Täna, 8. juunil vallutab turu Põlva Avatud Noortekeskus. Toimuvad kutsenõustamised, erinevad kontserdid jpm.
Kell 19 saab alguse Põlva linnapäevade kaubamärgiks kujunenud meeleolukas sündmus – Kesk tänaval sööstavad mäest alla motoriseerimata fantaasiasõidukid.
Seejärel saab kaubamaja tagumises parklas uudistada põnevaid moeröögatusi.
Kell 21 kuulutatakse samas 23. Põlva linnapäevad ametlikult avatuks. Meeleolu loovad Serviti tantsutüdrukud, ansamblid Karmid Torud ja MIA. Peaesinejaks on tänavu Tanel Padar and The Sun.
PõlvaÖÖ möödub ansamblitega Broken Spectacles, Samm, Valem Vale, NEVESIS, Meelis Hainsoo (Kosmikud) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse UnderGroundis. Sisse pääseb piletiga, mis maksab 5 €.
Laupäev on laadapäev. Tänavu toimub laat Põlva Kaubamaja tagumises parklas. Kohal on Jaaniraotu talu miniloomaaed. Rahvalikku muusikaprogrammi pakuvad mandoliinide orkester, rahvapilliorkester Elurõõm, Heino Tartes ja Sõbrad ning paljud teised.
Põlva linnapäevad on tavakohaselt sportlikud. Kell 10 antakse Intsikurmu laululava ees start jooksuvõistlusele. Kõigile huvilistele on avatud Metsa tn tenniseväljak. Kell 12 algavad Põlva järve rannas omavalmistatud parvede ralli ning rannavolle-võistlused. Kell 13 demonstreerivad Aali kohviku ees oma oskusi rulatajad ning kell 14 algab orienteerumisbingo.
Põlva Talupoe hoovis (Jaama tn 52) on avatud Lõuna-Eesti toidublogijate pop-up kohvik, mille raames astuvad oma blogidest ja köökidest välja tuntud Lõuna-Eesti toidublogijad.
Põlva kiriku aias annavad kell 11 heategevuskontserdi Mammaste Lasteaed-Algkooli mudilased, kell 16 kõlab muusikakoolis kaunis keelpillimuusika ning kell 19 esitleb Põlva kirikus oma Itaalia-kava E STuudio.
Kagu-Eesti tantsupeo simmani löövad Põlva Kaubamaja tagumises parklas käima Zetod.
Pühapäev ongi Intsikurmus juba Kagu-Eesti tantspeo päralt.
Keskraamatukogus ja kultuurikeskuses on avatud erinevad näitused.
Vt lähemalt Põlva päevade kava
Rubriik: Eesti
Heifer toetab säästlikku ettevõtlust ja elulaadi
Võru kultuurimajas Kannel toimub täna maaelu konverents.
Maaelu, see on keskkond, milles me elame koos üha uuenevate tehnoloogiatega.
Ajakava:
11.15 – Konverentsi avamine. Võru maavanem Andres Kõiv.
11.30 – Heifer programmi tegevus Eestis. Urve Loit, Heifer programmi juht.
11.45 – Heifer Võrumaal. Aigar Piho, VTL Heifer projektijuht.
12.00 – Heiferi lood ja inimesed Võromaal, nende arvamus maaelust:
Agu Hollo Hartsmäe ökotalu Haanjamaal
Johannes Toom, kitse- ja lambakasvataja, Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli õpilane
Kadri Laube, Kõrvipalu loometalu
Ann Maria Piho, õpilane Miina Härma Gümnaasium
13.00 – Eesti maaelu muutuste tuules.
folkloristi pilgu läbi Marju Kõivupuu; Tallinna Ülikool
kirikuõpetaja Mait Mölder; Rõuge kirik
kooliõpetaja Eha Jakobson; Unipiha algkool
14.00 – Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu. Külli Eichenbaum, Võru Instituut.
14.15 – Maaelu ja turismiturundus, Ingo Dentz Saksamaalt, E-motion projekt.
14.30 – Sõnavõtud ja diskussioon.
15.00 – Konverentsi lõpetamine.
16.00-18.00 – Registreerunud külalistele Heifer perede külastus.
19.00 – Simman Kiidi talus, lõõtsamängijad, kandlemängijad, ansambel Fibrill ja Contra jalgpalli vaheajal. NB! Jalgpallihuvilistele pereliikmetele telekavaatamise võimalus suurel ekraanil. Piknikukorv kaasa!
Päästeamet alustas veeohutuskampaaniat
Päästeamet alustas sel nädalal veeohutuskampaaniat „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine.
Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, märgib Päästeamet oma pressiteates.
Statistika näitab, et möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ja väga hea ujumisoskusega inimesele.
„Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks,“ leiab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.
Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal.
2010. aastal uppus 97 inimest, 2011. aastal 55 inimest.
Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab siit.
Kodukandi sõbrad
Olete oodatud Liikumise Kodukant Sõprade Klubi esimesele kokkusaamisele 15. juunil 2012 kell 14 Avinurme Puiduaida suures saalis. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena, koostööpartneritena jne. 2012 on Kodukandi juubeliaasta, sest oktoobris jõutakse 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks, kuulame oma sõprade häält, peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Oma osalemisest anna teada, vastates kutsele e-kirja teel
(kaie@kodukant.ee) või helistades telefonil 5058426.
Täpsemat infot toimumiskoha kohta leiad siin: http://puiduait.ee
Liikumise Kodukant juhatus ja tegevmeeskond
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna
Sihtkapital.
www.kodukant.ee
Head kogukonnaliidrid, eestvedajad ja särasilmsed inimesed üle Eesti!
Meil on hea meel teatada, et Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel on õige pea algamas kogukondlik terviseedendusprojekt UUS TERVIS ja me kutsume seega kõiki tervise teemadest huvitatuid selles kaasa lööma!
Juba praegu on võimalik kõigil, kel on huvi terviseedenduse ja tervisenõustamise vastu oma kogukonnas, projektile eelregistreeruda. Selleks palume endast teada anda tervemaailm@gmail.com kuni 17nda juunini. Osalejate arv on kuni 25 inimest (erinevatest kogukondadest) ja registreerime inimesi kuni grupi täitumiseni.
Täpsemat teavet projekti kohta saab lugeda alates 7. juunist projekti kodulehelt uustervis.ee.
12.-14. juunil 2012 toimub Lõuna-Eestis Leader rahvusvahelist koostööd arendav konverents – LINC 2012 “Kaasamine ja vabatahtlik töö”.
Koostööüritust korraldavad Tartumaa Arendusselts, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu ja Võrumaa Partnerluskogu. Konverentsist võtavad osa Leader tegevusgruppide esindajad nii Eestist kui ka neljateistkümnest teisest liikmesriigist – Austriast, Saksamaalt, Soomest, Ungarist, Lätist, Leedust, Hollandist, Poolast, Rumeeniast, Rootsist, Slovakkiast, Bulgaariast, Itaaliast ja Iirimaalt. Konverentsi avamine toimub 12. juunil 2012 Tartus Raekoja platsil, kus rahvusvahelise koostöö huvilist seltskonda tervitavad Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Ermo Kruuse. Kõik huvilised on Tartu Raekoja platsile LINC 2012 avamisele oodatud! Konverentsi ametlik veebileht www.info-linc.eu/eng . Konverentsi töökeel on inglise keel. Eestikeelne kava on kättesaadav Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee/index.php
Rapla valla I külade kokkutulek toimub 9. juunil Oela külaplatsil
Kell 14.30 kogunemine Oela mänguväljakul, ekspositsioon. Kultuuriprogramm, esineb Kodila näitetrupp etendusega „Tulnukad“. Võistlused külade vahel. Töötoad. Külasupp. Ristsõnavõistlus. Tantsuks ansambel Spido Sõbrad. Külade kokkutulekule on oodatud kõik Rapla valla külad kuni 10-liikmelise esindusega.
Võrumaalt on kutsutud osalema MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse delegatsioon.
Info ja registreerimine telefonil 528 4090 või e-posti aadressil ylle.ryyson@tervis.ee (Ülle Rüüson).
Nostalgiline Ruusmäe sovhoosi töötajate kokkutulek ja Haanja valla jaanituli
22. juunil oodatakse kõiki nostalgilisele Ruusmäe sovhoosi töötajate kokkutulekule ning Haanja valla jaanitulele.
Jänedal tuleb erametsanduse aastakonverents
Huvilised on oodatud erametsanduse aastakonverentsile „Puit kui parim energiaallikas“, mis toimub 14. septembril 2012 Jänedal.
Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.
Konverentsile on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute esindajad, metsanduse konsulendid. Osalemine on tasuta. Konverentsi päevakava ja registreerimisinfo leiad siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=3174
Konverentsi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Allikas: Regina Hansen
Räpinas võtavad laupäeval mõõtu palkmajaehitajad
Võistluse eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine ja väärtustamine ning Eestis sajandite pikkuse traditsiooniga palkmajaehituse propageerimine.
Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusel valmivad palkmaja nurgatüübid. Võistlejatel on võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel, milleks on eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk, Norra nurk. Võistlusel peab iga võistleja ettevalmistatud alusele paika panema ühe 1,5 m pikkuse palgi – sh tegema ühe nurgatapi ja 1,2 m vara ning lõikama sirgeks palgi otsad alumiste palkide järgi.
Kohtunikud hindavad palgi paika panemisel kiirust ja täpsust. Võistluse lisainfo ja detailne juhend asub siin. Loe edasi: Räpinas võtavad laupäeval mõõtu palkmajaehitajad
ELF avab täna talgute suvehooaja
ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür ütles, et tänavune talgusuvi tuleb varasematest tegusam. „Huvi ELFi talgute vastu on järjest suurenenud ning sestap oleme püüdnud talgute ja sihtkohtade arvu suurendada,“ rääkis Tüür ja lisas, et ELFi talgureisid on Eestis ainulaadsed. „Kui väga sageli räägitakse, et oleme uhked Eesti mitmekesise looduse üle ning esitleme seda muule maailmale kui üht peamist visiitkaarti, siis talgud on hea võimalus ka ise Eestimaa loodusega lähemalt tutvust teha ning ka oma käsi külge panna. Meil on palju rohkem kui paistab autoaknast või vaatetornist,“ kutsus Tüür kõiki talgutest osa võtma.
Kolme suvekuu jooksul on võimalus talguelamusi koguda ja looduse heaks töid teha Mustoja maastikukaitsealal Põlvamaal, Haanja looduspargis Võrumaal, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valgamaal, Alam-Pedja looduskaitsealal Tartu- ja Jõgevamaal, Varangu looduskaitsealal Lääne-Virumaal, Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Läänemaal, Viidumäe looduskaitsealal Saaremaal ning Nigula, Nedrema ja Kurese kaitsealadel Pärnumaal. Samuti Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvusparkides. Rohkelt abikäsi oodatakse ka Eestimaa väikesaartele nagu Kesselaid, Osmussaar, Kumari ja Saarnaki laiud ning Vilsandi saar. Loe edasi: ELF avab täna talgute suvehooaja
Tartu tähetornis saab homme hommikul vaadelda Veenuse üleminekut Päikesest
Homme, 6. juunil saab Tartu tähetornis näha väga haruldast astronoomilist nähtust: Veenuse üleminekut Päikesest.
Veenuse ülemineku vaatlemisega alustatakse kell 4.11 toomkiriku põhjatornis ning kell 6 Tartu tähetornis. Vaatlus lõppeb kell 8. Järgmine kord saab Veenuse üleminekut Päikesest näha alles 2117. aastal.
Täpsem info: http://
Annetuskeskkond: 4 aastat, 473 290 eurot ja 45 organisatsiooni
Juunis neljandat sünnipäeva tähistav annetuskeskkond „Ma armastan aidata” www.swedbank.ee/armastanaidata on endiselt Eesti mastaabis suurim ja mõjusaim annetusi vahendav keskkond, ühendades juba praegu enam kui kümneid tuhandeid annetajaid. Tänasest on avatud uuendatud keskkond ning lisandunud on mitmeid olulisi võimalusi annetajatele ning organisatsioonidele.
Swedbanki toetustegevuse juhi Maarja Loorentsi sõnul on uuenenud veebikeskkond varasemast kasutajasõbralikum, mugavam ning funktsionaalsem. „Oleme teinud seal mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks on tegevusvaldkondade põhisele jaotusele nüüdsest võimalik kasutada ka maakondlikku otsingut ning leida üles just sinu kodukohas tegutsevad algatused,“ märkis Loorents. „Usume, et see on inimestele tähtis, leidmaks üles endale nii emotsionaalselt kui piirkondlikult kõige südamelähedasemad projektid.“ Loe edasi: Annetuskeskkond: 4 aastat, 473 290 eurot ja 45 organisatsiooni
Eelmise nädala enimloetud külauudised
Hübriidhaava- ja kasekultuurid põllumaadel
Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja Eesti Maaülikool korraldavad 07. juunil 2012 metsaomanikele jt. huvilistele Tartu ümbruses õppepäeva teemal „Hübriidhaava- ja kasekultuurid põllumaadel“. Õppepäeva viib läbi professor Hardi Tullus (Eesti Maaülikool). Buss väljub Tartus, Kreutzwaldi 64 eest kell 16.00.
Külastatakse põllumaadele rajatud hübriidhaava- ja kasekultuuride püsikatsealasid ning kase loodusliku tekkega puistut. Kultuurides on teostatud hooldusraieid. Õppepäeval tutvustatakse võimalusi, kuidas muuta lehtpuupuistute majandamine tasuvaks.
Üritust toetab SA Erametsakeskus. Üritusest osavõtt on tasuta.
Eelregistreerimine kohustuslik kuni 05.06.2012 tel. 5121947 või info@kemo.ee
Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen räägib laupäevases KUKU Raadio Ilmaparandaja saates selleaastasest Rohelisest nädalast Euroopas
Euroopa Roheline nädal, mida Brüsselis hiljaaegu külastasin, kujutab endast Euroopa suurimat iga-aastast keskkonnapoliitika konverentsi. Tänavune Roheline Nädal oli aga tegelikult sinist värvi, sest arutluse keskmes olid veega seotud keskkonnaprobleemid. Nii oli ka Euroopa Rohelise nädala alapealkirjaks seekord lause: „Every drop counts“ ehk „Iga piisk loeb“. Annan siin väikese ülevaate, milliseid veega seotud keskkonnaküsimusi Brüsselis esile kerkis ning toon välja mõned faktid Euroopa veekeskkonna kohta, mis ma ürituselt kõrva taha panin.
Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potocnik lausus Rohelise nädala avakõnes, et vaid kaks protsenti maakeral leiduvast veekogusest on värske ja kasutatav ning praegu on see vesi suuremas ohus kui kunagi varem. Maailma üha kasvav rahvaarv, majanduse areng ning muutused maakasutuses viivad üsna tõenäoliselt reostuse suurenemise ja vee nappuseni. Kliimamuutused mõjutavad meid enam ja enam, eriti Vahemere ääres ning üleujutused saavad olema sagedasemad ja intensiivsemad mitmetes Euroopa paikades. Loe edasi: Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel
Otsitakse aasta võõrkeelset tegu
SA Archimedes kutsub kandideerima Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjale „Aasta võõrkeelealane tegu 2012“.
Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid jne. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.
Tänavused eelisteemadeks on erinevad uued tehnoloogiad keeleõppes, sest see leiab kasutamist pea kõigis valdkondades. On need siis keeleoskuse testimine arvuti abil, teistes õppeainetes kasutatavad võõrkeelsed arvutiprogrammid, simulatsioonimängud või muu.
Samuti oodatakse endast märku andma neil tegudel, mis on seotud näiteks mitmekeelse õpikeskkonnaga. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus klassis on samaaegselt nii väljakutse kui ka võimalus rikastuda ja seda kogu õppeprotsessist kui ka keeleõppest lähtuvalt.
Taotlusi saab esitada kuni 4. juunini SA Archimedes.
Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga
Õiguskantsler Indrek Teder tutvustab täna , lastekaitsepäeval, lasteombudsmanina Eestis esmakordselt läbiviidud lapse õiguste ja vanemluse monitooringut. Monitooringust selguvad olulised lapse õiguste ja vanemaks olemisega seotud hoiakud ja probleemid, mille lahendamine nõuab lasteombudsmani hinnangul järjepidevat, teadlikku, süsteemset tähelepanu.
Monitooringust selgub, et nii lastele kui ka täiskasvanutele seondub lapse õigus esmalt hariduse ja kooliga. Täiskasvanud seovad lapse õigused eeskätt kaitse ja hoolitsusega, lapsed aga õigustega, mis puudutavad aktiivset osalemist ning õigust arvamust avaldada ja otsustada. Selgus ka, et täiskasvanud inimeste teadlikkus lapse õiguste tagamisega seotud institutsioonidest on suhteliselt madal, lastel pisut kõrgem.
Lasteombudsmani Indrek Tederi hinnangul on vaja jätkuvat ja süsteemset lapse õigustest kui inimõigustest teavitamist ning lapse õigusi kaitsvate institutsioonide tutvustamist. Mõlema ülesande puhul on ka lasteombudsmanil oma osa täita, sh pannes rõhku eesti keelt mittekõnelevate inimeste teavitamisele.
„Ühiskonnas valitsev teadlikkus ja hoiakud laste kaasamise suhtes on enamasti toetavad,“ ütleb uuring üks autor, Praxise analüütik Pirjo Turk ja lisab, et üldiselt on nii lapsed kui ka täiskasvanud üpris üksmeelselt nõus, et laste ärakuulamine on sama tähtis kui täiskasvanute kuulamine. „Lausa 96% lastest on pigem või täiesti nõus, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada,“ märgib Turk. Loe edasi: Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga
Laste väärtuskasvatus algab kodust ja lasteaiast
MTÜ Lastekaitse Liit alustab tänasest laste väärtuskasvatust edendavat projekti „Kiusamisest vaba lasteaed“. Selle esimene laienemisring hõlmab 340
lasteaeda kõikides maakondades. Projektiga saab liituda alates tänasest maavalitsuste kaudu.
Vägivald on sotsiaalne nähtus. Arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. Selle vähendamiseks on ainult üks tee. „Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed
kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist
tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest
vägivallavaba isiksus,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.
Aastast 2007 juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi Mary Fondiga ennetavat kiusamisvastast programmi „Kiusamisest vabaks“, mis
on suunatud 3–8 aastastele lastele. Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. Toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma ja u 2100 last vanuses 2?7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused üle Eesti.
Lastekaitse Liit soovib tänasel lastekaitsepäeval tänada kõiki lastevanemaid, kes kasvatavad oma järeltulijates väärtusi, nagu armastus, hoolivus ja austus
üksteise vastu.
Noori oodatakse huvitavasse enesearenduslaagrisse
Suvel korraldatakse Võrus ja Viljandis keskooli noortele huvitav laager, mis aitab ennast arendada ja tulevikuplaanides paremini selgusele jõuda. Laagris osalevad Eesti parimad koolitajad ja rahvusvahelisust lisavad neli tudengit Brasiiliast, Singapurist, Ukrainast, Ungarist.
Mis on futureFINDer (Minaleidja)? See on on pilootprojekt, mille eesmärgiks on aidata Võru ning Viljandi keskkooliealistel noortel jõuda otsuseni, millist karjääri tulevikus valida ning anda näpunäiteid, kuidas selle otsuseni jõuda. Projekt toimub 2012. aasta suvel kahes imeilusas Eestimaa paigas.
Kui sul on kahtlusi, millist eriala valida ja sa tahad leida sellele vastuse rahvusvahelises keskkonnas, siis on futureFINDer just sulle. Tule suvel futureFINDerisse ja kutsu ka omad sõbrad kaasa!
Täpsem informatsioon kodulehelt!
Projekti toetab Euroopa Noored (Youth in Action).
Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!
MTÜ Lastekaitse Liit ja liikmesühingud koos koostööpartneritega korraldavad lastekaitsepäeval üle Eesti palju toredaid üritusi kogu perele. Näha saab nii bände kui politseinike, osaleda töötubades ja aidata MTÜ Lastekaitse Liitu nii, et endal ka kõht täis saab, sest Lastekaitse Liidule on otsustanud õla alla panna Tallinnas asuvad söögikohad Shimo ja Sushimon. 1. juunil läheb kogu Shimo uuest menüüst teenitud käibest 10% ning terve juunikuu jooksul annetab Sushimon 1 euro igalt ostetud lastekomplektilt Lastekaitse Liidule. Samuti on seal võimalik osta soodushinnaga ajakirja „Märka Last“.
Loe edasi: Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!
Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia
Esmaspäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik, kes peavad oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul on igasugune austusavaldus alati südameasi. “Rasketel aegadel hoiti ja peideti lippu ning hoiti mõtet oma riigist just nimelt meile oluliste sümbolite kaudu. Mujal maailmaski koonduvad rahvuskaaslased ühise lipu alla. Tänu ja austust väljendada ei saa kunagi liiga palju. Seda enam et meil on, mille eest tänulik olla,” sõnas Kruuse.
Kell 8.00 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse ja Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus peavad lühikese päevakohase sõnavõtu. Muusikaliselt kaunistab hommikut Viljandi Muusikakooli puhkpilliansambel Bert Langeleri juhendamisel.
Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.
See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.
Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši poolt algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.
Tartu tantsukool Just tuleb Eluhetkedega Võru Kandlesse
Tartu JUST Tantsukooli tantsuetendus „Eluhetkes” etendub Võru Kandles 8. juunil kell 18. Kaastegevad on Eesti Rahvamuusikakooli ja Tartu H. Elleri nimelise Muusikakooli õpilased.
On algus, on lõpp, on teekond
On tiivad, on saba, on suled
Mõnda teed tahaks läbida veelkord
Mõne hea, milles puudusid mured
Näiteks see, kui aovalguses ojaveerel
hommikut kuulates istusin
saatsin sosinal soovid teele
need muigega tagasi kajasid
andes märku, et vastu need võetud
pandud ootama õiget aega
kuniks iga soov saab välja teenitud
hea mõtte, sõna või teoga
Millal tegusid teha, mil vaiki olla
Mil riisuda koor
Tundub, et hea seda mõista
On siis, kui oled veel noor
/Heiki J./
Tantsude saateks kõlavad eesti rahvamuusika seaded ja eesti heliloojate (A.Mattiisen, U.Sisask, H.Rebane,T.Aunaste, R.Sibul) looming.
Just Tantsukool tegutseb Tartus juba alates 1984. aastast, ametliku tantsukoolina alates 2011. aasta aprillikuust. Tantsukooli treeningsüsteemis on pearõhk asetatud keha vaba ja loomuliku liikumise, koordinatsiooni, musikaalsuse ja loovuse arendamisele. Vanemates tantsuklassides õpitakse erinevaid modern- ja kaasaegse tantsu tehnikaid. Lisaks ajaloolist ja eesti rahvatantsu. Just Tantsukoolist sirguvad loominguliselt julged inimesed, kellel on põhjalikud teadmised tantsust ja sellega seonduvast! Etenduses tantsivad vanemate tantsuklasside õpilased.
MTÜ Eesti Rahvamuusikakool tegutseb aastast 2005. Kooli missioon on avada uks helide maailma igale huvilisele ja tutvustada musitseerimisvõimalusi. Oluline koht on naturaalsusel nii laulutehnikas kui pillivalikus kui ka muusikasuundades.
Etenduses teevad kaasa MTÜ Eesti Rahvamuusikakooli koosseisudest ansambel Sireli ja noortekoor In Corpore. Lisaks on etendusse kaasatud Tartu H. Elleri nim Muusikakooli I ja II kursuse õpilased.
Otepää tähistab Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga
4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 128.aastapäev ja Eesti lipu päev.
Otepääl tähistatakse seda piduliku rongkäigu, traditsioonilise lipuheiskamisega Otepää kirikumõisas ja õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Tutvustatakse ka uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujunduse projekti. Rongkäik algab kell 9.40 Otepää vallavalitsuse maja eest, kell 10 heiskab Eesti Üliõpilaste Selti liputoimkond traditsiooniliselt Otepää Kirikumõisas sini-must-valge lipu. Kell 19 toimub Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Mu süda, ärka…”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontsertosas esinevad Hanna-Liina Võsa, Lembit Saarsalu, Jaak Lutsoja ning Merle Kollom. Kontserdil on kavas klassikatöötlused.
Kell 11 tutvustatakse Otepää kirikumõisas uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujundust. Otepää vald on tellinud muuseumi projekti arhitektuuribüroolt Lunge&Ko.
NB! Seoses rongkäiguga on kella 9.40-10 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt Hurda tn ristmikul.
Fotol: Eesti lipu 125. Aastapäeva pidustused Otepääl 2009. aastal.
Monika Otrokova
Jätkuvad kõige kaunima kortermaja otsingud
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad 6.juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
Konkurss “Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜL veebilehelt: www.ekyl.ee Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot: e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palutakse ka helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist) või posti teel Eesti
Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga “konkurss”. Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 6.juuni kell 17.
Posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud, hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Eesti Korteriühistute Liit