Eesti

Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule

Laupäeva ja pühapäeva õhtul kogunesid Kehtna valla Valtu-Nurme, Hertu, Metsaääre, Kaerepere ja Saksa küla elanikud Valtu-Nurme külaplatsile, et arutada läbi Rail Balticu ühe võimaliku trassi 7G negatiivsed küljed.

See trass tuleb Raplast ida poolt ning liigub läbi Valtu-Nurme küla, poolitades selle kaheks. Arutelude tulemusena valmis kiri, mille Valtu-Nurme külavanem Helen Link ulatas Kehtna valla esindajale Hans-Jürgen Schumannile. Lisaks läks kiri virtuaalsel kujul maavalitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele. Loe edasi: Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule

Jakobsoni konkursi žürii koguneb reedel

Pärnumaa populaarseim põllumees ning haridus- ja kultuuritegelane selguvad taas Carl Robert Jakobsoni konkursil, mis toimub 25. korda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 11. juuli, järgmisel päeval koguneb žürii esitatud taotlusi läbi vaatama.

Kurgja talu rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju, õpetatud põllu- ja kirjamehe nimelise konkursiga väärtustab Pärnumaa nende põllumeeste, haridus- või kultuuritegelaste tegevust, kes on vähemalt viimased kümme aastat pühendunult oma valdkonnas tegutsenud ja aidanud maakonda edendada.

Konkurssi korraldab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnu maavalitsuse ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Kandidaatide kohta vabas vormis koostatud kirjalik taotlus kandidaadi põgusa eluloo ja põhjendusega ning esitaja kontaktandmetega tuleb saata Kurgja talumuuseumi direktorile Monika Jõemaale kas kirja või e-kirjaga. Preemiad antakse üle 20. juulil Kurgjal talumuusemi rajamise 65. aastapäevale pühendatud konverentsil.

Pärnu Postimees tunnustab Jakobsoni konkursil eripreemiaga maaelu väärtustavat ja piirkonda edendavat ettevõtjat.

Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi ja ettevõtja Aivo Raud plaanivad vabadussõja alguse 95. aastapäevaks taastada Riigiküla 11 meetrise vabadussõja mälestusmärgi.

Sven Udam MTÜst Muuseumi Sõprade Klubi ütles, et ühing tuli mõttele Vaivara vallas Riigikülas asunud monument taastada paar aastat tagasi ja üks tõukeid oli loomulikult see, et 1935. aastal Eesti Vabariigi kaitseväe I polgu langenutele püstitatud ausammas, mille okupandid 1940. aasta sügisel hävitasid, on siiani üks väheseid taastamata vabadussõja ausambaid. Loe edasi: Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul

Lugeja küsib: Mida peaks teadma lapsevanem, kellelt tema laps tuleb küsima nõusolekut töölepingut sõlmida?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Et alaealisega töölepingut sõlmida, on vajalik noore soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Töölepingu seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Nõusolekuga on võrdsustatud tehingu hilisem heakskiitmine. See tähendab, et lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist. Loe edasi: Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul

Klaasikunst vallutab pastoraadi

Kõrgessaare vallas Pihla külas asuvas Reigi pastoraadis avatakse Hiiu saarel seninägematu klaasikunsti ülevaatenäitus 25 autorilt.
Nii jõuab esimest korda ajaloos Eesti klaasikunst sellises mahus tagasi Hiiumaale, oma hälli juurde. Ülevaatenäitusega “Liivast oled sa võetud…” tähistavad klaasikunstnikud Eesti esimese, aastatel 1628–1664 tegutsenud Hüti klaasikoja 385. aastapäeva.

Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Loe edasi: Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Väelidse pümme inemise

Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma Leht

Keväjädses muusõumiüüs naas’ Mõnistõ muusõum uurma katõ tuun kandin elänü väelidse pümme inemise – rahvalauligu Pümme-Katrõ ja selgelenägijä Pümmetädikese ello. Et mõlõmba elolugu om põnnõv, a kah’os hämmär, sis uut muusõum teedüst mano.

Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.

«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».

«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»

Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Loe edasi: Väelidse pümme inemise

Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad

Täna, 7. juulil algab Läänemaal Roostal sündmus, mis annab võimaluse osa saada maailmatasemel regressiooniteraapiast. Nimelt peab Eestis oma traditsioonilisi suvepäevi Euroopa Regressiooniteraapia Assotsiatsioon (EARTh), mis on tegelikult Euroopa piiridest välja kasvanud, liites praktikuid üle kogu maailma.

Suvepäevade Eesti-poolne korraldaja on Holistilise Teraapia Instituut. Instituudi looja ja juhataja Marina Eberth on EARTh’i liige ja tegev ühingu juhatuses. 7.-12. juulini toimuvad Roostal EARTh’i suvepäevad, mille teemaks “FMS: feminiinsus, maskuliinsus, seksuaalsus.”

Nelja päeva jooksul (9.-12.07) toimuvad 3-tunnised töötoad, mille jooksul erinevate riikide juhtivad regressiooniterapeudid räägivad oma tööst ja demonstreerivad teraapiavõtteid.

Enne seda (7.-8.07) toimub kahepäevane töötuba tõeliste proffide juhtimisel. See on mõeldud täiendkoolitusena regressiooniterapeutidele. Loe edasi: Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad

Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne

Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekunud taotlusi oli üle 4500, hõlmates üle 56 000 hektari metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis ligi 82 000 hektarit.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4576 taotlust, toetust sooviti 56 258 hektarile. Sellest 9998 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 46 260 hektarit piiranguvööndis. 2012.a esitatud taotluste maht oli samal tasemel (56 535 ha).

Nüüdseks juba kuuendat kevadet järjest on metsaomanikud saanud Erametsakeskusest taotleda toetust enda omandis oleva Natura 2000 erametsamaale seatud piirangute talumise eest. „Paljud inimesed tunnevad muret, kas ka tulevikus kompensatsiooni saab, sest teadupärast lõppeb selle aastaga Euroopa Liidu maaelu rahade kasutamise periood. Uue perioodi rahade jaotumise osas aga lõplikku selgust pole. Arvestades keskkonnakaitse olulisust võib siiski loota, et ka edaspidi peetakse toetusega neid maaomanikke väärikalt meeles, kes Eesti looduse hoidmisse oma panuse annavad,“ kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

„Jätkuvalt aga on heameel selle üle, et elektroonilise keskkonna ePRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav (tänavu 1103 taotlust, so 24% taotluste koguarvust),“ lisas Aun. „See lihtsustab ja kiirendab taotluse menetlust, sest vajalik andmete registreerimine ning sisestamine jääb selles ulatuses Erametsakeskuse töötajatel ära. Nii jõuab toetusraha ka metsaomanikeni kiiremini.“ Loe edasi: Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne

Rannavalvurid päästsid vooluga kaasa läinud vanaproua

Pildil rannavalvur Lauri Ööpik. Foto: G4S

4. juulil kell 15.25 tõid G4Si rannavalvurid Tartus Emajõe vabaujulas veest välja vanaproua, kes oli vooluga kaldast eemale triivinud ning ei jaksanud enam tagasi ujuda.

Rannavalvur Lauri Ööpiku sõnul patrullisid nad koos töökaaslasega parajasti ranna vastas oleval heinaalal, sest sealt on ujujatest hea ülevaade. “Märkasime, et vanaproua läks vooluga kaasa, poide alast välja. Ta vajus ka 2-3 korda vee alla, kuid ei vehkinud kätega ega teinud häält appi hüüdmaks.”

Rannavalvurid lähenesid naisterahvale paadiga ning Lauri hüppas paadist vette ja tõi vanaproua kaldale. Hiljem rannavalvuritega vesteldes ütles ta, et ujudes oli jõud otsa saanud. Rannavalvurid toimetasid naisterahva randa pingile toibuma ning seda märkasid ka tema lähedased, kellega koos proua rannas viibis, ning tulid üllatusega uurima, mis oli juhtunud. Naisterahvas arstiabi ei vajanud, lähedased toimetasid ta koju.

Allikas: G4S

Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid

1973. aastal asutatud Seto leelokoor “Sõsarõ”. Foto: leelokoor.ee

Tänavuse pärimuskultuuri auhinna stipendiumid saavad Tallinna setu leelokoor “Sõsarõ” ja pärimuskultuuri õpetaja ja edendaja Terje Puistaja.

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul oli tänavusele pärimuskultuuri auhinnale esitatud erakordselt palju kandidaate, kes kõik teevad väga tubli tööd pärimuskultuuri valdkonnas. “On väga rõõmustav, et institutsioonid ja omavalitsused märkavad ja tunnustavad neid inimesi, kes tõesti püüavad hoida meie oma ehedat kultuuri,” kiitis Ene Lukka-Jegikjan.

,,Sõsarõ” on Tallinna setode koor, mis on järjekindlalt tegutsenud juba 40 aastat. Koor ühendab enda pealinna lauluhuvilisi seto naisi ehk laulusõsaraid. Koor on aastaid kaasa aidanud rahvusliku folklooripärandi hoidmisele – seto laulu, kultuuri ja kombestiku tutvustamisele elaval kujul ja kirjasõnas. Koori esimesed eestvedajad olid Igor Tõnurist ja Vaike Sarv, täna on koori eestvedaja Setomaalt pärit muuseumitöötaja-etnoloog Elvi Nassar.

Terje Puistaja on aastaid tegelenud pärimuse järjepidevuse hoidmise ja edasiandmisega. Ta on viinud läbi rahvakalendri ja sellega seotud pärimuse õpetust: kursusi, õpitube ja ettekandeid nii lastele kui täiskasvanutele üle Eestimaa ja kaugemalgi, olles nõnda väärikas pärimuskultuuri kandja. Loe edasi: Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid

Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

Juba täna avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele.

Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on alati huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades. Külastaja tunneb need ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.

“Et armastus käib ikka kõhu kaudu, pakutakse ka pea kõigis “postijaamades” suupisteid pererahvale meelepärases võtmes,” muigas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Lühikese ajaga Põlvamaa üheks parema renomeega külakohvikuks tõusnud Pizza Olive pakub särtsakaid pitsasid ning Kopli taluköök külluslikku kreeka kööki. Tammetalu pagar toob välja oma parimad küpsised, soolasemaid suutäisi saab maitsta Varbuse muusikamõisa ja Metsarestorani (lusti)tuuril. Põlva talupoe tütarlapsed seavad oma saiaahjud üles otse talurahvamuuseumi põlluveerde ning Ihamaru meemajas pakutakse mett meelele ja keelele.

Terve päev tee peal käiva peo juurde kuuluvad ka labürindiretked ja romantikahetked, võimalus uidata matkaradadel ning lustlikud mängud Metsa-Lukatsi talus. Huvitavat ja õpetlikku saab kõrva taha panna Kass Korsaari lennukoolis Ridalis ning tutvudes teed mööda toodud uuendustega maanteemuuseumis. Loe edasi: Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Täna asub Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval konkursil “Viss 2013” võistlustulle 124 lehma, kelle seast valitakse välja kauneimad eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmad.

“Juba 24. korda toimuval konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomakasvatuse propageerimises,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Eesti aretushuvilistele loomakasvatajatele on see konkurss juba aastaid väga oluline kogemuste vahetamise koht.”

Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga toimuvale lehmade iludusvõistlusele on 74 eesti holsteini ja 49 eesti punast tõugu lehma välja pannud 28 põllumajandusettevõtet. Suurima osalevate lehmade arvuga on esindatud Tartu Agro AS, Aravete Agro OÜ ja Sadala Piim OÜ. Kohtunikud on Körösi Zsolt (Ungari) ning Mats Eriksson (Rootsi).

Konkursipäeva avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Võitjad selguvad orienteeruvalt 15.30-16.00.

Samal ajal toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, kus kõigil külalistel on võimalik külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusi ning osaleda temaatilistes töötubades. Mõisa- ja talupäeval leiavad tegevust igas vanuses külastajad. Lastele toimuvad mängud ning võimalus sõita hobusega. Maarahva laadal pakutakse eestimaiseid toidu- ja käsitöö kaupu. Loe edasi: Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013

Euroopa Noored jagas projektidele üle 775 000 euro

Selle aasta teises taotlusvoorus said toetust 64 Eesti noorteprojekti. Programmi toel saavad noored hääletada kohalikel valimistel ning Eestisse tuleb 24 noort välismaalast vabatahtlikuna tegutsema.

Selle aasta teises taotlusvoorus toetati 20 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Viljandi linnaraamatukogu noored lugejad lähevad oktoobris Tšehhi, et koos Poola, Leedu ja kohalike noortega arutada, kuidas oma riikides vabadus saavutati. Selleks uuritakse nõukogudeaja elu-olu esivanematelt, vahetatakse kohtumisel mõtteid erinevuste ja sarnasuste üle ja valmistatakse ette esitlused, mida hiljem eakaaslastele ja ka vanematele tutvustatakse.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 15 projekti. Narva noortekeskus korraldab 11-13aastastele noortele ligi aasta vältava igakuise programmi, mille käigus arendatakse nende ettevõtlikkust, loovust ja propageeritakse tervislikke eluviise. Noored osalevad suvelaagris, matkal, spordi- ja tervisepäeval, kohtuvad meremeeste klubiga ja õpivad ise üritusi korraldama. Oskused rakendatakse praktikasse ka ise väljamõeldud üritusi ellu viies.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati Eesti Noorteühenduste Liidu projekti, mis võimaldab 13-17aastastel noortel sügisel toimuvatel kohalikel valimistel osaleda ehk varivalida. Noorte eelistused avalikustatakse peale omavalitsuste valimistulemuste selgumist. Projekti käigus korraldatakse ka noortele simulatsioonimänge, viiakse läbi diskussioone ja avatakse veebileht, kus võrreldakse erakondade valimislubadusi noortele.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 24 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Gruusiast, Armeeniast ja Türgist, kes asuvad tööle üle Eesti paiknevates noortekeskustes, lasteaedades, MTÜdes ning sotsiaalvaldkonna asutustes. Eestist läheb kaks noort vabatahtlikku tööd tegema Venemaale ja Gruusiasse.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu viis koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Noortevahetuse Arengu Ühingu EstYES eestvedamisel toimub novembris venekeelne seminar Eesti, Soome, Armeenia, Läti, Saksamaa, Gruusia, Ukraina ja Venemaa projektitegijatele, kus tutvustatakse üksteisele seniseid kogemusi projektide ellu viimisel ning planeeritakse uusi.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kaheksat projekti. Näiteks korraldab Jõgeva noortekeskus augustis kolme-päevase seminari, millega arendatakse kohalike noorte võimalusi linnaelus kaasa rääkimiseks – kohtutakse linnaametnikega, osaletakse volikogu simulatsioonimängus, ideest teostuseni töötoas jmt.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid.

Eraldatud toetustega saab tutvuda http://euroopa.noored.ee/files/2013-YL-veebi.pdf

Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober 2013.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Jõgeva alevikus alustas tööd taimekasvatusinsituut

Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli "Sordis " Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel — Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli “Sordis ” Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel

Esmaspäeval alustas Jõgeva alevikus tööd Eesti Taimekasvatuse Insituut, mis on Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja Sakus paiknenud Eesti Maaviljeluse Insituudi liitumisel loodud põllumajandusteadusasutus.

Senise Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja nüüdse Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel märkis, et uus teadusasutus otsustati luua Eesti vabariigi valitsuse otsusega. “Jõgeva alevikus paiknevad Eesti Taimekasvatuse Insituudi keskus ja siin jätkatakse traditsiooniliste tegevustega. Eesti Maaviljeluse Insituudis tehtud töösuundadega jätkatakse praegu Sakus, kuid tulevikus võidakse mõni nendest tegevusharudest ka Jõgevamaale üle tuua.

Koppel märkis, et loodetavasti tekivad Jõgevamaa sordiaretajatel ja teistelgi teadustöötajatel Eesti Taimekasvatuse Insituudi koosseisus igapäevatööks veelgi mitmekülgsemad ja laiaulatuslikumad võimalused ning ka paremad tingimused tööpindade kasutamiseks.

“Mõnedki infrastruktuurid vajavad kaasajastamist. Näiteks praegune laborihoone on jäänud kitsaks teraviljade ja heintaimede katsematerjali töötlemiseks. Loodame, et perioodiks 2014-2020 planeeritakse Jõgeva alevikus asuva teaduskompleksi arendamiseks senisest enam raha,” ütles Eesti Taimekasvatuse Insituudi direktor.

Eesti Taimekasvatuse Insituudi tegevusvaldkonadeks ja üksusteks on agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse- ja taimebiotehnoloogia geenipank, seemnekeskus, arendus-ja haldusosakond ning juhtkond.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, et Eesti Taimekasvatuse Insituudi tööle hakkamine võimaldab luua suuremate isikkoosseisudega uurimisgruppe ja tõsta võimekust teadustöö tegemisel.

Jaan Lukas

38. Eesti linnade suvemängud võitis Türi

29.-30.juunini Haapsalus toimunud 38. Eesti linnade suvemängudel võitis esikoha Türi linn, kes edestas üldarvestuses teiseks tulnud võõrustajat 8 punktiga. Kolmanda koha saavutas Rakvere.

Parimad suurte linnade arvestuses (üle 10000 elaniku)

1. Haapsalu (210 p)
2. Rakvere (205 p)
3. Jõhvi (196 p)

Parimad väikeste linnade arvestuses (kuni 10000 elanikku)
1. Türi (218 p)
2. Paide (198 p)
3. Elva (195 p)

Spordialade võitjad:
jahilaskmine – Keila
jalgrattakross – Elva
juhtide võistlus – Alar Näärme
kergejõustik – Rakvere
mälumäng – Türi
orienteerumine – Põlva
petank – Haapsalu
tennis – Haapsalu
naiste võrkpall – Keila
meeste võrkpall – Türi

38. Eesti linnade suvemängudest võttis osa 22 linna ligi 700 sportlasega.

Tulemused www.joud.ee

38. Eesti linnade suvemängud korraldaja oli Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Haapsalu linnavalitsuse, Haapsalu linna spordibaaside ja Lääne maakonna spordiliiduga Läänela.

Teraviljatööstuse toodang I kvartalis kasvas

2013. aasta esimese kolme kuuga tootsid teravilja töötlevad Eesti ettevõtted 46 miljoni euro eest teraviljatooteid, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest. Ligi viiendik toodangust eksporditi.

“Võrreldes aasta varasemaga võis tänavu esimeses kvartalis täheldada mõningast nõudluse kasvu siseturul. Eksport aga kahanes mõnevõrra, sest oluliste majanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on jahtumas,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti (SA) kiirstatistika järgi toodeti tänavu I kvartalis teraviljasaadusi 71 000 tonni, mis on aasta varasemast 2,3% võrra rohkem. Toodangust ligi poole (43%) moodustas segasööt, sellele järgnesid teraviljajahu (31%), pagaritooted (24%), valikpagaritooted (1,2%) ja tangained (0,8%).

Võrreldes aasta varasemaga suurenes tänavu I kvartalis tangainete (+63,9%), rukkijahu (+10,7%) ja segasööda (+5,1%) tootmine, vähenes valikpagaritoodete (-24,7%), pagaritoodete (-1,9%) ning nisujahu (-1,2%) tootmine.

Teraviljasektor tootis tänavu esimese kolme kuuga ligi 46 miljoni euro väärtuses teraviljatooteid, mis on 14,4% toiduainetööstuse ja 2,1% töötleva tööstuse kogutoodangust. 19% teraviljasektori toodangust eksporditi.

Eestist veeti tänavu esimese kolme kuuga välja 41 600 tonni teravilja, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvutatuna teraks) – 14 600 tonni. Teraviljasektoris oli ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (ligi 45%).

Eestisse imporditi teravilja 26 000 tonni, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvestatuna teraks) – 58 700 tonni. Olulisemad importöörid olid Läti, Leedu, Ukraina, Soome.

SA andmeil tegutses tänavu I kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet, neist enim (105) oli pagaritoodete tootjad.

Loe lähemalt teravilja töötleva tööstuse 2013. aasta I kvartali ülevaatest: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/teraviljatoostus-ylevaade-2013-01.pd

VTA: toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv mullu vähenes

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra.

“Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu märgistuse ning üldiste hügieeninõuetega.

Kokku tegi VTA 2012. aastal toidukäitlemisega seotud ettevõtetesse 12 986 plaanilist, erakorralist ja järelkontrolli. Selle tulemusel tehti kokku 25 005 ettekirjutust, mis on aasta varasemaga võrreldes 5% võrra vähem.

Ametliku kontrolli korras, sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 6288 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,4%.

Kokku laekus ametile mullu 740 vihjet, millest enamik puudutas toidu käitlemist ja loomatervishoidu ning -kaitset. Varasemast rohkem oli toidumärgistuse, toidu kohta esitatud teabe või tarbija eksitamisega seotud vihjeid. “Viimaste aastate jooksul on vihjete arv kasvanud, ilmselt on see seotud inimeste parema informeeritusega,” selgitas Pärtel.

2012. aastal oli VTA järelevalve all 12 220 toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest suurim osa (kokku 9816) on jaekaubandusettevõtted (sh toitlustus).

Festival tuli öösel Võrru kollaste labajalavalsi sammudega

Täna öösel tekkisid Võru linna kahele tänavale kollased jalajäljed. Ühed viivad linna keskväljakult randa, teised Võru kultuurikeskusesse Kannel.Tegu ei ole tavaliste jalajälgedega, vaid kollaste labajalavalsisammu imiteerivatega.

Sel moel astus linna 11. juulil algav XIX Võru Folkloorifestival “Teljed”.

“Tahtsime varakult näidata, et festival on juba kohal,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Pealegi tegime sel moel väikese ninanipsu kurikaelale, kes päevade kaupa festivalireklaame tulpadelt maha kisub”.

Kollased jalajäljed näitavad esmakordselt festivalile tulijale suuna kätte, kuidas kesklinnast minna teistesse festivalipaikadesse – Kandle aeda ja Tamula järve äärde.

Labajalavalsi jälgi mööda minnes saab kulgeja aga tee lõpus juba ka tantsu selgeks.

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15.juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Lisaks eesti rahvatantsijatele ja -muusikutele osalevad festivalil esinejad Prantsusmaalt Bretagne´ist, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Eesti noored siirdusid ülemaailmsele kutsehariduse olümpiale

29. juunil sõitsid kümme vaprat noort meistrit Eestit esindama ülemaailmsetele kutsevõistlustele WorldSkills 2013. Võistlused, kus sel aastal osalevad 53 riiki üle tuhande õppuriga,

toimuvad 2.–7. juulil Saksamaal Leipzigis.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panevad end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astuvad kaheksa eriala kutseõppurid: oma oskusi näitavad trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat õppinud Madis Männik ütles enne lennukile minemist, et ta tunneb, nagu sõidaks olümpiale. Männik on viimased kolm kuud pühendanud kogu oma vaba aja WorldSkillsiks valmistumisele. Tänaseks on infotehnoloogi treeningud lõppenud ja ta ootab võistlust. Männik on WorldSkillsil endale sihiks seadnud kuldse medali. Ükskõik, kas ta unistus täitub või mitte, on kutsemeistrivõistlused siiski heaks hüppelauaks tulevikku, tõdes Männik.

Tänavu toimub WorldSkills 42. korda, Eestile on need neljandad ülemaailmsed kutsevõistlused. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove. WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/

Pärandiralli toob juulis publiku ette Virumaa kultuuripärandi kirevuse

Pärandiralli väljasõidud juulikuus kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi tutvuma vastuolulise Virumaaga. Laupäeval, 6. juulil leiab aset pärandiralli kaksiketapp, kus sündmused toimuvad paralleelselt nii Avinurmes kui Karepal. Juuli pärandiralli sõitudele tõmbab joone alla 13. juulil Mäetaguse mõisapäeval toimuv etapp.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul on juuli Ida- ja Lääne-Virumaa pärandiralli päevad eriti kireva kavaga: “Näiteks Avinurmes ei saa loomulikult mööda sellest, kuidas puidutöö on läbi põlvkondade olnud osa ühe kogukonna elulaadist – aga samas on päevakavas põnevat arheoloogiast huvitatutele, ülevaade piirkonna arhitektuuri ja pärandkultuuri värvikamatest näidetest ja kõige tipuks heidame pilgu veel Eesti toidumaastikele. Pärandiralli ongi väga eriline ettevõtmine sellepärast, et iga sihtpunkti kultuuripärandit vaatame tervikuna – uurime koos esinejate ja publikuga läbi paiga kultuuripärandi erinevad tahud, olgu selleks siis vaimne või materiaalne pärand.”

Laastukorvi- ja tünnimeistrite kodukohas Avinurmes tuleb jutuks kõik traditsioonilise puidutööga seonduv; pärandiaasta saadikutest on Avinurme rallil kohal Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, tulihingeline Eesti söögi- ning köögikultuuri ajaloo uurija Dimitri Demjanov, kes räägib Eesti toidumaastikest.

Karepal, Kalame talumuuseumis, kunstnik Richard Sagritsa sünnikodus tehakse pärandipäeval juttu vanade majade hooldamisest ja neile uue näo andmisest. Kohapeal on sel teemal nõu andmas teadurid Eesti Vabaõhumuuseumist Joosep Metslang ja Kadi Karine ning Muinsuskaitseametist Merle Kinks. Kalame kaluritalu koos oma ainulaadse silmuköögiga on
ideaalne paik mõtisklemaks rannarahva toidupärandi üle ning kuulata Ülle Juki uurimust rannarahva toidust.

Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis:
https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/events

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Tööd alustab Eesti Taimekasvatuse Instituut

Täna alustab tööd Eesti Taimekasvatuse Instituut, mis ühendab senise Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi. Asutuste ühinemine võimaldab teha mahukamaid teadus- ja rakendusuuringuid.

“Kahe asutuse liitumisega tekivad paremad võimalused põllumajandusteaduse arenguks ja saame kasutada tõhusamalt olemasolevaid ressursse,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Näiteks saavad tekkida suuremad uurimisgrupid ja seeläbi kasvab võimekus teadustöö tegemisel.”

Instituut koosneb üheksast üksusest – neli teadus- ja arendusüksust (agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse ja taimebiotehnoloogia), geenipank, seemnekeskus, arendus- ja haldusosakonnad ning juhtkond.

Instituut jääb tegutsema liitunud asutuse ruumidesse Jõgeval ning Sakus.

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Postiteel tuleb pillerkaar

Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras

Järgmisel laupäeval, 6. juulil avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele. Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on ikka huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades.

Külastaja tunneb peopaigad ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.”Korraldajate eesmärgiks on anda teada meie piirkonna põnevatest puhke- ja ajaveetmisvõimalustest,” selgitas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Kolmandik tänavu osalevatest ettevõtetest ja taludest on värsked tulijad, vanad olijad avavad end pisut uues võtmes.

Voorepalus tegutsev suurima majutuskohtade arvuga Mesikamäe puhkemaja juhatab sel aastal lähedalasuvatele matkaradadele uitama. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis kutsub astuma ajas sajandi tagasi, mõnusat meeleolu lisavad Põlva talupoe tütrikud, kes oma saiaahjud otse põlluveerde üles seavad.

Ihamarus tegutsev Pizza Olive pakub lisaks ehedatele pitsadele ka särtsakaid rütme, Viia-Jaani labürinditalu Tähetelgis läheb keerlema pärimuspidu. Ihamaru meemaja on avanud teleekraani otse mesilastele ning pakub mett meelele ja keelele, uudistamist väärib Jüri Jürna maalinäitus “Rivaalid ja põgenikud”.

Loe edasi: Postiteel tuleb pillerkaar

Hiigelhaug leidis landi

Vahus Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala. — Vahur Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala.

Reedel jäi Tamula järvel kalastanud Vahur Sikaste spinningu landi otsa 121 cm pikkune ja 12,3 kg kaaluv hiigelhaug.

“Olen mitmeid kordi ka Norras kalal käinud, kuid nii suurt kala pole varem saanud,” märkis Sikaste. Kuigi tegemist on võrulasega, jõudis ta sel aastal Tamula järvele alles esimest korda. Rekordkala landi otsa meelitamiseks kulus vaevalt tund. Küsimusele, mis saab kalast edasi, oli vastus lihtne – ära süüakse muidugi. Kuna tegemist on suure kalaga siis osa läheb kohe pannile ja osa külma ootama järgmist praadimiskorda.

Sikaste väitel näkkab kala Tamula järves hästi, sest kuigi teist nii suurt kala seltskonnas kellegil püüda ei õnnestunud, saadi haugesid veelgi. Nüüd tuleb Sikastel uuesti paat veele ajada, sest lapsi on haaranud hasart ja rekord vajab ületamist. Ehk ei olnudki veel tegemist kõige suurema kalaga Tamula järves.

Külauudiste portaal kutsub teisigi kalamehi oma suurest saagist meile teada andma. Püügivahendid korda ja kalale!