Laupäeval 13. juulil algusega kell 21 toimub nahkhiirte õhtu Luke Mõisas. Enne öisele retkele minekut meisterdame erinevaid nahkhiiri, mida saad endale mälestuseks või kodus järele tegemiseks kaasa võtta. Vaatame filmiklippe nahkhiirtest ja saame teada nahkhiirte elust täpsemalt. Õhtut aitab läbi viia MTÜ Suurkõrv. Retke juhivad ja teadust jagavad Rauno Kalda ja Oliver Kalda.
Nahkhiirte avastusretk on tasuta. Tule kogu perega, sest need salapärased loomad pakuvad huvi nii suurtele kui väikestele. Ürituse alguses on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik.
13.-14. juulil toimub Rakveres staadionil ja Tamsalu valla põldudel Eesti esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus (IPO) jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.
Kokku läheb medaleid ja meistritiitlit püüdma kaheksa koera ning koerajuhti. Võistlusel näitab oma oskusi neli Saksa ja kolm Belgia lambakoera ning üks Prantsuse lambakoer.
Võistlus algab laupäeval Tamsalu vallas Uudeküla koerte treeningplatsil kell 9.30. Teenistuskoerte kolmevõistlus jätkub pühapäeval kell 9.30 Rakvere staadionil.
Sportkoer. Foto: Agle Oissar
Teenistuskoerte kolmevõistlus IPO koosneb jäljeajamisest põllul ning väga atraktiivsetest ning adrenaliini tõstvatest kuulekuse ja kaitseosadest. Kõiki koerasõpru oodatakse koerte kolmevõistlust vaatama ja võistlejatele kaasa elama. Sissepääs Rakvere staadionile on tasuta.
Samaaegselt rahvusvahelise võistlusega toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused IPOs, kus selgitatakse välja Eesti 2013. aasta IPO meister.
Võru folkloorifestival “Teljed” toimub 11.- 15. juulini. Seekordne, juba 19. festival toob kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmad Nepaalist kuni Puerto Riconi. Sõbralikult segunevad kaugelt tulijad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos enam kui 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.
Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp.
Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult Kandle aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub täna õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida osalevate maade rahvatantse originaaleeskujude järgi.
Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ning palju muud huvitavat.
2011. aastal alustas Eesti Ornitoloogiaühing kodukoha pääsukeste käekäigu jälgimist. Selle eesmärk on saada teavet suitsu- ja räästapääsukese leviku, arvukuse ja pesitsusedukuse muutuste kohta Eestis. Kahe esimese aasta tulemuste võrdlus varasemate andmetega näitab, et nii pääsukeste pesitsusedukus kui arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis vähenenud. Oma kodukoha vm paiga pääsukeste jälgimine on väga lihtne ja jõukohane igaühele. Selleks hooajaks on oma vaatluste edastamiseks valminud spetsiaalne veebivorm koos kaardirakendusega, kust leiab ka juhised vaatluste tegemiseks. See asub aaderssil www.eoy.ee/paasuke. Lisateave: Meelis Uustal, paasuke@eoy.ee, tel. 5341 5030.
Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing
Kalapüügivõistlus VIITINA KUURITS 2013 toimub 13.juulil.
Võistkondade registreerimine kell 12-14.
Püügiriistade ja kostüümide ülevaatus kell 14-14.30.
Kalapüük Viitina järves kell 15-16.
Kalade kaalumine kell 16-16.30.
Folkloorigrupp PUERTO RICOST kell 16.30-17.30.
Autasustamine ja püütud kalade oksjon.
Pealtvaatajatele on üritus tasuta.
Hainakuu edimädsel nädälivaihtusõl õnnist’ pääpiiskop Põdra Andres sisse Urvastõ kerigu vahtsõ põrmandurõiva, mille kudi uma nuka käsitüümeistri Kroonmäe Karmen. Tuu oll’ Urvastõ kihklunna kolmõ valla, Urvastõ, Antsla ja Sõmmõrpalo kingitüs kerikulõ. Tukõ saadi ka Kultuurkapitalist ja inemiisi käest.
Tuu ei olõ harilik asi, et üts nuur naanõ latsi, kodo, kooli ja tüü kõrvalt säändse suurõ kudamisõ hindäle kaala pääle võtt.
«Tuu oll’ mu äi, Kroonmäe Aivar, kes mullõ tuu mõttõ päähä pandsõ. Ja mullõ nakas’ tuu kõrraga väega miildümä. Äi om ka Urvastõ kerigu nõvvukogun. Et ma opi Olustveren rahvuslikku tekstiili, sis sobisi tuu kerigu põrmandurõiva kudaminõ häste ka mu lõputüüs. Oppaja olliva ka väega ähinän, et kuimuudu ma tuu tüüga nakkama saa,» kõnõl’ Karmen.
Edimält, ku Urvastõ keriguopõtaja Salumetsa Üllariga kõnõldi, sis oll’ timä arvaminõ, et võissi kuta Urvastõ ündrigutriipu, a Karmen arvas’ jälki, et tuu ei olõ nii põnnõv ja ei ütle inemiisile midägi. Tä tahtsõ õks as’a keerolidsõmbas aia ja kudi rõiva sisse Urvastõ vüükirä, õkva säändse mustri, midä muial kongi ei olõ.
«Esihindäst oll’ tuu kõva tüü,» naard’ Karmen. «A periselt om mul väega hää miil, et ma seod põrmandurõivast tei. Tuu oll’ mullõ suur au. Ma olõ andnu hindäst sada protsõnti. Taa põrmandurõiva seen om nii pall’o mu hindä elun sündünüt, tundit, et tuud om õkva lust miilde tulõta. Ja õga tagasilüük (kül matõrjaali otsminõ, tarvikidõ uutminõ, tervüsehädä) põrmandurõiva kudamisõ man andsõ viil rohkõmb jõudu ja tahtmist tüü häste är tetä.»
Kudaminõ es olõ Karmeni jutu perrä kerge. Vaip om 1,37 miitret lagja ja 21 miitret pikk, tuud istõn ei tii, kõik tull’ pistüjalgu pääl piili takan kuta. «Mõnikõrd poolõ üüni, tõnõkõrd kell neli hummogu inne tüüleminekit, nii ma tedä tei,» tulõt’ Karmen miilde.
«A ma esi olõ rahul. Mõni või ju arvada, et om pall’u kirriv, a sääne tä tull’. Perämäne Urvastõ kerigu põrmandurõivas om umbõs nelikümmend aastat vana, ma arva, et mu uma võissi kah niikavva vasta pitä,» arvas’ Kroonmäe Karmen.
Kudamisõ aigu tull’ Karmenile ka egäsugutsit häid mõttit, midä kõkkõ ja kuimuudu võissi viil tetä. Pinke pääle võissi kuta säändse pikä triibulidsõ rõiva, kon talvõl istu saasi. Altarikattõ võissi kah vahtsõ tetä…
Tänavune Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia on sõbraks saanud nii mõnegi toreda Pärnu kohvikuga. Seepärast pole põhjust imestada, kui Passion Café´s, Rannahotellis, kohvikus Supelsaksad, Ammende Villas ja Punase torni veinibaaris mängitakse oma külastajatele taustaks klassikalist muusikat.
Pärnu Muusikafestivaliga koostöös mängib viis Pärnu kohvikut perioodil 16.-23.07 klassikalist muusikat. See on Eestis teadaolevalt esimene selletaoline koostöö kontserdikorraldaja ning kohvikupidajate vahel. Taustaks mängitavate lugude ampluaa ulatub tõsisematest teostest filmimuusika ning popmuusika seadeteni.
Pärnu Muusikafestivali kohvikud on turvalised paigad end positiivse energiaga laadimiseks, sest on teada, et klassikaline muusika peletab pätte ja tagab korra. Just sellisele järeldusele jõuti näiteks ka Londoni Metroo juhtkonnas. Nende avaldatud raport näitas, kuidas nendes metroojaamades, kus kõlaritest voogas Mozarti, Händeli, Mussorgski ja Vivaldi muusikat, vähenes aasta vältel kuritegevus ja huligaansus. Mõne näitaja osas koguni kolmandiku võrra.
Kõik eelpool nimetatud kohvikud loovad head tingimused festivalimeeleoludele ümber lülitamiseks. Näiteks rannarajoonis, ühes väiksemat sorti puumajakases Supeluse ja Karusselli tänava nurgal asub pärnakate meelispaik – imearmas kohvik nimega Supelsaksad. Koht avatakse juba kell 8 hommikul, mistõttu on see eriti sobiv just neile, kes tahaksid külastada festivali hommikusi filmiseansse algusega kell 9.30, kuid enne seda tassikese kohvi juua.
Samuti on kõikides kohvikutes võimalik lehitseda täna trükist ilmunud Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia esimest ajalehte Helikiri, kus on kirjas kogu festivali programm, kontsertide tutvustus ning nii mõndagi muud huvitavat.
Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga. Talguhuvilised saavad veel registreeruda kodulehel www.talgud.ee.
Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.
Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.
20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.
Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.
Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine!
Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.
Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.
Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke osalema foto- ja jutukonkursil “Pärandkultuur minu metsas”, mis kestab 1. augustini. Konkursi eesmärk on jäädvustada metsades leiduvaid pärandkultuuriobjekte, kuid mitte ainult – konkursi mõte on otsida pildis ja sõnas metsaomanikuks olemise tähendust. Olgu Teie mets kodu lähedal ja läbini tuttav või koguni veel avastamata, tehke tänavuse kultuuripärandi aasta puhul oma metsas suvine ringkäik ja jäädvustage seda pildis ning sõnas. Püüame igaüks oma metsa ja iseenda kaudu avada pärandkultuuri mõiste sügavama sisu.
Korraldajad eelistavad fotosid, millel on jäädvustatud tähendusrikas hetk ja südamele armas või mõtlemapanev paik teie kodumetsas. Koos fotoga on oodatud ka lugu, mis aitab pildil olevat lahti mõtestada. Miks jäädvustasite just selle paiga, hetke? Miks pildil kujutatu on Teie jaoks oluline ja tähendusrikas? Millised on olnud Teie metsas senised avastused ja leiud, mis on teile jutustanud möödunud aegadel samas paigas toimunud tegevustest, inimeste ellusuhtumisest? Milline on Teie tegevuse jälg metsas? Millisena tahaksite metsa jätta oma järeltulevatele põlvedele? Milline on Teie kodutee metsa? Mis teeb Teie metsast selle “oma” ja kordumatu?
Erametsaliit loodab et piltide ja mõtete vahetamine aitab metsa ja metsaomanikuks olemise tähendust paremini mõista nii neil endil kui ka kõigil teistel, kes Eesti metsa meie ühiseks väärtuseks peavad. Konkursitööd tuleb saata e-posti aadressil erametsaliit@erametsaliit.ee. Täpsem info Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee. Põnevamate tööde autoritele on kobedad auhinnad.
Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.
Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.
Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.
Kolmapäeval ja neljapäeval on Viljandimaal põllumajandusuuringute keskuses kümnendad viljeluspäevad.
Mittetulundusühingu Viljeluspäevad juhatuse liikme Margus Ameerikase sõnul on sellest kokkusaamisest kujunenud tähtsaim kesksuvine põllumajandusüritus, millel huvilised saavad näha erineva agrotehnikaga kasvatatud põllukultuure. Kohapeal annavad nõu Eesti parimate taimekasvatuse ja põllumajandustehnika ettevõtete ning teadusasutuste esindajad.
Samas saab tutvuda põllumajandustehnikaga, sel aastal on kavas demonstreerida väetiselaoturite tööd.
Viljeluspäevad avab 10. juulil kell 10 põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Aasta alguses palju kära tekitanud kaitsealuste liikide ohtuseadmine ja väljastatud tingimuste täitmatajätmine Kaali järvekontsertide korraldamisel viis selleni, et selleaastaseks kontserdiks keskkonnaamet luba ei andnud. Kontserdi korraldajad on ürituse siiski juba välja reklaaminud. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles Saarte Häälele, et keeldumise põhjuseks said ebapiisavad selgitused taotluses.
“Taotluses ei olnud esitatud piisavalt teavet kontserdi turvaliseks korraldamiseks Kaali kraatris nii, et kontserdi toimumise ajal oleks välistatud kaitsealuste liikide kahjustamine,” märkis Lotman ning lisas, et korraldaja võib esitada uue taotluse, kui suudab seatud tingimused paremini täita. Loe edasi: Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba
Pühapäeval jõudis lõpule kinomees Ilmar Raagi rännak mööda Saaremaa kirikuid. Kui 1. juulil asus teele kolm reibast matkalist, siis Kihelkonna kiriku juurde finišisse jõudis neid kümmekond rohkem.
“Kõige raskem osa tundub, et on jalad,” ütles Ilmar Raag, longates välja Kihelkonna kirikust, mis oli rännaku viimane sihtpunkt. “Siin päris paljudel on läinud jalad läbi. Ma olen juba paar aastat niimoodi matkanud, et ville ei ole tulnud, aga seekord tulid,” tõdes Raag. Loe edasi: Raagi rännak ajendas mõtlema
Laupäeva ja pühapäeva õhtul kogunesid Kehtna valla Valtu-Nurme, Hertu, Metsaääre, Kaerepere ja Saksa küla elanikud Valtu-Nurme külaplatsile, et arutada läbi Rail Balticu ühe võimaliku trassi 7G negatiivsed küljed.
See trass tuleb Raplast ida poolt ning liigub läbi Valtu-Nurme küla, poolitades selle kaheks. Arutelude tulemusena valmis kiri, mille Valtu-Nurme külavanem Helen Link ulatas Kehtna valla esindajale Hans-Jürgen Schumannile. Lisaks läks kiri virtuaalsel kujul maavalitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele. Loe edasi: Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule
Pärnumaa populaarseim põllumees ning haridus- ja kultuuritegelane selguvad taas Carl Robert Jakobsoni konkursil, mis toimub 25. korda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 11. juuli, järgmisel päeval koguneb žürii esitatud taotlusi läbi vaatama.
Kurgja talu rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju, õpetatud põllu- ja kirjamehe nimelise konkursiga väärtustab Pärnumaa nende põllumeeste, haridus- või kultuuritegelaste tegevust, kes on vähemalt viimased kümme aastat pühendunult oma valdkonnas tegutsenud ja aidanud maakonda edendada.
Konkurssi korraldab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnu maavalitsuse ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.
Kandidaatide kohta vabas vormis koostatud kirjalik taotlus kandidaadi põgusa eluloo ja põhjendusega ning esitaja kontaktandmetega tuleb saata Kurgja talumuuseumi direktorile Monika Jõemaale kas kirja või e-kirjaga. Preemiad antakse üle 20. juulil Kurgjal talumuusemi rajamise 65. aastapäevale pühendatud konverentsil.
Pärnu Postimees tunnustab Jakobsoni konkursil eripreemiaga maaelu väärtustavat ja piirkonda edendavat ettevõtjat.
MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi ja ettevõtja Aivo Raud plaanivad vabadussõja alguse 95. aastapäevaks taastada Riigiküla 11 meetrise vabadussõja mälestusmärgi.
Sven Udam MTÜst Muuseumi Sõprade Klubi ütles, et ühing tuli mõttele Vaivara vallas Riigikülas asunud monument taastada paar aastat tagasi ja üks tõukeid oli loomulikult see, et 1935. aastal Eesti Vabariigi kaitseväe I polgu langenutele püstitatud ausammas, mille okupandid 1940. aasta sügisel hävitasid, on siiani üks väheseid taastamata vabadussõja ausambaid. Loe edasi: Riigikülas taastatakse vabadussõja monument
Lugeja küsib: Mida peaks teadma lapsevanem, kellelt tema laps tuleb küsima nõusolekut töölepingut sõlmida?
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Et alaealisega töölepingut sõlmida, on vajalik noore soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Töölepingu seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Nõusolekuga on võrdsustatud tehingu hilisem heakskiitmine. See tähendab, et lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist. Loe edasi: Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul
Kõrgessaare vallas Pihla külas asuvas Reigi pastoraadis avatakse Hiiu saarel seninägematu klaasikunsti ülevaatenäitus 25 autorilt.
Nii jõuab esimest korda ajaloos Eesti klaasikunst sellises mahus tagasi Hiiumaale, oma hälli juurde. Ülevaatenäitusega “Liivast oled sa võetud…” tähistavad klaasikunstnikud Eesti esimese, aastatel 1628–1664 tegutsenud Hüti klaasikoja 385. aastapäeva.
Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.
Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.
Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.
Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.
Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Loe edasi: Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma LehtKeväjädses muusõumiüüs naas’ Mõnistõ muusõum uurma katõ tuun kandin elänü väelidse pümme inemise – rahvalauligu Pümme-Katrõ ja selgelenägijä Pümmetädikese ello. Et mõlõmba elolugu om põnnõv, a kah’os hämmär, sis uut muusõum teedüst mano.
Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.
«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».
«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»
Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Loe edasi: Väelidse pümme inemise
Täna, 7. juulil algab Läänemaal Roostal sündmus, mis annab võimaluse osa saada maailmatasemel regressiooniteraapiast. Nimelt peab Eestis oma traditsioonilisi suvepäevi Euroopa Regressiooniteraapia Assotsiatsioon (EARTh), mis on tegelikult Euroopa piiridest välja kasvanud, liites praktikuid üle kogu maailma.
Suvepäevade Eesti-poolne korraldaja on Holistilise Teraapia Instituut. Instituudi looja ja juhataja Marina Eberth on EARTh’i liige ja tegev ühingu juhatuses. 7.-12. juulini toimuvad Roostal EARTh’i suvepäevad, mille teemaks “FMS: feminiinsus, maskuliinsus, seksuaalsus.”
Nelja päeva jooksul (9.-12.07) toimuvad 3-tunnised töötoad, mille jooksul erinevate riikide juhtivad regressiooniterapeudid räägivad oma tööst ja demonstreerivad teraapiavõtteid.
Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekunud taotlusi oli üle 4500, hõlmates üle 56 000 hektari metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis ligi 82 000 hektarit.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4576 taotlust, toetust sooviti 56 258 hektarile. Sellest 9998 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 46 260 hektarit piiranguvööndis. 2012.a esitatud taotluste maht oli samal tasemel (56 535 ha).
Nüüdseks juba kuuendat kevadet järjest on metsaomanikud saanud Erametsakeskusest taotleda toetust enda omandis oleva Natura 2000 erametsamaale seatud piirangute talumise eest. „Paljud inimesed tunnevad muret, kas ka tulevikus kompensatsiooni saab, sest teadupärast lõppeb selle aastaga Euroopa Liidu maaelu rahade kasutamise periood. Uue perioodi rahade jaotumise osas aga lõplikku selgust pole. Arvestades keskkonnakaitse olulisust võib siiski loota, et ka edaspidi peetakse toetusega neid maaomanikke väärikalt meeles, kes Eesti looduse hoidmisse oma panuse annavad,“ kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
„Jätkuvalt aga on heameel selle üle, et elektroonilise keskkonna ePRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav (tänavu 1103 taotlust, so 24% taotluste koguarvust),“ lisas Aun. „See lihtsustab ja kiirendab taotluse menetlust, sest vajalik andmete registreerimine ning sisestamine jääb selles ulatuses Erametsakeskuse töötajatel ära. Nii jõuab toetusraha ka metsaomanikeni kiiremini.“ Loe edasi: Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne
Pildil rannavalvur Lauri Ööpik. Foto: G4S4. juulil kell 15.25 tõid G4Si rannavalvurid Tartus Emajõe vabaujulas veest välja vanaproua, kes oli vooluga kaldast eemale triivinud ning ei jaksanud enam tagasi ujuda.
Rannavalvur Lauri Ööpiku sõnul patrullisid nad koos töökaaslasega parajasti ranna vastas oleval heinaalal, sest sealt on ujujatest hea ülevaade. “Märkasime, et vanaproua läks vooluga kaasa, poide alast välja. Ta vajus ka 2-3 korda vee alla, kuid ei vehkinud kätega ega teinud häält appi hüüdmaks.”
Rannavalvurid lähenesid naisterahvale paadiga ning Lauri hüppas paadist vette ja tõi vanaproua kaldale. Hiljem rannavalvuritega vesteldes ütles ta, et ujudes oli jõud otsa saanud. Rannavalvurid toimetasid naisterahva randa pingile toibuma ning seda märkasid ka tema lähedased, kellega koos proua rannas viibis, ning tulid üllatusega uurima, mis oli juhtunud. Naisterahvas arstiabi ei vajanud, lähedased toimetasid ta koju.
1973. aastal asutatud Seto leelokoor “Sõsarõ”. Foto: leelokoor.ee
Tänavuse pärimuskultuuri auhinna stipendiumid saavad Tallinna setu leelokoor “Sõsarõ” ja pärimuskultuuri õpetaja ja edendaja Terje Puistaja.
Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul oli tänavusele pärimuskultuuri auhinnale esitatud erakordselt palju kandidaate, kes kõik teevad väga tubli tööd pärimuskultuuri valdkonnas. “On väga rõõmustav, et institutsioonid ja omavalitsused märkavad ja tunnustavad neid inimesi, kes tõesti püüavad hoida meie oma ehedat kultuuri,” kiitis Ene Lukka-Jegikjan.
,,Sõsarõ” on Tallinna setode koor, mis on järjekindlalt tegutsenud juba 40 aastat. Koor ühendab enda pealinna lauluhuvilisi seto naisi ehk laulusõsaraid. Koor on aastaid kaasa aidanud rahvusliku folklooripärandi hoidmisele – seto laulu, kultuuri ja kombestiku tutvustamisele elaval kujul ja kirjasõnas. Koori esimesed eestvedajad olid Igor Tõnurist ja Vaike Sarv, täna on koori eestvedaja Setomaalt pärit muuseumitöötaja-etnoloog Elvi Nassar.
Terje Puistaja on aastaid tegelenud pärimuse järjepidevuse hoidmise ja edasiandmisega. Ta on viinud läbi rahvakalendri ja sellega seotud pärimuse õpetust: kursusi, õpitube ja ettekandeid nii lastele kui täiskasvanutele üle Eestimaa ja kaugemalgi, olles nõnda väärikas pärimuskultuuri kandja. Loe edasi: Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid
Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.
