Rubriik: Eesti

SA Perekodu peremajad pälvisid üleriigilise tunnustuse

SA Perekodu peremaja V2ikem6isas 2
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus

Eesti Kodukaunistamise Ühendus viis läbi konkursi “Energiasäästlik kaunis kodu 2012”, kus eksperdid hindasid üheks üleriigiliseks võitjaks sihtasutuse Perekodu asenduskodu peremajad Väikemõisas.

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (EKKÜ) komisjoni töös osalenud Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialisti Jane Lumiste sõnul on ekspertidelt saadud tunnustus igati positiivne. Tema jutu järgi on SA Perekodu peremajad Viljandimaal hea näide energiasäästlikest avaliku ja kolmanda sektori objektidest.

“Need majad on teistele eeskujuks. Ennekõike uute ühiskondlike objektide planeerimise juures tuleks arvestada seda, et hooned oleks energiasäästlikud ja/või taastuvenergiat kasutavad, sest sisuliselt omavalitsused või riik peavad ju neid objekte üleval pidama,” rääkis Jane Lumiste. “Pigem juba olemasolevate objektide renoveerimise puhul kerkib tihti küsimus, kas investeering on tulu või kulu. Seega tasub kindlasti uurida erinevaid võimalusi, kuidas rahastada energiasäästu- või taastuvenergia lahendusi. Kindlasti peaks kaaluma Kredexi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt pakutavaid variante ning teisi programme.”

Saarepeedi vallas Väikemõisas asuvad SA Perekodu asenduskodu kaks peremaja on projekteeritud passiivmaja põhimõtetest lähtudes. Lihtsa traditsioonilise vormiga, kaldkatusega ühekorruselise hoone aknad on kolmekordsete pakettklaasidega. Hoone suuremad aknad on suunatud päikese poole ja varustatud päikesesirmidega. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumba abil ning ruumides on ka vesipõrandaküte. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastiga ventilatsiooniagregaatidega. Katusel on ette nähtud sooja vee tegemiseks päikesekollektorid, kuid praegu neid veel paigaldatud ei ole.

SA Perekodu peremaja V2ikem6isas 4
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus

Konkurss “Energiasäästlik kaunis kodu 2012” toimus mitmel tasandil. Esiteks pakuti konkursile välja üle Eesti 24 erinevat objekti. Seejärel toimus maakondade esindajate ühine komisjoni istung, mille käigus tutvuti kõigi maakondadest esitatud nominentidega ning valiti välja need 12 objekti, mis saadeti edasi konkureerima lõppistungile.

Jane Lumiste sõnul oli lõppistungi eesmärk kaasata laureaatide valimisse eksperdid ning saada neilt ühtlasi soovitusi võimalikuks konkursi jätkamiseks 2013. aastal. Ekspertideks olnud Maailma Energeetika Nõukogu volinik Einar Kisel, volitatud ehitusinsener ja energiaaudiitor Margus Sarmet ja diplomeeritud energiaaudiitor Aare Vabamägi lähtusid oma
hinnangu andmisel eelkõige ehitiste energiatõhusa ehitamise põhimõtetest või nende energiatõhusamaks muutmise potentsiaali ärakasutamisest, arvestades iga objekti puhul konkreetset olukorda.

Eksperdid tõstsid esile ja tunnistasid üleriigilisteks võitjateks Roela Noortemaja Lääne-Virumaal (renoveeritud ühiskondlike hoonete kategoorias), SA Perekodu asenduskodu peremajad Viljandimaal (uute ühiskondlike hoonete kategoorias) ja korteriühistu Tehvandi Valgamaal (kortermajade kategoorias).

EKKÜ hinnangul väärtustab kaunite ja energiatõhusate ehitiste väljaselgitamine maakondlikul ja riiklikul tasandil energiasäästuga seotud tegevust ja on heaks eeskujuks. Kindlasti väärib selliste objektide tunnustamine jätkamist ning viib riigi ja Euroopa Liidu energiasäästu alaseid eesmärke inimestele lähemale.

Konkursi laureaadid kutsutakse ühenduse teatel 20. jaanuaril Tallinnas Nokia kontserdimajas peetavale III Eesti koduomanike kongressile, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister annab neile üle vastava tunnustuse.

15 aastat tegutsenud Eesti Kodukaunistamise Ühendus on tuntud kui üleriikliku, presidendi eestkoste all oleva kodukaunistamise konkursi korraldaja. Nüüd on ühendus võtnud käsile veel ühe tegevussuuna, asudes koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvustama moodsaid energiasäästuvõimalusi ja julgustama inimesi neid kasutusele võtma.

Lisainfo: Jane Lumiste, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist, Kodukaunistamise Viljandimaa komisjoni esimees, tel. 433 0431, e-post: jane.lumiste@viljandimaa.ee

Vaata SA Perekodu kohta lähemalt: http://www.perekodu.eu/

Tartu tantsuklubis kõlavad karmoškad

 

Siim_Sarv_õpilastega_rahvapillilaagris_Võrumaal_Kuutsil_2011
Rahvapillilaager 2011. aastal Võrumaal Kuutsil. Esiplaanil on karmoškal musitseerimas Siim Sarv. Foto: Tiit Blaat.

16. jaanuaril kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas toimuval üritusel on kohal tavapärasest rohkem karmoškamängijaid.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Alar Sünter, Margus Priks, Siim
Sarv, Ruti Kirikmäe ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja
20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja palju kaugemaltki.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave: Triinu Nutt, tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Erametsanduse toetused aitavad metsa vastutustundlikult majandada

Metsa eest hoolitsemine tagab uue, tervema metsapõlve sirgumise ja ka loodus- ning pärandkultuuri väärtuste säilimise.

Eesti riik toetab metsaomanikke ja ühistuid 2013. aastal ligi 2,9 miljoni euroga. 2. jaanuaril 2013 kinnitas Erametsakeskuse nõukogu erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra 2013. aastaks. Kinnitati ka siseriiklike toetuste voorude eelarved järgmiselt:

  1. Erametsaomanike nõustamise toetus – 500 000 eurot;
  2. Metsaühistu toetus – 450 000 eurot;
  3. Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – 750 000 eurot;
  4. Metsa uuendamise toetus – 650 000 eurot;
  5. Pärandkultuuri säilitamise toetus – 20 000 eurot;
  6. Konsultantidele metsamajandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus – 1 500 eurot;
  7. Metsamaaparandustööde toetus – 500 000 eurot.

Nõukogu kinnitatud toetuste korras suuri sisulisi muudatusi metsaomanike jaoks ei ole. Muutunud on taotluste esitamise tähtpäevad. Infoga saab tutvuda aadressil www.eramets.ee/toetused. Erinevalt varasematest aastatest on erametsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse voorusid kaks (1. märts ja 1. august).

Asjatundlikku nõu ja abi kõigi metsas vajalike tööde puhul osutab metsaomanikule kohalik metsaühistu.Vajalikud kontaktid leiate erametsanduse infoportaalist aadressil http://www.eramets.ee/metsauhistud.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Viking Line lisab suvehooajaks Tallinna-Helsingi liinile teise laeva

Isabella-Helsingis_web
Isabella Helsingis

Viking Line kahekordistab reisijateveo mahtu Tallinna-Helsingi liinil klientiderohkel suvisel hooajal lisades 06.05.-01.09.2013 vahelisel ajal marsruudile teise laeva, seni Turu ja Stockholmi vahelisel liinil sõitnud Isabella. Koos Viking XPRSi väljumistega võivad reisijad ning autojuhid tuleval suvel valida endale sobiva ülesõiduaja kaheksast igapäevasest variandist.

Tehtud otsusega soovib Viking Line kindlustada oma turupositsiooni konkurentsitihedal liinil ning pakkuda kliendisõbralikke reisimise võimalusi. Teise laeva lisamisega mõeldakse nii liinireisijate kui ka kruiisihuviliste vajadustele.

Orienteeruva suvegraafiku järgi hakkavad Viking Line’i laevad väljuma Tallinna Vanasadama A-terminalist järgnevalt: kell 8.00 Viking XPRS, kell 12.00 Isabella ja kell 18.00 Viking XPRS. Uusi reisimise võimalusi pakub Isabella õhtune väljumine kell 22.30.

Reisijad võivad minna sadamasse ja laeva pardale neile mugaval ajal ning ööbida Isabella kajutites, mis mahutavad 2166 reisijat. Laev saabub Helsingi Katajanokka terminali kell 7.00, võimaldades näiteks lähetusse minejatel alustada oma tööpäeva Helsingis väljapuhanuna ning kohe sealsete ettevõtete ja asutuste tööpäeva algusest.

Isabella väljumisajad Helsingist on kell 8.00 ja 18.30 ning laev saabub Tallinna Vanasadama A-terminali vastavalt kell 10.45 ja 21.30. Viking XPRS väljub Helsingist nagu praegugi kell 11.30 ja 21.30 ning jõuab Tallinna kell 14.00 ja 24.00.

“Uudis teise laeva lisamisest Tallinna-Helsingi liinile rõõmustab meid eelkõige seetõttu, et suvisel ajal, mil tavareisijatele lisanduvad ka puhkusereisijad, on Viking XPRS-i väljumised vahetevahel olnud täiesti väljamüüdud,” ütles Viking Line Eesti juht Inno Borodenko. “Nüüd vastame klientide ajagraafikusoovidele ning tõstame reisimise mugavust. Tänu sagedasematele väljumistele jagunevad meie reisijad võrdsemalt laevade vahel ning kliendisõbralik laevapersonal saab jagada enda tähelepanu kõigile reisijatele,” täiendas Borodenko.

Viking Line’i Isabella on 169,4 meetrit pikk, 2480 reisijat ning kuni 450 sõiduautot mahutav reisiparvlaev, mille pardal tegutseb mitu erinevat restorani, suur ööklubi, merekauplus ning kõige ülemisel laevatekil ilusat vaadet Soome lahele pakkuv Sky Bar. Ettevõtetel on võimalik korraldada oma koosolekuid ja kliendiüritusi laeva seminariruumides. Isabella tippkiirus on 20,5 sõlme, ning laev on varustatud stabilisaatoritega võimaldamaks rahulikku sõidukogemust ka võimalikel tormistel ilmadel.

Pilte laevast:
http://www.vikingline.com/et/Pressiteated/Pildipank/Pildipank/

Lisainfo: Mikael Backman, Viking Line kontserni tegevjuht, e-post mikael.backman@vikingline.com
Johanna Boijer-Svahnström, kontserni kommunikatsioonijuht, tel: +358 18 270
Inno Borodenko, Viking Line Eesti juhataja, tel: 666 3970, e-post inno.borodenko@vikingline.com

Lapsevanem, kas tead, kuidas toetada oma lapse valikuid?

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus andis välja trükise „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid“. Trükisest leiab lapsevanem soovitusi ja  nõuandeid, kuidas toetada oma last tulevikuplaanide tegemisel.

Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ühiskonnas oluliselt muutunud. Tänapäeval räägitakse karjäärist palju seetõttu, et valikuvõimalusi on rohkem kui varasematel aegadel. Et noortel oleks turvalisem ja kindlam valikuid teha, peavad lapsevanemad noori tulevikuplaanide tegemise juures vajaduse korral abistama. Selleks tuleb märgata ja arendada lapse oskuseid, vajadusi ja võimeid, kirjutab SA Innove oma kodulehel.

Iga noor inimene vajab lapsevanema toetavaid sõnu ja tegusid igapäevaste otsuste tegemise juures ja kaalukamates koolilõpetamise, edasiõppimise ning teiste tulevikuga seotud küsimustes. Teadlik ja hooliv vanem on oma lapsele kõige parem teejuht.

Trükisest „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid“ saab lapsevanem mõtteid ja ideid, kuidas oma lapsega paremini koostööd teha, teda toetada nii väiksemate kui ka suuremate karjäärivalikute tegemisel ja kust vajalikku lisainfot leida. Trükises on soovitused, nõuanded ja mitmed elulised näited, mille mõtestamise abil saab lapsevanem teada, kuidas toetada oma last tulevikuplaanide tegemisel. Lisaks saab iga noor ja lapsevanem tasuta karjääriinfot ja –nõustamist maakondlikest teavitamis- ja nõustamiskeskustest ehk Rajaleidja karjäärikeskustest.

Trükise koostas sihtasutus Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus koostöös Rajaleidja karjäärikeskuste ja Eesti Lastevanemate Liiduga. Trükise elektrooniline versioon on kättesaadav Rajaleidja portaalist ja SA Innove kodulehelt. Paberkandjal teavikuid saab tellida Innove kodulehe kaudu. 

Trükise paberversioon on jagatud SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse partkerkeskustele ja –koolidele. Lisaks jõuab trükis ajakirja Pere ja kodu tellijateni jaanuarinumbri lisana.

Karjääriteenused on kättesaadavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”.

Eesti Päevaleht otsib varjatud kangelasi

Eesti Päevaleht toob sünnimaa sünnipäevaks ajalehte lood teenimatult varju jäänud tublidest tegijatest.

Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Siku sõnul hakkab  veebruari algusest alates igas lehes ilmuma  sari „Märkamata kangelased”. Need lood tutvustavad lugejatele teenimatult varju jäänud väärt inimeste tublisid tegusid ja naksakaid mõtteid. Kiituseks tegijatele, aga ka innustuseks eeskuju võtjatele.

Sarja tegemiseks palub Sikk ka lugejate abi. “Andke neist kaaskodanikest, kaasmaalastest nüüd julgesti teada! Eestimaa on ju tublisid inimesi tulvil. Paraku on elu just nii karm, et ühtedele jagub rohkem rambivalgust ja tähelepanu kui teistele. Nüüd otsimegi varju jäänuid inimesi,” märkis Sikk oma üleskutses.

Milliseid kangelasi otsitakse? Sikk toob näite: Kirurg pälvib au ja kuulsuse, patsienti operatsiooniks ette valmistanud anestesioloogi ega õdesid me ei tunne. IT-firma pälvib uue programmi eest au ja kuulsuse, süsteemi kokku kirjutanud programmeerijaid me ei tunne. Poliitik pälvib au ja kuulsuse, temale kõnede kirjutajat ja kohtumiste ettevalmistajat me ei tunne. Linnapea pälvib kena linna eest au ja kuulsuse, aga selle linna kojameest, kes varavalgest hilisõhtuni tänavaid pühib, me ei tunne.

Seega otsitakse tublisid ja tarmukaid, kuid varju jäänud väärt inimesi, kelle teod ja toimetamised on Eestimaa paremaks, helgemaks, säravamaks muutnud.  Varjule jäänud kangelastest saab teada anda e-postiga rein.sikk@epl.ee või tavapostiga Tallinna 15, Rakvere. Samuti on Rein Sikk kättesaadav Facebookis.

Täna mälestab Rakvere Palermo massimõrva ohvreid

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12 algab Rakveres Palermo Punase terrori ohvrite mälestuskivi juures mälestustseremoonia, millega mälestatakse 1919. aasta algul Palermo metsas toimunud metsiku veretöö ohvreid. Palermo metsas toimus üks metsikumaid veretöid, mida bolševikud oma lühikese võimulolemise perioodil Eesti pinnal Vabadussõja algul sooritasid.
15. detsembril 1918 toimus Eesti väeüksuste lüüasaamisega lõppenud lahing Rägavere all ja Rakvere langes järgmisel päeval punavägede kätte. Kohe algasid repressioonid, vangla ja arestikambrid täitusid kiiresti vahialustega. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist – meestest, lastest, naistest, vanuritest – tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui Eesti vabadusvõitlejad 12. jaanuaril Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Järelevaatusel selgus, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Toimunu õudu on kirjeldanud Jakob Liiv 25. jaanuari 1919.a ajalehes Vaba Maa.
Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Toimunu üksikasjust saadi teada üksnes seetõttu, et üks haavatu tuli sealt elusalt välja, kuid suri nädal hiljem.
Rakvere vabastamine Eesti väeüksuste ja Soome vabatahtlike poolt 12. jaanuaril päästis paljude vangide elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata. Töörahva Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese.
Rakvere mälestab süütult tapetud rahvuskaaslasi iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12. Mälestustseremoonia korraldavad Eesti Memento Liidu Rakvere Ühing, Tööpataljonlaste ühing ja Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühing ning Rakvere linn.

Rakvere tähistab linna vabastamise 94. aastapäeva 12. jaanuari hommikul päikesetõusul kahuripauguga linnusest ning piduliku linna lipu linnuse torni heiskamisega. Austamismiiting toimub Ausambamäel 14. jaanuaril kell 12.
Hilje Pakkanen

Viljandi 80+ klubi näitas maavanemale elurõõmu

Pildil: klubi 80+ eestvedaja Leida Leiur, kõrval Votele Kuusik ning küljega Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Klubi 80+ eestvedaja Leida Leiur, kõrval Votele Kuusik ning küljega Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Viljandi eakate klubi kutsel kohtus täna, 9. jaanuaril maavanem Lembit Kruuse Inkeri majas 80+ klubi liikmetega ning rääkis kohtumise käigus sellel aastal maakonda ees ootavatest muudatustest. Kõne all oli uuele elektroonilisele bussisüsteemile üleminek, aasta teises pooles sündiv Viljandi (rõngas)vald , maakonna üldised arengusuunad ning eakate kaasamise võimalustest tulevikumuutuste elluviimisel. Tegusad eakad tundsid huvi, kuhu plaanitakse paigutada uus Viljandi vallamaja, kuidas edeneb Lauluväljaku rajamine, kas on võimalust luua
neile tasuta transpordilahendust jms. Vastuseks maavanema küsimusele, kas Viljandimaal on hea elada tuli üsna ühene vastus, et: on küll. Kiideti võimalust osaleda rohketel kultuurisündmustel ja neile suunatud klubilistes tegevustes.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul ei ole ta ammu ühes ruumis nii palju elurõõmu koos näinud, kui tänasel kohtumisel Viljandi eakate ees seistes ning kutsus klubi esindajaid kaasa lööma maakonna arengustrateegia kavandamise juurde. Klubi eestvedaja Leida Leiur võttis osalemiskutse entusiastlikult vastu. Votele Kuusik kinkis maavanemale enda kirjutatud raamatu “Nukkudele ulatatud käed”.
Viljandi 80+ klubi saab Inkeri majas kokku iga kuu teisel kolmapäeval kell 11.
Tiina Pihlak

Kuhjaveres räägiti jõulukuuski põletades külaliikumise juubeli tähistamisest

Alustuseks tehti korralik tuli.
Alustuseks tehti korralik tuli.

Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas koguneti kolmekuningapäeval jõulukuuski põletama. Lõkke ääres oli kõneaineks ka külasündmuste korraldamine alanud aastal

Kuhjavere külaselts on algatanud mitmeid aastavahetusega seotud traditsioone. Kümmekond aastat sai külarahvas kokku jõulupüha eel või järel, tekkiski tava koguneda aastavahetuse ajaks külamaja juurde ilutulestikku tegema. Viimastel aastatel on tavaks saanud kokkusaamine kolmekuningapäeval. Selgi aastal kutsus külavanem Romeo Mukk külarahvast oma aja äraelanud kuuskedega seda traditsiooni jätkama. Seekord tuldi Mukkide pere kodutalu Tire õuele. Hoog seesKohaletoodud kuused olid väiksemat sorti, keskkonnasäästlikult valitud ning olid rõõmustanud peresid mitu nädalat. Mõnel olid okkad juba enamuses pudenenud, mõned veel päris haljad, kokku andsid nad päris vahva tulekaare. Lõkkemeistriks on ikka olnud külavanem, nii seegi kord alustas ta juba lõuna ajal lõkkepõhja tegemist, et oleks kuhu kuused panna.

Kui soojendava lõkketule ääres oli jõulupühade aeg lõppenuks ja valguse ootuse aeg välja kuulutatud, mindi tuppa keha kinnitama. Taustaks olid suurel ekraanil videod ja fotod möödunud aasta tegemistest.

Kevadel tähistab Kuhjavere külaliikumine oma 15. aastapäeva ja sellest tulenevalt peeti ka plaani. On mitmeid ideid, kindlasti tahetakse augustikuus korraldada IX külateatrite festival.

Jaan Lukas

Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ Urvastõn

Latsilaagri.
Latsilaagri.

Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ 2.-4. vahtsõaastakuu pääväl Urvastõn.

Tuu paiga tunnissõna omma kama ja Contra. Laagrilatsilõ pakuti Urvastõ külli seldsi kamma mitund muudu söögis ja anti ka oppust, kuis kamatego käü. Contra kõnõl’jäl, kuis käü timäl uma kaubaartikli – riimi – tegemine. Perän prooviti võrokeelidse riimi löüdmise man esi ka joudu.

Laagrin oll’ viil mitmit oppuisi. Kallasse Erma opas’ laulumänge. Pildi pääl näütäs Parijõgi Ahti, määndsit mängoasjo saa puuklotsõst ja -pulkõst tetä. Latsõ käve ka kuulsa Tammõ-Lauri tammõ man ja pruuvsõ, mitund last lätt vaia, et puu ümbrelt kinni võtta – 9.

Kabuna Kaile jutt ja pilt

Setomaa õpetajad kohtusid Petseris

Setomaa õpetajad Petseris.
Setomaa õpetajad Petseris.

27. detsember oli Setomaa koolide ajaloos tähelepanu vääriv päev: Petseris kohtusid Mikitamäe, Meremäe, Värska ja Petseri koolide õpetajad.
Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi direktor tutvustas oma kooli. Kõik osalejad tutvustasid ennast: kes millises koolis õpetab, millist ainet õpetab, lühidalt räägiti huvidest. Vestlus toimus nii eesti kui ka vene keeles. Koosviibimist juhtis tempokalt Petseri kooli õppealajuhataja.
Koolijuhid olid eelnevalt kokku saanud septembris, et valmistada ette rahvusvaheline koostööleping, mis nüüd allkirjastati. Kohtumine lõppes ekskursiooniga Petseri kloostrisse.
Päeva võttis kokku Meremäe Kooli direktor Igmar Matto: ”Loodan, et see kokkusaamine inspireeris kõiki osalejaid panustama koostöö edasisele toimimisele.”

Tondi Põhikool tähistab juubelit

Tondi Põhikool.
Tondi Põhikool.

17.  jaanuaril tähistab 90. aastapäeva Eesti suurim ja üks vanemaid erikoole Tondi Põhikool.

Tondi Põhikool asutati 1923. a. vähemate võimetega lastele kui Tallinna Abikool, see on eri nimede all tegutsenud tänaseni. Praegu õpib kooli kolmes osakonnas kokku 215 õpilast, osa neist ööbib õpilaskodus. Lapsed õpivad vastavalt võimetele kolme eri õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetulekuõppel või hooldusõppel. Neist loodetakse ühiskonnas toimetulevaid ja võrdlemisi iseseisvaid inimesi. Enamik õpilasi jätkab õpinguid kutsekoolis.

Tondi Põhikool on praktikabaas nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudengeile, paljud õppejõud on Tallinna I Eriinternaatkoolis töötanud. Praegused õpetajad on enamjaolt eripedagoogi haridusega.

Pärast sõda on kool on kandnud eri nimesid, viimati oli see Tallinna I Internaatkool ja enne seda ligi 50 aastat Tallinna I Eriinternaatkool. Koolihoone on ehitatud 1963. a., renoveerimisprojekt on valminud. Samuti on lootus saada tagasi 1994. a. kaotatud spordiväljak. Varasemail kümnendeil on Eesti erikoolide spartakiaade peetud just Tondi Põhikooli staadionil.

Aastapäevaaktus ja õpilaste kontsert toimub 17. jaanuaril kell 11 kooli ruumes Tondi 40.

Evi Kraan,

Tondi Põhikooli direktor

Lisateave: tel 655 7223

Räpina, viinamarjad ja Tšehhimaa

Tšehhikeelsest viinamarjakasvatusalasest ajakirjast ”Vinarskýobzor” (Veiniringvaade) möödunud aasta detsembrikuu numbrist saame lugeda Martin Krístek’i teksti Räpina Aianduskooli teenekast õpetajast Jaan Kivistikust. Artiklis tuuakse ära, et Eesti viinamarjakasvatajate guru Jaan Kivistik usub, et amatöörveinivalmistajad Läänemere ääres ei saa automaatselt üle võtta kõiki Vahemere-äärsete veinivalmistamisspetside kogemusi. Erinev kliima on tinginud erinevad viinamarjakasvatusvõtted. Vahemeremaades on mehed viinamarjadest veini teinud mitu aastatuhandet, kuid ka Baltikumis on viinamarjaistandikel juba paarisaja-aastane ajalugu (Sabile, Läti). Allpooltoodud lingilt leiab kuus korra ilmuva ajakirja kaanepildid ning sisukorrad, rohkem tasuta vaatamiseks ei jagata: http://www.vinarskyobzor.cz/archiv/12-2012
Ulvi Mustmaa

Jätkub fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget”

Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Ootame fotodesse talletatud talvise lumevalguse ja kevadise tärkamise emotsioone kaunist Rõugest. Võisteldakse kahes vanuseastmes: lapsed kuni 16-aastased k.a ning 17-aastased ja vanemad.
Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni 3 pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressile: rahvamaja@rauge.ee. Fotod esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress,
e-posti aadress, telefon).

Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Rõuge valla facebook’i lehele.
Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jm.
Fotokonkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetavad Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Raul Veede. Allikas: err.uudised
Raul Veede. Allikas: err.uudised

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Konkurss kandideerimaks GLEN 2013 vabatahtlikuks on avatud

GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis. 2013. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse HIV / AIDS ennetustööd tegema, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Kameruni väntama dokumentaalfilmi arengukoostööst, Aserbaidžaani toetama maapiirkondade arengut, Malawisse arendama naisettevõtlust ning Ghanasse tegema keskkonnaalast teavitustööd.

GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 4. veebruarini. Intervjuud toimuvad 9. ja10. veebruaril ning tulemused selguvad 11. veebruaril.

Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.ee/glen/

Piret Hirv

Soome üks tuntumaid mööblikunsti esindajaid näitab arhitektuurimuuseumis toole

 

Yrjö Kukkapuro.
Yrjö Kukkapuro.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis soome disainiklassiku, Põhjamaade modernistliku mööblikunsti ühe tuntuima esindaja Yrjö Kukkapuro mahukas toolinäitus.

Näituse avamisele eelneb kell 16 Yrjö Kukkapuro enda loomingut tutvustav loeng.

1933.aastal sündinud Yrjö Kukkapuro on soome disainiajaloo üks tuntumaid esindajaid, kelle loomingust moodustab suurema osa istemööbel. Esmakordselt nii suures mahus Eestisse toodav mööblinäitus eksponeerib üle 60 erineva tooli: esindatud on nii kontori- kui söögilauatoolid, tugitoolid, diivanid, unikaalsed prototüübid ja aastakümneid tootmises olnud mudelid. Näha saab nii disainiajalukku kirjutatud ikoonolisi Karuselli, Ateljee, Remmi ja Fysio, kuid ka ainulaadseid eksperimentaalmudeleid. Alates 1950. aastate lõpust kuni tänaseni aktiivselt toolide kavandamisega tegelev Kukkapuro on olnud Avarte peadisainer, ta on pälvinud mitmeid disaini- ja kunstipreemiaid ning tema loomingu näiteid leiab muuhulgas ka New Yorgi Moodsa Kunsti muuseumist ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumist.kukkapuro_colour element

Lisaks erakordsele mööblikollektsioonile saab näitusel näha ka spetsiaalselt Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse jaoks 2012. aastal Kukkapuro kavandatud, Tallinnas valmistatud prototüüpi.

Näitus jääb avatuks 10. veebruarini.

Anton Küünla doktoritöö käsitleb 19. sajandi piibliteemalisi ooperilibretosid

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 15 kaitseb TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi doktorant Anton Küünal doktoritööd „СПЕЦИФИКА ОПЕРНОГО ЛИБРЕТТО КАК ТЕКСТА: НА ПРИМЕРЕ ОПЕР НА БИБЛЕЙСКИЕ СЮЖЕТЫ (РОССИЯ, ВТОРАЯ ПОЛОВИНА XIX В.) / Ooperilibreto kui teksti eripära: Piibli süžeega ooperite näitel (Venemaa, XIX sajandi teine pool).”
Anton Küünla väitekirjas on esitatud ja põhjendatud üks mitmest võimalikest ooperi libreto uurimise käsitustest. Töö keskse empiirilise osa moodustab kolme ooperi libretode analüüs. Nendeks on Aleksandr Serovi «Juudit», Anton Rubinsteini «Paabeli torn» ning Mihhail Ippolitov-Ivanovi «Rutt».
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva.
Oponendid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ja Glasgow Ülikooli dotsent Andrei Rogatсhevski.
Airi Ilisson-Cruz

ETV programmis kasvab vaegkuuljatele mõeldud saadete hulk

Subtiitritega saadete hulk ETV programmis suureneb kolmeteistkümne saateni nädalas. Need lähevad eetrisse teisipäevast kuni laupäevani päevases saatevööndis.
ETV varustab subtiitritega oma iganädalased poliitikasaated “Foorum”, “Vabariigi kodanikud” ja “Kahekõne”, samuti majandussaate “Kapital”, keskkonnasaate “Osoon”, kultuurisaate “Jüri Üdi klubi” (ETV2), portreesaate “Tähelaev”, ajaloosaate “Ajavaod” ning eakatele mõeldud “Prillitoosi”. Kõiki nimetatuid saab vaadata subtiitritega päevases programmis teisipäevast kuni laupäevani.

Juba varasemast on subtiitritega “Puutepunkt”, “Pealtnägija”, “Õnne 13” ning “Ajalik ja ajatu”. ETV2-s näeb ka uuel aastal iga päev kell 19.20 viipekeelseid uudiseid.

Valitavate subtiitrite lisandumisel 2013. aasta esimeses pooles saab subtiitritega näha ka ettesalvestatud saadete esmaesitusi.

Kuulamine tekitab kodanikuühiskonnas keemiat

Vaadates ühiskonnaelu näeme ja kuuleme, kuidas inimesed üksteist küll kuulevad, aga ei kuula.

„Meile meeldib palju rääkida, kindlasti on raskem üksteist kuulata. Mina kutsun seda suhtlemise puudeks”, kõneleb Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juht Agu Laius,  kes elab Jüri alevikus ja juhib kohaliku volikogu tööd, kus üksteise mitte kuulamist tuleb ka aeg ajalt ette. „Ja kui inimesed ei kuula üksteist tähelepanelikult polegi kokkuleppimine milleski võimalik”. Loe edasi: Kuulamine tekitab kodanikuühiskonnas keemiat

Kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu”

Kohila valla kodukandi aabitsa esitlus toimub 10. jaanuril Kohila raamatukogus k. 9-15.

Kultuurinõuniku Anneliis Kõivu sõnul valmis kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu” vallavalitsuse ja  Hageri muuseumi ühise eriprojektina, et meie lapsed õpiksid lugema kodukandi legende ja pärimusi lugedes.

Aabitsa tekstid kirjutas noor kirjanik Eve Hele Sits, illustreeris noor kunstnik Roman Zuzjonok, kes  mõlemad on Kohila kooli kasvandikud.

Hommikust saadik tuleb iga tunni järel raamatukokku mõni 2. klass, kellele räägitakse lugusid,  tutvustatakse raamatu küljendamisprotsessi  ja antakse aabits pidulikult üle. Esitlusele on oodatud ka need, kes oma kodukandi kultuuripärandi hoidmisest lugu peavad.

Aabitsa näol on tegu armsa, lihtsa ja sooja raamatuga, mida peaks jätkuma vähemalt järgneva viie aasta jooksul Kohilas kooliteed alustavatele lastele.

Aabitsa koostamiseks saadi toetust Raplamaa Partnerluskogu Kohalikust omaalgatusprgrammist ja Kultuurkapitalist.

Uus jahiseadus

Uue seaduse järgi peab jahiloomade kaitse ja arvukus olema tagatud selliselt, et säiliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal.

Uues seaduses loobuti jahipiirkondade täielikust ümberkorraldamisest, kuna see oleks toonud pikaks ajaks kaasa suure segaduse ja sel perioodil tõenäoliselt ka suuremad ulukite tekitatud kahjustused.

Praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad säilivad. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Loe edasi: Uus jahiseadus

Maksuameti infoliinile pääseb nüüd ka läbi Skype’i

Tänasest saab   maksu- ja tolliameti (MTA) üldinfo telefonile 1811 helistadSkype’i kaudu. Ameti Skype’i konto on mta.eesti. ning sellel teenindatakse kliente esmaspäevast neljapäevani kella 8.30—16.30 ja reedeti kella 8.30—15.30.

Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul aitab Skype parandada maksu- ja tollinõustamise kättesaadavust klientidele. «Võtsime Skype’i kasutusele, sest füüsilise isiku tulude deklareerimise ajal suureneb kliendikõnede arv ja välisriigis viibides on eriti kulukas telefoni teel meiega ühendust saada,» ütles Reitmann.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et Skype’i kontole on võimalik ainult helistada, tekstisõnumitele ei vastata.

Aasta lind on nurmkana

Tänavune aasta lind nurmkana on üks kiiremini langeva arvukusega kultuurmaastiku linnuliike – näiteks Suurbritannias on  nurmkana arvukus 30 aastaga langenud 70%, linnu arvukus langeb kiiresti ka Eestis.

Nurmkana (rahva seas tuntud ka põldpüü nime all) arvukuse languse põhjusteks on Valkeri sõnul esiteks põllumajandusmürkide kasutamine (kahjurputukate tõrjeks), teiseks looduslike rohumaade kadumine – üha rohkem on rapsi- ja viljapõlde, mis talle pesitsemiseks ei sobi – ja kolmandaks metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine, mis on oluliselt tõstnud rebaste ja kährikute arvukust, viimased on just nurmkanale kui maas pesitsevale linnule ohtlikud.

Ornitoloogiaühing ootab teateid nurmkana leidude kohta kõigilt inimestelt. “Et ta on peidulise eluviisiga lind, ei leia vaatlejad kõiki kanu üles,” ütles Valker.

Nurmkana võibki kõige sagedamini kohata just talvel, mil ta võib tulla lausa taluhoovi; linde võib näha ka teeäärtes lumevabadel aladel, kuhu nad kogunevad salkadena toitu otsima.

Nurmkana leidudest saab teatada aasta linnu kodulehel, nutitelefoni rakenduse abil, meiliga eoy@eoy.ee või ka saata kirjaga ornitoloogiaühingule: Veski 4, 51005 Tartu.

Kogu Eestis võib hinnanguliselt olla 4000–8000 nurmkanapaari.