõrgus kuni 2,0 m.

Teabepäev ohutuma elu jaoks

Võrumaa külavanemaid ja -aktiviste oodatakse 13. detsembril Võru pensionäride päevakeskuses toimuvale teabepäevale „Muudame oma kodu ja koduümbruse turvaliseks“.

Teabepäeva eesmärk on jagada näpunäieid, kuidas muuta oma kodu ja selle ümbrus ohutumaks ning vältida vigastuste teket, mille tagajärjel kaotavad inimesed töövõime või hukkuvad.

Teabepäeval tutvustab MTÜ Eesti Naabrivalve esindaja Ivari Oja naabrivalve põhimõtteid, Malle Kuusik räägib ohtudes kodus ja selle ümbruses. Käsitlust leiavad teemad „Millal ja kuidas kutsuda kiirabi, esmaabivahendid kodus“, „Kodu ja paikkonna ohutuse ja tuleohutuse tagamine“. Toimub grupitöö „Ohud minu kodus ja paikkonnas (külas)“ ning vaadatakse filmi „Teoreem tulest“.

Teabepäev toimub 13. detsembril algsega kell 9.30 Võru pensionäride päevakeskuse saalis Jüri 19A.

Info ja regisgtreerimine Mare Udras e-post mare.udras@mv.werro.ee, tel 50 96 843. Teabepäev on tasuta.

Täna saab Tartus kuulata jutte partide sügisrändest

punanokk-vilepart

Täna kell 18.30 toimub Tartus Baeri majas saalis (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu selle aasta viimane ettekandeõhtu   “Kahe miljoni partlase sügisränne Põõsaspea neemel 2009”. Lindude   rändest räägib nii Eestis kui Soomes tuntud linnuvaatleja Margus  Ellermaa.

Lääne-Eestis asuv Põõsaspea neem on Euroopa üks olulisemaid veelindude  rände koondumiskohti. Ettekandes räägitakse selle rändetee võludest ja  valudest ja lindude rändest üldse. Näitena kasutatakse mustlagle  teekonda pesitsuspaikadest talvitusaladele.

Varasemad ettekanded on vaadatavad EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

SEB Heategevusfond kutsub täitma laste unistusi

Kolmandat aastat järjest kogub SEB Heategevusfond kokku vanemliku hoolitsuseta laste unistused ja soovid, et need jõuluvanale edastada. Sel aastal on jõulusoovide puul kõigi Eestimaa turva- ja asenduskodudes (lastekodudes) elavate laste jõuluvanale saadetud unistused; kokku enam kui 1000 lapse kingisoovid.

SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi sõnul on Eesti piisavalt väike, et suudetaks personaalselt suhelda iga abivajajaga ning kinkida annetajate abiga lapsele täpselt seda, mida on vaja. Üldine heaolu on asutustes tagatud; puudus on isiklikust tähelepanust ja seda eesmärki meie kampaania soovibki täita.“

Et unistused ei jääks pelgalt unistusteks, kutsutakse häid inimesi annetama vanemliku hoolitsuseta laste heaks. Aadressil www.heategevusfond.ee/joulupuu on väljas jõulupuu, millelt saab valida lapse ja tema soovi ning teha annetuse. Heade inimeste tehtud annetuste eest soetab SEB Heategevusfond nimekirjas olevad kingitused, pakib need ja saadab kingikotid laste turva- ja asenduskodudesse jõululaupäevaks.

„Paraku ei saa jõuluvana ära võtta sarnase saatusega laste kurbust ning pakkida hoolivate vanematega kodu suure kingikarbi sisse, millel uhke pael ümber. Kuid saame olla natukene toeks, tuues meile tuttavat jõulurõõmu ja maisemate soovide täitumist ka nendele lastele, kelle koduks on sel jõulukuul laste turva- või asenduskodu,” ütles Lumi.

Mõned soovid jõulupuul on väga väikesed ja mõned päris suured – on lapsi, kes igatsevad pehmet kaisulooma või kirjusid käpikuid, teised aga unistavad oma mobiilist või arvutist. Suuremate soovide täitmiseks teeme üleskutse kokku koguda sõbrad, kes soovivad aidata, ja nii võivad ka kopsakamad kingisoovid teoks saada!“

Jõulusoovide puu projekt saab teoks koostöös internetiportaaliga Delfi. MTÜ SEB Heategevusfond on loodud vanemliku hoolitsuseta laste heaks, et toetada nende arengut ja toimetulekut. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turvakodudes peatuvate laste toetuseks, toetab kasuperede nõustamist, annab välja stipendiume ja koordineerib mentor-programmi.

Ilm näitab oma karmimat poolt

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Instituut hoiatab, et käes on tormiste tsüklonite aeg.

Täna öösel pöördub tuul loodesse ja tugevneb sisemaal 20-22, rannikul 25-27, saartel kuni 29 meetrini sekundis.

Torm on juba kahjustusi tekitanud Saaremaal. Tugeva tuule tõttu ei sõida esmaspäeval  laevad Saaremaa ja Hiiumaa vahel.

Halbade ilmastikuolude tõttu on täna ja homme tühistatud kõik Lindaliini väljumised. Pileteid saab ümber broneerida ainult Lindaliini kassades Linnahalli sadamas, Kaubamaja kassas ja Makasiiniterminali kassas.

Lisaks on tühistatud Kärdla-Tallinn-Kärdla lennureisid.

Päästeamet märgib oma Facebook´i kodulehel:

Tsüklon Yoda on kogumas jõudu ja tahab ka Eesti puudega rammu katsuda, hoidke triikraud ja laetud mobiiltelefon taskus, kel õue vaja minna. Kainet pead!

Panso päevad avatakse teatrifoto seminariga

Voldemar Panso. Foto: lavakas.ee

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum avab seekordsed Panso päevad 29. novembril toimuva rahvusvahelise teatrifoto seminariga „Teatrifoto kunsti- ja ajaloo jäädvustajana digisajandil”.

Lisaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajatele esinevad seminaril ettekannetega ka Leedu, Soome ja Saksamaa teatrimuuseumide spetsialistid, kohal on teatrifotograafid ja teatrite esindajad. Digifotode säilitamisest räägib Andres Uueni Kanuti Ennistuskojast, kaasaegseid pildipanku tutvustab Marko Leppik firmast Wiseman. Seminari avab rahvusvahelise teatrimuuseumide ühenduse SIBMAS president ja Düsseldorfi teatrimuuseumi direktor Dr. Winrich Meiszies. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, päeva lõpetab aruteluring.

Kolmapäeval, 30. novembril on muuseumi salongis võimalus vaadata erinevaid Voldemar Pansoga seotud filme ja videosalvestusi. Valikus on muuhulgas saatesari „Lennud” (ETV), katkendid. Noorsooteatri ja Draamateatri lavastustest, mängufilm „Näitleja Joller” ja dokumentaalfilm „Teatri vang”.

Neljapäeval, 1.detsembril kell 15.00 avatakse muuseumi Assauwe tornis Silver Vahtre teatriplakatite näitus. Näha saab loomingut aastatest 1984–2009. Kell 16.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli IV lennuga, kus oma mälestusi teatrikooli ja Panso kohta on lubanud jagada Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Malle Pärn, Kristi Teemusk, Rein Laos jt. Sissepääs muuseumipiletiga 3€/1€

Selle aasta 30. novembril möödub 91 aastat Voldemar Panso sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma hooleks võtnud igal aastal, Voldemar Panso sünnipäeva paiku meenutada legendaarset teatrimeest koos tema õpilaste, kolleegide ja teatrihuvilistega. Voldemar Pansot ennast on võimalik kuulata siit.

Sibyl Vane tituleeriti Eesti parimaks noortebändiks

Reede hilisõhtul Von Krahlis toimunud Noortebänd 2011 finaalis selgitati kuue lõppvooru jõudnud ansambli seast välja selle aasta parim noortebänd. Õnnelikuks võitjaks osutus Pärnu ansambel Sibyl Vane.

Bändi basskitarristi Heiko Leesmenti sõnul oli kõik reedel toimunu neile väga suureks ja positiivseks üllatuseks, sest ainuüksi nii tugevas finaalis võistlemine oli nende jaoks parim, mis juhtuda võis. “Meil on hea meel, et see töö, mida me Pärnu Noorte Vabaajakeskuse prooviruumides pooleteist aasta jooksul kolmekesi teinud oleme, on leidnud väärilise tunnustuse. Täname korraldajaid ja žüriid selle eest, et nad meisse usuvad ja me katsume anda endast parima, et sellest usaldusest ka midagi erilist sünniks. Selleks on Noortebändi konkursilt saadud auhinnad meile kõik võimalused andnud,” sõnas Heiko.

“Loodetavasti avab see tiitel meile palju võimalusi, mida me hetkel veel ettegi ei kujuta. Loomulikult oli meile suureks komplimendiks saada Noortebänd 2011 peavõit, kuid kindlasti on olulised ka teised auhinnad ja tunnustus,” ütles Sibyl Vane laulja ja kitarrist Helena Randlaht.

Teiste auhindade all pidas Randlaht silmas eriauhindu, mis bändile lisaks peavõidule – EMT kõnekaart SUPER poolt välja pandud muusikavideo salvestamisele – omistati. Nii võitsid nad veel professionaalse fotosessiooni SeeSee fotostuudios, salvestusaja Eesti Raadio stuudios ning esinemiskutsed Uue Maailma Tänavafestivalile 2012 ja Tallinn Treff 2012 festivalile. Lisaks kuulutati Helena ja The Blinking Lights laulja Aleksander Seeman Sinisalu Guitarsi poolt parimateks kitarristideks. Eriauhindu, mida kokku oli üksteist, jagus ka teistele finalistidele.

Finaalvooru žüriisse kuulusid Erik Morna, Mikk Taniel, Arne Holm, Britta Ratas, Mart Normet, Kadi Maarand, Mart Niineste, Toomas Olljum, Silver Laas, Kallervo Karu, Andrus Raudsalu ja Tarmo Kruusimäe.

Parima noortebändi muusikat saab kuulata siit.

Osaluskohvikud kutsuvad noori mõtlema tuleviku üle

1. detsembril kogunevad rohkem kui 1500 noort ja noortemeelset noori puudutavaid teemasid arutama osaluskohvikutesse, mis toimuvad paralleelselt 15 maakonnas.

Osaluskohviku laudade taga kohtuvad noorte esindajad (õpilased põhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja isad, töötavad noored) otsustajatega (vallavanemad, linnapead, firmajuhid, noorsootöötajad, maavanemad, ühiskonnaõpetajad, riigikogulased, koolijuhid).

Osaluskohvikus on palju erinevaid teemasid, arutlusele tulevad nii üle-eestilised valukohad kui kohalikud tähtsad teemad. Igas kohvikus on kokku keskmiselt 10 erinevat teemat. Muuhulgas räägitakse vabatahtlikkusest, noorte valimisõigusest, tööhõivest ja tervisest.

Korraldajate sõnul pole sel päeval oluline, kus sa elad, kellena töötad või kus õpid, üheskoos pannakse pead kokku noortesõbralikuma tuleviku nimel.

Täpsema info osaluskohvikute kohta leiab siit või facebook´i kodulehelt.

Täna on esimene advent

Täna algab jõulude ootamise aeg – advendiaeg. Paljudes linnades süüdatakse sel puhul jõulukuuskedel küünlad.

Kell 11.30 toimub Loksa Püha Neitsi Maarja Kirikus esimese advendi jumalateenistus.

Narva-Jõesuus saab kell 15.00 näha päkapikkude rongkäiku.

Narvas süüdatakse Peetri platsi jõulupuul tuled kell 16.00. Kavas on kultuurimaja Rugodivi loominguliste kollektiivide «Magic Land» ja «Päikeseratas» kontsert.

Paides toimub samal ajal Püha Risti Kirikus Paide Ühisgümnaasiumi jõulukontsert Jõuluootus. Peale kontserti süttib Paide Keskväljakul tuledesse kuusepuu, esinevad Sookure lasteaia laululapsed Anu Ubalehe juhtimisel.

Põlvas peetakse esimese advendi kontsert Põlva Muusikakoolis, kus esinevad Põlva Muusikakooli ansamblid ja solistid.

Kunda linna keskväljakul tervitavad kell 18.00 rahvast maavanem Einar Vallbaum ja linnapea Allar Aron. Kõneleb ELK Kunda koguduse diakon Ahti Bachblum. Esinevad Kunda huviringide lapsed ja süüdatakse valgus linna jõulukuusel.

Tallinnas süüdatakse lisaks Raekoja platsil asuvale linna esindusjõulukuusele advendiküünlad ka Tallinna linnaosades. Täpsema kava leiab siit.

Tartus saab kuulda mudilaskoore ning piiluda erinevatesse päkapikutöötubadesse. Kell 16.45 avatakse pidulikult uisuväli Antoniuse talveõues.

Võrus süüdatakse advendiküünlad koos kõnede ja Võru Kunstikooli trupi Katariina tantsudega kell 16.00. Õhtul saab kuulata Ingrid Lukase esimese advendi kontserti.

Advendiaeg (advent tähendab saabumist, tulekut) kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani.

Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Keskkonnahuvlised on oodatud 30. novembril kell 10.00-14.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”.

Keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel annab ülevaate MTÜ Ökomeedia ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös valminud uuringust, milles vaadeldi muutusi keskkonnaküsimuste kajastamises Eesti Päevalehes ja Postimehes ajavahemikus 1995-2010.

Arutleme meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle ning lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arutelu sisukust tõsta ja keskkonnasäästlikku suhtumist edendada. Loe edasi: Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) avaldatud raport hindab Eesti vabaühendusi 29 Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riigi võrdluses kõige elujõulisemaks.

Alates 1998. aastast iga-aastaselt läbi viidavas uuringus hinnatakse vabaühendusi puudutavat õiguslikku keskkonda, vabaühenduste rahalist ja tegutsemisvõimekust, suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid ja seista oma sihtrühmade huvide eest, taristut ja ühenduste mainet.

Eestile järgnevad tabelis Poola ning Slovakkia, Läti, Leedu ja Tšehhi. Venemaa on 23. kohal ning kõige nõrgemaks hinnati vabaühenduste olukorda Türkmenistanis, Usbekistanis ja Valgevenes.

Eesti tugevustena tuuakse välja siinset lihtsat seadusandlust ja taristut, näiteks tasuta nõustamiskeskuseid vabaühendustele igas maakonnas. Eesti vabaühendused teevad omavahel ja kohalike omavalitsustega palju koostööd, nende maine ühiskonnas on üldiselt hea. Tõusuteel on ka vabatahtlike kaasamine ning osalemine poliitikakujundamises, kus tõsteti esile näiteks vabaühenduste aktiivsust Riigikogu valimiste eel.

Kõige nõrgemalt hinnati Eesti ühenduste majanduslikku elujõulisust ja suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid. Probleemidena toodi veel välja näiteks venekeelsete ühenduste üldiselt kehvem tegutsemisvõimekus. Ka on näha, et ühenduste arv Eestis suureneb palju kiiremini kui nendes tegutsevate inimeste arv, seega on vabaühendused Eestis liikmete arvult üha väiksemad: ainult 1/5 Eesti vabaühendustesse kuulub üle 50 inimese, 1/3 kuulub alla 10 inimese. Loe edasi: Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

Põlvas kogunevad Eesti parimad tantsutüdrukud

Täna, 26. novembril algusega kell 18 saavad Põlva Mesikäpa Hallis teist aastat kokku tantsutüdrukud üle Eesti, et selgitada endi hulgast välja parim ja säravaim trupp.
Mullu esimest korda toimunud festivali panid kinni TTÜ tantsutüdrukud. Festivali peakorraldaja Andre Laine sõnul oli osalejate-poolne tagasiside võistlusele hästi positiivne.
Sel aastal ihkavad karikat üheksa meeskonna tantsutüdrukud: Tallinna Kalevi Cheerleaderid, TTÜ tantsutüdrukud, TTÜ Võrkpalli tantsutüdrukud, GT Võrkpallikoondise Esteetika- ja Tantsukooli AMICI tantsutüdrukud, Valio Võru Võrkpalliklubi tantsutüdrukud, BC Rakvere Tarvase A-RÜHMA Esteetika- ja Tantsukooli tantsutüdrukud, Põlva käsipalliklubi SERVITI tantsutüdrukud, Kalev Cramo tantsutüdrukute showgrupp ja Nõmme Kalju Cheerleaderid.
Põnev võistlus toimub laupäeval, 26. novembril algusega kell 18 Põlva Mesikäpa Hallis.
Korraldab MTÜ Meie Stuudio, toetavad Eesti kultuurkapital ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Mesikäpa Hall ning Põlva linn.
Pilet maksab 3 eurot. Alla 7-aastased lapsed saavad sisse tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida kolmenädalasele tööpraktikale Prantsusmaal

SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 on võimalik saata Prantsusmaale kolmenädalasele praktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast. Projekti partneriks on Prantsusmaal kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.

Tööpraktikale mineval isikul kaetakse maksimaalselt 1401 euro ulatuses elamis- ja ettevalmistuskulusid. Lisaks tasutakse kuni 355 euro ulatuses reisikulud. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus, vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 12.12.2011. Avaduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50 (II korrus), Tallinn 10621 või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda Erametsakeskuse kodulehel.

Tööpraktika konkurssi puudutavate küsimustega palume pöörduda Erametsakeskusesse aadressil siseriiklik@eramets.ee või telefonil 683 6066.

MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit

Eesti oma loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja, MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit. Kirjastus loodi kümne aasta eest ja annab täna
välja nelja ajakirja – Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets. Sel aastal astus lugejate ette ka uudne sari Looduse Raamatukogu, mille kahele ilmunud väljaandele hakkab tulevikus lisa tulema.

Täisverelist kultuuri on raske ette kujutada ilma päris oma loodus- ja teadusajakirjanduseta. Seda lähenemist, millele tugineb ka MTÜ
Loodusajakiri, on kogu kirjastuse tegevusaja toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Juubeliüritusena toimub esmaspäeval, 28. novembril algusega kell 18 Loodusajakirjade õhtu Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis. Loodusõhtul
„MTÜ Loodusajakiri 10” heidetakse pilk möödunule peatoimetajate silme läbi, loodusajakirjade töötajad Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets esitavad pildijutustusi, mis kannavad pealkirja „Maailma metsad” ja „Erutav loodus”. Muusikalist meelelahutust pakub Bonzo. Kõik huvilised on oodatud.