Kas külmäs kah lätt?

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle
Mi kandin om ilm nii hiitlik, et ilma etteütlemisega om kerge võssu minnä. A vana luudusõmehe mõistva luudusõ märke perrä siski ütte-tõist ilma kotsilõ ette nätä.

«Olõ mitmit aastit ilma kaenu – kuigi luudus om veidükese iks sassih kah ja ei mõistaki kiäki inämb täpsele üteldä – ja arva, et seo kuu keskpaigah piässi külh tulõma kõrralik talv ja om jutiga piaaigu märdsi lõpuni vällä,» märgot’ Räpinä aianduskooli luudusõ-oppaja, jahimiis ja tsirgu-uurja Lepiski Arvi. «Märdsi algusõh tege üte väiku sulalainõ, nii nädälidse, sis lätt viil külmäle ja om jutiga nikani ku keväjäni.Väega suurt lummõ es tohtnu tulla. A näüs, ku täppi taa lätt!»

Lepiski Arvi selet’, et illast talvõ tulõkit näkk’ ette näütüses tsirkõ perrä. «Meil omma rändtsirgu är liiknuva, a Lääne-Eestih ommava hani ja luiga viil kohal. Kiivitäjit oll’ vana-aasta viil nättü. Mõtsaelänigu näivä ette, et äkilist külmä ei olõ tulõmah.»

Antsla ja Varstu kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan ütel’, et luudusõmärke ja eläjide üllenpidämise perrä oll’ jo süküskuun selge, et varahast külmä talvõ seokõrd ei tulõ.

«Ku tulõ kipõlt külm talv, sis eläjä ruttasõ asjuga, a seo süküs om näil olnu kõgõga aigu küländ,» selet’ Pulga Jaan. Mõtsatsikol es olõ kipõt joosuao päälenakkamisõga: «Mõtsatsiga naas’ viil detsembri lõpun päivä ümbre koosõrdama,» kõnõl’ Jaan.

Eski talo lambidõ päält oll’ nätä, et näil ei olõ tuu as’aga kipõt. «Novembri lõpun vei oina lauta ja lamba olli sis viil tävveste rahuligu,» selet’ Pulga Jaan. «Järgmäne märk om rebässide joosuaig, tuu piät jahikallendri perrä kuu ao peräst pääle nakkama. Mõni aasta nakkas poolõst jaanuarist, a minevaasta es liigu 10. veebruaril viil mitte üts kurat põllu pääl. Ku olnu uuta, et süküs tulõ varahanõ, olõssi repän poigõga rutanu.» Loe edasi: Kas külmäs kah lätt?

Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.

Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.

Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.

Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.

Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.

13. jaanuari keskpäeva seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 311 219 inimese kohta, mis on ligi 24% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal ja Harjumaal (27%) ning Järva-, Hiiu-, Pärnu- ja Raplamaal (24%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Vaata, kuidas toimus rahvaloendus 1959. aastal:


Loe edasi: Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks

Algas XI Nukitsa konkurss

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku – osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.

Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 205 raamatut aastatest 2010-2011, sh 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus lisaks auhinnasaajatele osaleb 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka Nukitsa auhinna nominente – teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko ja Marko Torm allkirjastamas koostöölepet. Foto: MTÜ Rakvere Maraton
Ööjooks paneb laupäeval hooajale avapaugu, kogudes suurtoetaja Viking Line pardale 15 partnerorganisatsioonide esindajat ja pidades kuue tunni vältel esmakordselt Ööjooksu mõttetalgud.

Viking Line pardal laupäeva hommikul kella kaheksast kuni pärastlõunani peetavad mõttetalgud on korraldajate ütlusel mitteformaalse loomuga, mille põhiline raskuskese asetub senisele turundusstrateegia arutelule ja meediaplaani tutvustusele. Vähemtähtsad pole ka partnerorganisatsioonide esindajatelt vestlusringis välja koorunud uued innovaatilised ideed.

Ööjooksu korraldajad loodavad mõttetalgutelt intensiivset vestlusringi, kuhu saavad panustada enamus lähedasemaid abilisi ja toetajaid. „Korraldusmeeskonnana loodame sellest meeleolukast laupäevast saada kas tuge ja kinnitust valitud teele või uusi võimalusi, suunamuutusi ja täiendusi,“ räägib Marko Torm.

Ööjooks on vabatahtlikkusel ja eestvedaja motivatsioonil baseeruv ettevõtmine, mida toetasid eelmisel aastal 33 erasektori ettevõtet ja avaliku sektori ametiasutust Lääne-Virumaal. Loe edasi: Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Väitlusseltsi kõnevõistlus organidoonorlusest kolis YouTube´i

Eesti Väitlusselts kutsub kõiki kooliõpilasi osalema võistlusel  “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” , mis koosneb noorte arvamuste avaldustele õhutamisest nii kirjalikult kui suuliselt.

Võistluse üks osa on esseekonkurss , kus nii õpilastel individuaalselt kui klassidel ja tervetel koolidel on veel pea kuu jagu aega saata Eesti Väitlusseltsile oma essee  või probleemilahenduse vormis hinnang Eesti energiamaastiku olukorrale. Oodatakse mõne meie elektritootmises valitseva probleemi tuvastamist ja võimalikke lahendusi antud probleemile ehk siis plaani, kuidas saaks ja peaks Eesti energiamaastik välja nägema selleks, et probleeme ei oleks ja kõik oleks rahul.

Võistluse teine osa on aga kõnevõistlus. “Me arvame, et häid kõnesid osatakse teha igas Eestimaa nurgas, seega otsustasime teha võistluse internetipõhiseks,” kirjeldavad otsust korraldajad

Väitlusselts loob YouTube’i keskkonda varjatud konto, kuhu kõik osalejad saavad kuu aega kestva online kõnevõistluse jooksul üles laadida oma koduste vahenditega (telefon, fotokas, veebikaamera, videokaamera, vahet ei ole) lindistatud 3-5 minuti pikkuse veenmiskõne.  “Kõnet pidada on tegelikult imelihtne, selleks ei pea olema kogenud väitleja, seega võta kindlasti osa kui sul teema kohta midagigi öelda on! ”

Kõnevõistlusele oodatakse arutelusid teemal, kas organidoonorlus peaks olema kohustuslik. Elundisiirdamisega on Eestis tegeletud juba 1968. aastast, kui Maarjamõisa haiglas viidi esimest korda läbi neerusiirdamine. Praeguseks on kokku ligi 1000 inimest saanud abi kellegi teise neerust, maksast või 2010. aastal alustatud kopsusiirdamistest. Kahjuks aga valitseb nii Eestis kui Euroopas laiemalt suur siirdamiseks kättesaadavate inimorganite puudus. See tähendab, et elupäästvat operatsiooni tuleb mõnel puhul oodata kuni 6 aastat, kuid sobiv doonor võib jääda ka sootuks leidmata.

Võistlustööd tuleb laadida üles YouTube’i keskkonda ja video veebilink saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee Konkursi tähtaeg on 19. veebruar.

Algab viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Loodus ja keskkonnaamet kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osa võtma viktoriinisarjast „Teadusaasta Eesti Looduses”.

Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Tegu oli ühe üritusega paljude hulgast, millega tähistati meie looduskaitse juubelit. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsume noori loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.

Sedapuhku pööratakse viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks.  Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele ja arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass.
Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Esimese vooru küsimused on veebilehel 17. jaanuarist. Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Õigete vastuste eest kogunenud punktide põhjal selgitatakse välja aktiivsemad ja parimad, kelle vahel jagatakse hulgaliselt auhindu.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.

Eesti eri piirkonnad kosuvad rekordiliste keskkonnatoetuste abil

 Mullu  maksti keskkonnavaldkonnas välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusi. Seda on ligi kolm korda rohkem kui
2010. aastal.  Paljud olulised tegevused said sel moel eelmisel aastal juba ka edukalt lõpetatud, seal hulgas Pärnu Rääma prügila sulgemine, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt.

“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks
veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu  Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,”
ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kogu 2007 – 2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot. Lisaks EL struktuuritoetustele maksti möödunud aastal välja üle
miljoni euro Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendeid.

Täna alustas taas rahvatantsujuhtide kool

Rahvakultuuri Keskuse rahvatantsujuhtide koolis alustab täna tööd uus kaheaastane rühm – 24 tulevast tantsujuhti, kes tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt.

Rahvatantsujuhtide õpetamine sellises täienduskoolituse vormis sai alguse juba 1953.aastal ja sealt on välja kasvanud palju praeguseks tunnustatud tantsujuhte. Koolituse eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal, et ei katkeks järjepidevus ja ka järgmistel aastakümnetel oleks Eestimaal kompetentseid rahvatantsuõpetajaid nii rahvamajades kui koolides.

Legendaarne tantsujuht Mait Agu on kubagi öelnud:  “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.”

Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus meie rahvatantsutraditsioonis ja et iga koolitus kujuneks osalejatele harivaks ning arendavaks kokkusaamiseks meie suurepäraste rahvatantsuõpetajatega.

Ühistreening avab 41. Tartu maratoni

Juba järgmisel laupäeval, 21. jaanuaril avab 41. Tartu maratoni traditsiooniline ühistreening algusega Tehvandilt. Ühistreening toimub
marsruudil Tehvandi-Marjamägi-Tehvandi ning kui lumeolud võimaldavad on distantsi pikkuseks 18 km. Stardipauk antakse kell 16, kuid rajale saab minna kuni kella 18ni.

Foto: Külli Leola

Samal nädalavahetusel toimub ka Otepää Maailmakarika etapp ja ühistreening annab hea võimaluse kõikidel pealtvaatajatel ka ise suusad alla panna.

Ühistreening on ideaalne neile, kes veel kahtlevad, kas maratoni läbida või mitte. Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu lisab, et ühistreening on juba aastatepikkune traditsioon avamaks Tartu maratoni ja märkinud suusamaratoni lähenemist. “Päris mitmed suusasõbrad on just sellel üritusel nakatunud maratonipisikuga ning kuu aega hiljem, pärast hoolsat treenimist, juba täispika 63 km Tartu Maratoni edukalt läbinud,” märgib Karu.

Korraldajad ootavad ühistreeningule kõiki sõpruskondi, peresid, harrastajaid, et veeta suusatades sportlik ning pingevaba õhtupoolik.
Ühistreenijate registreerimine toimub kohapeal ning osalustasu ei ole.

Lisaks ootab vahepunktis kõiki ühistreenijaid soe tee ja spordijook. Pärast sõitu oodatakse juba kõiki suusatajaid ja maratonisõpru Otepää
kultuurikeskuses kell 22 algavale traditsioonilisele suusabaasi peole koos ansambliga Smilers.

41. Tartu maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ja nädal varem, 12. veebruaril on kõikidel huvilistel võimalus osa võtta ka Avatud Raja sõitudest ning naistel on võimalus osaleda just neile mõeldud Tervis Plussi 11. naistesõidul. Võistkonnad võtavad samal päeval mõõtu 1. Tartu teatemaratonil. Lisaks toimuvad üritustesarja raames mitmed spetsiaalselt lastele mõeldud võistlused.

Lisainfot ajakavade, sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab:
www.tartumaraton.ee.

Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Selle aasta alguses liitus Vinni vallavalitsus lemmikloomaregistriga, millest tulenevad ka uued kohustused valla elanikele.Vinni valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab alates 1. jaanuarist 2012 koerte märgistamise ja registreerimise kohustuse. Kasside ja teiste lemmikloomade märgistamine ja registreerimine on soovituslik.

Koerad, kes sünnivad pärast 1. jaanuarit 2012 peavad olema märgistatud mikrokiibiga ja kantud Vinni valla lemmikloomade registrisse.
Koerad, kes on sündinud enne 2012. aastat võivad kanda märgistusena registreerimisnumbrit kaelarihmal ja peavad olema kantud registrisse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Loomatauditõrje seadus kohustab omavalitsust korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade üle arvestust pidama. Euroopa Liidus on alates aastast 2011. ainukeseks tunnustatud märgistamise viisiks mikrokiip.
Lemmikloomaregister (LLR) on üleeestiline veebipõhine register, mis koosneb kõikide kohalike omavalitsuste registritest. Leitud looma otsing toimub üle kõikide KOVi registrite. Kiibistatud looma saab LLR-isse kanda:
vallavalitsuses registripidaja; kiibi paigaldanud veterinaar või loomaomanik ise.
LLR andmed on kättesaadavad veterinaarile, vallavalitsuse registripidajale, varjupaikadele ja loomaomanikule (läbi riigiportaali).

Loe edasi: Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Algas taas “Mino Võromaa” kirjatööde konkurss

Võro Instituut kuulutas vällä

25. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ

MINO VÕROMAA

Oodami juttõ, luulõtuisi, nal´ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ’ kirätüü’ omma’ oodõdu!

Timahavva saava’ latsõ’ ja noorõ’ valli’ 13 teema hulgast, hinnatas iks vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass). Teema piä-i olõma, a või olla ka jutu päälkiräs. Kiä taht, või kirota’ ka mõnõl tõsõl, süämelähküdsel teemal.

„Mino Võromaa 2012” teema’ omma’:

  • Lähäs küllä…
  • Mul om külh Võromaal hää ellä’
  • Võromaa om ilmanaba
  • Koolibussi lugu/luu’
  • Kuis mi mardisandin/katrisandin kävemi
  • Midä saa/ei saa’ osta’ raha iist
  • Mu edimädse’…
  • Ilmast om viil ütte ku tõist puudu. Ma nakka vällä löüdmä (leiutama)!
  • Mi ao rõiva’
  • Mille tetä’ sporti
  • Hängmise mõnu’ ja hädä’
  • Määne om Võromaa 25 aastaga peräst?
  • Mu kõgõ pikemb käümine vai rattaga sõitminõ vanna Võromaad piten

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid ildambalt 29. radokuu (29.02.) pääväs meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata’ võistlusõlõ kuni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata’ ei saa’, või käsikirä saata’ Võro Instituuti, Tartu 48, 65609 Võro liin.

Kõgõ parõmba’ tüü’ avaldõdasõ’ sarja „Mino Võromaa” 25. latsiraamadun.

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü’ 782 8753, 525 3215 (Kaile Kabun). Kae’ ka www.wi.ee!

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas õpitakse 18. jaanuaril kella 20-24 saksa tantse

Ave ja Thor tantsimas, Horst Vogelsangi foto.

Taaskord on Tartu tantsuklubisse oodatud eelkõige tantsijad ja rahvamuusikud, kellele õppimine huvi pakub. Huvilistel on võimalus õppida saksa rahvatantse Ave Metsa juhendamisel. Keskendutakse Lõuna-Saksamaal laialt levinud paaristantsu Zwiefache variantide õppimisele. Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale (laulule) vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu. Huvitavaks teeb Zwiefache eriti asjaolu, et muusikast tuleb kuulda, aru saada, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla, aga tantsijad peavad olema alati ärksad ja tähelepanelikud.
Suurem osa tantsuklubist kulub siiski juba tuttvavate ja armsaks saanud tantsude tantsimisele. Seega meelepärast tegevust võiks jaguda paljudele. Kõik õppimishuvilised rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi üritused toimuvad sel aastal kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11): 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Suvekuudel (juuni, juuli, august) tantsuklubi puhkab.

Õpingud katkestanud saavad taas kandideerida TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

12. jaanuaril algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele, avaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele. Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele. TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud. Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kella 11–15.
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
Merit Paist,
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist

Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas

Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas.
Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakonnal,” sõnas Kruuse.
Robotlüpsilaudaks ehitati ümber kunagine kolhoosiaegne laut, mis praeguse projekti kohaselt on mõeldud 150 lüpsiloomale. Kahe DeLavali roboti lüpsivõimsus on ca 140 lehma, kummagi lüpsta on 70 lehma.Ülejäänud on kinnisloomad. Uues valgusküllases laudas on piisavalt ruumi lüpsilehmade puhke-, söötmis- ja lüpsialale. Loomad peavad lähinädalatel uute tingimustega kohanema. Kohanemist ja ümberõpet jagub aga ka kõigile pereliikmetele. Piimatalu noorperemees Tiit lausus, et selline julge mõte kalli robotlauda ehitamiseks tekkis perel kolm-neli aastat tagasi. Loodetavasti annab robot talu rahvale rohkem vabadust, või vähemalt maandab tulevikuriske. Loomulikult on see teatud mõttes kaasaminek maailma trendi- ja tehnoloogia arenguga.
Tiina Pihlak

Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse

Terve Rakvere Liigub liikumissarja instruktor Moonika Pilli jagamas helkureid kingituseks sarjas osalejatele.

Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja

Rakvere mälestab täna enamlaste poolt Palermo metsas hukatud inimesi

Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 12 toimuval mälestusmiitingul mälestatakse Rakveres enamlaste poolt 1919. aasta algul Palermo metsas hukatud inimesi. Mälestusmiitingul Punase terrori ohvrite mälestusmärgi juures kõneleb Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. Mälestusmiitingu korraldavad Memento Rakvere Ühing ja endiste poliitvangide ühing.
15. detsembril 1919. aastal Rägavere lahingus said Eesti väeüksused Punaarmeelt lüüa ja järgmisel päeval jõudsid punaväed Rakverre. Kohe algasid repressioonid ja arestimised, vangikongid täitusid inimestest. Detsembri lõpust hakkasid enamlased vange hukkama. 82 arreteeritut viidi Palermo metsa ja lasti seal ilma igasuguse kohtuotsuseta maha. Umbes 70-80 inimest pääses hukkamisest, kuna vangivalvur Otto Timoleon avas Rakvere vangla väravad ja lasi nad vabaks, enamlased aga ei jõudnud enam Eesti vägede pealetungi tõttu neid taga otsida.Veretöö olnuks kaks korda suurem, kui vangivalvuril poleks jätkunud kodanikujulgust.
Hilje Pakkanen

KÖÖK tuleb Haanjasse

Kolmapäeval, 11. jaanuaril ootame kõiki kohaliku köögi töötuppa. Oma kogemusi jagavad Mirjam Nutov ja Viive Säde Trolla külast Haanjamaalt. Õpime üheskoos valmistama hernetampi ja porganditorti.
Koguneme kell 18 Haanja rahvamaja köögis.
Registreerimine: ivirausi@gmail.com
Programmi toetavad: Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald. Kohtumiseni!

Anna oma hääl konkursil „Võro liina tego 2011”!

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige. Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid parimate tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2011, Ettevõte 2011, Ettevõtja 2011, Mittetulundusühing 2011, Uus tulija 2011, Kultuuritegelane 2011, Sporditegelane 2011, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2011, Tegija 2011.
Sel aastal anname esmakordselt välja ka Aasta Noor 2011 ja Heategija 2011 tiitlid.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile marianne.mett@voru.ee. Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2011” kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.
Marianne Mett

Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustati avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Käesoleval talvel võetakse õppima ka vanemaid inimesi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames. Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu kolmel erialal – baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehniku õppesse. Kõigile kolmele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud noored. Baarmenide õppevorm on koolipõhine. Müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehnikutel on õppevorm töökohapõhine, s.t. 2/3 õppetööst toimub konkreetses ettevõttes, kus õppuritega tegelevad kogenud, spetsiaalselt ettevalmistatud juhendajad, sama ettevõtte staažikad töötajad.
Tarkvara arenduse tugitehnik on eriala, kus on läbitud juba kutseõpe mõnel infotehnoloogia erialal, omatakse infotehnoloogia spetsialisti I taseme kutsetunnistust või ollakse erialasel tööl. Sellel erialal õppima asumiseks peaksid olema teadmised programmeerimise alustest, andmebaaside alustest ja kasutamisest. Kõigil neil erialadel kestab õppetöö viis kuud. Uusi õppekohti on kokku 81.
Vanemad kui 25-aastased saavad nüüd ESF programmi toel kutsehariduse. Riikliku programmi KUTSE raames kuulutab Narva KÕK välja vastuvõtu kahele erialale – müügikonsultandi ja puhastusteeninduse erialale. Programm KUTSE on mõeldud kutseõppe varem katkestanud või lihtsalt hariduse saamise sooviga vanematele (üle 25-aastastele) inimestele. See on programm neile, kes on motiveeritud leidma tööd läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega ühes grupis, on paljudele arvatavasti sobivam lahendus. Programmi KUTSE alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks ja soov omandada uus kvalifikatsioon. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Ajalooportaal Histrodamus kutsub osalema konkursil “Hea Eesti ajalugu”

Ajalooportaal Histrodamus kuulutas esmakordselt Eestis välja osaluskonkursi “Hea Eesti ajalugu”. Konkursi raames kutsutakse inimesi üles märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkurss kestab märtsi lõpuni, kõik sobilikud lood avaldatakse www.histrodamus.ee keskkonnas ning parimaid neist ootavad auhinnad. Ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti maine liiga pikalt olnud seotud pika orjapõlve ja muude raskete kaotustega ning kõik hea on justkui ära unustatud. “Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe,” ütles Vihand. Osaluskonkursi eesmärk on selliste positiivsete lugude väljaotsimine ja kirjeldamine, mille tagajärjel tõuseb iga Eestimaa elaniku eneseteadvus ning tekib suurem soov, kas läbi kodakondsuse või muul viisil, olla positiivse ja eduka riigiga seotud. Otsime need lood oma ajaloost üles! Konkursi Hea Eesti ajalugu eesmärk on Eesti ajaloo edulugude rõhutamine. Mida hea Eesti ajalugu kellelegi tähendab, jääb iga osaleja enese otsustada. Ka temaatilised piirangud puuduvad, kirjutada võib nii poliitikast, majandusest, kultuurist, haridusest, teadusest, spordist, aga ka üksikisikutest. Teretulnud on kirjutised mistahes ajastust, muinasajast tänapäevani välja. Lugude illustreerimiseks ja täiendamiseks saab kasutada fotosid, joonistusi, audiofaile või videokaadreid. Konkurss on avatud kõikidele Eestimaa elanikele, kuid peamiseks sihtrühmaks on mittekodanikud. Kõik huvilised saavad oma lugusid ja arvamusi jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee , sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles. Facebookis on Histrodamus avanud leheküljed nii eesti, vene kui inglise keeles. Konkurss korraldatakse Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi, kultuuriministeeriumi ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse ”Meie inimesed” programmi ”Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine” toetusel.
MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus

Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last

Shianda lapsed mudast majas.

Jaanuari esimesel nädalal said 75 Shianda küla last Lääne-Keenias endale uue koolivormi, sandaalid ja muu vajaliku, et alustada või jätkata oma kooliteed. See sai teoks tänu eestlastele, kes toetavad nii põhikoolilapsi, keskkooliõpilasi kui ka neid, kes peavad minema erikooli füüsilise puude tõttu.

Juba teist kooliaastat järjest läheb sel nädalal suur hulk Shianda küla lapsi kooli tänu Eestist saabuvale toetusele. Kui eelmisel aastal käis eestlaste toel koolis poolsada last, siis tänavu lisandus neile veel paarkümmend vanemateta last.

Orvud Lydia, Issac ja Absack lähevad kooli tänu Tallinna Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilase Mairen Mangussoni, tema klassikaaslaste ja inglise keele õpetaja Triin Noorkõivu algatusele. Kodanikupäeva eel novembris sündis mõte korraldada koolis globaalse kodaniku laat, kus õpilaste omatehtud suupistete ja käsitöö müügist kogutud raha sooviti annetada Aafrika lastele hariduse omandamiseks. Esialgsed lootused koguda ühe lapse kooliraha 40 euri täitusid mitmekordselt. Lydia, Issac ja Absack saavad kogutud toetusega koolis käia lausa kolm aastat. Loe edasi: Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last

Valmis lihtsa külatoidu kokaraamat

Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa koostöös valmis eelmise aasta lõpus lihtsa külatoidu kokaraamat. Selles on avaldatud valik maakondade toidukonkurssidel osalenud toiduretsepte. Valik tehti valmistamise lihtsuse, kodumaiste toiduainete ja tervislikkuse alusel.

Järva maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Helle Põllu ütles, et 2011. aastal toimunud toidukampaania raames viidi läbi Järvamaal läbi retseptikonkurss” Lihtne külatoit”. Konkusile laekus üle 50retsepti nii eraisikute kui ka külaseltside poolt. Koeru lasteaia lapsed esitasid väikesed retseptivihikud, kus oli üle 100 retsepti. Valminud raamat kajastab valikuliselt toidukampaaniate retsepte Järvamaalt, Lääne-Virumaalt ja Saaremaalt ning pakub võimluse  ise retsepte üles kirjutada. Raamatut on kavas jagada ka maakonna raamatukogudele.

Raamatu koostasid Helle Põllu, Olga Boitsov ja Imbi Jäe. Toidud valmistas Juta Tohver. Pildistas Anu Pink ja küljendas Anneli Kenk Saara kirjastusest. Raamatu väljaandmist toetas Tervise Arengu Instituut.

Wendre kingib kolme aasta jooksul Eesti vastsündinutele enam kui 45 000 patja ja tekki

Kodutekstiilide tootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna lastehaigla toetusfondi ja Eesti ämmaemandate ühinguga heategevusprojekti, millega kingib järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündivale lapsele tekist ja padjast koosneva komplekti. Sel ajal sünnib Eestis umbes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro.

Esimese magamiskomplekti andsid täna Pärnu haigla naiste-ja lastekliinikus üle Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.

“Ühiskonna küpsust ja hoolivust näitab suhtumine lastesse ja eakatesse,” märkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Ühiskonna tugevus ja turvalisus sõltub aga kõigi meie suhtumisest, märkamisest, tegutsemistahtest-ja julgusest, olgu tegu riigi, ettevõtete, kogukondade või üksikisikutega. Tillukeses ühiskonnas, nagu me oleme, on iga inimene – suur ja väike – kui kullatera. Nii oma perele kui meile kõigile. Just seda tahame kõik koos siin täna kinnitada. Ma imetlen ja tänan Pärnumaa tublit ettevõtet Wendre selle vahva idee algatamise eest, sest mis võiks olla uuele ilmakodanikule toredam kui üks soe ja pehme tere!”

ASi Wendre omaniku ja nõukogu esimehe Peter Hundi sõnul on heategevusprojekti eesmärgiks näidata peredele, et nad on hakkama saanud millegi erilisega ning toetada vanemaid ideega, et mugava teki-padja komplektiga magavad lapsed tõenäoliselt rahulikumalt.

„Kuigi Wendre müügiturust moodustab Eesti täna vähem kui ühe protsendi, oleme globaalselt edu saavutanud just tänu siinsete inimeste tublile tööle. Heategevusprojektiga on meil omamoodi võimalus siinseid inimesi tänada,“ rääkis Peter Hunt. „Usun, et see projekt on Wendrele heategevuseks parim väljund, kuna selles tunneb oma panust absoluutselt iga liige meeskonnas, alustades spetsiaalselt lastesõbralike materjalide välja töötamisest kuni õmblejate ja pakkijateni välja.“

„Beebi sündides tuleb noortel vanematel palju lisakulutusi. Kingituseks saadud padja ja teki näol on neil nüüd üks mure vähem,“ lausus Eesti ämmaemandate ühingu president Siiri Põllumaa. „Sellise kingituse saamine tähendab just emotsionaalses mõttes väga palju – see näitab vanemale, et tema panust hinnatakse, kuid on oluline ka lapsele endale.“

Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35x55cm ning tekk 120x110cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete lastesõbralike omaduste suhtes – näiteks sobib kangas lapse PHga, on pesu-, tõmbe- ja rebimiskindel ning toodete koostisosad on õhku läbilaskvad.

Projekti kestvuseks on Wendre esialgu planeerinud kolm aastat ning aastas loodetakse kinkida veidi enam kui 15 000 komplekti. Kingituste üle Eesti paiknevatesse haiglatesse toimetamisel on õla alla pannud kullerfirma DPD, kes need oma kuludega kohale viib.

Padja-teki komplekti saavad kõik alates selle aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad ja selle saab kätte oma haiglast.

AS Wendre (www.wendre.ee) on Euroopa üks suurimaid kodutekstiilide tootjaid, kelle klientideks on juhtivad kodutekstiili- ja mööblikaupluste ketid üle maailma. Wendrel on Eestis kolm tootmisüksust asukohaga Pärnus ja Vändras, tehased Poolas ja Hiinas ning müügiesindused Saksamaal, Suurbritannias, Soomes ja Rootsis. Wendre kuulub kontserni Trading House Scandinavia AB, mille peakorter asub Rootsis. AS Wendre käive oli 2011. aastal ligi 100 miljonit eurot. Wendre Eesti tootmisüksustes töötab 700 inimest.